Kas kiirmale võidukäik?

Professionaalsete Maletajate Assotsiatsioon (ACP) on viimasel ajal korduvalt esinenud mitmesuguste taotluste ja algatustega. Loomulikult on seejuures lähtutud peamiselt tippmängijate huvidest. ACP-l siiski peale oma võistluste maailma males mingeid korraldavaid funktsioone pole, FIDE reageerib ettepanekutele aga üsna aeglaselt.

Äsja avalikustas ACP president Pavel Tregubov organisatsiooni järjekordsed ettepanekud, mis puudutavad lahtiste turniiride korraldamist. Reformi vajadust põhjendades viidatakse sellele, et juba 90-ndate aastate algul halvenes tiitliga mängijate olukord: turniiride auhinnad jäid endiseks, inflatsioon aga on pidevalt jätkunud. Ainult vähesed mängijad teevad 9-11 päevase vaevanägemisega oma kulutused tasa. Seega pole mõtet enam mängida.



ACP näeb väljapääsu selliste lahtiste võistluste struktuuri muutmises, kus osalejate põhiosa moodustavad amatöörid. Eesmärgiks aga on, et see periood, mille ajal proffidel pole oma teenistuse suhtes mingit garantiid, kestaks vaid paar-kolm päeva. Niisiis pakutakse klassikalise śveitsi süsteemi alternatiivina järgmist moodust:

Esimese kahe-kolme päevaga mängitakse śveitsi süsteemis lahtine kvalifikatsiooniturniir kiirmales. Voorude arv võiks seal olla ruutjuur osavõtjate arvust, siiski mitte üle 18. Iga päev võiks mängida 6 vooru.

Sellele järgneks kvalifitseerunutele põhiturniir. See mängitaks 8 või 16 mängijaga ühe miinuse süsteemis, aga võimalik on ka 8-10 osavõtjaga ringsüsteem. Siin oleks juba klassikaline ajakontroll, kuigi ei välistata ka selle etapi kiirturniirina mängimist. Aega kuluks 6-8 päeva. Kõik sellesse etappi pääsenud saaksid mingi auhinna.

Paralleelselt selle turniiriga toimuks śveitsi süsteemis turniir nendele, kes põhiturniirile ei pääsenud. Sellel osalevatele suurmeistritele võiks pakkuda eritingimusi.



Reformaatorid on teadlikud, seegi süsteem pole ideaalne. Profid ei tea, kas nad põhiturniirile edasi pääsevad ega oska seetõttu oma aega planeerida. Amatööride võimalused suurmeistritega klassikalist malet mängida muutuvad peaaegu olematuks.

Eeliseid olevat aga tublisti rohkem. Proffide aega hoitaks kokku. Neil ei tarvitse mängida üle nädala, ilma et teataks, kas selle eest saadakse minimaalsetki sissetulekut. Ka amatööridel pole vaja kümneks päevaks puhkust võtta. Korraldajad hoiaksid kokku sellega, pole vaja enam kõigile suurmeistreile majutust ega eritingimusi tagada. Klassikalise kontrolliga śveitsi süsteemi turniiridel tavaliselt üle 11 vooru ei mängita. See ei tarvitse olla piisav paremusjärjestuse
objektiivseks selgitamiseks. Seevastu kiirturniiril oleks võimalik muuta voorude arvu vastavalt osavõtjate arvule.

ACP ettepanekud ootavad arvamusi kõigilt asjahuvilistelt. Ei söanda prognoosida, kuivõrd populaarseks need saavad. Kindlasti on erinevaid arvamusi. Pole nad ju kooskõlas kasvõi Shorti äsjavaadeldud seisukohtadega igal turniiril vaid ühe ajakontrolli kasutamisest. Vaevalt meil siin midagi muutuma hakkab. Ise tunnen teatud nostalgiat mineviku suhtes, kus kiirmalet veel polnud, välku mängiti vaid välkturniiridel ja kõik muud turniirid mängiti pika kontrolliga. Kõikjal on tempo läinud kiiremaks. Kas sellest aga malemängu kvaliteet võidab?
Lembit