Veel välkpartiides juhtuvast

Augustis võttis www.schachfeld.de arutusele paar välkpartiides üsna sageli esinevat olukorda:
1) Tegemist on suure ajapuudusega. Käiku tehes ajab mängija ühe oma malendi ümber, paneb selle siis aga tagasi valele väljale. Kas vastasmängija võib nüüd võitu taotleda?

Nagu ikka esitati nii üht- kui teistpidi arvamusi. Oli neid, kes arvasid, et vastavalt C3 võib ümberpaigutuse lugeda määrustevastaseks käiguks ja seega peaks asi lõppema kaotusega.
C3. Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu.
Enamasti leiti siiski, et kuivõrd käik ise oli määrustepärane, siis võitu nõuda ei võiks. Küll võiks vastase kella seisma panna (minu arvates küll pigem vastase kella uuesti käivitada) ja osutada tehtud veale. Siis mängitagu edasi. Soovitati asja kordumisel kohtuniku poole pöörduda ja kolmas kord peaks kindlasti kaotuse tooma. Kuivõrd vastaspool on minetanud aega, siis võiks talle näiteks minuti juurde anda.

Kindlasti oleks ka kohtunikul tekkinud olukorras küllalt raske otsustada, eriti siis, kui mängijad ise omavahel kokkuleppele ei jõua, kus mingi ettur tõepoolest seisis. Sellisel juhul peaks paratamatult jätma kõik malendid nii, nagu nad laual parajasti on.
Määrustevastasuste kohta käiv artikkel 7.5 Kui partii ajal leitakse, et malendid on oma väljadelt nihkunud, tuleb taastada seis, mis oli enne vea tekkimist. Kui seisu, mis oli malelaual vahetult enne määrustevastasuse teket, ei saa kindlaks teha, jätkub partii viimasest kindlakstehtavast seisust enne määrustevastasuse teket kehtib ju ka välkmale kohta. Eks peame siis sellest lähtuma

2) Sageli seatakse ümberkukkunud malendid laual korda alles pärast seda, kui vastase kell on juba käima vajutatud. Kas see vastab reeglitele ja missugune peaks olema karistus?
On päris selge, et reeglid niimoodi toimida ei luba. 7.3 ütleb ju Kui mängija ajab käiku tehes ühe või mitu malendit ümber, peab ta õige seisu taastama oma aja arvel. Kui vaja, seiskab mängija või tema vastasmängija kella ja palub abi kohtunikult. Kohtunik võib karistada mängijat, kes malendid ümber ajas.

Siingi oli resoluutseid sakslasi, kes sellise teo eest kaotuse määramist nõudsid. Kui kohtunik leiab, et nii on toimitud meelega, siis võib ehk tõesti niimoodi reageerida. Oli aga ka märksa leebemaid, kes leidsid, et esmakordselt piisab vaid tähelepanu juhtimisest, teine kord võiks olla hoiatus, kolmas kaotus. Välk nõuab resoluutsemat tegutsemist, kui meid juba sekkuma kutsutakse (ise vaatame muidu ju passiivselt, kuid tähelepanelikult pealt) ning arvatavasti nii mitme astmeline süsteem end ei õigusta. Igal juhul tuleb aga korrigeerida mõtlemisaegu, mida õigustamatult vara käigustatud kell mõjutas.
Eelkõige sõltub aga välkpartii normaalne kulg ikkagi mängijatest endist.
Lembit