Erinevatest punktide arvestamise süsteemidest oli meil lähemalt juttu vist rohkem kui aasta tagasi (29. IX 2009 Mitu punkti võitjale?). Kuigi tavaliselt anname partii võitjale endiselt ühe punkti ja viigistanutele kummalegi pool, siis ei tarvitse see tingimata niimoodi olla. Ka koodeksi artikkel 11 näeb ette võimaluse, et kui eelnevalt on teisiti teatatud, siis see teatamine loeb. Kõige populaarsem on anda partii võitjale 3 ja kummalegi viigistanule 1 punkt, seega samamoodi kui jalgpallis. See on nn. Bilbao süsteem.
Muide mis puutub reitingute arvestamisse, siis sõltumata turniiril kasutatavast arvestussüsteemist toimitakse ikka nii nagu tavaliselt. Kui sellisel turniiril tahetakse viiki taotleda seisu kolmekordse kordumise tõttu või 50 käigu reegli alusel, siis kehtib tavaline kord, aga igal juhul on vaja peakohtunik kohale kutsuda. See mees võib anda loa viigilepingu vormistamiseks ka täieliku viigiseisu puhul, aga see võib juhtuda ainult lõppmängus.
Hiljuti läks poleemika selle üle, kas peaksime vanadele tavadele truuks jääma või teistmoodi toimima, uuesti lahti. Ajendi selleks andsid turniiri London Chess Classic tulemused. Teatavasti kuulutati selle võitjaks Magnus Carlsen, kes kogus 13 punkti. Kahe punkti võrra jäid temast maha Anand ja McShane. Kui aluseks oleks olnud tavaline süsteem, oleksid kõik kolm lõpetanud turniiri võrdse tulemusega. GM Kavalek tõstatas küsimuse, milline Londoni turniiri tulemus peaks minema maleajaloo annaalidesse.
Carlsen oli nimelt mänginud resultatiivselt (4 võitu, 2 kaotust, 1 viik), konkurendid aga lõpetanud kaotuseta, saades 2 võitu ja 5 viiki. Eks ta veidravõitu ole, kui see, kes mõlemale konkurendile kaotab, edestab neid ikkagi. Sonneborn-Berger oli tal 12,5, teistel 14,5. Ehk on kaotuseta jäämine siiski parem kui 2 kaotust. Carlsen oleks võinud kaotada ka 4. kohale jäänud Kramnikule, jaganud siis sellega esikohta ja ikkagi turniiri võitnud.
Kasutatav arvestussüsteem mõjutab ka mängu. Peaaegu kõigil Londonisse kutsututel olnud esimene küsimus: kuidas punkte arvestatakse?Saanud selle teada, läks Carlsen teadlikult riskile, tulemuseks siis 6 resultatiivset partiid. Vaevalt oleks ta seda teinud, kui punkte oleks teisiti arvestatud. Ilmselt avaldab punktisüsteem mõju ka avangute valikule.
Kas on tegemist ideaalse süsteemiga? Soomlase Jouko Äijälä arvates on süsteem hea küll, aga parem oleks anda võidu eest 5 ja viigi eest 2 punkti. Ta möönab, et kaheringilise turniiri puhul see variant hästi ei sobiks (on võimalus leppida kokku, et kumbki võidab korra ja seega saab kumbki mitte 2 punkti, vaid 3). Üks inglane annaks samuti võidu eest 5 punkti, aga viik ei annaks midagi, kaotus aga võtaks 3 punkti ära. On soovitatud mustadega võidu eest anda rohkem punkte kui võidu eest valgetega. Ka viigi puhul tuleks eelistada musti. Ühe taanlase arvates käib vana arvestussüsteem küll, aga punktide võrdsuse korral tuleks eelistada seda, kes rohkem võitnud. Ka selle järgi oleks eelise saanud Carlsen. Aga veel võimalikke variante leiab kasvõi minu mullusest tekstist.
Ühe ameeriklase arvates peegeldab Londonis kasutatud süsteem paremini maletajate võimet tipptasemel vastaste alistamiseks ja näitab, et neid kord võita on sama hea kui nendega kolm viiki teha. Seda tulekski soosida. Partii võitmine on keerukam kui 50-100 aastat tagasi ja arvestussüsteem, mis seda tunnustab, on seega õiglasem.
Ise end spetsialistiks ei loe ja jään samale seisukohale kui mullu: kui mingi teise süsteemi eelised pole selgelt tõestatud, pole mõtet tavapärasest süsteemist loobuda.
Ongi tänavused kommentaarid läbi: igal kolmapäeval ja pühapäeval sai midagi kirjutatud, kokku seega 104 korda, algusest peale peaks aga tänane juba 455. olema. Head vana-aasta lõppu!
Lembit
kolmapäev, 29. detsember 2010
pühapäev, 26. detsember 2010
10.2 tekkimisest
Mida võiks viimasest Chesscafest veel tähele panna? Võiksime sealt leida kasvõi vastuse küsimusele, missugusel maleolümpial kasutati malekoodeksi artiklit 10.2. Õige vastus on: ainult Jerevani olümpial 1996. Algul oli selline viigitaotlemise moodus kasutusel vaid Jugoslaavias, hiljem ka Inglismaal. 1992 jõudis see ka FIDE-sse, aga veel mitte sel aastal kinnitatud järjekordsesse koodeksitrükki. Seal polnud seda järelikult ka veel Moskva olümpia ajal 1994. Koodeksisse võeti see alles 1996 ja kuigi see väljaanne hakkas ametlikult kehtima alles 1. juulist 1997, rakendati reeglit juba Jerevani olümpial.
Elista olümpial ja järgmistelgi ei kasutatud seda aga jälle, sest sellest peale on olümpiatel mängitud lisasekunditega, kus artikkel 10 ei kehti. Olin kõigil mainitud olümpiatel koos Geurtiga ja mäletan olukorda hästi. Kõige suurem muudatus kinnitati a. 2000 (jõustus 2001), mille järgi kohtuniku poolt selle artikli alusel langetatud otsus on lõplik.
Selle artiklini kaotati üsna palju partiisid võiduseisudest, sest vastane kasutas vaid aega. Küllalt palju ebaselget ja subjektiivset on aga kindlasti ka selle artikli rakendamises. Ka RC esimees möönab, et selle artikliga on raske tegelda. Nii ei suuda ta selgelt vastata küsimusele, millal peaks otsuse edasilükkamisel vastasmängijale 2 lisaminutit andma. Igatahes leiab ta, et kui vastasel on küllalt aega, siis pole talle mõtet aega lisada. Antavaid minuteid ei saa kunagi võtta viigitaotleja karistusena, sest õigus taotluseks on ju olemas. Enamikku taotlustest peab Geurt täiesti ebaselgeteks, mis võivad vastast ajapuuduses segada. Neil juhtudel oleks mõte 2 minutit lisada.
Lõpuks on hakatud tähelepanu pöörama sellele, et malekoodeksi ametlikud tõlked mõnedesse keeltesse ei ole päris adekvaatsed. Näiteks venekeelne tekst, mille art. 6.6a ütleb: Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde pärast mänguaja algust, kaotab partii, kui kohtunik ei otsusta teisiti. Kui võistluse juhendis pole seda ära öeldud, pole kohtunikul midagi teha. FIDE originaaltekstis seda lauselõppu pole. Geurt meenutab, kuidas Iljumźinov olnud presidendinõukogus täiesti vastu kõigile juhtudele, kus hilineja võiks partiid alustada, olgu tegemist kasvõi mingi erakorralise olukorraga.
See pole kaugeltki ainus juhtum, kus venelased on koodeksit üsna suvaliselt tõlkinud või kommenteerinud. Ise juhtisin sellele tähelepanu rohkem kui aasta tagasi (11.X 2009 Ettevaatust koodeksitõlgetega, 13.X Venelaste kommentaarid).
Ka mul on paaril viimase aja turniiril juhtunud, et turniiri korraldajatel pole piisavalt korralikult toimivaid malekelli. Veel rohkem näivad kelladega hädas olevat India maletajad. Mis siis ikka, tuleb kellad lauale panna siis, kui need kusagil vabanevad. Mängida nii võib, aga mingisse reitinguarvestusse ei tohiks sellised partiid minna.
Aga see, et malepartii võib vahel lõppeda ka tulemusega O:O,5 või O:O, ei tohiks ju kellelegi uudiseks olla. Näiteks kasvõi see, et mängija saab nulli, kui ta telefon heliseb või kui ta keeldub pärast talle tehtud hoiatusigi koodeksit järgimast, aga vastasele antakse vaid pool punkti, kui tal on lauale jäänud nii vähe jõude, et nendega matti panna ei saa. Ja kui jalgpallis võib kohtunik kahele omavahel kaklema läinud mängijale punast kaarti näidata, siis miks ei võiks seda teha analoogilises olukorras ka males.
Lembit
Elista olümpial ja järgmistelgi ei kasutatud seda aga jälle, sest sellest peale on olümpiatel mängitud lisasekunditega, kus artikkel 10 ei kehti. Olin kõigil mainitud olümpiatel koos Geurtiga ja mäletan olukorda hästi. Kõige suurem muudatus kinnitati a. 2000 (jõustus 2001), mille järgi kohtuniku poolt selle artikli alusel langetatud otsus on lõplik.
Selle artiklini kaotati üsna palju partiisid võiduseisudest, sest vastane kasutas vaid aega. Küllalt palju ebaselget ja subjektiivset on aga kindlasti ka selle artikli rakendamises. Ka RC esimees möönab, et selle artikliga on raske tegelda. Nii ei suuda ta selgelt vastata küsimusele, millal peaks otsuse edasilükkamisel vastasmängijale 2 lisaminutit andma. Igatahes leiab ta, et kui vastasel on küllalt aega, siis pole talle mõtet aega lisada. Antavaid minuteid ei saa kunagi võtta viigitaotleja karistusena, sest õigus taotluseks on ju olemas. Enamikku taotlustest peab Geurt täiesti ebaselgeteks, mis võivad vastast ajapuuduses segada. Neil juhtudel oleks mõte 2 minutit lisada.
Lõpuks on hakatud tähelepanu pöörama sellele, et malekoodeksi ametlikud tõlked mõnedesse keeltesse ei ole päris adekvaatsed. Näiteks venekeelne tekst, mille art. 6.6a ütleb: Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde pärast mänguaja algust, kaotab partii, kui kohtunik ei otsusta teisiti. Kui võistluse juhendis pole seda ära öeldud, pole kohtunikul midagi teha. FIDE originaaltekstis seda lauselõppu pole. Geurt meenutab, kuidas Iljumźinov olnud presidendinõukogus täiesti vastu kõigile juhtudele, kus hilineja võiks partiid alustada, olgu tegemist kasvõi mingi erakorralise olukorraga.
See pole kaugeltki ainus juhtum, kus venelased on koodeksit üsna suvaliselt tõlkinud või kommenteerinud. Ise juhtisin sellele tähelepanu rohkem kui aasta tagasi (11.X 2009 Ettevaatust koodeksitõlgetega, 13.X Venelaste kommentaarid).
Ka mul on paaril viimase aja turniiril juhtunud, et turniiri korraldajatel pole piisavalt korralikult toimivaid malekelli. Veel rohkem näivad kelladega hädas olevat India maletajad. Mis siis ikka, tuleb kellad lauale panna siis, kui need kusagil vabanevad. Mängida nii võib, aga mingisse reitinguarvestusse ei tohiks sellised partiid minna.
Aga see, et malepartii võib vahel lõppeda ka tulemusega O:O,5 või O:O, ei tohiks ju kellelegi uudiseks olla. Näiteks kasvõi see, et mängija saab nulli, kui ta telefon heliseb või kui ta keeldub pärast talle tehtud hoiatusigi koodeksit järgimast, aga vastasele antakse vaid pool punkti, kui tal on lauale jäänud nii vähe jõude, et nendega matti panna ei saa. Ja kui jalgpallis võib kohtunik kahele omavahel kaklema läinud mängijale punast kaarti näidata, siis miks ei võiks seda teha analoogilises olukorras ka males.
Lembit
kolmapäev, 22. detsember 2010
Veel mõnest juhtumist
Veel üks viimases Chesscafes toodud juhtumitest. Valge teeb käigu, aga kella ei vajuta. Must seiskab kellad ja taotleb viiki, sest mõlemal kellapoolel on aeg läbi. Valge vaidleb vastu, kuna on viimase käiguga mati pannud. Kohtunik panebki kirja viigi, sest must on esitanud taotluse varem ja mõlemad noolekesed on kukkunud.
Vaevalt kohtunik õigesti toimis. Art. 5.1a ju ütleb: Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale mati. Sellega on partii kohe lõppenud. Aga art. 6.8 järgi loetakse nooleke langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või emb-kumb mängijatest on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse. Kuivõrd noolekese langemisest teatati pärast matti, siis see taotlus enam ei loe. Noolekese tegelikku langemisaega arvesse ei võeta, isegi siis kui tunnistajate abil õnnestuks see selgitada.
Kui on tegemist tavamalega või kiir- ja välkmale puhul küllaldase järelevalvega toimimisel (aga ainult siis) ning kohtunikule selge, kumma nooleke langes esimesena, siis loeb ta sellele partii poolele mängu kaotatuks. On ju ka selliseid malekelli, mis pärast ühe poole ajaületust lõpetavad toimimise. Aga mitteküllaldase järelevalve puhul ei loe isegi kohtuniku nägemine. Kahe noolekese langemisel loeb ta seisu viigiks.
Kohtunik peab alati meeles pidama, kas parajasti on tegemist küllaldase või mitteküllaldase järelevalvega. Unustasin isegi korraks Jõgeval ära, et mis sellest, et käib kiirturniir, aga kuivõrd mu ees on vaid kolm lauda, siis pean toimima täpselt samuti, nagu mängiksid mehed tavamalet.
Juhtum välkpartiist. Valge teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella, 10 sekundit hiljem aga seiskab kellad ja taotleb ka siin viiki, sest must on ületanud aja. Must aga protesteerib ja taotleb võitu hoopis endale.
Küllaldase järelevalve puhul taastab kohtunik nüüd seisu, mis oli enne määrusevastasust laual, korrigeerib kellanäidud ja laseb partiil jätkuda.
Ebaküllaldase järelevalve puhul on olukord keerulisem. Oletagem, et määrusevastase käiguga pandi matt. Siis on määrustevastasus otsustav ja süüdlane kaotab partii. Kui määrustevastase käiguga matti ei panda, loeb Geurti arvates esimene taotlus ja partii kaotab aja ületanud mängija.
Üks inglane aga väidab selles veerus, et kiire lõppmängu reeglid olevat puudulikud. Tegemist oli turniiriga, kus ajakontrolliks 40 käiku 2 tunniga ja siis 1 tund lõpuni. Kummalgi mängijal oli kellale jäänud alla 5 minuti. Valge oli võitmas. Tal olid laual lipp, vanker ja 4 etturit vastase lipu, oda ja 2 etturi vastu. Must käis lipuga ja vajutas kella, mõni sekund hiljem aga ütles, et oli teinud määrustevastase käigu, pani siis oma lipu vanasse kohta tagasi, aga jättis vastase kella käima. Jätkas siis mõtlemist ja tegi käigu alles siis, kui vastane oli tema kella käima vajutanud.
Kohtunik jälgis partiid, aga asjasse ei sekkunud. Valgeid selline tegevus ilmselt häiris, ta tegi mitmeid halbu käike, aga suutis partii ometi võita. Protestimiseks seega nagu põhjust polnud. Kohtunik olevat öelnud, et kuna määrustevastast käiku korrigeeriti, siis polnud tema sekkumist vaja ning kuna must mingeid reegleid ei rikkunud (?), siis polnud teda vaja karistada. Juhtumi esitaja leiab, et kiire lõppmängu reeglites on karistuse puudumise näol tegemist olulise möödalaskmisega.
Kirjeldatud juhtumil pole kiire lõppmängu reeglitega küll mingit tegemist. Need näevad teatavasti ette vaid selle, et mängija, kes on käigul ja kellel jääb aega alla 2 minuti, võib taotleda viiki art. 10 alusel. Mis puutub aga mustade tegevusse, siis kuivõrd oli tegemist tavapartiiga, siis peame lähtuma artiklist 7.4. See ei ütle, kes peaks teatama määrustevastasest käigust. Nii et seda võis must küll teha. Ka lipu võis ta lähteväljale tagasi panna. Küll oleks ta pidanud vastase kella seiskama ning kui ta seda ei teinud, oleks pidanud sekkuma kohtunik. Muidugi oleks pidanud kohtunik musta karistama - määrustevastase käigu eest näeb see artikkel ette lisada vastase mõtlemisajale 2 minutit.
Ilusaid algavaid pühi kõigile!
Lembit
Vaevalt kohtunik õigesti toimis. Art. 5.1a ju ütleb: Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale mati. Sellega on partii kohe lõppenud. Aga art. 6.8 järgi loetakse nooleke langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või emb-kumb mängijatest on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse. Kuivõrd noolekese langemisest teatati pärast matti, siis see taotlus enam ei loe. Noolekese tegelikku langemisaega arvesse ei võeta, isegi siis kui tunnistajate abil õnnestuks see selgitada.
Kui on tegemist tavamalega või kiir- ja välkmale puhul küllaldase järelevalvega toimimisel (aga ainult siis) ning kohtunikule selge, kumma nooleke langes esimesena, siis loeb ta sellele partii poolele mängu kaotatuks. On ju ka selliseid malekelli, mis pärast ühe poole ajaületust lõpetavad toimimise. Aga mitteküllaldase järelevalve puhul ei loe isegi kohtuniku nägemine. Kahe noolekese langemisel loeb ta seisu viigiks.
Kohtunik peab alati meeles pidama, kas parajasti on tegemist küllaldase või mitteküllaldase järelevalvega. Unustasin isegi korraks Jõgeval ära, et mis sellest, et käib kiirturniir, aga kuivõrd mu ees on vaid kolm lauda, siis pean toimima täpselt samuti, nagu mängiksid mehed tavamalet.
Juhtum välkpartiist. Valge teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella, 10 sekundit hiljem aga seiskab kellad ja taotleb ka siin viiki, sest must on ületanud aja. Must aga protesteerib ja taotleb võitu hoopis endale.
Küllaldase järelevalve puhul taastab kohtunik nüüd seisu, mis oli enne määrusevastasust laual, korrigeerib kellanäidud ja laseb partiil jätkuda.
Ebaküllaldase järelevalve puhul on olukord keerulisem. Oletagem, et määrusevastase käiguga pandi matt. Siis on määrustevastasus otsustav ja süüdlane kaotab partii. Kui määrustevastase käiguga matti ei panda, loeb Geurti arvates esimene taotlus ja partii kaotab aja ületanud mängija.
Üks inglane aga väidab selles veerus, et kiire lõppmängu reeglid olevat puudulikud. Tegemist oli turniiriga, kus ajakontrolliks 40 käiku 2 tunniga ja siis 1 tund lõpuni. Kummalgi mängijal oli kellale jäänud alla 5 minuti. Valge oli võitmas. Tal olid laual lipp, vanker ja 4 etturit vastase lipu, oda ja 2 etturi vastu. Must käis lipuga ja vajutas kella, mõni sekund hiljem aga ütles, et oli teinud määrustevastase käigu, pani siis oma lipu vanasse kohta tagasi, aga jättis vastase kella käima. Jätkas siis mõtlemist ja tegi käigu alles siis, kui vastane oli tema kella käima vajutanud.
Kohtunik jälgis partiid, aga asjasse ei sekkunud. Valgeid selline tegevus ilmselt häiris, ta tegi mitmeid halbu käike, aga suutis partii ometi võita. Protestimiseks seega nagu põhjust polnud. Kohtunik olevat öelnud, et kuna määrustevastast käiku korrigeeriti, siis polnud tema sekkumist vaja ning kuna must mingeid reegleid ei rikkunud (?), siis polnud teda vaja karistada. Juhtumi esitaja leiab, et kiire lõppmängu reeglites on karistuse puudumise näol tegemist olulise möödalaskmisega.
Kirjeldatud juhtumil pole kiire lõppmängu reeglitega küll mingit tegemist. Need näevad teatavasti ette vaid selle, et mängija, kes on käigul ja kellel jääb aega alla 2 minuti, võib taotleda viiki art. 10 alusel. Mis puutub aga mustade tegevusse, siis kuivõrd oli tegemist tavapartiiga, siis peame lähtuma artiklist 7.4. See ei ütle, kes peaks teatama määrustevastasest käigust. Nii et seda võis must küll teha. Ka lipu võis ta lähteväljale tagasi panna. Küll oleks ta pidanud vastase kella seiskama ning kui ta seda ei teinud, oleks pidanud sekkuma kohtunik. Muidugi oleks pidanud kohtunik musta karistama - määrustevastase käigu eest näeb see artikkel ette lisada vastase mõtlemisajale 2 minutit.
Ilusaid algavaid pühi kõigile!
Lembit
pühapäev, 19. detsember 2010
Ikka välgust
Suur osa Chesscafe kohtunikeveerust on viimasel ajal olnud pühendatud kiir- ja välkmalele. Nii seekordki. Kuna olin sõitmas Jõgevale Pauli päevadele, kus just seda laadi mäng peamine, siis püüdsin selgusele jõuda, kas on tegemist mingite uute seisukohtadega. Vaevalt küll. Kõlama jäi mõte, et kõigele ei saa koodeksist vastust leida ning kõik asjad ei tarvitsegi üheselt selged olla ja RC esimees isegi tunnistab, et ka tema otsustes võib olla vaieldavusi.
Üks Iraani mängija ei jää igatahes oktoobrikuises Chesscafes antud vastustega rahule (oli meilgi neist juttu (24.X Välgust ja kiirmalest ning 27.X Veel välgust). Nüüd tõstatab ta küsimuse, kas ja kui oluline on see, kes mängijatest esimesena kohtunikuga räägib.
Ebaküllaldane järelevalve, ilmselt välkpartii. Mängija ületab aja. Vastane seda ei märka, teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella. Nüüd seiskab mängija kella, kutsub kohtuniku ja taotleb määrustevastase käigu tõttu võitu. Küsimus oli selles, kas nüüd oleks võinud ka vastane võitu taotleda või kas oleks vastane võinud ise kohtuniku kutsuda, kuigi tema polnud käigul.
