Kas partiid tuli jätkata?

Prantsusmaal on lisaks neljale kohtunikukategooriale olemas veel viies, noorkohtuniku kategooria. Selle võivad saada 12 - 16 aasta vanused noored (16-aastaselt võib juba taotleda ka IV, 18-aastaselt III ja sellest kõrgemaid kategooriaid). Nimetuse saamiseks korraldatakse üle riigi spetsiaalseid seminare ja võetakse vastu eksameid. Arvan, et see on hea võimalus panna noori juba varakult kohtunikutööst huvituma ja anda neile vastavaid teadmisi. Sealse maleliidu koduleheküljel vastatakse sageli ka noorkohtunike küsimustele.

Ühes viimastest veergudest oli ühel noorel kohtunikul tekkinud kahtlusi oma vanema kolleegi tegevuse õigsuses. Oli mingi śveitsi süsteemis noorteturniir, kus mängisid benjamins (pesamunad), mis tähendab alla 14 aasta vanuseid. 23. käigul teatas valgetega mänginud A: "Tuli ja matt!" Mõlemad jätsid mängu katki, märkisid protokollidesse 1 : 0 ja kirjutasid alla. Siis aga ütles naaberlaua mängija, et mingit matti polnud. B (mustad) pöördus seejärel kohtuniku poole ja see laskiski partiid jätkata. Ja nagu arvata võis, võitis mõned käigud hiljem hoopis B. Nüüd märgiti protokollidesse 0 : 1 ja kirjutati need uuesti alla. Kuigi A selle tulemuse hiljem vaidlustas, siis nii see jäi. Abikohtunikuna tegutsenud noormees tõstatas siis küsimuse, kuidas oleks pidanud kohtunik antud juhul toimima, kas partiid pidi tõesti tingimata jätkama ja kuidas oleks tal tulnud oma otsust A-le põhjendada.

Tavapäraselt vastab prantslaste kodulehes kirjadele nende esikohtunik Stéphane Escafre. Loomulikult alustas ta koodeksitsitaadiga 8.7. Partii lõpul kirjutavad mõlemad mängijad alla mõlemale partiiprotokollile. Isegi kui see on vale, jääb see kehtima, kui kohtunik ei otsusta teisiti.
Kõige lihtsam oleks kohtunikul olnud öelda, et partii on läbi ja sellega asi lõpetada. See aga oleks olnud liiga piiratud nägemus reeglitest ja noorteturniirile vaevalt sobiv. Matti ju polnud, keegi alla ei andnud /kuigi formaalselt tähendab 1 : 0 partiiprotokollis minu arvates selgelt alistumist/. Oli vaid mõlema mängija viga tulemuse fikseerimisel.
Tsiteeritud artikkel annab vea parandamiseks võimaluse. Nii peab Escafre partii jätkamist normaalseks. Tingimata seda jätkama tõepoolest ei pidanud, aga antud juhul küll. Muidugi kui mati puudumist oleks märgatud alles turniiri lõpul, oleks korrigeerimine hiljaks jäänud (antud juhul käis 2. voor). A-lt oleks võinud küsida, kas ta andis tuld ja pani mati ning kas vastane alistus. A-le oleks tulnud öelda, et partii polnud läbi ja alla kirjutati vaid vastase vea tõttu.
On loomulik, et eriti noortevõistlustel tuleb leida aega ja tehtud otsuseid vajalikul määral põhjendada, et mängijad ei tunneks, et neid koheldi ebaõiglaselt. Ja muidugi oleks tulnud noomida ka naaberlaua mängijat: teise laua partiisse ei tohi kunagi otseselt sekkuda, seda oleks pidanud tegema vaid kohtuniku vahendusel.
Jään oma prantsuse kolleegi mõttekäiguga põhiliselt nõusse. Veidi paneb imestama, et seal selle vanusega mängijad ei saa aru, mis on ja mis ei ole matt.
Lembit