Seis kordub kolm korda

Järgmise juhtumi kohta on kasutada erinevad allikad, kus esitused mõnevõrra üksteisest erinevad ja ma ei tea, kumba poolt uskuda, aga üldjoontes oli asi selline:

Novembri lõpp Antalyas. Noorte MM-võistluste eelviimane voor. 14-aastaste poiste klassis kohtuvad Mai Lloyd (Kanada) ja Nils Nijs (Belgia). Mail on paremus, aga ajapuuduses võimldab ta vastasel käike korrata. Nils teeb kordusele viiva käigu laual ära ja kutsub siis kohtuniku. Hiljem ilmneb mõlemate partiiprotokollist, et vahepeal on Mai teinud vastukäigugi, kuigi käiguloendur seda ei kinnita. Hispaania kohtunik Eric, kes oskab vaid emakeelt, kutsub teise kohtuniku appi ja loeb partii viigiks. Mai kahtleb kordumises, protokollile alla ei kirjuta ja otsib üles oma treeneri.
Kuivõrd Nils on käigu laual teinud, otsustatakse esitada protest. Kui treener laua juurde pääseb, on Nils juba ära läinud ja laud nuppudest tühjaks tehtud. Kohtunikud kanadalastega kõnelda ei taha. Otsitakse üles peakohtunik. See leiab Venetsueela kohtuniku tõlgiks ja hakkab Ericut küsitlema. Algul olevat see öelnud, et belglane oli oma käigu laual teinud, hiljem tõlgi nõuandel loobub sellest ütlusest. Peakohtunik leiab, et kanadalased on asjast huvitatud pool, tema aga peab usaldama oma kohtunikke ja kinnitab Ericu otsuse. Partii jääb viigiks.
Kanadalastel oli jäänud veel 20 minutit aega apellatsiooni esitamiseks (seda pidi tegema hiljemalt üks tund pärast partii lõppu, makstes 100 eurot kautsjoni). Apellatsioonikomitee peab hulk aega nõu, siis minnakse Nilsi järele. See tunnistab puhtsüdamlikult, et täiendavad käigud tõepoolest tehti ja kohtunik ei räägi õigust. Kell on 23, kui kõrge kogu otsustab partii uuesti mängu panna. Nils, kes pole partiid vahepeal vaadanud (kas vastane seda uuris, selle kohta on erinevad väited), kaotab. Lõppjärjestuses on Mai 27., Nils 74., vahe poolteist punkti.

See peaks nii treeneritele kui ka kohtunikele olema küllalt heaks õppenäiteks, kuigi samal ajal on mõlemalt poolt näha, kuidas püütakse kasvõi poolt punkti juurde saada.
Nils teadis, et seisu kolmekordne kordumine tähendab viiki ja ta oskaski need korrad kokku lugeda. Kahjuks reeglitega ta lähemalt kursis polnud. 9.2. Partii lõpeb viigiga käigul oleva mängija korrektsel taotlusel, kui sama seis vähemalt kolmandat korda ... on just tekkinud ja viiki taotlev mängija on käigul. 9.4. Kui mängija teeb käigu, ilma et ta oleks viiki taotlenud, kaotab ta õiguse sel käigul seda taotleda. Tehkem see asi mängijatele selgeks.

Kohtunik Ericul puudus nii elementaarne keeleoskus (kuidas nii MM-le üldse pääseb?) kui ka täpsem teadmine reeglitest. Kohtuniku viga oligi loomulikult peamine kurja juur. Usun, et meie C litsentsi kohtunikud oleksid asjaga toime tulnud, targematest rääkimata. Peakohtunik oli Antalyas liiga usaldav ega vaevunud asjasse lähemalt süvenema.
Apellatsioonikomitee oli keerulises olukorras. Kummalisel kombel koosnes see tervenisti minu kunagistest headest tuttavatest: Florencio Campomanes, Georgios Makropoulos, Zurab Azmaiparaśvili ja Jorge Vega. On selge, et iga otsuse korral oleks ühele poisile tehtud liiga.

Käik oleks tulnud vaid partiiprotokolli kirjutada ja siis kohtuniku poole pöörduda. Kui mängija teeb käigu laual, ilma et ta oleks oma võimalust viigi taotlemiseks kasutanud, siis see õigus kaob. Õigus tekib aga uuesti, kui sama mängija on taas käigul. Mingi malendi puudutamine, isegi käimiskavatsusega, taotlusõigust ei võta. Mängija ei tohi lasta ka vastasmängijal end mõjutada käigu tegemiseks laual.

Kui lubada teha käik laual, siis sel ajal, kui mängija pöördub taotlusega kohtuniku poole, võib vastasmängija teha oma käigu ja lauale on tekkinud juba uus seis. Üleskirjutus fikseerib käigu, see loetakse juba tehtuks (nagu salakäik katkestamisel) ja kui millegipärast partiid tuleb jätkata, siis seda enam muuta ei saa.
Ei söanda öelda, et apellatsioonikomitee otsus oleks olnud päris vale (selle tegemisel olevat peamiseks kolleegide veenjaks olnud grusiin). Ei kõnele ju koodeks praegu kusagil sellest, kuidas kohtunike võimalikke vigu parandada. Üldiselt peaks ju kohtuniku mistahes vea parandama, kui seda on võimalik teha võistluste normaalset käiku rikkumata ja selle lõpptulemust moonutamata.
Küll on aga üldine tava, et kui kohtunik seisu kolmekordse kordumise otsustamisel eksib, on partii igal juhul viik. Viigiks tunnistamata partiid tagantjärele viigiks tunnistada saab, vastupidi aga mitte. Salakäiguta partiid katkestada ei saa. Nii jääb valesti otsustatud viik püsima.

Tõsi küll, eksisteerib FIDE tõlgendus juba aastast 1974: kui kohtunik on viigitaotluse ekslikult õigeks tunnistanud, kõrgem organ aga hiljem taotluse tagasi lükanud, siis on vastasmängijal (sellel, kes viiki ei taotlenud) õigus partiid jätkata.
Panna aga seda tegema poisikest hilisel õhtutunnil? Pealegi oli seis ju tõepoolest olnud kordunud, kuigi Nils ei teadnud täpselt, mida sel juhul teha. Muide olevat ta turniiri lõpetamisel aususe eest isegi mingi meene saanud.
Lembit