Geurti arvates peaks kohtunik kõigepealt ära kuulama mängija, kes tema laua juurde kutsus. Antud juhul oli siis määrustevastase käigu tõttu võimalus viiki taotleda. Aga taotluse esitamiseks ei tarvitse tõepoolest tingimata käigul olla. Ajaületus ongi tüüpiline näide, kus taotluse esitab see, kes käigul pole. Aga vajaduse korral tuleks eelis ilmselt siiski anda esimesena esitatud taotlusele, sõltumata sellest, kas põhjuseks on ajaületus või määrustevastane käik. Kaotusele viivad nad mõlemad. Tuleb jälle korrata, et nooleke on ametlikult langenud ikkagi alles siis, kui seda märgatakse ja selle kohta taotlus esitatakse.
Järgmine näide on jällegi absurdsete seast. Valgetel on laual Kd3 ja Rh8, mustadel Ke5 ja Va1. Nüüd paneb must oma kuninga valge kõrvale e4. Valge seda ei märka ja mängib Rf7. Must seiskab kellad ja taotleb võitu. Valgel oli jäänud vaid 2 sekundit, mustal 10.
Kas musta taotlust võib eri juhtudel õigeks pidada või mitte ning mis saab siis, kui must aja ületab?
Kõigepealt peaksime teadma, kas partiis oli tegemist küllaldase järelevalvega või mitte. Küllaldase puhul peab kohtunik kindlasti sekkuma, olgu siis tegemist kiir- või välkmalega -ikkagi kaks kuningat tules, sest nad ründavad teineteist. Aga ka mitteküllaldase puhul peaks kohtunik sel juhul art. A4c järgi sekkuma, kuigi ainult võimaluse korral, sest tal võib ka muud tegemist olla.
Välgus on kindlasti olukord raskem ja segasem. See on üks koht, kus RC esimees möönab, et reeglid ei ütle, mida peaks tegema. Selle, et määrustevastane käik on sooritatud vastasmängija kella käivitamisega, sätestab art. B3c.
Niisiis: 1. ... Ke4 oli ilmselt määrustevastane. Valge võis nüüd võitu taotleda, aga ta ei pannud seda võimalust tähele. 2. Rf7 oli teise poole määrustevastane käik. Kui must nüüd võitu taotleb, tuleb taotlus lugeda korrektseks ja talle võit andagi.
Ja veel üks näide. Valge kuningas on h8, mustal kuningas g6 ja vanker d7. Valgel on veel 10 sekundit, mustal ainult 1. Valge teeb nüüd võimatu käigu 1. Kxd7!? ja seiskab siis kella, sest musta aeg on üle. Kas võiks valge nüüd viiki taotleda??
Ühe lahendustee annab see veerg kohtunikele siiski. Õigemini teeb seda norrakas Milvang, kes meenutab, et koodeksis on olemas ka art. 12.1. Mäletate? Mängijad ei või ette võtta tegevusi, mis kahjustaksid malemängu mainet. Niisuguste tegevuste alla võib ka niisugused trikid paigutada. Vajadusel võib kohtunik selle artikli alusel trikitajatele kaotuse panna.
Milvang ise meenutab ka meie veerus toodud seisu Kf6 - Kh8 ja Eh2, kus valge käis 1. Kg7 ja pärast !. ... h1L taotles musta määrustevastase käigu tõttu viiki. Geurt oleks tookord nõustunud viigiga, nüüd leiab ta, et Milvangi poolt valgetele pandav null oleks ehk ikkagi parem lahendus.
Pauli päevad Jõgeval said täna läbi. Tore, et suurmeistrit ka väljaspool Tallinna meeles peetakse. Midagi erilist ei juhtunud, kuigi kabeklubi aktiivse tegutsemise tõttu (kes needki päevad korraldas) on male sealkandis veidi tahaplaanile jäänud ja seetõttu ka päevadel osalejaid ehk vähem kui oodati. Aga KAMA turniir andis eile kohtunikule parajalt pika tööpäeva (ära seletatult tähendab see 9 vooru kiirkabet ja 10 vooru kiirmalet).
Sellega said mu tänavused võistlused läbi: 11 malevõistlust 33 päevaga. Aga kabega on viimastel aastatel tulnud rohkem tegelda: tänavugi sel alal 15 turniiri ja 37 päeva.
Lembit
Üks Iraani mängija ei jää igatahes oktoobrikuises Chesscafes antud vastustega rahule (oli meilgi neist juttu (24.X Välgust ja kiirmalest ning 27.X Veel välgust). Nüüd tõstatab ta küsimuse, kas ja kui oluline on see, kes mängijatest esimesena kohtunikuga räägib.
Ebaküllaldane järelevalve, ilmselt välkpartii. Mängija ületab aja. Vastane seda ei märka, teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella. Nüüd seiskab mängija kella, kutsub kohtuniku ja taotleb määrustevastase käigu tõttu võitu. Küsimus oli selles, kas nüüd oleks võinud ka vastane võitu taotleda või kas oleks vastane võinud ise kohtuniku kutsuda, kuigi tema polnud käigul.
Geurti arvates peaks kohtunik kõigepealt ära kuulama mängija, kes tema laua juurde kutsus. Antud juhul oli siis määrustevastase käigu tõttu võimalus viiki taotleda. Aga taotluse esitamiseks ei tarvitse tõepoolest tingimata käigul olla. Ajaületus ongi tüüpiline näide, kus taotluse esitab see, kes käigul pole. Aga vajaduse korral tuleks eelis ilmselt siiski anda esimesena esitatud taotlusele, sõltumata sellest, kas põhjuseks on ajaületus või määrustevastane käik. Kaotusele viivad nad mõlemad. Tuleb jälle korrata, et nooleke on ametlikult langenud ikkagi alles siis, kui seda märgatakse ja selle kohta taotlus esitatakse.
Järgmine näide on jällegi absurdsete seast. Valgetel on laual Kd3 ja Rh8, mustadel Ke5 ja Va1. Nüüd paneb must oma kuninga valge kõrvale e4. Valge seda ei märka ja mängib Rf7. Must seiskab kellad ja taotleb võitu. Valgel oli jäänud vaid 2 sekundit, mustal 10.
Kas musta taotlust võib eri juhtudel õigeks pidada või mitte ning mis saab siis, kui must aja ületab?
Kõigepealt peaksime teadma, kas partiis oli tegemist küllaldase järelevalvega või mitte. Küllaldase puhul peab kohtunik kindlasti sekkuma, olgu siis tegemist kiir- või välkmalega -ikkagi kaks kuningat tules, sest nad ründavad teineteist. Aga ka mitteküllaldase puhul peaks kohtunik sel juhul art. A4c järgi sekkuma, kuigi ainult võimaluse korral, sest tal võib ka muud tegemist olla.
Välgus on kindlasti olukord raskem ja segasem. See on üks koht, kus RC esimees möönab, et reeglid ei ütle, mida peaks tegema. Selle, et määrustevastane käik on sooritatud vastasmängija kella käivitamisega, sätestab art. B3c.
Niisiis: 1. ... Ke4 oli ilmselt määrustevastane. Valge võis nüüd võitu taotleda, aga ta ei pannud seda võimalust tähele. 2. Rf7 oli teise poole määrustevastane käik. Kui must nüüd võitu taotleb, tuleb taotlus lugeda korrektseks ja talle võit andagi.
Ja veel üks näide. Valge kuningas on h8, mustal kuningas g6 ja vanker d7. Valgel on veel 10 sekundit, mustal ainult 1. Valge teeb nüüd võimatu käigu 1. Kxd7!? ja seiskab siis kella, sest musta aeg on üle. Kas võiks valge nüüd viiki taotleda??
Ühe lahendustee annab see veerg kohtunikele siiski. Õigemini teeb seda norrakas Milvang, kes meenutab, et koodeksis on olemas ka art. 12.1. Mäletate? Mängijad ei või ette võtta tegevusi, mis kahjustaksid malemängu mainet. Niisuguste tegevuste alla võib ka niisugused trikid paigutada. Vajadusel võib kohtunik selle artikli alusel trikitajatele kaotuse panna.
Milvang ise meenutab ka meie veerus toodud seisu Kf6 - Kh8 ja Eh2, kus valge käis 1. Kg7 ja pärast !. ... h1L taotles musta määrustevastase käigu tõttu viiki. Geurt oleks tookord nõustunud viigiga, nüüd leiab ta, et Milvangi poolt valgetele pandav null oleks ehk ikkagi parem lahendus.
Pauli päevad Jõgeval said täna läbi. Tore, et suurmeistrit ka väljaspool Tallinna meeles peetakse. Midagi erilist ei juhtunud, kuigi kabeklubi aktiivse tegutsemise tõttu (kes needki päevad korraldas) on male sealkandis veidi tahaplaanile jäänud ja seetõttu ka päevadel osalejaid ehk vähem kui oodati. Aga KAMA turniir andis eile kohtunikule parajalt pika tööpäeva (ära seletatult tähendab see 9 vooru kiirkabet ja 10 vooru kiirmalet).
Sellega said mu tänavused võistlused läbi: 11 malevõistlust 33 päevaga. Aga kabega on viimastel aastatel tulnud rohkem tegelda: tänavugi sel alal 15 turniiri ja 37 päeva.
Lembit
kolmapäev, 15. detsember 2010
Hispaania 2010 - 3
Lõpetame täna hispaanlaste sellesuviste kohtunikueksamite küsimuste esimese osa vaatlemise.
21. Millistele küsimuses loetletud tingimustest peab vastama uus mängija, et ta pääseks FIDE reitingulehte? -
Et oleks mängitud vähemalt 9 partiid. Need ei tarvitse olla tingimata mängitud ühel turniiril, küll aga 2 aasta jooksul. Nende põhjal arvutatakse algreiting.
22. Milliseid küsimuses toodud valemitest ei kasutata varem reitinguta mängija tulemuste hindamiseks? -
Toodud on üks valem, mida kasutatakse vaid reitingumuutuste arvutamiseks. Milliseid kasutatakse, leiame FIDE reitingumäärustest.
23. Millised on paarimise absoluutsed kriteeriumid reitingutel põhineva śveitsi süsteemi paarimisel? -
Samad mängijad võivad omavahel kohtuda vaid ühel korral. Mängijat, kes on saanud punkti vastase mitteilmumise või mängijate paaritu arvu tõttu, ei või jätta uuesti vabaks. Ei või olla mängijaid, kes on mänginud ühe värviga 3 partiid rohkem kui teisega. Ükski mängija ei või saada sama värvi malendeid 3 korda järjest.
24. Reitingutel põhineval śveitsi süsteemis turniiril kohtuvad kaks mängijat, kelle punktide arv on sama ja kelle värvirida on olnud: 1 -. VMVVMV ja 2 - VM-VVM. Milline on korrektne paarimine? -
2 - 1. Mängija 1 mustade eelistus on absoluutne (kui valged, siis oleks valgetega 3 korda rohkem kui mustadega), mängijal 2 aga mitte.
25. Millise piirini võib vajadusel tõsta ühe vastase madalama reitingu GM normi täitmiseks? -
2200.
26. Kui pika aja jooksul vananeb täidetud norm? -
10 aastaga.
27. Mis on Koya süsteem ja mis tüüpi turniiridel seda kasutatakse? -
See on punktide arv nende vastaste vastu , kes on saanud 50 % või rohkem punkte. Seda kasutatakse ringsüsteemis turniiridel.
28. Millist informatsiooni pole vaja tingimata saata Hispaania maleliidule infos turniiri kohta? -
Kõigi mängijate FIDE isikukoode. Küll on aga vaja infot täidetud tiitlinormide kohta, apellatsioonikomitee otsuseid ja turniirivormi IT3.
29. Millistele tingimustele peab kohtunikueksami sooritaja Hispaania kohtunikekogu eeskirjade järgi vastama? -
Ta peab olema hispaanlane või Hispaania alaline elanik ja vähemalt 16-aastane.
30. Milline loetletud tavamale turniiridest ei kõlba rahvusliku arbitri normi täitmiseks? -
Millegipärast on selleks Albacete noorte meistrivõistlused (7 vooru), aga samasuguse voorude arvuga Navarra oma kõlbab. Kõlbavad ka Madridi võistkonnavõistlused.
Lembit
21. Millistele küsimuses loetletud tingimustest peab vastama uus mängija, et ta pääseks FIDE reitingulehte? -
Et oleks mängitud vähemalt 9 partiid. Need ei tarvitse olla tingimata mängitud ühel turniiril, küll aga 2 aasta jooksul. Nende põhjal arvutatakse algreiting.
22. Milliseid küsimuses toodud valemitest ei kasutata varem reitinguta mängija tulemuste hindamiseks? -
Toodud on üks valem, mida kasutatakse vaid reitingumuutuste arvutamiseks. Milliseid kasutatakse, leiame FIDE reitingumäärustest.
23. Millised on paarimise absoluutsed kriteeriumid reitingutel põhineva śveitsi süsteemi paarimisel? -
Samad mängijad võivad omavahel kohtuda vaid ühel korral. Mängijat, kes on saanud punkti vastase mitteilmumise või mängijate paaritu arvu tõttu, ei või jätta uuesti vabaks. Ei või olla mängijaid, kes on mänginud ühe värviga 3 partiid rohkem kui teisega. Ükski mängija ei või saada sama värvi malendeid 3 korda järjest.
24. Reitingutel põhineval śveitsi süsteemis turniiril kohtuvad kaks mängijat, kelle punktide arv on sama ja kelle värvirida on olnud: 1 -. VMVVMV ja 2 - VM-VVM. Milline on korrektne paarimine? -
2 - 1. Mängija 1 mustade eelistus on absoluutne (kui valged, siis oleks valgetega 3 korda rohkem kui mustadega), mängijal 2 aga mitte.
25. Millise piirini võib vajadusel tõsta ühe vastase madalama reitingu GM normi täitmiseks? -
2200.
26. Kui pika aja jooksul vananeb täidetud norm? -
10 aastaga.
27. Mis on Koya süsteem ja mis tüüpi turniiridel seda kasutatakse? -
See on punktide arv nende vastaste vastu , kes on saanud 50 % või rohkem punkte. Seda kasutatakse ringsüsteemis turniiridel.
28. Millist informatsiooni pole vaja tingimata saata Hispaania maleliidule infos turniiri kohta? -
Kõigi mängijate FIDE isikukoode. Küll on aga vaja infot täidetud tiitlinormide kohta, apellatsioonikomitee otsuseid ja turniirivormi IT3.
29. Millistele tingimustele peab kohtunikueksami sooritaja Hispaania kohtunikekogu eeskirjade järgi vastama? -
Ta peab olema hispaanlane või Hispaania alaline elanik ja vähemalt 16-aastane.
30. Milline loetletud tavamale turniiridest ei kõlba rahvusliku arbitri normi täitmiseks? -
Millegipärast on selleks Albacete noorte meistrivõistlused (7 vooru), aga samasuguse voorude arvuga Navarra oma kõlbab. Kõlbavad ka Madridi võistkonnavõistlused.
Lembit
pühapäev, 12. detsember 2010
Hispaania 2010 - 2
Vaatame edasi Hispaania kohtunikele tänavustel eksamitel esitatud küsimusi.
11. Mis juhtub, kui partii ajal avastatakse, et laual on mängijate parempoolsed alumised nurgaväljad mustad? -
Hispaanlaste vastuses sellele küsimusele öeldakse, et kui malendite asend laual oli õige, siis ei võeta midagi ette. Minu arust tuleks vastavalt koodeksi art. 7.1b seis, milleni jõuti, siiski üle kanda õigesti asetatud lauale.
12. Välkpartiis tegi valge käigu, jättis oma kuninga tulle ja vajutas kella. Otsekohe lõi tema vastane midagi ütlemata kuninga, seiskas kellad ja ulatas käe, mida üldiselt aktsepteeritakse alistumise märgina. Mida peab tegema kohtunik? -
Kõigepealt peaks teadma, mitu partiid oli kohtuniku järelevalve all. Kui igal laual oli oma kohtunik, siis oleks kohtunik pidanud sekkuma nagu tavamales, mitteküllaldase järelevalve puhul tähendas kuninga löömine aga kaotust.
13. Millal peab mängija käike üles märkima, kui tal jääb alla 5 minuti mõtlemisaega? -
Juhul, kui tal lisandub iga käiguga 30 sekundit või rohkem aega (8.4)
14. Mida tehakse, kui üks mängija taotleb viiki seisu kolmekordse kordumise tõttu, aga kohtunik leiab, et taotlus ei olnud korrektne? -
Kohtunik lisab 3 minutit vastasmängija mõtlemisajale (9.5b).
15. Ühe partii lõpul taotleb üks mängija kohtunikult viiki. Kohtunik on partiid tähelepanelikult jälginud ja keeldub taotluse rahuldamisest. Mängija annab asja apellatsioonikomisjoni. Kes teeb lõpliku otsuse? -
Apellatsioonikomisjon. kes koguneb ja keda informeeritakse kohtuniku otsusest.
16. Mängijal, kes on juba oma partii lõpetanud, heliseb mängukohas mobiiltelefon. Helin oli selline, et see ilmselt teisi mängijaid ei häirinud. Mida teeb kohtunik? -
Eemaldab mängija mängualalt.
17. Milliseid loetletud karistustest ei saa kohtunik reeglite rikkuja suhtes kasutada? -
Vähendada punktide arvu, mida eksija on turniiril kogunud (võimalik on vähendada punktide arvu ainult selles konkreetses partiis (13.4).
18. Missugune selles punktis loetletud konstateeringutest elektronarvutitega mänguks on kõige ekslikum? -
See, et operaator võib sundida arvutit käima.
19. Missugust loetletud ajakontrollidest ei saa kasutada turniiril, kus mängija kõige kõrgem reiting on 2250, et partiid läheksid reitinguarvestusse? -
Ajakontrolli, kus mängijad saaksid kogu partiiks 100 minutit (vaja on vähemalt 120 - reitingumääruste 1.1A).
20. Missugustele tingimustele peab vastama reitinguta mängija tulemus, et see läheks Elo reitinguarvestusse? -
Tuleb mängida FIDEs registreeritud turniiril, mis vastab reitingumääruse nõetele. Mängija ise peab sellelt turniirilt saama vähemalt ühe punkti.
Lembit
11. Mis juhtub, kui partii ajal avastatakse, et laual on mängijate parempoolsed alumised nurgaväljad mustad? -
Hispaanlaste vastuses sellele küsimusele öeldakse, et kui malendite asend laual oli õige, siis ei võeta midagi ette. Minu arust tuleks vastavalt koodeksi art. 7.1b seis, milleni jõuti, siiski üle kanda õigesti asetatud lauale.
12. Välkpartiis tegi valge käigu, jättis oma kuninga tulle ja vajutas kella. Otsekohe lõi tema vastane midagi ütlemata kuninga, seiskas kellad ja ulatas käe, mida üldiselt aktsepteeritakse alistumise märgina. Mida peab tegema kohtunik? -
Kõigepealt peaks teadma, mitu partiid oli kohtuniku järelevalve all. Kui igal laual oli oma kohtunik, siis oleks kohtunik pidanud sekkuma nagu tavamales, mitteküllaldase järelevalve puhul tähendas kuninga löömine aga kaotust.
13. Millal peab mängija käike üles märkima, kui tal jääb alla 5 minuti mõtlemisaega? -
Juhul, kui tal lisandub iga käiguga 30 sekundit või rohkem aega (8.4)
14. Mida tehakse, kui üks mängija taotleb viiki seisu kolmekordse kordumise tõttu, aga kohtunik leiab, et taotlus ei olnud korrektne? -
Kohtunik lisab 3 minutit vastasmängija mõtlemisajale (9.5b).
15. Ühe partii lõpul taotleb üks mängija kohtunikult viiki. Kohtunik on partiid tähelepanelikult jälginud ja keeldub taotluse rahuldamisest. Mängija annab asja apellatsioonikomisjoni. Kes teeb lõpliku otsuse? -
Apellatsioonikomisjon. kes koguneb ja keda informeeritakse kohtuniku otsusest.
16. Mängijal, kes on juba oma partii lõpetanud, heliseb mängukohas mobiiltelefon. Helin oli selline, et see ilmselt teisi mängijaid ei häirinud. Mida teeb kohtunik? -
Eemaldab mängija mängualalt.
17. Milliseid loetletud karistustest ei saa kohtunik reeglite rikkuja suhtes kasutada? -
Vähendada punktide arvu, mida eksija on turniiril kogunud (võimalik on vähendada punktide arvu ainult selles konkreetses partiis (13.4).
18. Missugune selles punktis loetletud konstateeringutest elektronarvutitega mänguks on kõige ekslikum? -
See, et operaator võib sundida arvutit käima.
19. Missugust loetletud ajakontrollidest ei saa kasutada turniiril, kus mängija kõige kõrgem reiting on 2250, et partiid läheksid reitinguarvestusse? -
Ajakontrolli, kus mängijad saaksid kogu partiiks 100 minutit (vaja on vähemalt 120 - reitingumääruste 1.1A).
20. Missugustele tingimustele peab vastama reitinguta mängija tulemus, et see läheks Elo reitinguarvestusse? -
Tuleb mängida FIDEs registreeritud turniiril, mis vastab reitingumääruse nõetele. Mängija ise peab sellelt turniirilt saama vähemalt ühe punkti.
Lembit
kolmapäev, 8. detsember 2010
Hispaania 2010
Võtame täna vaatluse alla esimese kolmandiku tänavustest Hispaania kohtunikueksami reegleid puudutavatest küsimustest.
1. Miks räägitakse malekoodeksi eessõnas, et tuleb püüda reguleerida võimalikult suuremat arvu kahtlasi juhtumeid, mis võivad partiis esineda? -
Koodeksi eessõnas sellest ei kõnelda.
