Lisaks viimasele malekohtunike eksamile

Tooks ära mõned raskemad küsimused ja teemad.

1) Üks tüüpküsimusi on partii lõpetamine, millal on partii lõppenud ja millal edasine toimuv ei oma mingit tähtsust. Näiteks küsimus :

Valgetel on võiduseis. Nad teevad 40. käigu (kontrollkäik) ja kellale vajutamisel valgete nooleke langeb. Mustad leiavad, et nende seis ainult kuninga ja etturiga laual on lootusetu ning alistuvad. Siis kukub ka mustade nooleke. Mis on partii tulemus ?

Tundub esmapilgul kuidagi keeruline küsimus ... toimub palju asju. Kuid kas ikka asjad on nii keerulised, kui esmapilgul näib ? Nimelt, hakkame vaatama. Vaikimisi eeldatakse selliste küsimuste puhul alati, et tegemist on tavamalega või situatsioon kehtib kõigi ajakontrollide puhul, kui just üksikjuhul ei ole juurde toodud täpsustust.

Kõigepealt meenutaks väga tähtsaid artikleid koodeksist :

5.1
a) Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale määrustepärase käiguga mati. Sellega on partii kohe lõppenud, tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane.
b) Partii on võitnud mängija, kelle vastasmängija teatab, et alistub. Sellega on partii kohe lõppenud.

5.2
a) Partii lõpeb viigiga, kui käigul oleval mängijal pole ühtki määrustepärast käiku ja tema kuningas ei ole tules. Siis on partii lõppenud patiga. Sellega on partii kohe lõppenud, tingimusel, et patiseisu tekitanud käik oli määrustepärane.
b) Partii lõpeb viigiga, kui on tekkinud seis, kus kumbki mängija ei saa matistada vastasmängija kuningat mingi võimaliku määrustepärase käikude seeriaga. Siis on partii lõppenud surnud seisuga. Sellega on partii kohe lõppenud, tingimusel, et seda seisu tekitanud käik oli määrustepärane.
c) Partii lõpeb viigiga kahe mängija vastastikusel kokkuleppel partii ajal. Sellega on partii kohe lõppenud. (Vt. artikkel 9.1)d) Partii võib lõppeda viigiga, kui sama seis on malelaual tekkimas või tekkinud vähemalt kolm korda. (Vt. artikkel 9.2)e) Partii võib lõppeda viigiga, kui mõlemad mängijad on teinud 50 viimast järjestikust käiku ilma ühegi etturikäiguta ja ühegi löömiseta. (Vt. artikkel 9.3)

6.10 Välja arvatud juhul, kui rakendub artikkel 5.1 või üks artiklitest 5.2a, b ja c, on partii kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga, isegi kõige oskamatuma vastumängu puhul.

Esimene asi, mis partiis juhtub, on valgete poolne ajaületus. Samas, nagu eespool nägime, ei eksisteeri ühtegi punkti, mil ajaületus lõpetaks koheselt partii. Ajaületuse jaoks on alati vaja mängijate või kohtuniku poolset märkamist. Tavamales peab kohtunik ajaületuse fikseerima, kui ta seda märkab. Kiirmales ja välkmales on ajaületus ainult mängijate endi märgata. Mis puutub pealtvaatajatesse, siis kiir- ja välkmales ei ole see üldse oluline, nagu mainitud, on ajaületuse fikseerimine ainult mängijate endi asi. Tavamales võib teha erandi, kui kohtunik ise on kellelegi volituse andnud aega jälgida, muudel juhtudel ei oma pealtvaatajate ütlused mingit kaalu.

Lugedes seega meie küsimust jõuame sinna maale, kus valgetel saab aeg otsa. NB!! Kui küsimus eeldab, et kohtunik märkab seda tavamales (antud juhul eeldab), siis põhimõtteliselt ei ole vaja edasi lugeda. Kõik muu informatsioon on lihtsalt ülearune. Ainukene asi, mida peame kontrollima, on see, kas vastasel on piisavalt materjali matistamiseks (vt artikkel 6.10). Seega tegelikult mustad peaksid partii võitma. Sama küsimus kiirmale kohta (ilma kontrollkäikudeta) aga muudaks asja, kuna ajaületus partiid ei lõpeta.

2. Vaatame sellist küsimust :

Valged alistuvad, kuid enne partiiprotokolli vormistamist lepitakse
siiski viiki. Partii tulemus on viik. Ei või jah ?

