Veel üks segane kiirpartii

Mulle teadaolevatele Euroopa internetikülgedele pole viimasel nädalal tekkinud ühtki uut huvitavat juhtumit. Jääb siis üle heita pilk mõni kuu tagasi uue atraktiivsema välimuse võtnud USA küljele. Seejuures tuleb arvestada, et teispool ookeani toimitakse ikka oma reeglite järgi, mis mõnes osas FIDE koodeksist erinevad. Seetõttu ei saa sealsetele arvamustele täiel määral tugineda ka lahenduste otsimisel, vaid tuleb jätta küsimärgid õhku rippuma või lähtuda iseenese tarkusest.

Segaseid juhtumeid on aga piisavalt. Näide päris detsembri algusest. Koolilaste kiirturniir. Aega 30 minutit partiile ja 5 sekundit igale käigule. Kohtunik kutsutakse ühe laua juurde, sest mustad taotlevad ajavõitu. Malelaual oli aga must kuningas tules, sest viimase käigu olid mustad määrustevastaselt teinud mingi muu malendiga. Siis olnud valgetel jäänud veel 3 sekundit (kes seda küll nii täpselt vaatas?). Vahepeal oli aga valgete aeg otsa saanud, sest kella nad seisma ei pannud. Neli kohtunikku leidsid lauast veidi eemal nõu pidades, et must on võitnud, kuna valge ei esitanud taotlust määrustevastase käigu kohta enne, kui tema aeg otsa sai. Selleks ajaks kui peakohtunik (ehk turniiri direktor) laua juurde tagasi tuli, olid partnerid segases olukorras jõudnud juba viiki leppida. K0htunik teatas siiski oma otsuse (ajaületus loeb) ja seejärel must loomulikult enam viiki ei tahtnud. Kas oleks kohtunik pidanud tunnustama viiki ja loobuma oma otsuse väljakuulutamisest?

Enamus ligi paarikümnest sõnavõtnud ameeriklasest asus seisukohale, et kohtunikul polnud õigus. Koodeksi artiklite 5.1 ja 5.2 järgi lõpetabki partii küll otsekohe matt, patt või alistumine, noolekese langemist ei saa aga nendega päris võrdseks lugeda (kuigi teame, et sellest artiklist on ajaületus välja jäänud eelkõige formaalsetel põhjustel: koodeksi I osas pole ju üldse kelladest ega mõtlemisajast juttu). Võitja poole viimane käik peab olema määrustepärane. Määrustevastasel käigul oleks pidanud ajaületuse suhtes olema prioriteet, see poleks pidanud aitama valgel partiid võita. Peaks arvesse võtma ka partii mängijaid, kes oma kogenematusest ei seisanud otsekohe kelli. Ajavõidu kohta esitatud taotlus ei peaks selles olukorras partiid lõpetama. Nii tuleks musta määrustevastane käik artikli 7.4 järgi asendada uuega, asetada valge kellale sinnajäänud 3 sekundit, lisada veel 2 minutit vastase määrustevastase käigu eest ja seejärel jatkata partiid.

Kohtunik valis teistsuguse lahenduse. Kui tema otsus partii lõpetamise kohta oleks juba mängijatele teatavaks tehtud, poleks enam saanud viiki leppida. Selleks hetkeks, kui mängijad viiki leppisid, nad kohtuniku otsusest ei teadnud. Järelikult luges siis viik.
Oli aga ka neid, kes leidsid, et partii ei lõppenud kohtuniku otsusega, vaid juba siis, kui üks pool ajaületuse kohta taotluse esitas. Pärast seda juba viiki leppida ei saanud. Sel juhul aga polnud kohtuniku otsus ajaületusest õige. Ka selles variandis tuleks määrustevastane käik parandada ja partiid jatkata.

Üldiselt tundub, et tegemist on liiga keerulise juhtumiga, mis võib esineda eelkõige vähekogenud mängijate partiis (tahaks loota, et laupäeval Ararat Cupil selliseid palju pole). Oli neid, kes nõudsid, et reeglid tehtaks maksimaalselt lihtsaks (näiteks, et määrustevastane käik tooks alati kaotuse, sest rumalat käiku ei saa ju tagasi võtta, miks peaks siis määrustevastast saama?). Sellega ei tulnud toime see reeglite komitee koosseis, kus kunagi tegutsesin, ega näi tulevat praegunegi. Kohtunik püüdku selliseid asju lahendades lugeda koodeksist välja kõik, mis sealt lugeda annab, ja kasutagu seejärel tervet mõistust. Kõiki juhtumeid ei saa koodeks iial ära öelda, aga õige otsuseni on sageli võimalik jõuda analoogilisi olukordi uurides.
Lembit