2. Kui koodeksis kõneldakse malemängu olemusest ja eesmärkidest, siis kehtestatakse seal mitmeid keelde. Millised loetletutest nende hulka ei kuulu? -
Vastase häirimine ja solvamine. Nii nõuavad hispaanlased eksamil mitte ainult selle teadmist, mis koodeksis seisab, vaid ka seda, kus seal miski seisab. Vastase häirimise keelab koodeks küll, aga alles mängijate käitumist puudutavas 12. artiklis. Selles küsimuses mainitud 1. artikliga keelatakse vaid oma kuninga jätmine või asetamine rünnaku alla ning vastasmängija kuninga löömine.
3. Kas koodeksis etturi liikumist kirjeldades öeldakse, et "ettur võib liikuda väljale, millel asub vastasmängija malend ja mis on diagonaalselt tema ees, ning lüüa selle malendi? -
Öeldakse küll nii, aga sellest fraasist on midagi puudu (nimelt "tema ees ühel naaberliinil) (3.7c)
4. Vaidlusaluses partiis, kus mõtlemisajaks 90 minutit partiile ja 30 sekundit käigule, On üht mängijat juba kaks korda määrustevastase käigu eest karistatud. Nüüd viib ta suures ajapuuduses oma etturi 8. reale ja etturit millekski muundamata seiskab oma kella ja käigustab vastasmängija oma. Mida teeb kohtunik? -
Loeb partii talle kaotatuks (7.4b).
5. Käigul olev mängija ei ütle midagi ja lükkab nimetissõrme otsaga kiirelt ühe oma malendi õigesse asendisse, tõmbab siis käe tagasi ja jätkab mõtlemist. Kas kohtunik peaks rakendama koodeksi art. 4.3a (malendi puudutamine)? -
Ei, kuna mängija tegevusest oli näha, et ta ei kavatsenud selle malendiga käia, vaid ainult seda kohendada.
6. Kui käigul olev mängija puudutab algul vankrit ja siis kuningat, kas peab ta siis sinnapoole vangerdama, kui see on võimalik? -
Ei, ta ei saa vangerdada, vaid peab tegema käigu selle vankriga (4.4b).
7. Mida käsitlevad need koodeksi artiklid, milles sisaldub fraas "sellega on partii kohe lõppenud"?
Partii võitmist mati andmise ja vastasmängija alistumise teel ning partii lõppemist viigiga pati, surnud seisu ja vastastikuse kokkuleppe teel (5.1, 5.2).
8. Kui kaua kestab maksimaalselt partii, mida mängitakse ajaviivitusmoodusega, kui kumbki mängija saab põhiajaks 2 tundi ja lisaks 30 sekundit igale käigule, eeldades, et kumbki mängija teeb 60 käiku? -
300 minutit.
9. Kui palju võib mängija partii algul mängulaua juurde saabumisel hilineda? -
0 minutit (6.6a). Ilmselt on siis ka Hispaanias viimasel aastal üldiselt üle mindud nulltolerantsile.
10. Ühes mitteküllaldase järelevalvega mängitavas välkpartiis paneb valgetega mängija oma kuninga vastase poolt rünnatud väljale ja enne, kui ta jõuab kella vajutada, tema nooleke langeb. Must ei ütle midagi ning teeb käigu, mis paneb ka tema kuninga tulle. Siis vajutab ta kella, kusjuures ta nooleke langeb. Valge seiskab nüüd kellad ja taotleb võitu musta määrustevastase käigu tõttu. Mida teha? -
Viik (2 noolekest langenud). (A4).
Lembit
1. Miks räägitakse malekoodeksi eessõnas, et tuleb püüda reguleerida võimalikult suuremat arvu kahtlasi juhtumeid, mis võivad partiis esineda? -
Koodeksi eessõnas sellest ei kõnelda.
2. Kui koodeksis kõneldakse malemängu olemusest ja eesmärkidest, siis kehtestatakse seal mitmeid keelde. Millised loetletutest nende hulka ei kuulu? -
Vastase häirimine ja solvamine. Nii nõuavad hispaanlased eksamil mitte ainult selle teadmist, mis koodeksis seisab, vaid ka seda, kus seal miski seisab. Vastase häirimise keelab koodeks küll, aga alles mängijate käitumist puudutavas 12. artiklis. Selles küsimuses mainitud 1. artikliga keelatakse vaid oma kuninga jätmine või asetamine rünnaku alla ning vastasmängija kuninga löömine.
3. Kas koodeksis etturi liikumist kirjeldades öeldakse, et "ettur võib liikuda väljale, millel asub vastasmängija malend ja mis on diagonaalselt tema ees, ning lüüa selle malendi? -
Öeldakse küll nii, aga sellest fraasist on midagi puudu (nimelt "tema ees ühel naaberliinil) (3.7c)
4. Vaidlusaluses partiis, kus mõtlemisajaks 90 minutit partiile ja 30 sekundit käigule, On üht mängijat juba kaks korda määrustevastase käigu eest karistatud. Nüüd viib ta suures ajapuuduses oma etturi 8. reale ja etturit millekski muundamata seiskab oma kella ja käigustab vastasmängija oma. Mida teeb kohtunik? -
Loeb partii talle kaotatuks (7.4b).
5. Käigul olev mängija ei ütle midagi ja lükkab nimetissõrme otsaga kiirelt ühe oma malendi õigesse asendisse, tõmbab siis käe tagasi ja jätkab mõtlemist. Kas kohtunik peaks rakendama koodeksi art. 4.3a (malendi puudutamine)? -
Ei, kuna mängija tegevusest oli näha, et ta ei kavatsenud selle malendiga käia, vaid ainult seda kohendada.
6. Kui käigul olev mängija puudutab algul vankrit ja siis kuningat, kas peab ta siis sinnapoole vangerdama, kui see on võimalik? -
Ei, ta ei saa vangerdada, vaid peab tegema käigu selle vankriga (4.4b).
7. Mida käsitlevad need koodeksi artiklid, milles sisaldub fraas "sellega on partii kohe lõppenud"?
Partii võitmist mati andmise ja vastasmängija alistumise teel ning partii lõppemist viigiga pati, surnud seisu ja vastastikuse kokkuleppe teel (5.1, 5.2).
8. Kui kaua kestab maksimaalselt partii, mida mängitakse ajaviivitusmoodusega, kui kumbki mängija saab põhiajaks 2 tundi ja lisaks 30 sekundit igale käigule, eeldades, et kumbki mängija teeb 60 käiku? -
300 minutit.
9. Kui palju võib mängija partii algul mängulaua juurde saabumisel hilineda? -
0 minutit (6.6a). Ilmselt on siis ka Hispaanias viimasel aastal üldiselt üle mindud nulltolerantsile.
10. Ühes mitteküllaldase järelevalvega mängitavas välkpartiis paneb valgetega mängija oma kuninga vastase poolt rünnatud väljale ja enne, kui ta jõuab kella vajutada, tema nooleke langeb. Must ei ütle midagi ning teeb käigu, mis paneb ka tema kuninga tulle. Siis vajutab ta kella, kusjuures ta nooleke langeb. Valge seiskab nüüd kellad ja taotleb võitu musta määrustevastase käigu tõttu. Mida teha? -
Viik (2 noolekest langenud). (A4).
Lembit
pühapäev, 5. detsember 2010
Kiirmale meistrivõistlustelt
Täna peeti Tallinnas jälle Eesti kiirmale meistrivõistlusi. Põhiturniirile oli mul küll asja vaid iga vooru lõpus, kui tõin paarimiseks järjekordse vooru tulemused ja veidikeseks mehed siis oma hoole alla võtsin. Muidu tuli jälle tegelda naiste ja seenioridega.
Kõik kolm turniiri mängiti 9-voorulistena. Arvatavasti oleksime pidanud naiste ja võib-olla ka seenioride turniiri paari vooru võrra lühendama, liiati andis ka juhend sedapuhku vähemalt naiste turniiril selleks varieerimisvõimalusi. Nii läks viimases voorus kokku isegi selline paar, kus punktide vahe tervelt 4.
Pikk päev oli eriti vanematele seenioridele raske, sellest ehk siis ka ajuti kuidagimoodi närviline õhkkond ja üsna palju kiirviike tabeli tipus. Võitjad otsustasid isegi loobuda ettenähtud järelmatśist ja lasksid medalid välja selgitada koefitsientide põhjal. Võrreldes eelmise aastaga oli juhendisse tehtud muudatus: kui varem oli matśi toimumise eelduseks mitte ainult partiipunktide, vaid ka täiendavate näitajate võrdsus, siis nüüd tähendas matśi juba partiipunktide võrdsus.
Oma mulluses kommentaaris märkisin, et määrustevastaste käikude pärast polnud mul vaja kordagi kellanäite korrigeerida. Seekord olid lood teisiti. Turniiri algul sai küll teatatud, et seekord rakendame meie kohtunikekogu alternatiivreeglit, mille järgi määrustevastase käigu puhul lisatakse vastasmängija ajale 2 minutit vaid siis, kui tema kellale on jäänud vähem kui 5 minutit. Ometi pidin tervelt 7 korral kellale uusi aegu panema. Tõsi küll, kahel korral tingisid korrigeerimise vead kellade käigus. Ja kuigi Saitek on üsna lihtne ja lollikindel, siis võib kiirustades sealgi reguleerimise käigus eksida ja see tähendab uuesti otsast alustamist.
Ka mängijate väited ei langenud paari seisu puhul põrmugi kokku. Kasvõi siis, kui puudutatakse oma ja vastase malendit, millest esimene aga teist lüüa ei saa. Kohtunik peab siin otsustama oma parema äranägemise järgi, aga muidugi oleks tal lihtsam, kui ta viitaks ainult koodeksi art. 4.3c, mille järgi kahtluste korral loetakse, et mängija on puudutanud oma malendit enne vastasmängija oma.
Kiirturniiril ei jõua kohtunik kõike jälgida ja seepärast ei sekku ta tavaliselt ka sel juhul, kui ta oma silmadega midagi määrustevastast näeb. Veel vähem võiksid kuidagiviisi kaasmängijate
partiidesse sekkuda teised mängijad, kasvõi millelegi kohtuniku tähelepanu juhtides. Mõned sellised pöördumised siiski olid. Kellelegi näis näiteks, et mingi kell näitas liiga kaua 5 minutit ja siit tehti siis järeldus, et kell ei käi, kuigi mängijad ise pöördunud polnud. Kell on ikkagi mängijate endi asi. Ja oli neidki, kes ei teadnud, et kiir- ja välkmales toimitakse määrustevastase käiguga erinevalt. Ning reegel "puudutatud - käidud" kehtib kiirmaleski.
Rikkusin teadlikult juhendi sätet, mille järgi iga järjekordne voor oleks tulnud käima panna alles 10 minutit pärast paaride avalikustamist. See oleks asja veel pikemale venitanud. Paarimise ajal olid mängijad niikuinii vajaliku hingetõmbeaja juba kätte saanud.
Lõpuks veel kord suur aitäh kolleeg Sten Kaselale, kes suurema töö ära tegi. Küllap turniir ikkagi ilma suuremate probleemideta korda sai. Isegi ainsatki mobiilihelinat polnud kuulda (kuigi muude kõnelustega, nii mängijate kui ka võõraste omadega, oli parasjagu tegemist).
Lembit
Kõik kolm turniiri mängiti 9-voorulistena. Arvatavasti oleksime pidanud naiste ja võib-olla ka seenioride turniiri paari vooru võrra lühendama, liiati andis ka juhend sedapuhku vähemalt naiste turniiril selleks varieerimisvõimalusi. Nii läks viimases voorus kokku isegi selline paar, kus punktide vahe tervelt 4.
Pikk päev oli eriti vanematele seenioridele raske, sellest ehk siis ka ajuti kuidagimoodi närviline õhkkond ja üsna palju kiirviike tabeli tipus. Võitjad otsustasid isegi loobuda ettenähtud järelmatśist ja lasksid medalid välja selgitada koefitsientide põhjal. Võrreldes eelmise aastaga oli juhendisse tehtud muudatus: kui varem oli matśi toimumise eelduseks mitte ainult partiipunktide, vaid ka täiendavate näitajate võrdsus, siis nüüd tähendas matśi juba partiipunktide võrdsus.
Oma mulluses kommentaaris märkisin, et määrustevastaste käikude pärast polnud mul vaja kordagi kellanäite korrigeerida. Seekord olid lood teisiti. Turniiri algul sai küll teatatud, et seekord rakendame meie kohtunikekogu alternatiivreeglit, mille järgi määrustevastase käigu puhul lisatakse vastasmängija ajale 2 minutit vaid siis, kui tema kellale on jäänud vähem kui 5 minutit. Ometi pidin tervelt 7 korral kellale uusi aegu panema. Tõsi küll, kahel korral tingisid korrigeerimise vead kellade käigus. Ja kuigi Saitek on üsna lihtne ja lollikindel, siis võib kiirustades sealgi reguleerimise käigus eksida ja see tähendab uuesti otsast alustamist.
Ka mängijate väited ei langenud paari seisu puhul põrmugi kokku. Kasvõi siis, kui puudutatakse oma ja vastase malendit, millest esimene aga teist lüüa ei saa. Kohtunik peab siin otsustama oma parema äranägemise järgi, aga muidugi oleks tal lihtsam, kui ta viitaks ainult koodeksi art. 4.3c, mille järgi kahtluste korral loetakse, et mängija on puudutanud oma malendit enne vastasmängija oma.
Kiirturniiril ei jõua kohtunik kõike jälgida ja seepärast ei sekku ta tavaliselt ka sel juhul, kui ta oma silmadega midagi määrustevastast näeb. Veel vähem võiksid kuidagiviisi kaasmängijate
partiidesse sekkuda teised mängijad, kasvõi millelegi kohtuniku tähelepanu juhtides. Mõned sellised pöördumised siiski olid. Kellelegi näis näiteks, et mingi kell näitas liiga kaua 5 minutit ja siit tehti siis järeldus, et kell ei käi, kuigi mängijad ise pöördunud polnud. Kell on ikkagi mängijate endi asi. Ja oli neidki, kes ei teadnud, et kiir- ja välkmales toimitakse määrustevastase käiguga erinevalt. Ning reegel "puudutatud - käidud" kehtib kiirmaleski.
Rikkusin teadlikult juhendi sätet, mille järgi iga järjekordne voor oleks tulnud käima panna alles 10 minutit pärast paaride avalikustamist. See oleks asja veel pikemale venitanud. Paarimise ajal olid mängijad niikuinii vajaliku hingetõmbeaja juba kätte saanud.
Lõpuks veel kord suur aitäh kolleeg Sten Kaselale, kes suurema töö ära tegi. Küllap turniir ikkagi ilma suuremate probleemideta korda sai. Isegi ainsatki mobiilihelinat polnud kuulda (kuigi muude kõnelustega, nii mängijate kui ka võõraste omadega, oli parasjagu tegemist).
Lembit
kolmapäev, 1. detsember 2010
Reeglid täpselt ei ütle
Austraalia internetilehel tõstatati küsimus, mida peaks tegema sellistes olukordades, kus reeglite rikkumine on küll ilmne, aga reeglid ei näe täpselt ette, mida kohtunik peaks tegema. Nii võib otsus sageli olla meelevaldne ja sõltuda vaid kohtuniku arvamusest. Kohtunikul on aga ju ikka õigus.
Olgu või välkpartii. Kui mängija teeb määrustevastase käigu ja tema vastane selle kohta taotluse esitab, siis ta kaotab, sest reeglites on nii ette nähtud. kui aga näiteks valge teeb 5. käigul mõlema käega vangerduse ja võidab sellega õige pisut aega ning must seejärel kellad seiskab ja kohtuniku kutsub? Valge ei eita juhtunut, aga ütleb, et ei teadnud, kuidas oleks pidanud õigesti toimima. Gijsseni terminoloogia järgi määrustevastane käik aset ei leidnud, küll aga määrustevastane tegevus.
Loomulikult peab kohtunik mängijatele selgeks tegema, kuidas õieti vangerdama peaks. Aga karistus? Austraallaste arvates piisab esimene kord hoiatusest, kui aga samasugune tegevus kordub, siis tuleks ajast maha arvata 1, 2 või 3 minutit ( kui see muidugi võimalik on), seejärel aga peaks järgnema kaotus. Muidugi on võimalik ka mustale 1 või 2 minutit kompensatsiooni anda. Internetist olnud näha paljusid selle reegli rikkumise juhte välkmale MM-il, mainitud on kasvõi GM Nakamurat.
Austraalia tippkohtunik Bonham leiab, et kui on tegemist noorte või asjaarmastajatest täiskasvanute turniiriga, siis peaks ainult ütlema, et edaspidi tuleks vangerdada ühe käega. Kui mängija oleks aga pidanud reegleid paremini teadma, siis tehku nüüd oma ajast vangerdus õigesti. Teine eksimus kasvõi teisel turniiril (kuidas küll aga seda arvestust pidada?) annaks vastasele näiteks 1 lisaminuti.
Tõstatati ka küsimus, mida teha juhul, kui vankrit puudutatakse enne kuningat. Reegleid me ju teame: vangerdada siis enam ei saa ja tuleb teha käik vankriga. Aga kui nii tehakse mingil kooliturniiril? Austraalias mängitavat tavaliselt pealegi kiirmale kontrolliga ja siis ju kohtunikud omal algatusel asjadesse ei sekku. Kuigi oli ka teistpidi arvamusi, leiti, et ikkagi peaks ka neil võistlustel vankri puudutamine viima vankrikäigule. Kahesuguseid reegleid samas olukorras ei tohiks ju olla.
Vahel olevat noortevõistlustel häda tugevate mängijate külaskäikudega. Näiteks toodi keegi, kes olevat oma tuttava õpilastel hakanud kelli tagasi keerama, sest need ei olevat saanud aru ajakontrollist. Leiti, et sellel mehel tuleks küll pooleks aastaks noortevõistlustel käimine keelata. Sellised külalised võiksid küll öelda, kas kusagil on parajasti laual matt või mitte, igal juhul aga mitte mingit nõu anda.
Saksa mängijate arutlusteema on viimasel nädalal olnud samuti kahe käega vangerdamine. Sealgi leiti, et esmakordsel juhtumil piisab hoiatusest, aga karistused võiksid turniiri jooksul tõepoolest akumuleeruda ja kaks korda üht mängijat turniiri jooksul hoiatama ei hakata.
Või partii üleskirjutamine. Võib ju protokolli märkida midagi muud, kui laual teed. Ja sageli kirjutatakse käigud üles enne, kui need laual tehakse, kasvõi vahetuste puhul. Enamasti piisab sellest, et kohtunik juhib asjale tähelepanu. Aga kui asi muutub krooniliseks?
Lembit
Olgu või välkpartii. Kui mängija teeb määrustevastase käigu ja tema vastane selle kohta taotluse esitab, siis ta kaotab, sest reeglites on nii ette nähtud. kui aga näiteks valge teeb 5. käigul mõlema käega vangerduse ja võidab sellega õige pisut aega ning must seejärel kellad seiskab ja kohtuniku kutsub? Valge ei eita juhtunut, aga ütleb, et ei teadnud, kuidas oleks pidanud õigesti toimima. Gijsseni terminoloogia järgi määrustevastane käik aset ei leidnud, küll aga määrustevastane tegevus.
Loomulikult peab kohtunik mängijatele selgeks tegema, kuidas õieti vangerdama peaks. Aga karistus? Austraallaste arvates piisab esimene kord hoiatusest, kui aga samasugune tegevus kordub, siis tuleks ajast maha arvata 1, 2 või 3 minutit ( kui see muidugi võimalik on), seejärel aga peaks järgnema kaotus. Muidugi on võimalik ka mustale 1 või 2 minutit kompensatsiooni anda. Internetist olnud näha paljusid selle reegli rikkumise juhte välkmale MM-il, mainitud on kasvõi GM Nakamurat.
Austraalia tippkohtunik Bonham leiab, et kui on tegemist noorte või asjaarmastajatest täiskasvanute turniiriga, siis peaks ainult ütlema, et edaspidi tuleks vangerdada ühe käega. Kui mängija oleks aga pidanud reegleid paremini teadma, siis tehku nüüd oma ajast vangerdus õigesti. Teine eksimus kasvõi teisel turniiril (kuidas küll aga seda arvestust pidada?) annaks vastasele näiteks 1 lisaminuti.
Tõstatati ka küsimus, mida teha juhul, kui vankrit puudutatakse enne kuningat. Reegleid me ju teame: vangerdada siis enam ei saa ja tuleb teha käik vankriga. Aga kui nii tehakse mingil kooliturniiril? Austraalias mängitavat tavaliselt pealegi kiirmale kontrolliga ja siis ju kohtunikud omal algatusel asjadesse ei sekku. Kuigi oli ka teistpidi arvamusi, leiti, et ikkagi peaks ka neil võistlustel vankri puudutamine viima vankrikäigule. Kahesuguseid reegleid samas olukorras ei tohiks ju olla.
Vahel olevat noortevõistlustel häda tugevate mängijate külaskäikudega. Näiteks toodi keegi, kes olevat oma tuttava õpilastel hakanud kelli tagasi keerama, sest need ei olevat saanud aru ajakontrollist. Leiti, et sellel mehel tuleks küll pooleks aastaks noortevõistlustel käimine keelata. Sellised külalised võiksid küll öelda, kas kusagil on parajasti laual matt või mitte, igal juhul aga mitte mingit nõu anda.
Saksa mängijate arutlusteema on viimasel nädalal olnud samuti kahe käega vangerdamine. Sealgi leiti, et esmakordsel juhtumil piisab hoiatusest, aga karistused võiksid turniiri jooksul tõepoolest akumuleeruda ja kaks korda üht mängijat turniiri jooksul hoiatama ei hakata.
Või partii üleskirjutamine. Võib ju protokolli märkida midagi muud, kui laual teed. Ja sageli kirjutatakse käigud üles enne, kui need laual tehakse, kasvõi vahetuste puhul. Enamasti piisab sellest, et kohtunik juhib asjale tähelepanu. Aga kui asi muutub krooniliseks?
Lembit
pühapäev, 28. november 2010
Hispaanlaste eksamitest - 3
Siinkohal veel trobikond mullustel Hispaania kohtunikueksamitel kasutatud küsimustest, millega eksami esimene, reeglite osa lõpeb.