Paljusid ajas segadusse probleem, kas kohtunik on antud sündmustest teadlik ? Loomulikult on, sest vastasel korral sellist küsimust ei teki. Siiski on märkus põhjendatud ja edaspidi püüame analoogilisi küsimusi esitada nii, et oleks selgem, kas kohtunik on v ei ole teadlik. Samas võis eksami ajal sellise täpsustuse üle küsida.

Siiski, arutleme, mis erinevaid võimalusi meil selles küsimuses on.

a) Valged alistuvad. Vaadates artiklit 5, siis saame teada, et sellega on partii lõppenud ja kõik edasine ei oma tähtsust. Partii tulemuseks peame siiski veenduma, et artiklis 6.10 nõutud matistav potentsiaal oleks vastasel olemas. Kui on, siis on vastane võitnud, kui ei ole, siis on tulemus viik. Antud küsimus olukorda ei täpsusta, seega vaikimisi ei saa partii tulemus olla viik.

b) Nüüd laiendame olukorda. Oletame, et kohtunik ei tea asjast midagi. Partiiprotokolli märgitakse viik ning alles hiljem tekib pretentsioone. Siiski, kehtib see sama 6.10, s.t. partii õiglane tulemus oleks olnud 0-1 (juhul, kui mustadel oli matistav potentsiaal), sama kehtib mati ja pati puhul. Samas, meenutame artiklit :

8.7 Partii lõpul kirjutavad mõlemad mängijad alla mõlemale partiiprotokollile, märkides ära partii tulemuse. Isegi siis, kui see on vale, jääb see kehtima, kui kohtunik ei otsusta teisiti.

Seega üldjuhul jääb viik siiski jõusse, kui peakohtunik ei otsusta teisiti. Aga miks viik ei ole õiglane ? Kas te teate miks ?





[mõelge pisut ...]












Vastus : vaatame uuesti artiklit 5 :

c) Partii lõpeb viigiga kahe mängija vastastikusel kokkuleppel partii ajal. Sellega on partii kohe lõppenud.

Märkate väljendit "partii ajal" ? Seega ei saa leppida viiki, kui partii on lõppenud, vähemalt mitte kohtuniku teadmisel. Meie näites alistumine lõpetas partii, seega partii on lõppenud ja viigipakkumised ei kehti.

3. Üks kirstunaelu oli järgmine küsimus :

Mõlemal mängijal on laual vaid kuningas ja vanker. Valged löövad määrustepäraselt mustade vankri, kuid ei jõua enam kella vajutada, aeg saab otsa. Milline on partii tulemus ?

Lugedes artikli 6.10 esimest poolt märkame, et üks mängijatest ei ole oma käike SOORITANUD !!! (s.t. teinud käigu ja vajutanud kella) nõutava aja jooksul. AGA ... loeme nüüd artikli 6.10 teist poolt ... siis me saame teada, et enne partiitulemuse fikseerimist peaksime laual üle kontrollima seal oleva seisu. Seis aga on selline, et vastasel on ainult kuningas ja ajaületajal kuningas + vanker. Seega ei ole matistavat potentsiaali ja tulemus peaks olema viik. Samas ei ole tekkinud seis "surnud seis", mis lõpetaks artikli 5 järgi koheselt partii, sest seis on selline, kus ajaületaja võiks isegi võita, kui ajaületust ei märgata (eriti kiirmales ja välkmales). Märgime, et oluline on, et enne noolekese kukkumist peab käik olema laual tehtud. Kui meie malend on alles õhus valmis olles vastase malendit laualt eemaldama, siis loeb ajaületus (sest seis ei ole selline, kus matistamispotentsiaal puuduks).

4) Või võtame järgmise "trikiga" küsimuse :

Laual on määrustepäraselt pandud patt. Siis selgub, et patistavale käigule
eelnev käik oli määrustevastane. Partiid tuleb jätkata kohast, kus tehti
määrustevastane käik ja vastasele tuleb lisada 2 minutit.

