Sakslaste juhtumeid (5)

Aasta tagasi ilmus meie esimene veebileht. Seni on see suutnud ilmuda, kuigi vaevalt sellest keegi märgatavat praktilist kasu on saanud. Aga vähemalt näeb, millega teised kohtunikud parasjagu tegelevad.
Vaatame sedapuhku veel sakslaste juhtumeid, eelkõige mõtlemisajaga seotuid.

1. (24/2008) Ajakontroll on peaaegu käes. Mängijail pole enam vaja käike üles kirjutada. Kohtunik jätkab varjatult kirjutamist. Mõne sekundiga jõuab üks mängija ajakontrollini, aga ilmselt ei tea ta seda. Üks oma partii juba lõpetanud mängija vaatab üle kohtuniku õla ja klopib siis oma kaasmängija õlale. Keerulisemaks teeb asja see, et ainus raskesti leitav käik, mis otsustab partii tulemuse, leitakse nüüd üles ilma ajapuuduseta. Kuidas saab kohtunik karistada (individuaalsel ja võistkondlikul turniiril)?
Mängija ise polnud antud juhul milleski süüdi, seetõttu me teda karistada ei saa. Partii lõpetamisega muutuvad mängijad pealtvaatajateks. Selline mängija (või muu pealtvaataja) tuleb saalist välja saata, aga tema tegevuse tõttu ei saa ka karistada mängijat, kellele tegelikult abi osutati. Samuti oleks tulnud toimida, kui tegemist oleks olnud näiteks meeskonna kapteniga.
Käigu etteütlemisel ei saa näiteks keelata seda laual teha. Analoogiline on olukord noolekese langemisel. Juhul, kui süüdlane veel oma partiid mängib, võiks talle kaotuse panna. Vaevalt küll sellist karistust palju rakendatud on.

2. (33/2008) Meeskonnavõistlus. Mõlemad mängijad on suures ajapuuduses. Ka kohtunik kirjutab käike. 39. käigul lööb must ratsu ja vajutab kella. Tal jääb veel 6 sekundit. Kiirustades langeb löödud ratsu laualt põrandale. Valge vajutab kohe käiku ilma käiku tegemata ja nõuab, et must paneks ratsu lauale tagasi. Must tõstab ratsu laua alt üles ja vajutab kella. Nüüd ütleb valge, et nooleke on juba kukkunud ja ta on võitnud. Must ütleb aga kohtunikule, et valge ei tohtinud kella vajutada, kuna ta ei teinud mingit määrustepärast käiku ja tal endal on vaid 2 sekundit aega. Ta lisab, et vastane on käitunud ebasportlikult ja sellega teda seganud.
Vastavalt art. 7.3 kui mängija ajab käiku tehes ühe või mitu malendit ümber, peab ta õige seisu taastama oma aja arvel. Samas artiklis öeldakse: Kui vaja, seiskab mängija või tema vastasmängija kella ja palub abi kohtunikult.
Kohtunik oli laua juures ja pidi ise nägema, mis toimus. Näiliselt on artiklis vastuolu, sest seal on juttu nii kella seiskamisest kui ka sellest, et ühe poole kell käib. Arvestagem aga, et koodeksis "kellad" tähendab mõlemat poolt. "kell" aga vaid üht neist pooltest. Nii oli musta kaotus ajaga ilmselt põhjendatud.

3. (3/2008) Käib kiireks lõppmänguks nimetatav partiiosa. Mõlemal on vähe aega, välgutatakse. Valge K on f3, must annab tuld Lb3+. Valge käib Kg3, seepeale lööb must Kxa4. Kohtunik viga ei märka ja partii jätkub. Pealtvaatajad juhivad asjale kohtuniku tähelepanu. Kas ta võib või peab sekkuma, kui partii veel käib. Millised on ajalised tagajärjed?
Kiires lõppmängus ei rakendata ei kiir- ega välkmale reegleid, järelikult oleks kohtunik pidanud sekkuma. Määrustevastane käik oleks tulnud korrigeerida ja vastasmängijale lisada 2 täiendavat minutit. Kui kohtunik on täiesti veendunud selles, mis toimus, siis võib ta muidugi ka nüüd aega korrigeerida. Kui mitte, siis pole enam ilmselt midagi teha ja partiil tuleb lasta lihtsalt kulgeda loomuliku lõpuni.
Koodeksi 1997. a. väljaandes oli spetsiaalne artikkel 10.3: Määrustevastased käigud ei too mängijale tingimata kaotust. Artiklile 7.4 vastava tegevuse puhul annab kohtunik esimese määrustevastase käigu eest vastasmängijale 2 minutit täiendavat aega. Tegelikult pole seda artiklit tänaseni ära muudetud, vaid see on kolinud kokku artikliga 7.4, kehtides samamoodi ka tavalise ajakontrolli puhul.
Lembit