21. küsimuses uuritakse, kas mõned toodud väited tingimuste kohta rahvusvahelise arbitri normi täitmiseks või selle tiitli saamiseks on õiged või mitte. -
Üheks IA normi täitmiseks loetakse maleolümpial matśikohtunikuks olemine. Vaja on alustasemel tunda arvuteid ja osata ümber käia erinevate elektrooniliste malekelladega. Reeglid ei ütle, kui vana peab IA tiitli taotleja olema (mäletan, et kunagi oli sel teemal reeglite komitees paras vaidlus).
22. Mängija ilmub reitinguturniirile kell 16.35. Ametlikult pidid mängud algama kell 15.30, aga kuna oli tegemist esimese vooruga, saadi alustada alles kell 16.oo (ilmselt oli seal lubatud 1 tund hilineda). Kas mängija on nüüd partii kaotanud? -
Jah on, kui võistlusjuhendis pole öeldud midagi muud või kohtunik ei otsusta teisiti.
23. Ühel turniiril teatab vaegnägijast mängija oma käiguks Ve6, laseb aga oma vankri käest lahti väljal e7. Vastane seiskab kella ja kutsub kohtuniku. Kuidas see toimib? -
Kohtunik otsustab oma parema äranägemise järgi, kuhu vanker panna. Vastasmängija saab hoiatuse kella seiskamise pärast (minu arust peaks ka segaduse tekitanud mängija ise igal juhul hoiatuse saama).
24. Kohtunik kutsutakse laua juurde. Ta näeb, et valge kell käib ja valge nooleke on langenud. Mängija seletab kohtunikule, et tal oli 40. käigul parem seis, aga ajapuuduse tõttu pakkus ta viiki, mille vastane oli suuliselt vastu võtnud, ulatades käe, aga kella vaadates näinud ta kukkunud noolekest ja eitanud siis viigi vastuvõtmist. Mida teeb kohtunik? -
Toimib oma parema äranägemise järgi. Kui kohtunik leiab, et must on viigipakkumise vastu võtnud, loeb ta partii viigiks.
25. Ringsüsteemis turniiril lahkub üks mängija kohtunikku ja vastasmängijat informeerimata turniirisaalist. Järgmisel päeval teatab ta kohtunikule oma turniirist loobumisest. Mänginud on ta vähem kui pooled partiid. Mida teha?
Tema tulemused jäävad turniiritabelisse reitingute arvestamiseks ja ajalooks, aga turniiri lõpparvestuses tema poolt ja tema vastu saadud punkte arvesse ei võeta.
26. punktis tuuakse valikvastuseid välkmalereeglite kohta (koodeksi B lisa). -
Õige on, et kohtunik võib sekkuda, kui mõlemad kuningad on tules, ning et käike pole vaja kirjutada. 15-minutiline ajakontroll on nüüd juba kiirmale oma ja mingit reeglit viigitaotlusteks viimasel 2 minutil pole ka olemas.
27. Śveitsi süsteem. Kõrgemast grupist langeb mängija nr. 1 allapoole, tema värvieelistus on must. Varem pole sellest grupist keegi omavahel mänginud. Mängijad on seal 2m, 3v, 4m, 5v, 6m (tähega on märgitud värvieelistused). Kuidas peaks paarima? -
Õige paar on 3 - 1.
28. Mängijal on ettur vähem, seis halvem ja aega jäänud alla 2 minuti. Tema vastasel on aega jäänud üle poole tunni. Lisasekundeid selles ajakontrollis pole. -
Kõik küsimusele lisatud väited olid valed. Neis väideti nimelt, et sel juhul ei saa art. 10.2 järgi viiki taotleda; et male maine kahjustamise vältimiseks peaks mängija partii alla andma (art. 12.1) ja et kohtunik peaks siin juba ise tulemuse fikseerima (?).
29. Käib rahvusvahelise kiirturniiri viimane voor. Mängijatel on aega jäänud paarkümmend sekundit. Valge lükkab tahtmatult ühe malendi laualt maha. Vastane seiskab kella ja ütleb: "Pane kohale!" Valge seiskab nüüd mõlemad kellad ja kutsub kohtuniku. -
Kohtunik peaks tegema mõlemale mängijale hoiatuse. Kuivõrd ta pole partii käiku näinud, ei peaks ta kummagi mõtlemisaega korrigeerima.
30. Hispaania meistrivõistlustel tekib vaidlus. Üks mängija väidab, et teine on mingit malendit puudutanud ega ole sellega käinud. Teine aga väidab, et esimesele on mingi käik ette öeldud.-
Kohtunik peaks mängijaid rahustama ja lepitama.
Nagu näha, pole küsimused eriti rasked, aga on küllalt mitmekesised.
Lõpuks tahaksin edastada meie kohtunike parimad õnnitlused kohtunikekogu esimehele, värskele matemaatikadoktorile Marek Kolgile. Hea näide, kuidas ühel ajal jõuda edasi oma erialal ja tegelda ka mitmesuguste maleasjadega.
Muide, Eesti kohtunikekogu on juhtinud 1945-48 Kaljus Pettai, 1948-51 Elmar Martin, 1951-55 Harry Ello, 1956-66 Balduin Päsoke, 1966-80 ja 1983-2004 Lembit Vahesaar, 1980-83 Helmuth Luik ning alates 2005 Marek Kolk.
Lembit
21. küsimuses uuritakse, kas mõned toodud väited tingimuste kohta rahvusvahelise arbitri normi täitmiseks või selle tiitli saamiseks on õiged või mitte. -
Üheks IA normi täitmiseks loetakse maleolümpial matśikohtunikuks olemine. Vaja on alustasemel tunda arvuteid ja osata ümber käia erinevate elektrooniliste malekelladega. Reeglid ei ütle, kui vana peab IA tiitli taotleja olema (mäletan, et kunagi oli sel teemal reeglite komitees paras vaidlus).
22. Mängija ilmub reitinguturniirile kell 16.35. Ametlikult pidid mängud algama kell 15.30, aga kuna oli tegemist esimese vooruga, saadi alustada alles kell 16.oo (ilmselt oli seal lubatud 1 tund hilineda). Kas mängija on nüüd partii kaotanud? -
Jah on, kui võistlusjuhendis pole öeldud midagi muud või kohtunik ei otsusta teisiti.
23. Ühel turniiril teatab vaegnägijast mängija oma käiguks Ve6, laseb aga oma vankri käest lahti väljal e7. Vastane seiskab kella ja kutsub kohtuniku. Kuidas see toimib? -
Kohtunik otsustab oma parema äranägemise järgi, kuhu vanker panna. Vastasmängija saab hoiatuse kella seiskamise pärast (minu arust peaks ka segaduse tekitanud mängija ise igal juhul hoiatuse saama).
24. Kohtunik kutsutakse laua juurde. Ta näeb, et valge kell käib ja valge nooleke on langenud. Mängija seletab kohtunikule, et tal oli 40. käigul parem seis, aga ajapuuduse tõttu pakkus ta viiki, mille vastane oli suuliselt vastu võtnud, ulatades käe, aga kella vaadates näinud ta kukkunud noolekest ja eitanud siis viigi vastuvõtmist. Mida teeb kohtunik? -
Toimib oma parema äranägemise järgi. Kui kohtunik leiab, et must on viigipakkumise vastu võtnud, loeb ta partii viigiks.
25. Ringsüsteemis turniiril lahkub üks mängija kohtunikku ja vastasmängijat informeerimata turniirisaalist. Järgmisel päeval teatab ta kohtunikule oma turniirist loobumisest. Mänginud on ta vähem kui pooled partiid. Mida teha?
Tema tulemused jäävad turniiritabelisse reitingute arvestamiseks ja ajalooks, aga turniiri lõpparvestuses tema poolt ja tema vastu saadud punkte arvesse ei võeta.
26. punktis tuuakse valikvastuseid välkmalereeglite kohta (koodeksi B lisa). -
Õige on, et kohtunik võib sekkuda, kui mõlemad kuningad on tules, ning et käike pole vaja kirjutada. 15-minutiline ajakontroll on nüüd juba kiirmale oma ja mingit reeglit viigitaotlusteks viimasel 2 minutil pole ka olemas.
27. Śveitsi süsteem. Kõrgemast grupist langeb mängija nr. 1 allapoole, tema värvieelistus on must. Varem pole sellest grupist keegi omavahel mänginud. Mängijad on seal 2m, 3v, 4m, 5v, 6m (tähega on märgitud värvieelistused). Kuidas peaks paarima? -
Õige paar on 3 - 1.
28. Mängijal on ettur vähem, seis halvem ja aega jäänud alla 2 minuti. Tema vastasel on aega jäänud üle poole tunni. Lisasekundeid selles ajakontrollis pole. -
Kõik küsimusele lisatud väited olid valed. Neis väideti nimelt, et sel juhul ei saa art. 10.2 järgi viiki taotleda; et male maine kahjustamise vältimiseks peaks mängija partii alla andma (art. 12.1) ja et kohtunik peaks siin juba ise tulemuse fikseerima (?).
29. Käib rahvusvahelise kiirturniiri viimane voor. Mängijatel on aega jäänud paarkümmend sekundit. Valge lükkab tahtmatult ühe malendi laualt maha. Vastane seiskab kella ja ütleb: "Pane kohale!" Valge seiskab nüüd mõlemad kellad ja kutsub kohtuniku. -
Kohtunik peaks tegema mõlemale mängijale hoiatuse. Kuivõrd ta pole partii käiku näinud, ei peaks ta kummagi mõtlemisaega korrigeerima.
30. Hispaania meistrivõistlustel tekib vaidlus. Üks mängija väidab, et teine on mingit malendit puudutanud ega ole sellega käinud. Teine aga väidab, et esimesele on mingi käik ette öeldud.-
Kohtunik peaks mängijaid rahustama ja lepitama.
Nagu näha, pole küsimused eriti rasked, aga on küllalt mitmekesised.
Lõpuks tahaksin edastada meie kohtunike parimad õnnitlused kohtunikekogu esimehele, värskele matemaatikadoktorile Marek Kolgile. Hea näide, kuidas ühel ajal jõuda edasi oma erialal ja tegelda ka mitmesuguste maleasjadega.
Muide, Eesti kohtunikekogu on juhtinud 1945-48 Kaljus Pettai, 1948-51 Elmar Martin, 1951-55 Harry Ello, 1956-66 Balduin Päsoke, 1966-80 ja 1983-2004 Lembit Vahesaar, 1980-83 Helmuth Luik ning alates 2005 Marek Kolk.
Lembit
kolmapäev, 24. november 2010
Hispaanlaste eksamitest - 2
Jätkame täna Hispaania mulluste kohtunikueksamite küsimuste vaatlemist.
11. Ajakontrolliks on 40 käiku 2 tunniga ja seejärel 1 tund partii lõpuni. Ajapuuduses lõpetavad mängijad käikude kirjutamise. Mustadega mängija nooleke langeb. Kohtuniku kohale tulles näeb ta, et langenud on mõlemad noolekesed. Mida peaks kohtunik tegema? -
Kui partiid rekonstrueerida ei õnnestu, tuleks seda jätkata. Kohtunikul pole sel juhul õigust partiid viigiks lugeda.
12. Mängija kirjutab oma käigu partiiprotokolli ja kutsub viigitaotluseks kohtuniku, kinnitades, et kui ta selle käigu teeb, on seis kordunud kolm korda. Kohtunik kontrollib ja leiab, et taotlus pole õige. Kas mängija võib oma taotlusest loobuda? -
Jah, võib hiljem uuesti taotleda viiki seisu kolmekodse kordumise tõttu, vaatamata sellele, et üks taotlus oli ebakorrektne, teda karistati ajaga ja vastasel oli omakorda õigus seisu kolmekordse korduse taotlemiseks.
13. Koodeksi artiklis 12.4 on viide partiiprotokollides olevatele märkmetele ja nende kasutamisele partii ajal. Milline toodud konstanteering on korrektne? -
Partiiprotokolli võib kasutada ainult käikude, kellaaegade, viigipakkumiste, mingi taotlusega seotud asjaolude ja muude asjakohaste andmete üleskirjutamiseks.
14. Milline on mänguala õige määratlus? -
Mängualasse kuuluvad mängukoht, puhkeruumid, paigad kehakinnituseks ja suitsetamiseks ning teised kohtuniku poolt määratud kohad.
15. Ühele mängijale on kohtunik partii lõpuosas korduvalt märkusi teinud ja lõpuks otsustab talle määrata kaotuse. Kas kohtunik võib otsustada punkti andmise vastasele? -
Kohtunik uurib seisu laual ja võib otsustada vastasmängija tulemuse. Minu arvates ei saa vastaselt võiduvõimalust võtta, kui see vähegi võimalik on. See tähendab, et vastane peab saama punkti, välja arvatud juhul, kui matistamisvõimalus puudub.
16. Siin küsitakse, millised toodud väidetest on koodeksi järgi õiged: Iga käiku võib teha ainult ühe käega/ Kui partii algul pole kohal kumbagi mängijat, kaotab valgetega mängija kogu aja, mis kulub tema saabumiseni, kui kohtunik ei otsusta teisiti/ Kohtunik otsustab, kuhu malekell asetatakse/ Nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või üks mängija esitab selle kohta vastava taotluse. -
Kõik esitatud väited on õiged.
17. Siin küsitakse, missugused esitatud väidetest kiirmale reeglite kohta ei ole õiged. -
Õiged pole need, kus väidetakse, et taotlusi malendite ebaõige asendi kohta üldse vastu ei võeta ning et kohtunik ei tohi sekkuda ka siis, kui mõlemad kuningad on tules.
18. Śveitsi süsteemis turniiril teatab üks mängija paarimise ja I vooru alguse vahel oma loobumisest, seejärel aga soovib osaleda mängija, kes oli täiendavalt registreeritud (millest kohtunik ei teadnud), aga polnud paaritud. Milline on korrektne toimimisviis? -
Paarimine jääb muutmata. Kohtuniku äranägemisel võib teha täiendavates paarides minimaalseid muudatusi pärast konsulteerimist mängijate endiga.
19. Siin käsitletakse reegleid mänguks arvutite vastu. Küsitakse, millised esitatud väidetest on õiged, millised mitte. -
Selgub, et õigeks loetakse väited, et arvutioperaatori kohta ei käi puudutatud malendi reegel; et operaator ei saa sundida arvutit käima; et operaator peab täitma kõiki arvuti korraldusi. Õige pole see, et arvutid võivad valida samu auhindu kui inimesed.
20. 31. detsembril 2008 algas 10 mängijaga ringsüsteemis turniir IM normi täitmiseks. Päevas mängitakse kaks vooru ja üldse 6 tundi. Kahel mängijal FIDE reitingut pole. Kohtunik kasutab hindamiseks reitinguid, mis jõustusid 1. jaanuaril 2009. -
Tuli kasutada reitingulehte, mis jõustus 1. oktoobril 2008.
Pisut hilinenult saadaksin oma parimad õnnitlused Viljandisse, kus eile tähistas oma 80. sünnipäeva Heldur Valgmäe. Ta on aastate jooksul ise rohkesti mänginud nii tava- kui ka kirimalet, eelkõige aga on ta tuntud võistluste korraldaja ja pikaajalise noorte õpetajana. Selle kõige kõrval on ta olnud aga ka kohtunikuks paljudel võistlustel. Palju, palju õnne!
Lembit
11. Ajakontrolliks on 40 käiku 2 tunniga ja seejärel 1 tund partii lõpuni. Ajapuuduses lõpetavad mängijad käikude kirjutamise. Mustadega mängija nooleke langeb. Kohtuniku kohale tulles näeb ta, et langenud on mõlemad noolekesed. Mida peaks kohtunik tegema? -
Kui partiid rekonstrueerida ei õnnestu, tuleks seda jätkata. Kohtunikul pole sel juhul õigust partiid viigiks lugeda.
12. Mängija kirjutab oma käigu partiiprotokolli ja kutsub viigitaotluseks kohtuniku, kinnitades, et kui ta selle käigu teeb, on seis kordunud kolm korda. Kohtunik kontrollib ja leiab, et taotlus pole õige. Kas mängija võib oma taotlusest loobuda? -
Jah, võib hiljem uuesti taotleda viiki seisu kolmekodse kordumise tõttu, vaatamata sellele, et üks taotlus oli ebakorrektne, teda karistati ajaga ja vastasel oli omakorda õigus seisu kolmekordse korduse taotlemiseks.
13. Koodeksi artiklis 12.4 on viide partiiprotokollides olevatele märkmetele ja nende kasutamisele partii ajal. Milline toodud konstanteering on korrektne? -
Partiiprotokolli võib kasutada ainult käikude, kellaaegade, viigipakkumiste, mingi taotlusega seotud asjaolude ja muude asjakohaste andmete üleskirjutamiseks.
14. Milline on mänguala õige määratlus? -
Mängualasse kuuluvad mängukoht, puhkeruumid, paigad kehakinnituseks ja suitsetamiseks ning teised kohtuniku poolt määratud kohad.
15. Ühele mängijale on kohtunik partii lõpuosas korduvalt märkusi teinud ja lõpuks otsustab talle määrata kaotuse. Kas kohtunik võib otsustada punkti andmise vastasele? -
Kohtunik uurib seisu laual ja võib otsustada vastasmängija tulemuse. Minu arvates ei saa vastaselt võiduvõimalust võtta, kui see vähegi võimalik on. See tähendab, et vastane peab saama punkti, välja arvatud juhul, kui matistamisvõimalus puudub.
16. Siin küsitakse, millised toodud väidetest on koodeksi järgi õiged: Iga käiku võib teha ainult ühe käega/ Kui partii algul pole kohal kumbagi mängijat, kaotab valgetega mängija kogu aja, mis kulub tema saabumiseni, kui kohtunik ei otsusta teisiti/ Kohtunik otsustab, kuhu malekell asetatakse/ Nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või üks mängija esitab selle kohta vastava taotluse. -
Kõik esitatud väited on õiged.
17. Siin küsitakse, missugused esitatud väidetest kiirmale reeglite kohta ei ole õiged. -
Õiged pole need, kus väidetakse, et taotlusi malendite ebaõige asendi kohta üldse vastu ei võeta ning et kohtunik ei tohi sekkuda ka siis, kui mõlemad kuningad on tules.
18. Śveitsi süsteemis turniiril teatab üks mängija paarimise ja I vooru alguse vahel oma loobumisest, seejärel aga soovib osaleda mängija, kes oli täiendavalt registreeritud (millest kohtunik ei teadnud), aga polnud paaritud. Milline on korrektne toimimisviis? -
Paarimine jääb muutmata. Kohtuniku äranägemisel võib teha täiendavates paarides minimaalseid muudatusi pärast konsulteerimist mängijate endiga.
19. Siin käsitletakse reegleid mänguks arvutite vastu. Küsitakse, millised esitatud väidetest on õiged, millised mitte. -
Selgub, et õigeks loetakse väited, et arvutioperaatori kohta ei käi puudutatud malendi reegel; et operaator ei saa sundida arvutit käima; et operaator peab täitma kõiki arvuti korraldusi. Õige pole see, et arvutid võivad valida samu auhindu kui inimesed.
20. 31. detsembril 2008 algas 10 mängijaga ringsüsteemis turniir IM normi täitmiseks. Päevas mängitakse kaks vooru ja üldse 6 tundi. Kahel mängijal FIDE reitingut pole. Kohtunik kasutab hindamiseks reitinguid, mis jõustusid 1. jaanuaril 2009. -
Tuli kasutada reitingulehte, mis jõustus 1. oktoobril 2008.
Pisut hilinenult saadaksin oma parimad õnnitlused Viljandisse, kus eile tähistas oma 80. sünnipäeva Heldur Valgmäe. Ta on aastate jooksul ise rohkesti mänginud nii tava- kui ka kirimalet, eelkõige aga on ta tuntud võistluste korraldaja ja pikaajalise noorte õpetajana. Selle kõige kõrval on ta olnud aga ka kohtunikuks paljudel võistlustel. Palju, palju õnne!
Lembit
pühapäev, 21. november 2010
Elementaarset välkmalest
Veidi oli viimases Chesscafes juttu ka välkmalest. Käsitletud juhud olid küll üsna elementaarsed.
Ühes Horvaatia partiis mängitakse elektronkellaga. Valgete nooleke langeb ja nad on aja ületanud. Seejärel aga langeb ka mustade nooleke. Ei teata, missugune tulemus fikseerida.
Kõigepealt oleneb asi sellest, kas mängiti küllaldase või mitteküllaldase järelevalvega. Esimesel juhul peaks iga laua juures olema kohtunik ja seda juba partii algusest peale, et kogu partii mängitaks ühesuguste reeglitega. Sel juhul rakendame ka välgus tavamale reegleid. Kohtunik pidi ütlema, et valgete nooleke kukkus ja fikseerima mustade võidu. Geurt väidab, et kui kohtunik pole kindel, kes esimene ajaületaja oli, siis jääb partii viiki. Aga milleks see kohtunik siis partii juures oli, kui sedagi selgeks ei saa?
Mitteküllaldase järelevalve puhul lähtume ka välgus kiirmale artiklist A4d. Must oleks pidanud kohe pärast valge ajaületuse märkamist kellad seisma panema ja kohtunikult võitu taotlema. KOhtunik ise sekkuks sel juhul asjade käiku vaid siis, kui mõlemad noolekesed on kukkunud. Pärast kahe noolekese langemist jääb partii viiki.
Saksamaalt pärit juhtumis on ühel mängijal laual kaks lippu, vastasel on aga jäänud vaid üksik kuningas. Ühe lipuga pannaksegi matt, aga kohe pärast seda kutsub vastane kohtuniku, osutab kellale ja ütleb, et aeg on läbi. Tegelikult oli nooleke kukkunud juba veidi varem. Kohtunik loeb partii viigiks. Mõnede pealtvaatajate arvates kohtunik eksis, sest ajaületuse taotlusega jäädi hiljaks.
Kui siin oli tegemist küllaldase järelevalvega, pidi kohtunik kohe pärast noolekese langemist partii peatama ja lugema selle art. 6.9 alusel viigiks, sest vastasel ju matistamismaterjali polnud.