Siit loeme välja, et pandi patt. Artikli 5 järgi on partii koheselt lõppenud, KUI viimane patistav käik oli määrustepärane ! Kuskil ei ole öeldud, et mingid eelnevad käigud peaksid olema määrustepärased, s.t. kui juba lasti mööda määrustevastaste käikude märkmamise hetk, siis pärast partii lõppu ei saa enam midagi teha [nõutakse ainult viimase käigu määrustepärasust, kuna vastasel korral võiksid mängijad tihti hakata esitama pretentsioone mängus toimuva üle ja kohtunik peaks kõik sellised partiid üks haaval läbi mängima, mis aga reaalelus ei ole mõistlik tegevus]. Samas, tuletame meelde artiklit :

7.4a) Kui partii ajal leitakse, et on tehtud määrustevastane käik, kaasa arvatud etturi muundamine või vastasmängija kuninga löömine, tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne vea tekkimist.

Märkate väljendit "partii ajal" ? Seega, kui pandi määrustepäraselt patt v matt, siis on partii koheselt lõppenud ja mingeid pretentsioon enam esitada ei saa.

5) Tihti satuti segadusse, millal peab, millal võib ja kas üldse tohib kohtunik partiisse omaalgatuslikult sekkuda ? Suurim viga oli vastata võimalikult lühikeselt v väga ebamääraselt. Sellised vastused näitasid selgelt koodeksi vähest tundmist v sellest mitte arusaamist. Olgu toodud mõned õiged vastused :

Loomulikult peaks kohtunik sekkuma, kui mängijad segavad teisi mängijaid v on ohuks kogu turniiri heaolule, aga see on selline ekstravagantne juhtum ja sellist asja ei olegi vaja koodeksist välja lugeda.

Tavamale. Kohtunik peab sekkuma määrustevastase käigu tegemise korral (kui mängijad ise seda ei märka), koodeksi järgi ka nupu meelega puudutamise korral (kuid siin võiks siiski ära oodata vastasmängija reakstiooni ja natukene sõltub ka mängijate tasemest) [mäletate välejendit "kui partii ajal leitakse" ... leidjaks võib olla ka kohtunik ja tema kohus on asjast mitte mööda vaadata]. Kohtunik peab sekkuma, kui üks noolekestest langeb. Artikkel 6.11 ütleb samuti, et kohtunik peab sekkuma, kui talle tundub, et kell on ilmse defektiga. Artikkel 7 ütleb juurde veel mõned juhud, kus kohtunik PEAB [NB!, kui koodeks ütleb, et peab, siis vastus "VÕIB" on väga vale vastus ...] sekkuma, kui malendite algseis ei olnud õige v malelaua asend ei olnud õige [jällegi väljend "kui partii ajal leitakse"]. Siin tooksin veel ühe artikli :

7.5 Kui partii ajal leitakse, et malendid on oma väljadelt nihkunud, tuleb taastada seis, mis oli enne vea tekkimist.

Tihti vastati, etkohtunik PEAB kirjutama mängijate ajapuuduses käike ... Siiski on see natukene ebaõige vastus, sest 8.5 järgi kohtunik v tema abiline peab "püüdma" kirjutada käike ... Seega kohtunik peaks võimaluse korral kirjutama käike, aga otsene kohustus see ei ole, sest palju sõltub hetke võimalusest [nt võib hetkel käia mitu sellist mängu ja sel juhul on tähtis jälgida ajaületusi ja selgitada käikude tegemine hiljem].

Kiirmale. Siin peaks kohtunik enamasti hoiduma sekkumisest. Siiski kehtivad need samad reeglid, mis enne üles loetud, kuid välja arvatud need juhud, mis kiirmale sektsioonis B toodud. See ütleb, et kui kumbki mängija on sooritanud 3 käiku, kohtunik enam malenuppude ja malelaua vale asendi puhul ei sekku [ja seda ei saa parandada ka mängijad ise]. Samuti ei sekku kohtunik enam määrustevastase käigu ja meelega puudutamise korral. Samuti ei fikseeri kohtunik noolekese langemist. Samas B6 toob sisse kaks uut konkreetset situatsiooni :

... Siiski sekkub kohtunik võimaluse korral, kui mõlemad kuningad on tules või kui etturi muundumine ei ole lõpetatud.

Välkmales kehtivad kohtunikul samad õigused kui kiirmales.

Seega ei tasuks koodeksi teksti väga hooletult suhtuda. Oma sisult one see päris mahukas tekst ja paljud punktid on omavajel seotud ning mõned artiklid on oma sisult tähtsamad kui teised. Paljalt läbi lugemisest ei piisa, vaja on ka koodeksi teksti veidi analüüsida ja läbi mõtelda. Loomulikult on seel alguses raske, kui aeg-ajalt tasuks mõned segasemad reeglid enne turniiri uuesti läbi mõelda.