Mida võiksime veel teada?

Järjekordne kohtunikeseminar on läbi, kohtunikekogul tulemusedki kaalutud ja oma otsustused tehtud. Üldiselt tundub, et asi õnnestus. Meil on kujunemas enam-vähem objektiivne süsteem kohtunike teadmiste hindamiseks, võrreldes Kilingi-Nõmmel toimunuga oskasid korraldajad küsimusi paremini valida ja sõnastada, osalejad aga ilmutasid paremaid teadmisi, eriti need, kes käisid loengutel ega usaldanud vaid iseenese loomulikku tarkust. Olulisematele asjadele sai rohkem aega püheneda, mis ei tähenda, et ma kasvõi oma ajakasutusega oleksin rahule jäänud. Oli päris häid vastuselehti, C litsentsile näiteks Gert Elmaste, Tiina Raua ja Svetlana Zainetdinova ning D litsentsile Toomas Mihkelevi ja Regina Narva omad.

Sellest ei või järeldada, et nüüd võiks juba kõigega rahul olla. Lähem vaatlus näitab, et on parasjagu tüüpilisi asju, mida me ei tea või mis vähemalt eksamiolukorras meelde ei tulnud. Pealegi oli eksamil võimalik kasutada koodeksit ja mistahes muid abivahendeid, mille abil oleks vähemalt suure osa vääratest vastustest saanud ära parandada. Koodeks olgu kohtunikul ka võistlustel alati kaasas ja seda peab oskama kasutada. Mis tast muidu kasu on.
Üldse oli sedapuhku üritajaid 25. Nende seast lisandus meie litsentsiga kohtunike nimekirja 20, neist 9 C ja 11 D litsentsiga. Viiel juhul ei saanud kohtunikekogu ka parima tahtmise korral eksamit õnnestunuks lugeda. Saak jäi seega veidi väiksemaks kui Kilingi-Nõmmel.

Siinkohal tahaksin peatuda mõnedel küsimustel, millele vastamine hindajaid ei rahuldanud. Tegemist on väga erinevate asjadega, millest valdav osa on seotud malekoodeksiga, mis on ju meie tegevuse peamine alus. Nendel juhtudel oli eksinuid umbes pool vastanuist, üksikuil kordadel isegi rohkem. Loetelu sai küllalt pikk. Mida siis peaksime järgmisel eksamil, tegelikult aga igal võistlusel, kus tegutseme, paremini teadma?

Malendite puudutamine. Siin peaksin peaaegu täielikult kordama pärast Kilingi-Nõmme seminari kirjutatut. Et peaks sellega käima, tuleks mingit malendit meelega puudutada. Ainult riivamine ei loe. Oluline peaks olema mängija käimiskavatsus, mille kohtunik peaks püüdma välja selgitada.
Kohendada mistahes värvi malendeid võib ainult oma käigul. Artikkel 4.2 kõneleb ju selgelt käigul olevast maletajast.

Sageli püüdsid eksamineeritavad kohtuniku õigusi kärpida. Koodeksit lugedes pöörake tähelepanu lausetele, mille lõpus seisab "kui kohtunik ei otsusta teisiti". Nendel juhtudel ütleb koodeks küll ära, kuidas me üldjuhul toimima peaksime, vajaduse korral lubab ta aga siiski teha erandeid. Oleme näiteks harjunud sellega, et mõlema mängija hilinemisel kannatavad ainult valged, aga ka artikkel 6.6 lõpeb toodud fraasiga. Nii et kui näiteks koos sõitnud vastaste buss või rong millegipärast hilines või kui nad kasvõi koos lifti kinni jäid, võib tõesti olla otstarbekas hilinemisaeg pooleks jagada. Kunagi toimiti nii üldiselt, praegugi aga kasvõi kabetajad.

Ikka ei võta me arvesse artiklis 5 (Partii lõpetamine) toodud tegevusi, mis kohe partii lõpetavad: matt, patt, alistumine, viikileppimine, surnud seisu teke. Mis malelaual pärast seda toimub, see enam ei loe. Määrustevastaseid käike saab õiendada ainult partii ajal. Nii et kui enne sellekohase taotluse esitamist oli tekkinud lauale mati- või patiseis (ja seda muidugi määrustepärase käiguga), siis pole enam midagi teha. Kui ühe ja sama partii lõpul järgnevad üksteisele mingil põhjusel erinevad tulemused, siis jääb kehtivaks esimene. Kui partii on kord juba alla antud, siis ei saa selles enam viiki leppida. Kui keegi on aja üle lasknud, siis ei saa ta seda partiid enam võita.

Viigipakkumisel oleks ideaalne toimingute järjekord: 1) käik malelaual, 2) viigipakkumine, 3) vastasmängija kella käigustamine. Küll on aga kehtiv mistahes muul ajahetkel tehtud ettepanek. Kui pakkuda viiki enne oma käigu tegemist, on vastasmängijal õigus nõuda, et mängija teeks laual oma käigu ning otsustada alles seejärel, kas viik vastu võtta või mitte. Viigiettepaneku vastuvõtmisega ei tohi ometi liiga kaua viivitada. Kui enne seda juhtub mõtlemisaeg otsa saama, siis on partii kaotatud.
Ka viigi taotlemiseks seisu kolmekordse kordumise tõttu või 50 käigu reegli alusel tuleb taotlus esitada käigul olles.