Mitteküllaldase järelevalve puhul arvestagem, et noolekese langemise momendiks loetakse ametlikult alles sellest teatamise hetk. Kohtunik ise seda ütelda ei tohi. Selles partiis esitati taotlus ajaületuse kohta alles pärast matti. Mitte füüsiliselt, aga reeglite järgi oli matt siin noolekese langemisest varem. Matiga partii lõppes ja nii see tabelisse lähebki.
Veel leiame sellest Chesscafest küsimuse selle kohta, millised peaksid olema erinevatel võistlustel (ringsüsteem, individuaalne ja võistkondlik śveits) kõige õigemad moodused kohtade väljaselgitamiseks nende jagamise korral. Arvan, et Geurt valmistas siin küsijale väikese pettumuse, sest ta luges vaid kohusetundlikult üles kõik turniirimäärustes pakutavad võimalused, viitamata sellele, milliseid neist ta loeb parimateks. Siinkohal neid üles lugeda pole mõtet, vajadusel leiab igaüks need turniirimäärustest isegi.
Mulle jäi silma vaid see, et kuigi RC asus mullu voorujärgsete punktide summa suhtes eitavale seisukohale, siis soovitab RC esimees seda endiselt kasutada turniiridel, kus kõigil pole omavahel võrreldavaid reitinguid. Küllap ta sinna sobibki, olgu see siis kasvõi Haabersti eakate turniir.
Lembit
Ühes Horvaatia partiis mängitakse elektronkellaga. Valgete nooleke langeb ja nad on aja ületanud. Seejärel aga langeb ka mustade nooleke. Ei teata, missugune tulemus fikseerida.
Kõigepealt oleneb asi sellest, kas mängiti küllaldase või mitteküllaldase järelevalvega. Esimesel juhul peaks iga laua juures olema kohtunik ja seda juba partii algusest peale, et kogu partii mängitaks ühesuguste reeglitega. Sel juhul rakendame ka välgus tavamale reegleid. Kohtunik pidi ütlema, et valgete nooleke kukkus ja fikseerima mustade võidu. Geurt väidab, et kui kohtunik pole kindel, kes esimene ajaületaja oli, siis jääb partii viiki. Aga milleks see kohtunik siis partii juures oli, kui sedagi selgeks ei saa?
Mitteküllaldase järelevalve puhul lähtume ka välgus kiirmale artiklist A4d. Must oleks pidanud kohe pärast valge ajaületuse märkamist kellad seisma panema ja kohtunikult võitu taotlema. KOhtunik ise sekkuks sel juhul asjade käiku vaid siis, kui mõlemad noolekesed on kukkunud. Pärast kahe noolekese langemist jääb partii viiki.
Saksamaalt pärit juhtumis on ühel mängijal laual kaks lippu, vastasel on aga jäänud vaid üksik kuningas. Ühe lipuga pannaksegi matt, aga kohe pärast seda kutsub vastane kohtuniku, osutab kellale ja ütleb, et aeg on läbi. Tegelikult oli nooleke kukkunud juba veidi varem. Kohtunik loeb partii viigiks. Mõnede pealtvaatajate arvates kohtunik eksis, sest ajaületuse taotlusega jäädi hiljaks.
Kui siin oli tegemist küllaldase järelevalvega, pidi kohtunik kohe pärast noolekese langemist partii peatama ja lugema selle art. 6.9 alusel viigiks, sest vastasel ju matistamismaterjali polnud.
Mitteküllaldase järelevalve puhul arvestagem, et noolekese langemise momendiks loetakse ametlikult alles sellest teatamise hetk. Kohtunik ise seda ütelda ei tohi. Selles partiis esitati taotlus ajaületuse kohta alles pärast matti. Mitte füüsiliselt, aga reeglite järgi oli matt siin noolekese langemisest varem. Matiga partii lõppes ja nii see tabelisse lähebki.
Veel leiame sellest Chesscafest küsimuse selle kohta, millised peaksid olema erinevatel võistlustel (ringsüsteem, individuaalne ja võistkondlik śveits) kõige õigemad moodused kohtade väljaselgitamiseks nende jagamise korral. Arvan, et Geurt valmistas siin küsijale väikese pettumuse, sest ta luges vaid kohusetundlikult üles kõik turniirimäärustes pakutavad võimalused, viitamata sellele, milliseid neist ta loeb parimateks. Siinkohal neid üles lugeda pole mõtet, vajadusel leiab igaüks need turniirimäärustest isegi.
Mulle jäi silma vaid see, et kuigi RC asus mullu voorujärgsete punktide summa suhtes eitavale seisukohale, siis soovitab RC esimees seda endiselt kasutada turniiridel, kus kõigil pole omavahel võrreldavaid reitinguid. Küllap ta sinna sobibki, olgu see siis kasvõi Haabersti eakate turniir.
Lembit
kolmapäev, 17. november 2010
Kui ranged olla?
Ehk on mõned kolleegid jõudnud juba tänase Chesscafe veeruga tutvuda. Siinkohal pole mõtet hakata arutlema śveitsi süsteemi paarimise peensuste üle, aga Monroi elektrooniliste partiiprotokollideni pole me veel jõudnud. Huvitundjad leiavad need asjad originaalist kergesti üles. Pigem midagi lihtsamat.
31. oktoobril Veel Chesscafe veergudelt oli siinkohal vastuseks GM Mrva küsimusele toodud seisukoht, et mängijate partiiaegsed jutuajamised peaksid olema keelatud ja kuigi ka koodeksi praeguse teksti üksikutest punktidest võib kohtunik leida selliseks keelamiseks põhjenduse, asus RC esimees seisukohale, et see asi peaks olema selgemalt välja öeldud.
Sellega ei näi nõustuvat Hollandi maletaja Fritschy. Tema seisukohalt on maleturniir (mitte küll päris proffide oma) suurel määral ka seltskondlik üritus, kus saadakse kokku vanade tuttavatega ning seetõttu on tavaline, et ajal, kui partiis on parajasti käigul vastaspool, liigutakse ringi ja vahetatakse omavahel mõned juhuslikud laused. Olukorra kuritarvitusi leiab seejuures aset siiski harva. ranged reeglid, olgu see siis dopingukontroll, läbiotsimine elektrooniliste seadmete leidmiseks või jalutamisaegne vaikimisnõue sobivad tippturniiridele, igal turniiril on aga alati võimalus mingite erireeglite kehtestamiseks.
Kui rangeid reegleid hakata kasutama ka algajate või amatööride võistlustel, võib see lihtsalt paljud mängijad turniiridelt eemale peletada. Kas peaks edaspidi tõepoolest mängija mängusaali tulles oma taskute sisu kohtunikule ette näitama, et see veenduks, et seal mingisugust elektroonikat leida pole. Mängija võib ju öelda, et tal midagi keelatut pole, aga kohtunik ei saa ju selles kindel olla.
Ega RC esimeeski päris kindlalt oska öelda, kuidas toimida. Ta nõustub, et MM-matśidel tuleks toimida teisiti kui nädalalõputurniiridel, aga piiride tõmbamine on raske. Kus mängijaid kontrollida, kus mitte?
Ta toob rea näiteid, mis kõnelevad resoluutsemate meetmete poolt. Kui ta ise veel mängis, juhtunud sageli, et keegi mängijaist uurinud tema seisu, seejärel aga rääkinud tema vastasega. See olevat väga häirinud. Koolivõistkonna esindajana kuulnud ta korduvalt, kuidas teised õpetajad poistele öelnud, kuidas mängida. Veel on juttu kellestki mängijast, kes olevat endale kähku 300 reitingupunkti juurde saanud (milliste abivahenditega?) ja sellega rahvuskoondisse pääsenud, selle koosseisus ühe partii mänginudki ja kähku kaotanud, seejärel aga oma 300 punktist jälle lahtistel turniiridel ilma jäänud.
Kui tugevad arvutiprogrammid on juba mobiili abil kättesaadavad, muutub mängijate kontroll ikka raskemaks. Karmid meetmed turniiridel osalemist teadagi ei soodusta, aga muidu soosime pettust. Niisiis vähemalt esialgu veel midagi ei muutu, kasutagem olemasolevaid reegleid oma parema äranägemise järgi.
Aga mida teha siis, kui tahad vastasele viiki pakkuda või talle oma alistumisest teatada, aga te teineteise keelt ei tunne? Geurtil jääb siingi vaid korrata tavaliselt pruugitud meetmeid: alistumiseks kuningas pikali lükata või tulemus partiiprotokolli kirjutada ja seda vastasele näidata, viigipakkumiseks näidata kuhugi paberitükile kirjutatud 0,5:0,5 või siis kaks nimetissõrme risti panna. Nii lihtne see ongi.
Lembit
31. oktoobril Veel Chesscafe veergudelt oli siinkohal vastuseks GM Mrva küsimusele toodud seisukoht, et mängijate partiiaegsed jutuajamised peaksid olema keelatud ja kuigi ka koodeksi praeguse teksti üksikutest punktidest võib kohtunik leida selliseks keelamiseks põhjenduse, asus RC esimees seisukohale, et see asi peaks olema selgemalt välja öeldud.
Sellega ei näi nõustuvat Hollandi maletaja Fritschy. Tema seisukohalt on maleturniir (mitte küll päris proffide oma) suurel määral ka seltskondlik üritus, kus saadakse kokku vanade tuttavatega ning seetõttu on tavaline, et ajal, kui partiis on parajasti käigul vastaspool, liigutakse ringi ja vahetatakse omavahel mõned juhuslikud laused. Olukorra kuritarvitusi leiab seejuures aset siiski harva. ranged reeglid, olgu see siis dopingukontroll, läbiotsimine elektrooniliste seadmete leidmiseks või jalutamisaegne vaikimisnõue sobivad tippturniiridele, igal turniiril on aga alati võimalus mingite erireeglite kehtestamiseks.
Kui rangeid reegleid hakata kasutama ka algajate või amatööride võistlustel, võib see lihtsalt paljud mängijad turniiridelt eemale peletada. Kas peaks edaspidi tõepoolest mängija mängusaali tulles oma taskute sisu kohtunikule ette näitama, et see veenduks, et seal mingisugust elektroonikat leida pole. Mängija võib ju öelda, et tal midagi keelatut pole, aga kohtunik ei saa ju selles kindel olla.
Ega RC esimeeski päris kindlalt oska öelda, kuidas toimida. Ta nõustub, et MM-matśidel tuleks toimida teisiti kui nädalalõputurniiridel, aga piiride tõmbamine on raske. Kus mängijaid kontrollida, kus mitte?
Ta toob rea näiteid, mis kõnelevad resoluutsemate meetmete poolt. Kui ta ise veel mängis, juhtunud sageli, et keegi mängijaist uurinud tema seisu, seejärel aga rääkinud tema vastasega. See olevat väga häirinud. Koolivõistkonna esindajana kuulnud ta korduvalt, kuidas teised õpetajad poistele öelnud, kuidas mängida. Veel on juttu kellestki mängijast, kes olevat endale kähku 300 reitingupunkti juurde saanud (milliste abivahenditega?) ja sellega rahvuskoondisse pääsenud, selle koosseisus ühe partii mänginudki ja kähku kaotanud, seejärel aga oma 300 punktist jälle lahtistel turniiridel ilma jäänud.
Kui tugevad arvutiprogrammid on juba mobiili abil kättesaadavad, muutub mängijate kontroll ikka raskemaks. Karmid meetmed turniiridel osalemist teadagi ei soodusta, aga muidu soosime pettust. Niisiis vähemalt esialgu veel midagi ei muutu, kasutagem olemasolevaid reegleid oma parema äranägemise järgi.
Aga mida teha siis, kui tahad vastasele viiki pakkuda või talle oma alistumisest teatada, aga te teineteise keelt ei tunne? Geurtil jääb siingi vaid korrata tavaliselt pruugitud meetmeid: alistumiseks kuningas pikali lükata või tulemus partiiprotokolli kirjutada ja seda vastasele näidata, viigipakkumiseks näidata kuhugi paberitükile kirjutatud 0,5:0,5 või siis kaks nimetissõrme risti panna. Nii lihtne see ongi.
Lembit
pühapäev, 14. november 2010
Kohtunikutööst
Sellel nädalal oli koos VII Eesti spordikongress. Ootasin huviga, mida seal kõneldakse spordikohtunike tegevusest. Vahel on ju siin-seal nende tähtsust võistluste korraldamisel märgitud või ajakirjandusse ilmunud teateid mõnes pallimängus toimunust. Viimases Videvikus on Leo Poltan oma nostalgitsevas loos ühest vanast turniirist ka kohtunike kohta mõne sõna poetanud.
Kongressil pidin aga üsna kaua ootama. Viies töötund hakkas juba lõpule jõudma, siis oli puldis meie maaspordiliidu tegevjuht ja väitis, et Eestimaa suvemängudele on oodata rohkesti võistlejaid, treenereid, esindajaid ja kohtunikke. Ometi, aga see oli ka kõik. Näis, et sõna kohtunik on lausa keelu alla pandud, igatahes Eesti spordis neid ei vajata. Kõnepuldis käis rohkesti kõrgeid ametimehi, loodud oli 9 suurt töögruppi, kes pidid meie spordielu igakülgselt analüüsima. Aga väljajaotatud materjalides, kus lisaks ka varemate kongresside otsused, ei suutnud ma seda sõna samuti leida. Ju me siis oleme teiega endale vale tegevuse valinud. Domineerima jäi hoopis sõna raha, kust seda saada ja kuidas seda jaotada.
Aga veel paar näidet oma viimaste nädalate praktikast. Mõlemal juhul on tegemist Eesti meistrivõistlustega, tõsi küll, mitte maleliidu tegevussfääri kuuluvatega, aga siiski meie alale üpris lähedastega.
Kuidas peaksid reageerima, kui äkki leiad internetist teate, et sind on määäratud mingi turniiri kohtunikuks (tõsi küll, siin nimetatakse seda ametimeest peenemalt turniiri direktoriks), aga sa ei tunnegi seda süsteemi, milles võistlus peetakse. Kunagi üliammu oled sa ju mingi nimetuse saanud, mis sest, et siis veel niimoodi üldse ei mängitud. Sinu käest muidugi küsitud pole. Või kuidas reageerida, kui sellel turniiril on juba enne selle ametlikku algust kaks meest viigini jõudnud?
Või teine turniir. Meie ajastul on internetist tõepoolest palju kasu. Turniirid algavad ju tavaliselt järjekorra loosimisega ja siis ajakava koostamisega. Seekord vajutasin just enne turniiri avamisele minekut täiesti juhuslikult arvutiklahvile ja leidsin sealt, et keegi oli juba turniiritabeli valmis teinud, nimed sisse kirjutanud ja ajakava ka paika pannud. Aga kui ma poleks arvutit avanud ja oleksin hakanud ise loosimist korraldama? Igatahes turniiri lõpuni ma korraldajatelt toimunu kohta mingit selgitust ei saanud. Ja ühe võistkonna alaliitu saadetud ülesandmisleht jäi samuti lootusetult kadunuks.
Kui mult küsitakse, kes on turniiril tähtsam, osavõtjad või kohtunikud, siis ütlen loomulikult, et mängijad. Ilma nendeta ju turniiri pidada ei saa. Kui aga korraldajad peavad vajalikuks kohtunikke kasutada, siis peaksid nad ka nende olemasoluga arvestama.
See kõik oli siiski vaid kõrvalepõige. Õismäel peeti aga juba 11. korda isadepäevaks eakate välkturniiri. Kõige tavalisem võistlus. 7 vooru, 18 mängijat, aega kummalegi poolele 10 minutit. Kohtuniku peamiseks tegevuseks muidugi käsitsi paarimine. Teine üritus oli ootamas ja arvasin, et jõuan kiiremini edasi, kui osavõtjakaarte täitma ei hakka ja tulen toime vaid turniiritabeli abil. Tulingi ja paarimise põhikriteeriume ilmselt ei rikkunud, kuigi mingid peensused jäid kindlasti arvestamata. Aga viimase vooru kokkusaamine oli sel moel üsna raske, tabeli algus ja lõpp läbi mänginud ja värvid ei klappinud. Nii et sellist katset korrata ei soovita. Kui käsitsi paarida, siis olgu ka osavõtjakaardid.
Reeglitega probleeme polnud, kuigi seletada tuli näiteks seda, mis vahe on määrustevastastel käikudel kiir- ja välkmales. Ja kui võistlusjuhend kõneles kohtade jagamisel mingist ebamäärasest koefitsientide süsteemist, siis võtsin selleks voorujärgsete punktide summa, kuigi hästi tean, kuidas FIDE sellesse suhtub. Aga seda oli kõigil mängijail endal hea tabelist lugeda ja kuivõrd reitingud olid vaid vähestel, siis olime aluseks võtnud eelmiste turniiride tulemused.
Päris pimeda mängija partiis said ajad seatud 11 - 9. Minu arust on see vahe küll väike, aga sümboolselt mõjub etteandmine siiski, nii et kõik sellega soostusid. Läks nagu turniir ikka. Keegi istus küll valele kohale ja üks tulemus sai õigeks parandatud alles paar vooru hiljem, aga midagi sellist juhtub selle taseme turniiridel ikka.
Lembit
Kongressil pidin aga üsna kaua ootama. Viies töötund hakkas juba lõpule jõudma, siis oli puldis meie maaspordiliidu tegevjuht ja väitis, et Eestimaa suvemängudele on oodata rohkesti võistlejaid, treenereid, esindajaid ja kohtunikke. Ometi, aga see oli ka kõik. Näis, et sõna kohtunik on lausa keelu alla pandud, igatahes Eesti spordis neid ei vajata. Kõnepuldis käis rohkesti kõrgeid ametimehi, loodud oli 9 suurt töögruppi, kes pidid meie spordielu igakülgselt analüüsima. Aga väljajaotatud materjalides, kus lisaks ka varemate kongresside otsused, ei suutnud ma seda sõna samuti leida. Ju me siis oleme teiega endale vale tegevuse valinud. Domineerima jäi hoopis sõna raha, kust seda saada ja kuidas seda jaotada.
Aga veel paar näidet oma viimaste nädalate praktikast. Mõlemal juhul on tegemist Eesti meistrivõistlustega, tõsi küll, mitte maleliidu tegevussfääri kuuluvatega, aga siiski meie alale üpris lähedastega.
Kuidas peaksid reageerima, kui äkki leiad internetist teate, et sind on määäratud mingi turniiri kohtunikuks (tõsi küll, siin nimetatakse seda ametimeest peenemalt turniiri direktoriks), aga sa ei tunnegi seda süsteemi, milles võistlus peetakse. Kunagi üliammu oled sa ju mingi nimetuse saanud, mis sest, et siis veel niimoodi üldse ei mängitud. Sinu käest muidugi küsitud pole. Või kuidas reageerida, kui sellel turniiril on juba enne selle ametlikku algust kaks meest viigini jõudnud?
Või teine turniir. Meie ajastul on internetist tõepoolest palju kasu. Turniirid algavad ju tavaliselt järjekorra loosimisega ja siis ajakava koostamisega. Seekord vajutasin just enne turniiri avamisele minekut täiesti juhuslikult arvutiklahvile ja leidsin sealt, et keegi oli juba turniiritabeli valmis teinud, nimed sisse kirjutanud ja ajakava ka paika pannud. Aga kui ma poleks arvutit avanud ja oleksin hakanud ise loosimist korraldama? Igatahes turniiri lõpuni ma korraldajatelt toimunu kohta mingit selgitust ei saanud. Ja ühe võistkonna alaliitu saadetud ülesandmisleht jäi samuti lootusetult kadunuks.
Kui mult küsitakse, kes on turniiril tähtsam, osavõtjad või kohtunikud, siis ütlen loomulikult, et mängijad. Ilma nendeta ju turniiri pidada ei saa. Kui aga korraldajad peavad vajalikuks kohtunikke kasutada, siis peaksid nad ka nende olemasoluga arvestama.
See kõik oli siiski vaid kõrvalepõige. Õismäel peeti aga juba 11. korda isadepäevaks eakate välkturniiri. Kõige tavalisem võistlus. 7 vooru, 18 mängijat, aega kummalegi poolele 10 minutit. Kohtuniku peamiseks tegevuseks muidugi käsitsi paarimine. Teine üritus oli ootamas ja arvasin, et jõuan kiiremini edasi, kui osavõtjakaarte täitma ei hakka ja tulen toime vaid turniiritabeli abil. Tulingi ja paarimise põhikriteeriume ilmselt ei rikkunud, kuigi mingid peensused jäid kindlasti arvestamata. Aga viimase vooru kokkusaamine oli sel moel üsna raske, tabeli algus ja lõpp läbi mänginud ja värvid ei klappinud. Nii et sellist katset korrata ei soovita. Kui käsitsi paarida, siis olgu ka osavõtjakaardid.
Reeglitega probleeme polnud, kuigi seletada tuli näiteks seda, mis vahe on määrustevastastel käikudel kiir- ja välkmales. Ja kui võistlusjuhend kõneles kohtade jagamisel mingist ebamäärasest koefitsientide süsteemist, siis võtsin selleks voorujärgsete punktide summa, kuigi hästi tean, kuidas FIDE sellesse suhtub. Aga seda oli kõigil mängijail endal hea tabelist lugeda ja kuivõrd reitingud olid vaid vähestel, siis olime aluseks võtnud eelmiste turniiride tulemused.
Päris pimeda mängija partiis said ajad seatud 11 - 9. Minu arust on see vahe küll väike, aga sümboolselt mõjub etteandmine siiski, nii et kõik sellega soostusid. Läks nagu turniir ikka. Keegi istus küll valele kohale ja üks tulemus sai õigeks parandatud alles paar vooru hiljem, aga midagi sellist juhtub selle taseme turniiridel ikka.
Lembit
kolmapäev, 10. november 2010
Hispaanlaste eksamitest
Mõned aastad tagasi oli Hispaania neid maid, kus internetis malekohtunikke huvitavat materjali peaaegu et kõige rohkem avaldati, eriti põhjalikke kirjeldusi üksikutes partiides juhtunust, kuigi tavaliselt mingeid omapoolseid lahendusi välja pakkumata. Viimasel ajal piirduti vaid ametlike teadetega Hispaania maleliidu kohtunikekogu rubriigis. Äsja avaldati seal lõpuks küsimused, mida on kahel viimasel aastal kasutatud kohtunike eksamineerimiseks. Kuigi vahepeal on mu hispaania keel mittekasutamise tõttu üsnagi kadunud, siis loodetavasti suudan olulisema siiski esile tuua.
