Matt või aeg

Saksa kohtunikud on viimasel nädalal arutanud küllalt tüüpilist juhtumit mingi klubi välkturniirilt: Valge paneb mustale mati, aga samal ajal langeb tema kellal nooleke. Must ütleb valjult "aeg!", valge aga "matt!". Malekell jääb käima. Mis on tulemus? Tolles partiis pidas valge end sedavõrd kaljukindlaks võitjaks, et must andis kodurahu säilitamise nimel järele ja laskis endale turniiritabelisse nulli kirjutada.

B8: Võidu taotlemiseks vastasmängija ajaületuse tõttu peab mängija seiskama mõlemad kellad ja pöörduma kohtuniku poole. Must kelli ei seisanud. Kiir- ja välkmales ei piisa noolekesele osutamisest ega "aeg!" hüüdmisest.

5.1a: Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale määrustepärase käiguga mati. Nii see oli. 6.8a: ... käiku ei loeta sooritatuks, kuni ta pole oma kella seisanud, välja arvatud siis, kui tehtud käik lõpetab partii. Kuna must polnud oma võitu määrustepäraselt vormistanud, polnud valgel vaja kella seisata, sest käik lõpetas partii.

Tõsi küll, valge oli alles matti panemas. On väga oluline, et kohtunikud püüaksid välkturniiridel olla seal, kus neid kõige rohkem vaja on. Kohtuniku hästi valitud asend on väga tähtis. Kui kohtunik tõepoolest toimunut nägi, peaks valge olema ajaületuse tõttu partii kaotanud. Kui ta aga tuleb laua juurde ning näeb vaid matti ega tea, kas matt pandi enne või pärast ajaületust, siis võidavad valged.

Sakslastest vaidlejate hulgas oli neidki, kes tahtsid partii vastakate arvamuste tõttu viigiks lugeda,aga need jäid ilmselt vähemusse. Üks mängija tõi näite teiselt välkturniirilt. Tema vastane oli hüüdnud: "aeg!", sest nooleke kukkus. Aga siis kukkus parajasti teine nooleke ka ja teine mees hüüdis "viik!". Kuigi vastane sellega algul ei nõustunud, fikseeris kohtunik B9 järgi viigi: Kui mõlemad noolekesed on langenud, lõpeb partii viigiga.

Muidugi on eetika probleemid välkmales olulised ja alati on (nagu ka nendes kahes partiis) mängijaid, kes püüavad kõiki võimalusi ära kasutada, püsides lubatu ja lubamatu piiril. Kui see siiski toimub reeglite raames, pole kohtunikul midagi teha ja jääb vaid reeglitest kinni pidada. Kui mitte, siis tuleb koodeks maksma panna.

Viis aastat tagasi toodi Chesscafes analoogiline juhtum ühelt Jugoslaavia välkturniirilt, kus kohtunik tõepoolest viigi fikseeris. Gijsseni seisukoht oli siiski, et valge tuli lugeda võitjaks, sest matt lõpetas partii, noolekese langemine aga loetakse kiir- ja välkmales juhtunuks vaid siis, kui selle kohta esitatakse taotlus. Tavamales oleks kohtunik pidanud muidugi ajaületuse fikseerima. Seal on ju väga tähtis see hetk, millal nooleke langeb, kas enne või pärast matti. Kui see toimub üheaegselt, loeb laual toimuv, seega matt.

Kes asja vastu veel huvi tunneb, võiks otsida Austraalia saidilt üles sealse arutluse jaanuarist 2004, kus oli tegemist koguni 44 sõnavõtuga. Lähteolukord oli ligikaudu analoogiline. Ka seal kaldus üldine arvamus valgete võidu poole. Minugi tekstidest "Malekellad, mõtlemisajad ja ajakontroll" ning "Mõnda välkmale reeglitest" leiab paar asjakohast näidet.
Lembit