Artikli 10.2 rakendamisega seoses tuleb veel kord tähelepanu juhtida sellele, et see kehtib vaid sel juhul, kui kõik partii ülejäänud käigud tuleb teha kindlaksmääratud ajaga. Kui tegemist on ajakontrolliga, kus iga käik toob mõtlemisajale juurde ükskõik kui palju lisasekundeid, siis seda artiklit kasutada ei saa. Partii võib lugeda viigiks ka sel juhul, kui vastasmängija ei tee jõupingutusi partii võitmiseks normaalsete vahenditega, vaid loodab ainult ajale. Võib olla kasvõi terve lipp rohkem, aga kui sellega pikka aega ainult pidevalt tuld antakse, võib kohtunik fikseerida viigi.

Käikude üleskirjutamine on kohustuslik. Kui neid korrektselt ei kirjutata, võib olla mitmeid põhjusi. Kui keegi füüsiliselt ei saa kirjutada või päris noorel mängijal on veel kirjutamisega raskusi, siis võib kohtunik ta kirjutamisest vabastada ja rakendada abilist, võttes seejuures näiteks 10 minutit mõtlemisajast maha. Kui aga keegi lihtsalt ei taha kirjutada, siis võib tema suhtes rakendada mistahes karistusi kuni kaotuse fikseerimiseni.
Artikkel 12.3 loetleb, mida partiiprotokolli kirjutada võib. Midagi sellist, mis aitaks mängijal partiid analüüsida, ei tohi. Mis puutub kellaaegade üleskirjutamisse, mida see artikkel lubab, siis võib selle mõiste alla paigutada mitte ainult kogu partiile, vaid ka selle osadele või üksikutele käikudele kulutatud mõtlemisaja märkimise.

Kohtuniku poolt mängijale info andmisel on kindlad piirangud. Kohtunik ei või mängijale öelda, et tema vastasmängija on sooritanud käigu või et ta ise on unustanud kella vajutada. Varem on reeglid ajuti olnud leebemad. Aga kunagi pole kohtunik tohtinud ajapuuduses olevale mängijale öelda, mitu käiku parajasti tehtud on. Seda võib teha alles pärast ühe noolekese langemist, kui kontrollitakse sooritatud käikude arvu.
Taas oli probleeme seoses kohtuniku sekkumisega partiisse. Loomulikult teeb ta seda ühe mängija taotlusel. Ilma kutsumata sekkumisjuhte on aga küllalt vähe, needki peaaegu eranditult tavamales. See leiab aset määrustevastaste käikude ja malendi puudutamise, vale algseisu ja noolekese langemise korral. Kiir- ja välkmales aga vast ainult siis, kui on tegemist defektse kellaga või kui mõlemad kuningad on äkki tules või on viimasele reale jõudnud ettur muundamata jäetud. Arvan, et ka siis, kui mõlemad noolekesed on juba langenud. Kiir- ja välkmales laseme määrusevastasustel rahulikult juhtuda, see on mängijate endi asi. Välkmales tasub tähele panna seda, et määrustevastase käigu tegemisel võib vastasmängija taotleda võitu oma käigu tegemiseni. Malendi puudutamine või kasvõi selle asetamine teisele väljale ilma käest vabastamata ei kaota veel taotlusõigust.

Mobiilihelin peaks tooma alati kaotuse. Peaaegu alati saab vastasmängija sel juhul punkti. Erandiks on seisud, kus talle lauale jäänud malenditega ei saa kuidagi matti panna. Arutledes selle üle, kas saab või ei saa, peame nii sellel kui muudel juhtudel võtma arvesse, et etturi võib muundada väga erinevateks malenditeks.

Lõpuks veel paar asja turniirimäärustest. Mängijate mitteilmumisel voorule on karistused üldjuhul küllalt rangeks muudetud. Võistlustelt kõrvaldamine võib leida aset siis, kui mängija kaotab mitteilmumise tõttu kolm partiid, aga ka ainult ühele partiile mittetuleku puhul, kui selleks polnud arvestatavat põhjust. Aga loomulikult võib peakohtunik mingis konkreetses olukorras otsustada teisiti.
Mis puutub aga võistkonna kaptenisse, siis võib ta küll anda oma võistkonna mängijatele nõu, kas pakkuda viiki, viigipakkumine vastu võtta või partii alla anda. Ta ei või ometi öelda mängijale, et see viiki taotleks seisu kolmekordse kordumise või 50 käigu reegli alusel. Sel juhul loetakse, et ta annab mängijale infot laual oleva seisu kohta, mille aga turniirimäärused keelavad.

Nagu näha, sai loetelu küllalt pikk. Loodame, et järgmisel korral on see lühem. Ehk on siis kasu ka nende ridade eelnevast läbilugemisest. Eelmise eksami järel kirjutatud tekst polnud täiel määral soovitud mõju avaldanud.
Lembit