Võtame esialgu mullused küsimused. Need on pikad ja põhjalikud. Juba eksami I osas on vaja vastata 30 küsimusele, siinkohal neist 10 esimest. Tavaliselt lisavad nad küsimustele neli valikvastust, millest õiged võivad olla ka kõik või mitte ükski.
1. Koolinoorte kiirturniiril (15 min. partiile) selgub, et ühel laual on oda ja ratsu oma kohad vahetanud. Tehtud on 5 käiku. Mis nüüd saab? -
Malendid jäävad nii, nagu need on (A4a). Eksliku variandina on pakutud malendite asetamist nende õigetele kohtadele, sest tegemist on lastega ja partii ei mõjuta kõrgeid kohti, aga ka partii tühistamist art. 7.1 järgi, mis käib ju vaid tavamale kohta.
2. Mängija tahab vangerdada, puudutab vasaku käega vankrit a1 ja paremaga kuningat ning teeb siis pika vangerduse. Vastane protesteerib, sest ka vangerdus tuleb teha ju vaid ühe käega. -
Valgel lubatakse pikk vangerdus teha, kuid talle leitakse karistus art. 13.4 (ilmselt piisab hoiatusest). Alternatiivina pakuti valge karistamist temalt 2 minuti äravõtmisega (?) või üldse liputiivale vangerdamise keelamist.
3. Välkturniiril taotleb võidupunkti mängija, kes on pannud oma vastase kuningale mati. Mõlemad noolekesed kellal on aga kukkunud. Mis saab? -
Kui matt on pandud määrustepärase käiguga, on matistaja partii võitnud. Alternatiivina pakuti viigilist tulemust ning seisukohti, et matt on alati noolekese langemisest tähtsam või peaks võidupunkti saama see, kes matist või noolekeste langemisest esimesena teatab.
4. küsimus on nägemispuudega inimeste võistluste kohta (me pole vist oma kohtunikele küll selles valdkonnas küsimusi esitanud). -
Kõik väljapakutud variandid olid valed: käikude kohustuslik teatamine saksa keeles, kasutatavate kellade sertifitseerimine Hispaania Pimedate Liidu poolt, käikude kirjutamine ainult Braille´i kirjas või lugemine magnetofonilindile (võimalik on ka tavalises kirjas kirjutamine).
5. Mida teha mängijaga, kes tahab partii ajal muusikat kuulata? -
Mitte lubada (see võiks häirida teisi ja pole kindlust, kas nii ei saa ka mingit infot vastu võtta). Alternatiivina oli pakutud klassikalise muusika kuulamise lubamine või vastaselt nõusoleku küsimine. Art. 11.1, millele viidati, räägib hoopis muudest asjadest.
6. Siin on küsimused nõuete kohta GM nimetuse saamiseks. -
Esitatud variantidest oli õige vaid see, et individuaalmatśid tiitli saamiseks ei kõlba. Muud väited polnud esitatud kujul õiged (Capelle de Grande´il vaja mängida 9 GM vastu; reitingust 2450 kõneldakse reeglites hoopis seoses IM nimetusega; vaja pole ka ühel või mitmel turniiril mängida 27 partiid).
7. Siin uuriti, millal lähevad Hispaanias meeskonnavõistlused Elo-arvestusse. -
Turniirid ei tohi kesta rohkem kui 90 päeva (liigavõistlused võivad siiski kesta kauem) (reitingumääruste 4.1). Vaja pole turniiri juhtimist IA või FA poolt, samuti seda, et mängijal oleks aega vähemalt 2 tundi. Ekslik on ka väide, et reitinguarvestusse lähevad kõik ametlikud võistlused.
8. küsimuses päritakse nõuete üle Hispaania rahvuslikuks kohtunikuks saamiseks. -
Selgub, et seal on vaja eelnevalt omada autonoomse piirkonna kohtuniku nimetust (piisab ka teatud teenetest kohtunikekogu äranägemisel), sooritada tuleb kohtunikekogu poolt koostatud teooriaeksam ja täita veel neli nõuet. Euroopa Liidu liige (?) ei tarvitse olla, ka vanusepiir 16 aastat on ilmselt liiga madal.
9. küsimus on järelpartiidest kohtade selgitamiseks. -
Järelvõistluse tingimused määratakse kindlaks kohtunike ja korraldajate koostöös (küllap peaksid need juba võistlusjuhendis olema). Ajakontroll sõltub võimalikust kasutatavast ajast. Piisava aja korral võib see olla pikem, kui vaja, võib aga kohe üle minna armageddonile ehk äkksurmale. Valeks praagiti vastused, mille järgi võib kasutada mistahes FIDE ametlike võistluste süsteemi, samuti see, et kohtunikel pole vaja iga lisapartiid jälgida. Ja muidugi kasutatakse järelvõistlusel värvide määramiseks Bergeri tabeleid nagu tavaliselt.
10. Mida teha siis, kui paarimisprogramm pole śveitsi süsteemi reeglitest paaride kokkupanemisel kinni pidanud? -
Kui paarimise absoluutseid kriteeriume (B1 ja B2) ei rikuta, siis jääb paarimine muutmata. Ekslikuks loeti väited, et programm vigu teha ei saagi ja tegemist võis olla vaid inimliku eksitusega, samuti väited, et paarimine jääb kehtima, kui sellest ei sõltu kolme esikoha saatus, ning see, et teatada tuleb programmi autorile, et see siis otsustaks, mida teha.
Lembit
Võtame esialgu mullused küsimused. Need on pikad ja põhjalikud. Juba eksami I osas on vaja vastata 30 küsimusele, siinkohal neist 10 esimest. Tavaliselt lisavad nad küsimustele neli valikvastust, millest õiged võivad olla ka kõik või mitte ükski.
1. Koolinoorte kiirturniiril (15 min. partiile) selgub, et ühel laual on oda ja ratsu oma kohad vahetanud. Tehtud on 5 käiku. Mis nüüd saab? -
Malendid jäävad nii, nagu need on (A4a). Eksliku variandina on pakutud malendite asetamist nende õigetele kohtadele, sest tegemist on lastega ja partii ei mõjuta kõrgeid kohti, aga ka partii tühistamist art. 7.1 järgi, mis käib ju vaid tavamale kohta.
2. Mängija tahab vangerdada, puudutab vasaku käega vankrit a1 ja paremaga kuningat ning teeb siis pika vangerduse. Vastane protesteerib, sest ka vangerdus tuleb teha ju vaid ühe käega. -
Valgel lubatakse pikk vangerdus teha, kuid talle leitakse karistus art. 13.4 (ilmselt piisab hoiatusest). Alternatiivina pakuti valge karistamist temalt 2 minuti äravõtmisega (?) või üldse liputiivale vangerdamise keelamist.
3. Välkturniiril taotleb võidupunkti mängija, kes on pannud oma vastase kuningale mati. Mõlemad noolekesed kellal on aga kukkunud. Mis saab? -
Kui matt on pandud määrustepärase käiguga, on matistaja partii võitnud. Alternatiivina pakuti viigilist tulemust ning seisukohti, et matt on alati noolekese langemisest tähtsam või peaks võidupunkti saama see, kes matist või noolekeste langemisest esimesena teatab.
4. küsimus on nägemispuudega inimeste võistluste kohta (me pole vist oma kohtunikele küll selles valdkonnas küsimusi esitanud). -
Kõik väljapakutud variandid olid valed: käikude kohustuslik teatamine saksa keeles, kasutatavate kellade sertifitseerimine Hispaania Pimedate Liidu poolt, käikude kirjutamine ainult Braille´i kirjas või lugemine magnetofonilindile (võimalik on ka tavalises kirjas kirjutamine).
5. Mida teha mängijaga, kes tahab partii ajal muusikat kuulata? -
Mitte lubada (see võiks häirida teisi ja pole kindlust, kas nii ei saa ka mingit infot vastu võtta). Alternatiivina oli pakutud klassikalise muusika kuulamise lubamine või vastaselt nõusoleku küsimine. Art. 11.1, millele viidati, räägib hoopis muudest asjadest.
6. Siin on küsimused nõuete kohta GM nimetuse saamiseks. -
Esitatud variantidest oli õige vaid see, et individuaalmatśid tiitli saamiseks ei kõlba. Muud väited polnud esitatud kujul õiged (Capelle de Grande´il vaja mängida 9 GM vastu; reitingust 2450 kõneldakse reeglites hoopis seoses IM nimetusega; vaja pole ka ühel või mitmel turniiril mängida 27 partiid).
7. Siin uuriti, millal lähevad Hispaanias meeskonnavõistlused Elo-arvestusse. -
Turniirid ei tohi kesta rohkem kui 90 päeva (liigavõistlused võivad siiski kesta kauem) (reitingumääruste 4.1). Vaja pole turniiri juhtimist IA või FA poolt, samuti seda, et mängijal oleks aega vähemalt 2 tundi. Ekslik on ka väide, et reitinguarvestusse lähevad kõik ametlikud võistlused.
8. küsimuses päritakse nõuete üle Hispaania rahvuslikuks kohtunikuks saamiseks. -
Selgub, et seal on vaja eelnevalt omada autonoomse piirkonna kohtuniku nimetust (piisab ka teatud teenetest kohtunikekogu äranägemisel), sooritada tuleb kohtunikekogu poolt koostatud teooriaeksam ja täita veel neli nõuet. Euroopa Liidu liige (?) ei tarvitse olla, ka vanusepiir 16 aastat on ilmselt liiga madal.
9. küsimus on järelpartiidest kohtade selgitamiseks. -
Järelvõistluse tingimused määratakse kindlaks kohtunike ja korraldajate koostöös (küllap peaksid need juba võistlusjuhendis olema). Ajakontroll sõltub võimalikust kasutatavast ajast. Piisava aja korral võib see olla pikem, kui vaja, võib aga kohe üle minna armageddonile ehk äkksurmale. Valeks praagiti vastused, mille järgi võib kasutada mistahes FIDE ametlike võistluste süsteemi, samuti see, et kohtunikel pole vaja iga lisapartiid jälgida. Ja muidugi kasutatakse järelvõistlusel värvide määramiseks Bergeri tabeleid nagu tavaliselt.
10. Mida teha siis, kui paarimisprogramm pole śveitsi süsteemi reeglitest paaride kokkupanemisel kinni pidanud? -
Kui paarimise absoluutseid kriteeriume (B1 ja B2) ei rikuta, siis jääb paarimine muutmata. Ekslikuks loeti väited, et programm vigu teha ei saagi ja tegemist võis olla vaid inimliku eksitusega, samuti väited, et paarimine jääb kehtima, kui sellest ei sõltu kolme esikoha saatus, ning see, et teatada tuleb programmi autorile, et see siis otsustaks, mida teha.
Lembit
pühapäev, 7. november 2010
Välk ja seisukordused
Saksa Maleliidu kodulehel olid eelmise nädala arutlusteemaks viigitaotlused välkmales.
Tavaline mitteküllaldase järelevalvega välkpartii. Laual on ilmselt elementaarne viigiseis. Valgel kuningas ja ettur, mustal ainult kuningas, mis seisab etturi ees, tehes selle lipustamise võimatuks. Valge püüab aega võita ja käib kuningaga edasi-tagasi. Mida võiks nüüd teha must?
Art. 10.2 rakendada ei saa, see on välgu kohta käivas art. 13.3b selgelt ära öeldud (küllaldase järelevalve puhul see artikkel teatavasti rakendub). Art. 9.2 ilmselt ka mitte, sest käike ju ei märgita (ometi ei leia me art. 9.2b mingit vihjet käikude märkimisele ja partiiprotokollidele).
Sakslased jõuavad seisukohale, et mängija võiks kella seisma panna ja käe püsti tõsta, et sel moel kohtunik laua juurde kutsuda. Kui kohtunik tuleb ja partiid jälgima hakkab ning mängija arvab, et nüüd on ka kohtunik seisu kolmekordset kordumist näinud, siis uuesti kell seisma panna ja viiki taotleda. Kohtunik võib fikseerida viigi. Selleks piisab tema veendumusest. Muidugi on hea, kui ta oleks kordunud seisud üles märkinud.
Üks arutleja toob seisu valged: Ke5, Ob3, Ee6 (3), mustad: Ke7, Ob6 (2). Valgel on jäänud kaks, mustal poolteist minutit. Must seiskab kellad: 15 käiku oleme juba etturikäikudeta teinud, valge võita ei saa, sest hoian kuningat paigal ja käin vaid odaga. Kui kohtunik tuleb ja küsib valge arvamust, ütleb see, et 15 käiku on tehtud küll, aga tal on jäänud rohkem aega ja tahab edasi mängida. Teevad siis veel 35 käiku, mustal jääb veel paar sekundit aega ja nõuab siin 50 käigu reegli alusel viiki. Selle ta ka saab. Muidugi oleks hea, kui mängija kutsuks kohtuniku niipea, kui 50 käigu lugemine algab.
Oli selliseidki arutlejaid, kes soovitasid sellistes surnud viigiseisudes suhtuda asjadesse puhtirooniliselt ja õnnitleda vastast suurepärase võidu puhul (hea veel kui pealtvaatajate ees), sest ta on demonstreerinud, milleks tõeline maletaja võimeline on.
Meenutati ka üht varasemat austraallaste arutlust. Seal leiti, et ka tunnnistajatest peaks kolmekordse kordumise fikseerimisel kasu olema. Neid peaks siiski olema mitu ja nad peavad olema neutraalsed. Nad peaksid olema võimelised rekonstrueerima seisu ja nõustuma üksteisega käikude järjekorras, mis kolmekordse kordumise tekitasid. Aga muidugi peaks asi olema täiesti selge ja viigi fikseerijaks saab olla ikkagi ainult kohtunik.
Nii et viik kolmekordse kordumisega pole võimatu ka välgus, aga seda siiski vaid erandjuhtudel. Pealegi on kohtunikul välkturniiridel vaid harva võimalust end ainult ühele partiile pühendada.
Ise tegelesin jälle nimekirjade lugemisega (vt. 17.X Nimekirju lugedes). FIDE oli avaldanud oma komisjonide koosseisud, kes jäävad maailma maleasju ajama lähemaks neljaks aastaks. Komisjone on 11. Kohtunike jaoks oluliste komisjonide eesotsas on küllalt palju neid, kes toimisid samadel kohtadel juba 90-ndatel aastatel. Kohtunikekogu juhib ikka kreeklane Panagiotis Nikolopoulos, reeglite komisjoni hollandlane Geurt Gijssen, kvalifikatsioonikomisjoni soomlane Mikko Markkula, tehnilist komisjoni belglane Dirk De Ridder ja śveitsi süsteemi komisjoni sakslane Christian Krause. Ju siis on nende tegevusega rahule jäädud või pole lihtsalt paremaid leida. Komisjonide sisestruktuur on muudetud küll mõneti keerukamaks.
Jälgisin riikide esindatust komisjonides. Kui mu lugemine õige on, siis on 156 kohta täidetud 73 riigi esindajatega. Kõige rohkem on esindatud Venemaa 9, Kreeka 8, Saksamaa 7, USA ja Türgi 6 kohaga. Ja Eesti? Ei leidnud sealt küll ühtki meie esindajat. Nii et kui meil pole ainsatki A, B ega C kategooria kohtunikku, siis pole meil ainsatki esindajat ka FIDE tööorganites. Midagi näib siin tõepoolest lahti olevat. Ma ei tea, kas on Eesti Maleliit otsustanud FIDEs tegutsemist boikoteerida või osutusid meie esitatud kandidaadid sedavõrd nõrkadeks, et neid arvesse ei võetud. Ühtviisi halb on nii üks kui teine variant. Aga muidugi on see ainult mu isiklik arvamus.
Lembit
Tavaline mitteküllaldase järelevalvega välkpartii. Laual on ilmselt elementaarne viigiseis. Valgel kuningas ja ettur, mustal ainult kuningas, mis seisab etturi ees, tehes selle lipustamise võimatuks. Valge püüab aega võita ja käib kuningaga edasi-tagasi. Mida võiks nüüd teha must?
Art. 10.2 rakendada ei saa, see on välgu kohta käivas art. 13.3b selgelt ära öeldud (küllaldase järelevalve puhul see artikkel teatavasti rakendub). Art. 9.2 ilmselt ka mitte, sest käike ju ei märgita (ometi ei leia me art. 9.2b mingit vihjet käikude märkimisele ja partiiprotokollidele).
Sakslased jõuavad seisukohale, et mängija võiks kella seisma panna ja käe püsti tõsta, et sel moel kohtunik laua juurde kutsuda. Kui kohtunik tuleb ja partiid jälgima hakkab ning mängija arvab, et nüüd on ka kohtunik seisu kolmekordset kordumist näinud, siis uuesti kell seisma panna ja viiki taotleda. Kohtunik võib fikseerida viigi. Selleks piisab tema veendumusest. Muidugi on hea, kui ta oleks kordunud seisud üles märkinud.
Üks arutleja toob seisu valged: Ke5, Ob3, Ee6 (3), mustad: Ke7, Ob6 (2). Valgel on jäänud kaks, mustal poolteist minutit. Must seiskab kellad: 15 käiku oleme juba etturikäikudeta teinud, valge võita ei saa, sest hoian kuningat paigal ja käin vaid odaga. Kui kohtunik tuleb ja küsib valge arvamust, ütleb see, et 15 käiku on tehtud küll, aga tal on jäänud rohkem aega ja tahab edasi mängida. Teevad siis veel 35 käiku, mustal jääb veel paar sekundit aega ja nõuab siin 50 käigu reegli alusel viiki. Selle ta ka saab. Muidugi oleks hea, kui mängija kutsuks kohtuniku niipea, kui 50 käigu lugemine algab.
Oli selliseidki arutlejaid, kes soovitasid sellistes surnud viigiseisudes suhtuda asjadesse puhtirooniliselt ja õnnitleda vastast suurepärase võidu puhul (hea veel kui pealtvaatajate ees), sest ta on demonstreerinud, milleks tõeline maletaja võimeline on.
Meenutati ka üht varasemat austraallaste arutlust. Seal leiti, et ka tunnnistajatest peaks kolmekordse kordumise fikseerimisel kasu olema. Neid peaks siiski olema mitu ja nad peavad olema neutraalsed. Nad peaksid olema võimelised rekonstrueerima seisu ja nõustuma üksteisega käikude järjekorras, mis kolmekordse kordumise tekitasid. Aga muidugi peaks asi olema täiesti selge ja viigi fikseerijaks saab olla ikkagi ainult kohtunik.
Nii et viik kolmekordse kordumisega pole võimatu ka välgus, aga seda siiski vaid erandjuhtudel. Pealegi on kohtunikul välkturniiridel vaid harva võimalust end ainult ühele partiile pühendada.
Ise tegelesin jälle nimekirjade lugemisega (vt. 17.X Nimekirju lugedes). FIDE oli avaldanud oma komisjonide koosseisud, kes jäävad maailma maleasju ajama lähemaks neljaks aastaks. Komisjone on 11. Kohtunike jaoks oluliste komisjonide eesotsas on küllalt palju neid, kes toimisid samadel kohtadel juba 90-ndatel aastatel. Kohtunikekogu juhib ikka kreeklane Panagiotis Nikolopoulos, reeglite komisjoni hollandlane Geurt Gijssen, kvalifikatsioonikomisjoni soomlane Mikko Markkula, tehnilist komisjoni belglane Dirk De Ridder ja śveitsi süsteemi komisjoni sakslane Christian Krause. Ju siis on nende tegevusega rahule jäädud või pole lihtsalt paremaid leida. Komisjonide sisestruktuur on muudetud küll mõneti keerukamaks.
Jälgisin riikide esindatust komisjonides. Kui mu lugemine õige on, siis on 156 kohta täidetud 73 riigi esindajatega. Kõige rohkem on esindatud Venemaa 9, Kreeka 8, Saksamaa 7, USA ja Türgi 6 kohaga. Ja Eesti? Ei leidnud sealt küll ühtki meie esindajat. Nii et kui meil pole ainsatki A, B ega C kategooria kohtunikku, siis pole meil ainsatki esindajat ka FIDE tööorganites. Midagi näib siin tõepoolest lahti olevat. Ma ei tea, kas on Eesti Maleliit otsustanud FIDEs tegutsemist boikoteerida või osutusid meie esitatud kandidaadid sedavõrd nõrkadeks, et neid arvesse ei võetud. Ühtviisi halb on nii üks kui teine variant. Aga muidugi on see ainult mu isiklik arvamus.
Lembit
kolmapäev, 3. november 2010
Noored teadku
Samaaegselt tavaliste kohtunikeeksamitega korraldati Prantsusmaal suvel eksamid ka noorkohtunikele. Neilgi oli eksami tegemiseks aega 2 tundi ja ka neilt nõuti vastuste põhjendamist. Vaatame osa neile esitatud küsimustest.
Eksami 1. osas nõuti vastuseid järgmistele küsimustele:
1. Millistel juhtudel kaob vangerdusõigus? -
Kui kuningas või vanker liiguvad (3.8b1).
2. Kuidas märgitakse möödaminnes löömist? - e.p. (C13)
3. Määratlege mänguala mõiste, loetledes, millest see koosneb. -
Mängukoht, puhkeruumid, paik kehakinnituseks ja suitsetamiseks (12.2).
4. Mida tähendab kiire lõppmäng? Tooge üks võimalik ajakontroll. -
Partii järk, kus kõik käigud tuleb teha kindlaksmääratud ajaga. Lisasekundeid pole. Ka näiteks 2 tundi partiile (10.1).
5. Mis juhtub pärast 5. käiku, kui valge märkab, et tema kuninga ja lipu asend on ära vahetatud
- ajakontroll on 1 tund 30 min. partiile ja 30 sek. käigule,
- ajakontroll on 15 min. partiile ja 10 sek. käigule? -
1. juhul partii tühistatakse ja mängitakse uus (7.1a), 2. juhul pärast kolme käiku mingeid taotlusi vastu ei võeta (A1, A4).
