Superfinaal Moskvas

Kohtunikul on kindlasti kasulik teada, kuidas toimivad tema kolleegid mingite olukordade lahendamisel teistel turniiridel. Nii olen püüdnud tähelepanelikult jälgida võistlusi puudutavas infos ka seda osa, mis jääb otsestest partiikäikudest väljapoole.
Nii ka praegu Moskvas käiva Venemaa superfinaali puhul. Naiste turniiri teises voorus sai mullune võitja Jekaterina Korbut väga hea seisu Natalja Pogodina vastu, siis aga helises ta kotis mobiil ja peakohtunik, ühtlasi Venemaa kohtunikekogu esimees Igor Bolotinski fikseeris otsekohe kaotuse. Mis sest, et Korbut väitis, et juba sada aastat polevat talle keegi helistanud (22-aastase naise poolt küll ilmne liialdus) ja ta olevat aparaadi lihsalt unustanud.
Meeste voorus olid samal päeval vastamisi Andrei Rõtśagov ja Jevgeni Tomaśevski. Peakohtunik ei lubanud siin 44. (!) käigul viiki leppida, enne seda küll viisakalt vabandades. Mehed leidsid küll kiiresti ühise lahenduse ja 52. käigul fikseeriti viik käikude kordamisega.

Chesspro.ru avaldas Bolotinski intervjuu, kus muude kohtunikutöö küsimuste kõrval on viide ka mõlemale toodud juhtumile. Päris selge, et koodeksist tuleb kinni pidada. Ja kui koodeks ütleb: Kui mängija mobiiltelefon heliseb mängualal mängu ajal, kaotab see mängija partii, siis ta peab saama nulli, sõltumata sellest, kas kohtunik ja mängija on mõlemad Peterburist või mitte. Muidugi võib küsida, miks on koodeks ühe süüteo eest karistuse selgelt paika pannud, kõigi teiste puhul aga kohtunikele vabad käed jätnud, aga päris ilmne on, et FIDE ei kavatse asjadele tagasikäiku anda, liiati et tehnika areneb ja oht selle sekkumiseks partiidesse järjest kasvab. Nii et pidagem ka meie sellest reeglist kinni, kuigi pean tunnistama, et kaotuse fikseerimine pole kohtunikule psühholoogiliselt kerge ja olen isegi mõne nulli panemata jätnud.

Profülaktikaks võib muidugi enne partiid meenutada mobiilide väljalülitamise vajadust (Bolotinski tegi nii enne I vooru, paludes kaasatoodud mobiilid ära anda, enne teist aga unustas). Reegel on siiski juba nii kaua kehtinud, et vajadus selle järele peaks juba kaduma (ei ütle me ka ju enne vooru, et puudutatud malendiga peab käima). Samasugustel juhtudel peaksid kohtunikud toimima võimalikult ühtviisi. Ka viimasel Śveitsi tśempionaadil otsustas ju tiitli mobiilihelin.
Põhimõtteliselt ei või ju mobiile turniirisaaligi tuua, aga keegi ju mängijaid läbi ei otsi. Kui telefon on lihtsalt kotis ega helise, siis mingeid sanktsioone mängijate vastu ette ei võeta. Ja ka väljalülitatult võivad mobiilid vahel häält teha. Bolotinski arvates võiks ka esimese mobiilihelina eest vaid hoiatuse teha, aga pole midagi parata, kui reeglid teisiti ette näevad. Ta meenutab, kuidas nad koos eelmise kohtunikekogu esimehe Vladimir Dvorkovitśiga kohe käigu ennakult kirjutamise keelamise reeglit kohe rakendama ei hakanud, sest paljud treenerid olid oma õpilasi teistmoodi õpetanud.

Lugu viikileppimisega on puhtalt Vene Maleföderatsiooni siseasi. Et turnniri võitluslikumaks muuta, on juhendisse pandud punkt: Mängijad ei tohi partii jooksul viikileppimiseks läbirääkimistesse astuda. Ettepaneku võib teha ainult peakohtuniku kaudu. Ei tahaks küll mängijate asemel endale otsustaja rolli võtta. Isegi Bolotinski ei taha, kuigi väidab, et tema maleharidusest seisu hindamiseks piisab. Koodeks annab küll föderatsioonidele selliste reeglite kehtestamiseks võimaluse: Iga maleföderatsioon, kes juba rakendab või tahab rakendada detailsemaid reegleid, võib seda vabalt teha tingimusel, et:
a) need pole mingil määral vastuolus FIDE malekoodeksiga,
b) need on piiratud selle föderatsiooni territooriumiga ja
c) need ei kehti FIDE korraldatavatel matśidel, meistri- või kvalifikatsioonivõistlustel, samuti FIDE tiitli- või reitinguturniiridel. (Aga kas siis superfinaal reitinguarvesse ei lähegi?)

Miks lubada Amonatovil ja Svidleril teha viik 25 käiguga, aga Rõtśagovil ja Tomaśevskil teispool 40. käigu piiri mitte? Minu arust on tegemist välise sekkumisega partiisse. Ja nagu viimasest partiist näha, praktilist kasu sellest ikkagi pole. Kui kaks mängijat tahavad viiki teha, siis nad viigini ka jõuavad.
Bolotinski tõstatab intervjuus ka mõningaid muid küsimusi. Mida teha, kui mängija halvemas seisus mitu korda järjest viiki pakub? Bolotinski muide kinnitab, et "reeglite järgi võib teist korda viiki pakkuda vastase viigipakkumist ootamata, kui seis on oma iseloomu muutnud." Minu koodeksieksemplar nii küll ei ütle. Artikkel 12.6 keelab vaid vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada. Siia kuuluvad ka ülemäärased taotlused või viigipakkumised. Artikli tõlgendamine jääb juba kohtuniku hooleks. Karistuste gradatsiooni annab artikkel 13.4, kuigi kaotust ju tavaliselt ei rakendata. Vastase saab tasakaalust välja viia ka köhimise või kommipaberi krõbistamisega, mobiilihelinat pole vajagi. Või mida teha siis, kui viigipakkumise tagasilükkamisel keegi ebaviisakas on? (Bolotinski palus vabandada) Või kui keegi oma jalad nii paneb, et vastasel ebamugav istuda on? Küsimusi on palju.
Lembit