Millal võib käia?

Pealkirja all "(Välgu)kella blokeerimine süsteemina" võttis www.schachfeld. de hiljuti arutusele küsimuse sellest, kas võib käia vastase poolt malendi käest vabastamise ja tema kellavajutuse vahepeal. Asuti seisukohale, et kuivõrd artikli 6.8a järgi pole käik veel lõpetatud, siis ei tohiks nagu veel käia. Ja kas pole tegemist kella väära käsitsemisega artikli 6.8c mõistes, mis peaks kaasa tooma karistuse? Toodi näiteid sellestki, et vahel hoiab kiiresti käiv mängija isegi kellanuppu all, et vastasel kella vajutamist raskendada. Kuidas selle eest karistada?

Ega meeldi mullegi, et kiire vastukäiguga püütakse mingit sekundilist ajavõitu saada, aga reeglid on praeguseks üsna selgelt paika pandud ja vaevalt neid jälle mõtet muutma hakata on. Kuni 1985 ei teinud FIDE põhimõtteliselt vahet käigu tegemise ja sooritamise vahel. Käia võis niipea, kui vastane oli oma käigu laual teinud, kellavajutus polnud oluline - peale kontrollkäigu. Seegi muutus oluliseks alles 70-ndate aastate algul. Mulle meenub ikka, kuidas 1972 pidin Forssa tsooniturniiril Matulovićile selgeks tegema, et ta on 40. käigul aja ületanud, sest käigu ja kellavajutuse vahel kukkus nooleke.

Alles 1996 said terminid "tehtud" ja "sooritatud" täielikult paika. Mängija oli käigul, kui tema vastasmängija käik oli sooritatud. Käiku aga ei loetud sooritatuks, kuni mängija polnud veel kella seisanud, välja arvatud siis, kui tehtud käik lõpetas partii. Nüüd ilmnes, et enne kellavajutust reeglid käia ei luba. Aga see polnud tookord reeglite komitees olnud põrmugi meie kavatsus. Lihtsalt oli juhtunud tähelepanematus.

Nii pöördus siis reeglite komitee 2000 uuesti vana juurde tagasi. Artikkel 1.1 ütleb sellest peale: Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud. Pealegi kuulub see artikkel ju koodeksi mängumääruste ossa, kus ei saa viidata millelegi kelladega seostuvale. Küll aga lisab artikkel 6.8a selgelt: Mängijal peab alati olema võimalus oma kella seisata.

Kuni 2001 võis vaielda, kas mängija peaks mingi malendiga käima, kui ta puudutas seda pärast käigu tegemist, kuid enne kellavajutust. Nüüd on asi selge. Käigule võib vastata kohe, kui see on laual tehtud. Loomulikult on see eriti oluline, kui elektronkellal jooksevad viimased sekundid.
On võimalik, et valged teevad käigu ega vajuta kella. Mustad teevad oma käigu. Sel momendil on valgetel endiselt õigus kella vajutada. Mustad, kes olid käigu teinud, võivad selle nüüd lõpetada, s.o. kella vajutada. Nüüd on valged käigul ja nende kell käib. Kellegi karistamiseks pole põhjust.

Kui paika pandi koodeksi praegust redaktsiooni, tehti ka ettepanekuid lubada käia jällegi alles pärast vastasmängija käigu sooritamist. Viidati, et eriti välgus võib näiteks paremal pool asuv kell muidu anda üsna suure eelise. Mingit korrektiivi reeglitesse ometi ei tehtud. Geurt Gijssen viitas ühes oma kommentaaris küll sellele, et kui korduvalt käia enne vastaspoole kellavajutust võiks kohtunik vastase häirimise eest teha hoiatuse. Ja on loomulik, et kui vastane tõepoolest üritab teise poole kellavajutust takistada, annab koodeks kohtunikule vajalikud karistusvahendid. Aga üldiselt tundub mulle, et sakslaste küsimusetõstatus praegu kuhugi ei vii.
Lembit