Eksami 2. osas olid antud võimalikud vastused, mille hulgast tuli ära märkida õige ja põhjendada oma vastust viidetega koodeksi vastavatele artiklitele.
1. Tavaliselt teatab kohtunik noolekese langemisest malekellal tavapartiis/kiirmales/välkmales?
Tavapartiis (6.8). Kiir- ja välkmales sekkub kohtunik vaid mõlema noolekese langemisel (A4d). 2. Ajakontrolliks on 3 min. partiile ja 2 sek. käigule. Marc teeb määrustevastase käigu. Tema vastane teatab teile sellest. Te lisate vastasele 2 min. / võtate Marcilt 1 min. ära/ loete partii Marcile kaotatuks? -
Välkpartiis Marc kaotab (B3c).
3. Kiirmales kutsuvad teid Paul ja Fabrice, sest mõlema kellal on noolekesed langenud. Te annate punkti F-le, kellel on lipp rohkem/ loete partii mõlemale kaotatuks/ loete partii viigiks? -
Viik (A4d3).
4. Käib tavapartii. Patrickil on valged ja tema telefon heliseb. Mis on partii tulemus 0:1/ 0:0,5/ 1:0? -
0:1. Kui mustal võiduvõimalust pole, siis 0:0,5 (12.3b).
5. On 58. käik. Missuguse ajakontrolli juures võib mängija katkestada käikude kirjutamise, kui tal on jäänud alla 5 minuti aega: 1 tund 30 min. ja 30 sek. käigule/ 50 min. ja 10 sek. käigule/ 1 tund 3o min. ja 30 sek. käigule, pärast 40. käiku 9 min. ja 3 sek. käigule? -
Käikude kirjutamise võib katkestada, kui käiguga ei lisandu 30 sekundit (8.4).
Eksami 3. osas küsitakse, kas partii on kaotatud või mitte. Olete nimelt kohtunikuks noorteturniiril, kus ajakontrolliks 1 tund 30 min. partiile ja 30 sek. käigule.
1. Marie on käigul. Ta kutsub teid ja ütleb, et vastane käis Kf8 ja sellega kordub sama seis 3. korda. Tema vastane Stéphane pole asjaga nõus.
a) Kirjeldage oma sekkumist.
b) Mis juhtub, kui Marie eksis? -
Seiskan kellad ja mängin partii teisel laual läbi, et kindlaks teha, kas seis on kordunud või mitte. Kui seis on kordunud, fikseerin viigi (9.2b, 9.5a). Kui mitte, lisan Stéphanele 3 min. aega (9.5b).
2. Leo kutsub teid. Tal jääb aega 1 min. 30 sek. Ta taotleb viiki, kuna seis on blokeeritud ja vastane ei tee mingeid jõupingutusi võiduks. Kas nõustute viigiga? -
Ei nõustu, sest pole tegemist kiire lõppmänguga (10.2).
3. Claire ja Patrick kutsuvad teid, kuna ei jõua kokkuleppele partii tulemuse suhtes. Claire ületas valgetega aja, aga tal on lipp vastase üksiku kuninga vastu. Patrick taotleb võitu, sest vastase aeg on läbi. Mida otsustate? -
Patrick võita ei saa, järelikult on viik (6.9).
Eksami 4. ja 5. osas on mitmesuguseid küsimusi Prantsuse noortevõistluste korraldamise, kasutatavate ajakontrollide ja muu taolise kohta.
Lembit
Eksami 1. osas nõuti vastuseid järgmistele küsimustele:
1. Millistel juhtudel kaob vangerdusõigus? -
Kui kuningas või vanker liiguvad (3.8b1).
2. Kuidas märgitakse möödaminnes löömist? - e.p. (C13)
3. Määratlege mänguala mõiste, loetledes, millest see koosneb. -
Mängukoht, puhkeruumid, paik kehakinnituseks ja suitsetamiseks (12.2).
4. Mida tähendab kiire lõppmäng? Tooge üks võimalik ajakontroll. -
Partii järk, kus kõik käigud tuleb teha kindlaksmääratud ajaga. Lisasekundeid pole. Ka näiteks 2 tundi partiile (10.1).
5. Mis juhtub pärast 5. käiku, kui valge märkab, et tema kuninga ja lipu asend on ära vahetatud
- ajakontroll on 1 tund 30 min. partiile ja 30 sek. käigule,
- ajakontroll on 15 min. partiile ja 10 sek. käigule? -
1. juhul partii tühistatakse ja mängitakse uus (7.1a), 2. juhul pärast kolme käiku mingeid taotlusi vastu ei võeta (A1, A4).
Eksami 2. osas olid antud võimalikud vastused, mille hulgast tuli ära märkida õige ja põhjendada oma vastust viidetega koodeksi vastavatele artiklitele.
1. Tavaliselt teatab kohtunik noolekese langemisest malekellal tavapartiis/kiirmales/välkmales?
Tavapartiis (6.8). Kiir- ja välkmales sekkub kohtunik vaid mõlema noolekese langemisel (A4d). 2. Ajakontrolliks on 3 min. partiile ja 2 sek. käigule. Marc teeb määrustevastase käigu. Tema vastane teatab teile sellest. Te lisate vastasele 2 min. / võtate Marcilt 1 min. ära/ loete partii Marcile kaotatuks? -
Välkpartiis Marc kaotab (B3c).
3. Kiirmales kutsuvad teid Paul ja Fabrice, sest mõlema kellal on noolekesed langenud. Te annate punkti F-le, kellel on lipp rohkem/ loete partii mõlemale kaotatuks/ loete partii viigiks? -
Viik (A4d3).
4. Käib tavapartii. Patrickil on valged ja tema telefon heliseb. Mis on partii tulemus 0:1/ 0:0,5/ 1:0? -
0:1. Kui mustal võiduvõimalust pole, siis 0:0,5 (12.3b).
5. On 58. käik. Missuguse ajakontrolli juures võib mängija katkestada käikude kirjutamise, kui tal on jäänud alla 5 minuti aega: 1 tund 30 min. ja 30 sek. käigule/ 50 min. ja 10 sek. käigule/ 1 tund 3o min. ja 30 sek. käigule, pärast 40. käiku 9 min. ja 3 sek. käigule? -
Käikude kirjutamise võib katkestada, kui käiguga ei lisandu 30 sekundit (8.4).
Eksami 3. osas küsitakse, kas partii on kaotatud või mitte. Olete nimelt kohtunikuks noorteturniiril, kus ajakontrolliks 1 tund 30 min. partiile ja 30 sek. käigule.
1. Marie on käigul. Ta kutsub teid ja ütleb, et vastane käis Kf8 ja sellega kordub sama seis 3. korda. Tema vastane Stéphane pole asjaga nõus.
a) Kirjeldage oma sekkumist.
b) Mis juhtub, kui Marie eksis? -
Seiskan kellad ja mängin partii teisel laual läbi, et kindlaks teha, kas seis on kordunud või mitte. Kui seis on kordunud, fikseerin viigi (9.2b, 9.5a). Kui mitte, lisan Stéphanele 3 min. aega (9.5b).
2. Leo kutsub teid. Tal jääb aega 1 min. 30 sek. Ta taotleb viiki, kuna seis on blokeeritud ja vastane ei tee mingeid jõupingutusi võiduks. Kas nõustute viigiga? -
Ei nõustu, sest pole tegemist kiire lõppmänguga (10.2).
3. Claire ja Patrick kutsuvad teid, kuna ei jõua kokkuleppele partii tulemuse suhtes. Claire ületas valgetega aja, aga tal on lipp vastase üksiku kuninga vastu. Patrick taotleb võitu, sest vastase aeg on läbi. Mida otsustate? -
Patrick võita ei saa, järelikult on viik (6.9).
Eksami 4. ja 5. osas on mitmesuguseid küsimusi Prantsuse noortevõistluste korraldamise, kasutatavate ajakontrollide ja muu taolise kohta.
Lembit
pühapäev, 31. oktoober 2010
Veel Chesscafe veergudelt
Vaatame siinkohal veel mõningaid küsimusi, mis viimases Chesscafes käsitlemist leidsid.
Kellale aegade seadmise kohta on küsimus LAV-ist: kas mängija peaks enne partii algust kontrollima, kas kellale seatud ajad on õiged? Kui ta ei kontrollinud, siis mis juhtub, kui kohtunik on seadnud ajad valesti ning pärast partiid nõuab kaotaja uue partii mängimist?
Kellanäitude korrigeerimisest kõneleb koodeksi art. 6.10b. See algab: Kui partii ajal leitakse, ... Kui tegemist oli valede algnäitudega, toimib kohtunik oma parema äranägemise järgi. Kui partii on läbi, siis mingeid proteste enam vastu ei võeta. Seepärast on vaja, et nii kohtunikud kui ka mängijad kontrolliksid enne partiid ja partii ajal kellanäite.
Mobiilihelinast. Ühel turniiril Hispaanias lõpetas kohtunik partii (aga vastamisi olid GM ja IM) mobiilihelina tõttu. Mees, kellele fikseeriti kaotus, näitas küll, et tema mobiil oli välja lülitatud, ning andis kohtunikule võimaluse kontrollida, et sealt ei saanud kuidagi mingi heli tulla. Kohtunik siiski oma otsust ei muutnud.
Veelkordne näide sellest, et kaotuste fikseerimisel peab olema ettevaatlik. Kohtunik peab olema täiesti kindel, et karistus läheb õigele süüdlasele. Kui pole asjas kindel, siis on ilmselt parem jätta karistus määramata kui karistada süütut.
Mängijate käitumise kohta on üllatava küsimuse esitanud Slovakkia GM Mrva: kas käigul olev mängija võib oma kohalt tõusta ja hakata kellegagi juttu ajama? Vastus peaks ju üsna selge olema, aga ometi ilmneb, et ega me päris otsest vastust koodeksist leiagi.
Art. 12.2 keelab vaid, et käigul olev mängija ei tohi ilma kohtuniku loata mängukohast lahkuda. Laua tagant püstitõusmist keelata ei saa, pealegi võib ju mängija tegevus malelaual paljuski sõltuda konkurentide mängust, millel seetõttu peab pilgu peal hoidma.
Teiste mängijatega jutuajamise keelamisel võib ehk kohtunik viidata art. 12.3: Mängu ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid ... informatsiooniallikaid ja nõuandeid. Pole ju teada, millest jutt käib.
Jutuajamine võib segada ka vastast. Seetõttu tasub viidata art. 12.6: Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada.
Art. 13.7a aga ütleb: ... teiste partiide mängijad ei tohi partii läheduses kõnelda ega muul viisil sellesse sekkuda.
Nii et kõneluste keelamiseks peaks aluseid ikka olema.
Partii lõpp ja käigud. Ühes Argentiina partiis viis mängija oma etturi 8. reale, midagi selle aemele panemata ja vajutas kella. Kohtunik luges käigu määrustevastaseks ja hakkas kellanäite korrigeerima. Sel hetkel teine pool alistus. Kohtunikku jäi vaevama küsimus, kas sel momendil üldse võis alistuda ja mis tuleb lugeda partii viimaseks käiguks. Tema arvates pidi mängijalt küsima, milleks see kavatses oma etturi muundada.
Alistuda võib ilmselt alati, välja arvatud ehk juhud, kui partii oli juba varem millegipärast teistsuguse tulemusega lõppenud. Etturi muundamine polnud veel sooritatud (selleks on ju vaja, et uus malend puudutaks muundumisvälja.
Aga kui muundumiskäiguga oleks tekkinud patt? - Ei saanud ju tekkida, kuna me ei tea, milleks etturit muundada kavatseti.
Ikka ja jälle on küsimusi käesurumise tähenduse kohta. Taanis olevat üks poiss olnud juba võitmas oma kogenud vastast, siis aga puudutas kogemata üht malendit ning ehmatas, sest tema arvates viis nüüd iga käik matini tema enda kuningale. Üks päästev käik ikkagi oli ja selle ta ka tegi. Ometi andis vastane talle ikkagi mati - määrustevastase käiguga. Poiss oli siiski nii ehmunud, et surus vastase kätt. Teised mängijad mõistnud kohe, et käik oli määrustevastane. Kohale kutsutud kohtunik andis punkti vastasele, sest poiss polnud osutanud käigu määrustevastasusele ja surunud kätt.
Geurt kordab, et ainus viis mängija alistumise kindlakstegemiseks on allkiri paberil, millel on mängijate nimed ja partii tulemus.
8.7: Partii lõpul kirjutavad mõlemad mängijad alla mõlemale partiiprotokollile, märkides ära partii tulemuse. Isegi siis, kui see on vale, jääb see tulemus kehtima, kui kohtunik ei otsusta teisiti.
Käesurumine on alistumise märgina tavaline, vahel on aga ka neid, kes püüavad trikitada. Näiteks teatavad alistumisest nii vaikselt, et ainult vastane võib seda kuulda, siis aga suruvad selle kätt ja ütlevad, et leppisid viiki. Käesurumist võib mitmeti tõlgendada, sellest on siingi korduvalt juttu olnud. Kiirmales, kus partiiprotokolle ei peeta, on väga kasulikud tulemuste lehed.
Lembit
Kellale aegade seadmise kohta on küsimus LAV-ist: kas mängija peaks enne partii algust kontrollima, kas kellale seatud ajad on õiged? Kui ta ei kontrollinud, siis mis juhtub, kui kohtunik on seadnud ajad valesti ning pärast partiid nõuab kaotaja uue partii mängimist?
Kellanäitude korrigeerimisest kõneleb koodeksi art. 6.10b. See algab: Kui partii ajal leitakse, ... Kui tegemist oli valede algnäitudega, toimib kohtunik oma parema äranägemise järgi. Kui partii on läbi, siis mingeid proteste enam vastu ei võeta. Seepärast on vaja, et nii kohtunikud kui ka mängijad kontrolliksid enne partiid ja partii ajal kellanäite.
Mobiilihelinast. Ühel turniiril Hispaanias lõpetas kohtunik partii (aga vastamisi olid GM ja IM) mobiilihelina tõttu. Mees, kellele fikseeriti kaotus, näitas küll, et tema mobiil oli välja lülitatud, ning andis kohtunikule võimaluse kontrollida, et sealt ei saanud kuidagi mingi heli tulla. Kohtunik siiski oma otsust ei muutnud.
Veelkordne näide sellest, et kaotuste fikseerimisel peab olema ettevaatlik. Kohtunik peab olema täiesti kindel, et karistus läheb õigele süüdlasele. Kui pole asjas kindel, siis on ilmselt parem jätta karistus määramata kui karistada süütut.
Mängijate käitumise kohta on üllatava küsimuse esitanud Slovakkia GM Mrva: kas käigul olev mängija võib oma kohalt tõusta ja hakata kellegagi juttu ajama? Vastus peaks ju üsna selge olema, aga ometi ilmneb, et ega me päris otsest vastust koodeksist leiagi.
Art. 12.2 keelab vaid, et käigul olev mängija ei tohi ilma kohtuniku loata mängukohast lahkuda. Laua tagant püstitõusmist keelata ei saa, pealegi võib ju mängija tegevus malelaual paljuski sõltuda konkurentide mängust, millel seetõttu peab pilgu peal hoidma.
Teiste mängijatega jutuajamise keelamisel võib ehk kohtunik viidata art. 12.3: Mängu ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid ... informatsiooniallikaid ja nõuandeid. Pole ju teada, millest jutt käib.
Jutuajamine võib segada ka vastast. Seetõttu tasub viidata art. 12.6: Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada.
Art. 13.7a aga ütleb: ... teiste partiide mängijad ei tohi partii läheduses kõnelda ega muul viisil sellesse sekkuda.
Nii et kõneluste keelamiseks peaks aluseid ikka olema.
Partii lõpp ja käigud. Ühes Argentiina partiis viis mängija oma etturi 8. reale, midagi selle aemele panemata ja vajutas kella. Kohtunik luges käigu määrustevastaseks ja hakkas kellanäite korrigeerima. Sel hetkel teine pool alistus. Kohtunikku jäi vaevama küsimus, kas sel momendil üldse võis alistuda ja mis tuleb lugeda partii viimaseks käiguks. Tema arvates pidi mängijalt küsima, milleks see kavatses oma etturi muundada.
Alistuda võib ilmselt alati, välja arvatud ehk juhud, kui partii oli juba varem millegipärast teistsuguse tulemusega lõppenud. Etturi muundamine polnud veel sooritatud (selleks on ju vaja, et uus malend puudutaks muundumisvälja.
Aga kui muundumiskäiguga oleks tekkinud patt? - Ei saanud ju tekkida, kuna me ei tea, milleks etturit muundada kavatseti.
Ikka ja jälle on küsimusi käesurumise tähenduse kohta. Taanis olevat üks poiss olnud juba võitmas oma kogenud vastast, siis aga puudutas kogemata üht malendit ning ehmatas, sest tema arvates viis nüüd iga käik matini tema enda kuningale. Üks päästev käik ikkagi oli ja selle ta ka tegi. Ometi andis vastane talle ikkagi mati - määrustevastase käiguga. Poiss oli siiski nii ehmunud, et surus vastase kätt. Teised mängijad mõistnud kohe, et käik oli määrustevastane. Kohale kutsutud kohtunik andis punkti vastasele, sest poiss polnud osutanud käigu määrustevastasusele ja surunud kätt.
Geurt kordab, et ainus viis mängija alistumise kindlakstegemiseks on allkiri paberil, millel on mängijate nimed ja partii tulemus.
8.7: Partii lõpul kirjutavad mõlemad mängijad alla mõlemale partiiprotokollile, märkides ära partii tulemuse. Isegi siis, kui see on vale, jääb see tulemus kehtima, kui kohtunik ei otsusta teisiti.
Käesurumine on alistumise märgina tavaline, vahel on aga ka neid, kes püüavad trikitada. Näiteks teatavad alistumisest nii vaikselt, et ainult vastane võib seda kuulda, siis aga suruvad selle kätt ja ütlevad, et leppisid viiki. Käesurumist võib mitmeti tõlgendada, sellest on siingi korduvalt juttu olnud. Kiirmales, kus partiiprotokolle ei peeta, on väga kasulikud tulemuste lehed.
Lembit
kolmapäev, 27. oktoober 2010
Veel välgust
Mida siis veel lugeja viimasest Chesscafest välkmale kohta vastustest USA-st, Iraanist ja Belgiast tulnud küsimustele teada saab? Kogenud mängija jaoks siin vast midagi uudist pole. Aga siiski.
Tasub meeles pidada järgmine juhtum. Valge aeg saab otsa, mustal veel mitte. Must teeb aga nüüd määrustevastase käigu ja valge võib taotleda võitu. Tegemist on ilmselt mitteküllaldase järelevalvega. See tähendab, et nii kaua, kui mängija pole noolekese langemist taotlenud, ei loeta seda langenuks.
Leiame selle kiirmale reeglitest (rakenduvad ka välgus): Nooleke loetakse langenuks, kui mängija on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse (A4d1), aga ka välkmale omadest: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu (B3c). Ja nii saabki aja ületanud valge võidu.
Niisamuti võiks aja ületanud valge taotleda viiki, kui ta on pandud patti ning seetõttu pole tal ühtki määrustepärast käiku, aga vastane on unustanud ütlemata, et valge on aja üle lasknud.
On ka jälle üks sageli korduv küsimus. Mida teha, kui vastane puudutab oma malendit, millega kavatseb käia, veel enne, kui vastane on jõudnud tema kella käima vajutada? - Ega siin polegi midagi teha. Mängija on ju käigul niipea, kui tema vastasmängija käik on tehtud (mitte sooritatud). Heaks tooniks sellise tegevuse pidevat kordumist muidugi pidada ei sa.
MIda teha, kui vastane on oma kuninga kogemata tulle jätnud? - Pange kellad seisma ja taotlege võitu, sest vastane on ilmselt sooritanud määrustevastase käigu. Kui tules olev kuningas maha lüüa, siis olete ise teinud viimase määrustevastase käigu ja võitu võib hakata taotlema hoopis vastane.
Kui panete vastasele mati, piisab sellest, kui panete oma malendi sihtväljale ja ta seal käest vabastate. Kellade seiskamine pole sel juhul enam oluline.
Käike tuleb teha ainult ühe käega. Eksis see ameeriklane, kes arvas, et vangerdada võib ikkagi kahe käega.
Lembit
Tasub meeles pidada järgmine juhtum. Valge aeg saab otsa, mustal veel mitte. Must teeb aga nüüd määrustevastase käigu ja valge võib taotleda võitu. Tegemist on ilmselt mitteküllaldase järelevalvega. See tähendab, et nii kaua, kui mängija pole noolekese langemist taotlenud, ei loeta seda langenuks.
Leiame selle kiirmale reeglitest (rakenduvad ka välgus): Nooleke loetakse langenuks, kui mängija on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse (A4d1), aga ka välkmale omadest: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu (B3c). Ja nii saabki aja ületanud valge võidu.
Niisamuti võiks aja ületanud valge taotleda viiki, kui ta on pandud patti ning seetõttu pole tal ühtki määrustepärast käiku, aga vastane on unustanud ütlemata, et valge on aja üle lasknud.
On ka jälle üks sageli korduv küsimus. Mida teha, kui vastane puudutab oma malendit, millega kavatseb käia, veel enne, kui vastane on jõudnud tema kella käima vajutada? - Ega siin polegi midagi teha. Mängija on ju käigul niipea, kui tema vastasmängija käik on tehtud (mitte sooritatud). Heaks tooniks sellise tegevuse pidevat kordumist muidugi pidada ei sa.
MIda teha, kui vastane on oma kuninga kogemata tulle jätnud? - Pange kellad seisma ja taotlege võitu, sest vastane on ilmselt sooritanud määrustevastase käigu. Kui tules olev kuningas maha lüüa, siis olete ise teinud viimase määrustevastase käigu ja võitu võib hakata taotlema hoopis vastane.
Kui panete vastasele mati, piisab sellest, kui panete oma malendi sihtväljale ja ta seal käest vabastate. Kellade seiskamine pole sel juhul enam oluline.
