`Sotlaste materjalist

Ühe põhjalikuma abimaterjali kohtunikele on koostanud śotlased. Internetis on Arbiter Guide´i mahuks 33 lehekülge. Inglise keelt valdajatel tasuks sellega tutvust teha. Sellest leiab nii malekoodeksi kommentaari kui ka põhjaliku kirjelduse sellest, mida peaks kohtunik tegema turniiri ajal ning nii enne kui ka pärast seda. Juttu on turniiritüüpidest, kohtade jagamise süsteemidest, śveitsi süsteemi paarimisest, kiir- ja välkmale reeglitest ja muustki.

Kohtuniku jaoks on śotlaste arvates kõige olulisem pädevus, objektiivsus, otsustavus ja terve mõistus. Eriti tähtis on koodeksi ja śveitsi paarimise hea tundmine. Ei tohiks lasta end kellestki mõjutada. Paarimisel tuleb vaadata mängijate numbreid, mitte nende nimesid. Reegleid tuleb rakendada nii, nagu need on, mitte nii nagu kohtunik tahaks, et need oleksid. Mängijate käitumisega peaks kohtunik tegelema efektiivselt, aga samal ajal peaks ta säilitama heatahtlikkuse ning võtma arvesse konkreetse võistluse iseloomu ja tähtsust.
Reeglid kõike ette ei kirjuta, aga alati tuleb leida tasakaal järjekindluse, õigluse ja sõbralikkuse vahel. FIDE reitinguturniirid eeldavad reeglitest ranget kinnipidamist ja nende poolelijätmine on väga halb, massilistel śveitsi turniiridel võiks olla järeleandlikum. Tśempionaatidel peame nõudma korralikku algebralist notatsiooni, väiksematel võistlustel pole see ehk tingimata vajalik. Suurmeistrite turniiridel on mängijate jutuajamised keelatud, kohalikel võistlustel ehk mitte nii rangelt, kuigi parajasti käimasolevast partiist ei tohi kusagil kõnelda.

Üldiselt tuleks otsused teha nii kiiresti kui võimalik. See eeldab, et kohtunik tunneks hästi koodeksit ja antud võistluse reegleid. On aegu, kus kiire ja otsustav tegutsemine väldib probleemide edasist süvenemist, kasvõi ajapuuduses. Kõhklused võivad viia uutele probleemidele. Kui kiiresti midagi ette ei võta, võib olukord vaid halveneda ja lahendus veel raskeneda. Sel ajal, kui kohtunik asja kontrollib, võib vaidlusest saada intsident, mis mõjutab mitut lauda. Vahel on kasulik isegi kiiresti teha vale otsus, isegi kui see toob kaasa selle hilisema korrigeerimise ja vabandamise. On aga ka aegu, kus parim tegevus on mittetegutsemine ja ootamine, et mängijad ise asja lahendaksid. Otsustamine, mis parajasti õige on, eeldab aga kohtunikult suuri kogemusi.

Śotlaste koodeksikommntaaride juurde, milles on küllalt palju kasulikku ja huvitavat, tuleme ehk tagasi kunagi hiljem, siinkohal siiski niipalju, et puhta kullana ei tasu midagi korrapealt kunagi võtta, vaid tasub veidi mõtelda. Tooksin vaid paar näidet, mis mulle juba materjali esmalugemisel silme ette jäid.
Koodeksi esimene artikkel ütleb selgelt: Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud (ingl.k. made). Nii on see teatavasti vastavalt reeglite komisjoni 1999. a. otsusele juba alates 2001. a. kehtima hakanud koodeksist. Śotlaste koodeksisse on millegipärast jäänud varasem completed - sooritatud. Küsimus pole ju ainult selles artiklis, vaid siit tuleneb loogiliselt see, millal käigule vastata võib. Kas kohe niipea, kui see on laual tehtud, nagu tõlgendame koodeksit meie, või alles siis, kui vastasmängija on vahepeal jõudnud ka kella vajutada, nagu arvavad śotlased. Ajapuuduses võib see vahel olla küllalt oluline. Tõsi küll, igale käigule võib ikkagi järgneda kellavajutus (ka siis kui ise juba uuesti käigul oled) ning korduvat käikude tegemist enne vastasmängija kellavajutust võib pidada vastasmängija häirimiseks ja kohtunik võib teha hoiatuse.

Või siis näiteks kommentaaris artikile 5.1 ütlevad śotlased: Mängijal, kes on alistunud ja märkab siis, et ta on patis, või pannud mati, pääseteed ei ole. Alistumine loeb ja tabelisse läheb null. Artiklist 5.1a ja 5.2a peaks agaminu arust välja lugema, et matt ja patt lõpetavad määrustepärase käiguna partii. See tähendab, et nii matt, patt, surnud seisu tekkimine kui ka alistumine on partii lõpetamise seisukohalt võrdväärsed. Mis neist enne, ette tuleb, see on otsustav.

Aga nüüd lahutavad meid uuest aastast veel vaid mõned tunnid. See aasta oli Eesti malekohtunikele enam-vähem edukas. Igatahes ei tea, et kusagil oleks turniir kohtuniku puudumise tõttu ära jäänud ja suuri vaidlusi pole kohtunike otsused ka esile kutsunud. Kohtunikekogul on uus energiline juht ja kogu on vahel kooski käinud, kohtunike eksamite ja litsentside süsteem sai kindlamad alused, kohtunike nimetamine võistlustele on pikemaks ajaks planeeritud, koodeksi eesti- ja ka venekeelne tekst on tehtud kättesaadavaks, EML internetiküljel on kohtunikutegevusest rohkesti materjale ning ehk aitavad needki tekstid mingil määral kursis olla küsimustega, mis üldiselt tunduvad maailmas praegu olulised olevat. Aga muidugi saab alati kõike teha ka paremini.
Niisiis, head uut aastat, kallid kolleegid!
Lembit