Koodeks jälle muutumas

Niisiis Chesscafe veerg ilmub siiski. Tänasest veerust saame teada ka eelmise kuu ilmumata jäämise põhjuse. Geurt Gijssen sattus Tali memoriaali ajal kaheks kuuks haiglasse, osalt Moskvas, osalt Nijmegenis ja pidi läbima operatsiooni. Uuest veerust aga saame juba pealkirjast teada, et koodeks läheb seekordki ümbertegemisele nagu ikka 4 aasta tagant. Toimub see Dresdenis tuleva aasta novembris ja kehtima hakkab see siis ilmselt 1. juulist 2009. Minu arust tuleb parandusi märksa vähem kui eelmine kord. Olen seniseid ettepanekuid talletanud nii palju kui võimalik, aga oodakem, kuni ehk järgmine Chesscafe ehk need juba ametlikult teatavaks teeb. Mõnedest võimalikest muudatustest kõneldakse aga juba ka seekord.

Geurt teeb nimelt juttu maletajate hilinemisest partiile (vt. ka meie 5.XII "Kas hilinemisega või ilma"). Üks LAV-i mees väidab, et ühelgi muul spordialal ei tohi hilineda ja soovitab kirjutada võistlusjuhenditesse lause "Mängija, kes pole vooru ettenähtud alguseks malelaua taga, kaotab partii". LAV-is olevat kohati juba praegugi lubatud vaid 30- või isegi 10-minutiline hilinemine. Talle oponeerib üks sakslane, kes toob näite lubatud hilinemistest amatööride korvpallivõistlustel ja sellest, et nende klubi paiknevat sedavõrd keerulises kohas, et seda polevat lihtne leida. Nii et täieliku täpsuse nõue võiks mingi matśi ära jätta.
Geurt leiab, et tuleks vahet teha amatööride ja professionaalide vahel ning pakub välja omapoolse lahenduse artikliga 6.7 "Mängija, kes ilmub malelaua juurde rohkem kui 15 minutit (seni 1 tund) pärast mängukorra ettenähtud algust, kaotab partii, kui võistluse reeglid ei näe ette või kohtunik ei otsusta teisiti".

Vihje on veel paarile koodeksi artiklile, mida oleks vaja muuta, kuigi pole veel selge, kuidas.
Nii on seisu kolmekordsest kordumisest kõneleva artikli 9.2 lõpus lause "Seisud ei ole samasugused, kui etturit, mis võis möödaminnes lüüa, ei saa enam lüüa või kui on ajutiselt või alaliselt muutunud õigus vangerdada." Geurt tunnistab, et temagi ei tea, mida see ajutiselt muutumine tähendab ja et korduva arutamise järel on see lause ikka koodeksisse jäänud. Dresdenis mindavat siiski selle kallale. Aga kas ei tähenda see mõneti keerukas väljend lihtsalt seda, et näiteks ühes seisus on kuningas tules ja vangerdada ei saa, seejärel aga tuli kaob ja saab jälle vangerdada?

Või küsimus kohtuniku rollist kiir- ja välkmales, mis praegu on üsna minimaalne. Seekord uuritakse Geurtilt, kas järgmises olukorras toimiti õigesti:
Välkmale. Valgel on ainult kuningas, mustal lipp ka. Valge ainus lootus on patti jääda. Aga siis kui tema kuningas ongi patis, ei saa ta ise sellest aru ja käib kuninga tulle. Vastane esitab taotluse määrustevatase käigu kohta ja saabki võidu. Kõik reeglite järgi.
Kui kohtunik laua kõrval oli, võis ta toimuvat vaid pealt vaadata, kuigi ega koodeks ju selgelt ei ütle ka, et ta ei või sekkuda isegi siis, kui laual on matt või patt, millega partii peaks ju tegelikult lõppema. Nüüd on oodata, et see koodeksisse selgemalt kirja pannakse. Kas peaks ikka sel juhul sekkuma või mitte? Või näiteks nii, et kiirmales peab, aga välkmales mitte? Ka Geurtil endal pole veel kindlat seisukohta.

Mulle endale on selles viimases Chesscafes pisut nostalgiat. Nimelt meenutatakse tähtpäevade kroonikas, et just täna 20 aastat tagasi lõppes Sevillas järjekordne MM-matś. Kasparov suutis viimase dramaatilise partii võita, matśiseisu viigistada ja tiitli säilitada. Ka praegu on mul laual "Diario 16" ja "El Correo de Andalucia" leheküljed suurte piltidega, mis kujutavad Geurti ja mind oma ametikohustuste täitmisel selle partii lõpul. Geurtile oli see esimene, mulle viimane (ehk üldse neljas) maailmameistrimatś.
Lembit