Vaatleksime veel mõningaid juhtumeid, mis leiavad käsitlemist Chesscafe viimases kohtunikeveerus ja võivad pakkuda praktilist huvi. Palju targemaks siit vist küll ei saa.
1) Kiirturniir Puerto Ricos. Valgel on jäänud 1 minut 28 sekundit, mustal 1 minut 48 sekundit. Valged puudutavad üht malendit, käivad aga teisega ja vajutavad kella. Valged eitavad küll puudutamisreeglite rikkumist, ometi rahuldatakse mustade poolt artikli 4.3a ... kui käigul olev mängija meelega puudutab malelaual üht või mitut oma malendit, siis peab ta käima esimese puudutatud malendiga, millega saab käia ... alusel esitatud taotlus. Kohtunik otsustab valge aja vähendada poolele, nii et tal jääb ainult 44 sekundit. Loomulikult lõpeb asi tema kaotusega. Kusagil seisab tõepoolest "vähendab kohtunik taotlejal alles olnud aega poole võrra".
Kolleeg leiab, et selle lause algosa oli "kui taotleja kellal on alles jäänud üle kahe minuti ..." ja oleks tulnud lähtuda hoopis lausest "Kui taotlejal on rohkem kui üks minut, aga vähem kui kaks minutit, jääb talle alles üks minut." Nii palju oleks tulnudki jätta. Kellel õigus?
Õige vastus: Ei kellelgi. Meie kauged kolleegid ei vaadanud üldse, millest artikkel kõneles, millest nad lähtusid. Tsiteeritud artikkel 9.5 kõneleb hoopis viigi taotlemisest seisu kolmekordse kordumise või 50 käigu reegli alusel.
Antud juhul leiame vastuse hoopis artiklist 7.4b "Artiklile 7.4a vastava tegevuse /see on määrustevastane käik/ puhul annab kohtunik kahe esimese määrustevastase käigu eest vastasmängijale kummalgi juhul kaks minutit täiendavat aega". Niisiis ei mingit niigi napi mõtlemisaja äravõtmist!
2) Välkpartii Saksamaal. Valged teevad käigu. Ei jõua aga kella vajutada, sest mustad panevad mati. Valge näeb nüüd, et musta aeg oli juba vähemalt käik tagasi otsa saanud. Mõlemad taotlevad võitu: valged seoses vastase ajaületusega, mustad seoses valgetele pandud matiga. Kellel siin õigus?
Loomulikult mustadel. Kui tavamales lõpeb mõtlemisaeg noolekese langemisega, siis kiir- ja välkmales alles siis, kui üks osapooltest sellest teada annab. Kohtunik ei sekku noolekese langemise ega mati korral. Matt lõpetas partii mustade võiduga. Pärast seda enam avaldust ajaületuse kohta esitada ei saa.
3) Tavamale. Tegemist on partii viimase järguga, kus kõik ülejäänud käigud tuleb teha kindlaks määratud ajaga. Valgetel on jäänud vaid 3 minutit, mustadel üle tunni. Valgetel on vanker, mustadel vanker ja oda ning loomulikult tahaksid nad võita. Umbes 30 käiku hiljem on valgetel jäänud vaid 30 sekundit. Siis esitavad nad artikli 10.2 alusel viigitaotluse. Kohtunik laseb veel edasi mängida, kuid kümmekond käiku hiljem fikseerib ta ikkagi viigi, sest seis pole vahepeal oluliselt muutunud. Seejärel leitakse, et mustadel jäi ikkagi lauale võiduseis. Mustad teevad ettepaneku partiid jätkata, kusjuures nad vajutaksid kella minut pärast iga oma käigu tegemist, et valged saaksid aega mõtelda. Mida teha?
Siin pole õieti midagi arutada. Valgete viigitaotlus oli koodeksiga kooskõlas, kohtunikul aga täielik õigus viiki fikseerida. Artikkel 10.2d ütleb: Kohtuniku otsus seoses artikliga 10a, b, c on lõplik. Mustad pealegi normaalsete vahenditega võita ei üritanud. Mustade ettepanek on veider ja omapärane, aga nii oleks ta ju tahtmise korral võinud varemgi toimida.
Lembit
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar