Möödaminnes löömisest

Kuigi möödaminnes ehk en passant löömine jõudis malepartiidesse juba 15. sajandi lõpul, on vaidlused selle käigu omapära üle jätkunud viimase ajani. Põhiliselt on probleemiks olnud see, kas möödaminnes löömine tuleks teha ka sel juhul, kui ükski muu käik pole selles seisus võimalik.

Kui me 1996. a. reeglite komitees järjekordselt koodeksit ümber tegime, sai artikkel 3.4d niisugune: Ettur, mis ründab välja, mille ületas vastasmängija ettur, liikudes ühe käiguga oma lähteväljalt edasi kahe välja võrra, võib selle vastasmängija etturi lüüa, nagu oleks viimast liigutatud vaid ühe välja võrra. Sel moel saab vastasmängija etturi lüüa ainult kohe ja seda nimetatakse löömiseks möödaminnes.

Arvan, et eestikeelne tõlge sai enam-vähem täpne. Ingliskeelses tekstis seisis kahes kohas may (may capture, capture may be made). Võib kõrval on may peamiseks vasteks tohib.
Kui śveitslased avaldasid selle koodeksiväljaande kohta materjali, siis oli seal selline seis:
Valged: Kf6, Ef2, g2 ja h3 (4). Mustad: Kh6, Eh4 ja h7 (3).
Kui valge käib siin 1. g4, siis on musta ainus võimalus 1. ... hxg3 (e.p.) ja valge võidab. Tõstatati küsimus, et kui must ainult tohib lüüa ega pea seda tingimata tegema, oleks must patis.

Edasi järgnes aastal 2000 Monaco turniir, millest üks osa mängitakse teatavasti pimesi. Seal olevat ka reeglite komitee esimehel Geurt Gijssenit hakanud kummitama, miks ikkagi koodeksi tekstis kasutatakse mõneti ebamäärast may. Suurmeister John Nunn rahustas ta maha, öeldes, et ingliskeelne tekst on siiski ühemõtteline ja ütleb, et ka möödaminnes tuleb lüüa, kui muud teha pole. Samal ajal arvas reeglite komitee sekretär Stewart Reuben, et kaaluma peaks may asendamist can´iga (võib, saab).

Just järgmises voorus kohtusid Monacos Jeroen Piket ja Veselin Topalov. Pärast valge 43. käiku g2-g4+ fikseeris arvuti mati. Pimesimales on aga arvuti roll ülitähtis. Laual oli selline seis:
Valged: Kh2, Ld2, Vg8, Ef5 ja g4 (5). Mustad: Kh5, Le7, Vb1, Ef6, h4 ja h7 (6)
Kuidas ka Topalov ka ei püüdnud möödaminnes lüüa, arvuti selleks võimalust ei andnud. Vaid operaatori jõupingutustega sai lõpuks käik tehtud ja partii võis jätkuda.

Siis tekkis ühel turniiril järgmine seis:
Valged: Kh4, Eg5 ja h3 (3). Mustad: Kf4, Oe8, Eg6 ja h7 (4).
Must käis siin 1. ... h5, et pärast 2. gxh6 (e.p.) valgele matt panna. Valgetega mänginud bulgaarlane Petar Genov keeldus etturit löömast, kuna koodeks teda selleks ei kohustavat. Kohtunik luges mustad partii võitnuks, pärast paaripäevaseid vaidlusi aga tühistas apellatsioonikomitee selle otsuse ja fikseeris viigi.
Gijsseni seisukoht oli, et apellatsioonikomitee seisukoht oli väär. Artikkel 5.2a ütleb Partii lõpeb viigiga, kui käigul oleval mängijal pole ühtki määrustepärast käiku ja tema kuningas ei ole tules. Siin oli selline käik olemas, järelikult ei mingit viiki.

Ometi tunnistas ka Geurt, et möödaminnes löömise artikli sõnastus on mõneti ebamäärane. Peale may väljavahetamise can´i vastu olevat veel artikli lõppu otstarbekas lisada See käik tuleb teha, kui ükski teine määrustepärane käik pole võimalik.

Kui ilmus koodeksi uus, 2004. aasta väljaanne, siis oli meid huvitav artikkel (mille numbriks oli juba eelmises väljaandes saanud 3.7d) jätnud esimese lause täpselt samaks (koos sõnaga may), teise sõnastuse aga muutnud selliseks, et seal polnud vaja kasutada ei may ega can. Eesti keeles nüüd siis: See löömine on määrustepärane ainult sellele edasilükkele järgneval käigul ja seda nimetatakse löömiseks möödaminnes. Gijsseni pakutud lisalausest polnud mingit märki.

Nii jäi ebamäärane seis püsima. Aga siiski. Selle aasta suvel märkasid tähelepanelikud lugejad, et FIDE leheküljel on koodeksitekst üle elanud üsna mitmeid muudatusi. Üks neist oli ka Geurti lisandunud lause. Hakkasin juba mõtlema sellele, et ka meie koodeksitõlge tuleb ümber teha, aga enne kui ma nii kaugele jõudsin, selgus, et ükski nendest muudatustest polnud õige. Kuidas selline väär tekst mõneks kuuks üles sai, pole praeguseni selge.

Reeglite komitee pole selles väikeses küsimuses ilmselt oma ülesannete kõrgusel olnud. Tegelikult pole minu arvates mingit probleemi. Löömine möödaminnes on käik nagu iga teinegi ning kui meil mingis seisus on võimalik teha vaid üks käik, siis tuleb see teha, olgu selleks siis löömine möödaminnes või midagi muud.
Lembit