Kellele lugeda ajaületus?

Kohtunikueksamid on näidanud, et üheks kõige rohkem probleeme tekitavaks asjaks on ajaületused, eriti siis kui parajasti on tegemist veel mingi partii tulemust mõjutava asjaoluga (matt, patt, alistumine). Ega ka kogenud kohtunike seisukohad alati kokku lange. Aga nii on see mujalgi. Mõned nädalad tagasi pakkus üks USA vist juhtivaid kohtunikke (Senior Tournament Director) Ben Finegold arutamiseks nelja juhtu:

A. Mängitakse ajakontrolliga 40 käiku 2 tunniga + 1 tund lõpuni. Mõlemal on korralikud partiiprotokollid, mis näitavad, et tehtud on 37 käiku. Äkki märgatakse, et mõlemad noolekesed on kukkunud. Mis saab? - Artiklist 6.12 võib igaüks hõlpsasti järele vaadata, et kui mõlemad noolekesed on langenud ja on võimatu kindlaks teha, kumb nooleke langes esimesena, siis partii jätkub, kui see juhtub mis tahes mänguperioodil peale viimase. Sel juhul pole mingit kahtlust ei ameeriklastel ega meilgi.

B. Peaaegu sama. Ainult et kumbki on teinud 39 käiku ja jätnud 20 sekundit viimaseks käiguks. Valge teeb 40. käigu ja tal jääb veel 10 sekundit. Siis lahkub ta laua tagant. Tagasi tulles näeb ta, et must on teinud küll kontrollkäigu, aga tema nooleke on seejuures kukkunud. Valge esitab taotluse ajaületuse kohta ja saab võidu. Nii meilgi. Artikkel 6.8: Tema käiku ei loeta sooritatuks, kuni ta pole kella seisanud.

C. Mõlemad on teinud 39 käiku, 40. käiku tehes aga kukub valgete nooleke. Must seda ei märka, mõtleb ja enne 40. käigu tegemist kukub ka tema nooleke. Valge on nüüd jõudnud teise ajakontrolli. Kui ta nüüd vastase noolekese langemist märkab ja ajaületuse fikseerimist taotleb, saab ta jälle võidu (nii arvab ka BF). On ju selge, et musta nooleke pidi tingimata kukkuma enne kontrollkäigu tegemist, valge oma aga võis kukkuda ka 41. käiku tehes, pealegi varem selle kohta ju taotlust ei esitatud. Kohtunik ei suuda valge taotlust ümber lükata.
USA-s kutsus see lahend siiski esile vastuväiteid. Nimelt ütleb sealne reegel 13: Ajaga võitmiseks peate seiskama mõlemad kellad, nii et nooleke oleks ikka veel püsti. Reeglile lisandub C6 Taotleja kell: Kui ajaületust taotlev mängija esitab oma taotluse, kui tema kellal on noooleke ikka veel püsti, aga seejärel ei suuda seisata oma kella, enne kui ka sellel ajalimiit täis saab, on taotlus kehtetu, kui noolekese langemist ei jälginud kohtunik ega erapooletu tunnistaja (sellel on USA reeglites alati oluline koht). Kindlasti on see reegel loogiline, aga FIDE koodeksis seda pole. Küll aga kõneleb artikkel 6.12 vajadusest kindlaks teha, kumb nooleke langes esimesena.

D. Mõlemad on teinud oma 39. käigu ja mõlemad noolekesed on kukkunud. Kumbki ei märka seda (aga võibolla märkavad ka mõlemad, aga miks seda öelda, kui kumbki niimoodi võita ei saa). Valge teeb oma 40. käigu. Kui nüüd üks mängijaist ütleb, et mõlemad noolekesed on kukkunud, siis partii lihtsalt jätkub. Aga kui must teeb oma 40. käigu, võib valge taotleda ajaületuse fikseerimist, sest tema on jõudnud juba teise kontrolli ja tema aeg võis üle minna juba pärast kontrollkäiku, must aga pole kindlasti oma 40. käiku teinud õigeaegselt. Kui must käiku ei tee, siis ta ajaga ei kaota, kui aga teeb, siis võib vastane ajaületuse fikseerimist taotleda. Olukord on tõepoolest veider. Ehk peakski must enne 40. käiku kohtunikule ütlema: "Mõlemad noolekesed on langenud. Ma ei taotle võitu, tahtsin vaid seda öelda, sest siis ei kaota ma 40. käiku tehes"?

Jutu peamine moraal on selles, et kohtunikud peavad eriti vooru lõpul hoolega malekelli jälgima, et selgitada missuguse juhtumiga just tegemist on ja kes mõtlemisaja esimesena ületab. Tegemist on ju tavamalega, kus kohtunik ajaületuse puhul kohe sekkub. USA variandis, kus ajaületust peab taotlema ja seda tingimata enne oma aja lõppemist, on kohtuniku vastutus mõnevõrra väiksem ja tema kohalolek ajapuuduses pole isegi tingimata vajalik.
Samal ajal peaks see manitsema mängijaid korrektsusele ja tähelepanelikkusele. Kui valgetega teha 40. käik vaid mõned sekundid enne mõtlemisaja lõppu, siis tuleb hoolega vastast jälgida. Ja kui mustade aeg saab läbi enne käigu tegemist, siis tuleks eksiarvamuste vältimiseks kohe kell seisma panna. Kui oodata, kuni ka must kella vajutab ja valge nooleke seejärel kukub, siis USA variandis enam ajaületust taotleda ei saaks, aga asjatud vaidlused tekiksid igal juhul.
Lembit