Noortevõistlused nõuavad tähelepanu

Teatavasti olid viimasel MM-turniiril Méxicos ustel metalliotsijad. Nüüd ilmus ühele interneti leheküljele pealkiri "Metalliotsijad kaheksa-aastastele". Jutt käib paar kuud tagasi Batumis peetud Euroopa noorte selle vanuse meistrivõistlustest. Kuigi suur see turniir polnud: poisse ja tüdrukuid kokku vaid 61, üks eestlane ka hulgas. Võimalik, et võistluste koht polnud praeguses poliitilises kliimas kõige parem. Rohkem kui võistlustest endist oli juttu sealsest õhkkonnast, peamiseks jutustajaks turniiri võitnud Nikita Aivazjani treener Konstantin Kostenjuk. Nikitast tean vaid, et ta oli male ära õppinud juba 4,5 aastaselt ja et tema vanavanaisa oli minu kunagine hea tuttav raadiokommentaator Naum Dõmarski.

Tualeti paiknemisega on probleeme olnud paljudel võistlustel. Mäletame kõik Kramniku - Topalovi matśi. Aga mäletan ka seda, kuidas oma esimese pretendentide matśi ajal istusin Tśiburdanidze treeneri Gufeldiga paar tundi Harjumäel ja peamiselt oligi juttu praeguses Vene Kultuurikeskuses paiknenud turniirisaalist ja kuidas mängijad seal tualetti pääsevad. Õnneks olid seal küll hirmul suured silmad ja pärast matśi kinkis Gufeld mulle oma raamatu pühendusega "Male Femida kõige objektiivsemale esindajale". Aga väiksemaid probleeme selles suhtes oli ka Sevilla MM-matśil ja noorte EM-il Kalevi spordihallis.

Tualett ei saa paikneda väljaspool mänguala ja teel sinna ei või mängijail olla mingeid kontakte välismaailmaga. Batumis see nii polnud. Kui keegi saalist väljus oilevat talle kohe järgnenud konkurentide vanemad ja treenerid. Süüdistused, et keegi kohtub oma treeneriga. Olid need alusetud või mitte, ma ei tea. Siis väideti, et hästi paksude käharate juustega Nikital olevat midagi peidetud kõrvadesse. Kontrolliti siis neidki keset partiid. Võibolla kajastusid siin Venemaa ja Gruusia suhted. Ja muidugi inspireeris see ka vastaspoolt samuti toimima. Halb, et niimoodi tõmmati mängijate tähelepanu mängust endast kõrvale. Nii peakohtunik kui ka teised kohtunikud peavad olema erapooletud ja objektiivsed, muidu poleks nad ju kohtunikud. Loodan, et nad Batumiski sellised olid. Aga materjalist jääb vähemalt kahtlus, et võibolla nad ikkagi polnud.

Kas peaks 8-aastastele looma võimaluse maailma ja Euroopa meistriks saada. Ma ei tea, see asi pole kohtunike pädevuses. Ise arvan, et ehk on veel vara. Muidugi on noore võitja treener arvamusel, et peab. Huvi olevat väga suur. Venemaa võistlustel olevat 8-aastasi olnud koguni 200 poissi ja 100 tüdrukut, 8 korda rohkem kui 18-aastasi. Just seal olevat püramiidi alus. Kui aga korraldada, siis peavad kohtunikud võistluste korraldamiseks valmis olema. Tagama reeglitest kinnipidamise, aga samal ajal hoolitsema ka selle eest, et võistlus oleks lastele ja noortele meeldiv ja meeldejääv sündmus.

Treener Kostenjuki arvates peaks iga turniirisaali uksele seadma kohtuniku metalliotsijaga, kes kõike kontrolliks. Et midagi poleks ei taskus ega kõrvades. Piisavat ühest maleprogrammiga telefonist, et kellestki võiks saada Euroopa meister. Ja see programm ei tarvitse mängida reitinguga 2450, nagu oli hollandlasel, kes sai pika võistluskeelu ja kellest ühes kommentaaris juttu tegin. Piisavat sellest kusagil 2100 ja 2200 vahel. Kostenjuki järgi ei keelavat FIDE reeglid telefonide taskus hoidmist. Minu 12.2b ütleb küll: On rangelt keelatud tuua mängualale mobiiltelefone või muid kohtuniku heakskiiduta elektroonilisi sidevahendeid. Ja iga käigu järel peaks tualetis käima. Selle kohta tõesti koodeksis punkti pole.

Küllap on siiski võimalik tiitlit võita ka ausalt ja küllap jõudis ka Nikita nii teistest poolteist punkti ette. Rohkem kui mujal sõltub noortevõistluste korraldamise edukus treenerist ja sellest, millised juhised ta on oma kasvandikule andnud. Kohtunikelt aga eeldame noortevõistlustel mitte ainult reeglite järgimist ja nendest kinnipidamise nõudmist, vaid ka sõbralikkust ja tähelepanelikkust mängijate suhtes, et nende malehuvi ja võistlusind nende võistlustega ei lõpeks.
Lembit