Käike tuleb teha ainult ühe käega. Eksis see ameeriklane, kes arvas, et vangerdada võib ikkagi kahe käega.
Lembit
pühapäev, 24. oktoober 2010
Välgust ja kiirmalest
Oletasin, et RC esimehe järjekordne Chesscafe veerg on vähemalt mingil määral pühendatud hiljutisel FIDE kongressil arutatule. Kahjuks mitte. Pealkiri oli Blitz, Blitz, Blitz ja välkmalest seal peamiselt juttu tehtigi.
Mõned arutatud näited olid küll üsna absurdsed. Muidugi peab kohtunik ka taolistes lahenduse leidma. Belgiast oli pärit seis: Valged: Kf6 (1). Mustad: Kh8, Eh2 (2).
Siin käib valge 1. Kg7!? ja must vastab 1. ... h1L!?, vajutades ühtlasi kella. Nüüd taotleb valge viiki, kuna must on teinud määrustevastase käigu, aga valgel matistamismaterjali pole.
Et midagi sellist ei tohiks juhtuda, on juba art. 1.2 paika pandud: Oma kuninga jätmine või asetamine rünnaku alla, samuti vastasmängija kuninga löömine pole lubatud.
Kui must käis h1L, kaotas ta õiguse taotluse esitamiseks määrustevastase käigu kohta, aga kuningakäik polnud ju ka võimalik. Nüüd peaks sekkuma kohtunik. Liiati ütleb kiirmale art. A4c: Siiski sekkub kohtunik võimaluse korral, kui mõlemad kuningad on tules või etturi muundumine pole lõpetatud. Geurti arvates võiks RC kaaluda sama reegli sissekirjutamist ka välkmale lisasse. Välkmale art. B3c lisab: Kui vastasmängija on oma käigu teinud, ei saa määrustevastast käiku korrigeerida, kui pole vastastikust kokkulepet kohtuniku sekkumiseta.
Aga ikkagi, kuidas peaks see partii nüüd lõppema? Geurti vastus on: viik! See näib küll üsna saalomonliku lahendusena, aga mingi tulemus peab ju partiil olema. Muidugi on selliseid mänge haruharva, minul õnneks polnud.
Mul polnud juba üle kolme kuu ühelegi maleturniirile asja olnud. Nüüd olin neljas aasta järjest ühe riigiameti lahtisel kiirturniiril. Osavõtjate arv on seal pikkamööda kasvanud: tunamullu 8, mullu 10, tänavu juba 17. Koosseis üsna ebaühtlane: kaks tippmaletajat tegid omavahel viigi (kogu turniiri ainus viik üldse), võitsid kõiki ülejäänuid ja selgitasid lõpuks välkpartiidega turniiri võitja.
Turniiri algul meenutasin kirimale üht erinevust tavamalega võrreldes: kummalgi turniiril jälgivad kohtunikud küll malelaudadel toimuvat, aga kui tavamales võib see ühtlasi tähendada kohtuniku omaalgatuslikku sekkumist partiisse, siis kiirmales sekkub kohtunik vaid vähestel erandjuhtudel, üldiselt peab algatus tulema aga mängijailt endilt. Nii et oldagu tähelepanelikud.
Mängude käigus ilmnes mitmeid asju, millele järgmise vooru eel sai tähelepanu juhitud. Näiteks:
Määrustevastase käigu tegemisel on vastasel õigus saada 2 lisaminutit, aga seda tuleb kohtunikult küsida. Kui mängijad ise asja omavahel ära klaarivad, läheb võimalus kaotsi.
Kui lauale tekiks seis, kus üks pool ületab aja, aga vastase allesjäänud jõududest matistamiseks ei piisa, fikseeritakse viik.
Kella tuleb vajutada sama käega, millega malendeid tõstad.
Puudutatud malendiga tuleb ka kiirmales käia. Juba käest lahtilastud nupu asemel teisega käia ei tohi, mängitagu siis kasvõi sama perekonna liikmega.
Mobiiliga turniiri ajal ei räägita (see sai küll juba ka enne turniiri maha öeldud).
Nii et kõik päris elementaarsed asjad. Mingeid probleeme ei olnud ega saanudki olla.
Pisidetail turniiri juhendist. Kui võitjate välkpartiid poleks tulemusi andnud (tegelikult tegid nad küll asja selgeks), oleks asi selgitatud armageddoni (äkksurmaga), kus valgel aega 6 ja mustal 5 minutit, viigi pihul loetakse võitjaks must. Näib, et sel moel on musta ülesanne liiga kerge. Parem on ehk anda valgele 5 ja mustale 4 minutit. Sellel seisukohal on praegu ka turniirimäärused.
Lembit
Mõned arutatud näited olid küll üsna absurdsed. Muidugi peab kohtunik ka taolistes lahenduse leidma. Belgiast oli pärit seis: Valged: Kf6 (1). Mustad: Kh8, Eh2 (2).
Siin käib valge 1. Kg7!? ja must vastab 1. ... h1L!?, vajutades ühtlasi kella. Nüüd taotleb valge viiki, kuna must on teinud määrustevastase käigu, aga valgel matistamismaterjali pole.
Et midagi sellist ei tohiks juhtuda, on juba art. 1.2 paika pandud: Oma kuninga jätmine või asetamine rünnaku alla, samuti vastasmängija kuninga löömine pole lubatud.
Kui must käis h1L, kaotas ta õiguse taotluse esitamiseks määrustevastase käigu kohta, aga kuningakäik polnud ju ka võimalik. Nüüd peaks sekkuma kohtunik. Liiati ütleb kiirmale art. A4c: Siiski sekkub kohtunik võimaluse korral, kui mõlemad kuningad on tules või etturi muundumine pole lõpetatud. Geurti arvates võiks RC kaaluda sama reegli sissekirjutamist ka välkmale lisasse. Välkmale art. B3c lisab: Kui vastasmängija on oma käigu teinud, ei saa määrustevastast käiku korrigeerida, kui pole vastastikust kokkulepet kohtuniku sekkumiseta.
Aga ikkagi, kuidas peaks see partii nüüd lõppema? Geurti vastus on: viik! See näib küll üsna saalomonliku lahendusena, aga mingi tulemus peab ju partiil olema. Muidugi on selliseid mänge haruharva, minul õnneks polnud.
Mul polnud juba üle kolme kuu ühelegi maleturniirile asja olnud. Nüüd olin neljas aasta järjest ühe riigiameti lahtisel kiirturniiril. Osavõtjate arv on seal pikkamööda kasvanud: tunamullu 8, mullu 10, tänavu juba 17. Koosseis üsna ebaühtlane: kaks tippmaletajat tegid omavahel viigi (kogu turniiri ainus viik üldse), võitsid kõiki ülejäänuid ja selgitasid lõpuks välkpartiidega turniiri võitja.
Turniiri algul meenutasin kirimale üht erinevust tavamalega võrreldes: kummalgi turniiril jälgivad kohtunikud küll malelaudadel toimuvat, aga kui tavamales võib see ühtlasi tähendada kohtuniku omaalgatuslikku sekkumist partiisse, siis kiirmales sekkub kohtunik vaid vähestel erandjuhtudel, üldiselt peab algatus tulema aga mängijailt endilt. Nii et oldagu tähelepanelikud.
Mängude käigus ilmnes mitmeid asju, millele järgmise vooru eel sai tähelepanu juhitud. Näiteks:
Määrustevastase käigu tegemisel on vastasel õigus saada 2 lisaminutit, aga seda tuleb kohtunikult küsida. Kui mängijad ise asja omavahel ära klaarivad, läheb võimalus kaotsi.
Kui lauale tekiks seis, kus üks pool ületab aja, aga vastase allesjäänud jõududest matistamiseks ei piisa, fikseeritakse viik.
Kella tuleb vajutada sama käega, millega malendeid tõstad.
Puudutatud malendiga tuleb ka kiirmales käia. Juba käest lahtilastud nupu asemel teisega käia ei tohi, mängitagu siis kasvõi sama perekonna liikmega.
Mobiiliga turniiri ajal ei räägita (see sai küll juba ka enne turniiri maha öeldud).
Nii et kõik päris elementaarsed asjad. Mingeid probleeme ei olnud ega saanudki olla.
Pisidetail turniiri juhendist. Kui võitjate välkpartiid poleks tulemusi andnud (tegelikult tegid nad küll asja selgeks), oleks asi selgitatud armageddoni (äkksurmaga), kus valgel aega 6 ja mustal 5 minutit, viigi pihul loetakse võitjaks must. Näib, et sel moel on musta ülesanne liiga kerge. Parem on ehk anda valgele 5 ja mustale 4 minutit. Sellel seisukohal on praegu ka turniirimäärused.
Lembit
kolmapäev, 20. oktoober 2010
Küsivad prantslased - 2
Vaataksime täna ülejäänud osa Prantsuse kohtunike tänavusuvise põhieksamist UV1.
Küsimustiku III osas on juttu koodeksi artikli 10.2 põhjal esitatavatest viigitaotlustest. Olukorrad ja ajakontrollid on erinevad.
1. Laual on järgmine seis:
Valged: Ke3, Vh2, Ed3, e4 ja h5 (5).
Mustad: Kd7, Ve5, Ed6 ja h6 (4).
Ajakontrolliks on 2 tundi partiile, millele pärast 40. käiku lisandub veel 1 tund. Valgel on jäänud aega 36 sekundit, mustal 1 minut 5 sekundit.
Pärast 36. käiku kutsub teid käigul olev valgetega mängija ja taotleb art. 10.2 alusel viiki. Mida vastate? -
Me pole veel partii viimases staadiumis, vaid enne 40. käigul olevat ajakontrolli. Taotlust seetõttu vastu võtta ei saa. Mustadele lisatakse 2 minutit mõtlemisaega (10.1, 10.2).
2. Laual on sama seis. Ajakontrolliks on aga 15 minutit partiile, lisaks 3 sekundit igale käigule. Valgel on jäänud 1 minut 10 sekundit, mustal 1 minut 55 sekundit.
Jälle kutsub teid käigul olev valgetega mängija ja taotleb art. 10.2 alusel viiki. Mida vastate? -
Siin ´pole tegemist ajakontrolliga partii lõpuni, vaid Fischeri kontrolliga. Seetõttu ei saa ka siin taotlust rahuldada ja vastasele võib samuti lisada 2 minutit mõtlemisaega (10.1, 10.2).
3. Laual on seis:
Valged: Kc4, Oe3, Eb5 ja d2 (4). Mustad: Kd7, Rc8, Ec5 ja d6 (4).
Ajakontrolliks on 61 minutit kogu partiile (nii tavatseti Prantsusmaal pikka aega mängida). Valgel on jäänud vaid 3 sekundit, mustal 1 minut 26 sekundit.
Käigul olev valgetega mängija taotleb ka siin art. 10.2 alusel viiki. Nõuate, et nad mängiksid enne otsuse langetamist veidi edasi. Valge käib kiirelt Og5, aga pärast musta vastukäiku nooleke kukub. Mida otsustate? -
Anda võit mustale. Valgel oli võimalus teha käik, mis oleks arvatavasti taganud viigi (Oxc5).
4. Laual on seis:
Valged: Kd1, Re1, Ec2 (3). Mustad: Kb5, Og5, Ec3 (39.
Ajakontrolliks on 20 minutit partiile. Valgel on jäänud 22 sekundit, mustal viimane sekund.
Käigul olev mustadega mängija kutsub teid ja taotleb art. 10.2 alusel viiki. Ütleb, et tema oda kontrollib muundumisvälja ja kui valged lipustavad etturi, siis kahib ta oda ja valged võita ei saa ning viik oleks vältimatu. Kellale jäänud aega vaadates pole partii jätkamise nõudmine ehk hea lahendus. Mida teete? -
Asi pole nii lihtne. Ilmselt valge võit. Etturi lipustamiseks võivad valged panna oma ratsu e7.
IV osa küsimused on välkmalest. Mängitakse departemangu noorte meistrivõistluste järelmatśi, kus aega 5 minutit partiile. Rohkem partiisid käigus pole, nii et kohtunik seisab partii juures.
1. Valgetega mängija jätab kuninga tulle ja vajutab kella. Vastane ei ütle midagi. Mida teete? -
Sekkute. Lasete valgel teha määrustepärane käik ja annate mustale 2 minutit juurde, arvestades puudutamise reegleid (7.4, 4.3, 4.6). Tegemist on ju küllaldase järelevalvega. Määrustevastane käik ei kaota sel juhul ka välgus.
2. Valgetega mängija käib ratsuga ja laseb selle käest lahti. Kuningas jääb tulle. Enne kellavajutust paneb ta ratsu tagasi sinna, kus see oli, ja käib kuningaga (ratsukäiguga tuld tõrjuda ei saa). Mustade juht protesteerib. Mida teete? -
Lastakse valgel käia (välja arvatud, kui leitakse, et ta tahtis ettekavatsetult vastast häirida). Määrustevastase käigu kohta kehtib jälle art. 7.4a. Kuna ta pole kella vajutanud, on määrustevastane käik sooritamata.
V osas käib lahtine tavamaleturniir. Ajakontrolliks on 1 tund 30 minutit 40 käigule, siis lisandub 30 minutit. Algusest peale toob iga käik juurde 30 sekundit.
1. Voor algas kell 14. Kell 17.59 on kaks mängijat protokolli järgi teinud 39 käiku ja kell näitab, et valgel on jäänud 28, mustal 33 minutit. Must taotleb ajavõitu. Mida teete? -
Must on ajaga võitnud (6.9, 6.10). Tõenäoliselt on mängijad vajutanud ühe korra üleliia ja aeg lisandunud seetõttu liiga vara, aga kuna 40 käiku pole tehtud, saab must ajavõidu.
2. Kaks noort kutsuvad teid. Valge kuningas on tules ja nad ei tea, mis ajast peale (see ei selgu ka partii läbimängimisel). Pärast 45. käiku on mustadel 2 enametturit ja võiduseis. Läbimängu alustati partii algusest, aga juba 6. käigust peale protokolle deśifreerida ei õnnestu ja ka poisid ei mäleta, kuidas nad mängisid. Mida teha? -
Alustada partiid 6. käigust uuesti.
3. Laual on seis:
Valged: Kd2, Vh1, Ea2, c2 ja d3 (5).
Mustad: Kb6, Vd8, Ea6, b5 ja c4 (5).
Selles seisus mängib valge dxc4. Kuna see on määrustevastane käik, lisate mustale 2 minutit ja nõuate, et valge käiks teisiti. Valge käib Vh6+ ja must käib kohe kuningaga. Mida teete? -
Sekkute. Valge on puudutanud etturit d3 ja peab sellega käima, üks määrustepärane käik ju etturil on (7.4a, 4.3).
Lembit
Küsimustiku III osas on juttu koodeksi artikli 10.2 põhjal esitatavatest viigitaotlustest. Olukorrad ja ajakontrollid on erinevad.
1. Laual on järgmine seis:
Valged: Ke3, Vh2, Ed3, e4 ja h5 (5).
Mustad: Kd7, Ve5, Ed6 ja h6 (4).
Ajakontrolliks on 2 tundi partiile, millele pärast 40. käiku lisandub veel 1 tund. Valgel on jäänud aega 36 sekundit, mustal 1 minut 5 sekundit.
Pärast 36. käiku kutsub teid käigul olev valgetega mängija ja taotleb art. 10.2 alusel viiki. Mida vastate? -
Me pole veel partii viimases staadiumis, vaid enne 40. käigul olevat ajakontrolli. Taotlust seetõttu vastu võtta ei saa. Mustadele lisatakse 2 minutit mõtlemisaega (10.1, 10.2).
2. Laual on sama seis. Ajakontrolliks on aga 15 minutit partiile, lisaks 3 sekundit igale käigule. Valgel on jäänud 1 minut 10 sekundit, mustal 1 minut 55 sekundit.
Jälle kutsub teid käigul olev valgetega mängija ja taotleb art. 10.2 alusel viiki. Mida vastate? -
Siin ´pole tegemist ajakontrolliga partii lõpuni, vaid Fischeri kontrolliga. Seetõttu ei saa ka siin taotlust rahuldada ja vastasele võib samuti lisada 2 minutit mõtlemisaega (10.1, 10.2).
3. Laual on seis:
Valged: Kc4, Oe3, Eb5 ja d2 (4). Mustad: Kd7, Rc8, Ec5 ja d6 (4).
Ajakontrolliks on 61 minutit kogu partiile (nii tavatseti Prantsusmaal pikka aega mängida). Valgel on jäänud vaid 3 sekundit, mustal 1 minut 26 sekundit.
Käigul olev valgetega mängija taotleb ka siin art. 10.2 alusel viiki. Nõuate, et nad mängiksid enne otsuse langetamist veidi edasi. Valge käib kiirelt Og5, aga pärast musta vastukäiku nooleke kukub. Mida otsustate? -
Anda võit mustale. Valgel oli võimalus teha käik, mis oleks arvatavasti taganud viigi (Oxc5).
4. Laual on seis:
Valged: Kd1, Re1, Ec2 (3). Mustad: Kb5, Og5, Ec3 (39.
Ajakontrolliks on 20 minutit partiile. Valgel on jäänud 22 sekundit, mustal viimane sekund.
Käigul olev mustadega mängija kutsub teid ja taotleb art. 10.2 alusel viiki. Ütleb, et tema oda kontrollib muundumisvälja ja kui valged lipustavad etturi, siis kahib ta oda ja valged võita ei saa ning viik oleks vältimatu. Kellale jäänud aega vaadates pole partii jätkamise nõudmine ehk hea lahendus. Mida teete? -
Asi pole nii lihtne. Ilmselt valge võit. Etturi lipustamiseks võivad valged panna oma ratsu e7.
IV osa küsimused on välkmalest. Mängitakse departemangu noorte meistrivõistluste järelmatśi, kus aega 5 minutit partiile. Rohkem partiisid käigus pole, nii et kohtunik seisab partii juures.
1. Valgetega mängija jätab kuninga tulle ja vajutab kella. Vastane ei ütle midagi. Mida teete? -
Sekkute. Lasete valgel teha määrustepärane käik ja annate mustale 2 minutit juurde, arvestades puudutamise reegleid (7.4, 4.3, 4.6). Tegemist on ju küllaldase järelevalvega. Määrustevastane käik ei kaota sel juhul ka välgus.
2. Valgetega mängija käib ratsuga ja laseb selle käest lahti. Kuningas jääb tulle. Enne kellavajutust paneb ta ratsu tagasi sinna, kus see oli, ja käib kuningaga (ratsukäiguga tuld tõrjuda ei saa). Mustade juht protesteerib. Mida teete? -
Lastakse valgel käia (välja arvatud, kui leitakse, et ta tahtis ettekavatsetult vastast häirida). Määrustevastase käigu kohta kehtib jälle art. 7.4a. Kuna ta pole kella vajutanud, on määrustevastane käik sooritamata.
V osas käib lahtine tavamaleturniir. Ajakontrolliks on 1 tund 30 minutit 40 käigule, siis lisandub 30 minutit. Algusest peale toob iga käik juurde 30 sekundit.
1. Voor algas kell 14. Kell 17.59 on kaks mängijat protokolli järgi teinud 39 käiku ja kell näitab, et valgel on jäänud 28, mustal 33 minutit. Must taotleb ajavõitu. Mida teete? -
Must on ajaga võitnud (6.9, 6.10). Tõenäoliselt on mängijad vajutanud ühe korra üleliia ja aeg lisandunud seetõttu liiga vara, aga kuna 40 käiku pole tehtud, saab must ajavõidu.
2. Kaks noort kutsuvad teid. Valge kuningas on tules ja nad ei tea, mis ajast peale (see ei selgu ka partii läbimängimisel). Pärast 45. käiku on mustadel 2 enametturit ja võiduseis. Läbimängu alustati partii algusest, aga juba 6. käigust peale protokolle deśifreerida ei õnnestu ja ka poisid ei mäleta, kuidas nad mängisid. Mida teha? -
Alustada partiid 6. käigust uuesti.
3. Laual on seis:
Valged: Kd2, Vh1, Ea2, c2 ja d3 (5).
Mustad: Kb6, Vd8, Ea6, b5 ja c4 (5).
Selles seisus mängib valge dxc4. Kuna see on määrustevastane käik, lisate mustale 2 minutit ja nõuate, et valge käiks teisiti. Valge käib Vh6+ ja must käib kohe kuningaga. Mida teete? -
Sekkute. Valge on puudutanud etturit d3 ja peab sellega käima, üks määrustepärane käik ju etturil on (7.4a, 4.3).
Lembit
pühapäev, 17. oktoober 2010
Nimekirju lugedes
Süvenesin täna mõneks ajaks nimekirjadesse. Rahvusvahelise nimetusega kohtunikke on palju ja neid tuleb järjest juurde. Muidugi on see seltskond üsna ebaühtlane. Seepärast on paratamatu, et neid peaks kuidagiviisi liigitama, et siis seda jaotust kasutada võistlustele kohtunike nimetamisel.
FIDE-s taibati seda juba 90-ndate aastate algul. Moskva kongressil 1994 pidi osa rahvusvahelistest arbitritest (IA-dest) jõudma seeniorarbitri (SIA) nimetuseni. Kas olid normid kõrged või tegemist millegi muuga, aga kongressi eel avaldati presidendi bülletäänis ainult kolme kandidaadi nimed (mina juhtumisi ka nende hulgas). Carol Jarecki sai nüüd A kategooria. Aga tookord poleks sedavõrd väikese grupi esiletõstmine midagi muutnud ning seetõttu otsustati SIA nimetuse sisseseadmisest loobuda ja teha juurde hoopis madalam FIDE arbitri (FA) kategooria.
Nüüd on siis FIDE oma vana idee lõpuks praktikasse viinud ja pealegi üsna keeruliselt. Seetõttu ei hakka siin detailide käsitlemisele aega ega ruumi kulutama ja viitan vaid Eesti malekohtunike käsiraamatule, kus kõik kenasti kirjas. Arvesse võetakse kohtunike tegutsemist viimasel aastakümnel ning selle põhjal loetakse osa kohtunikke kõigepealt passiivseteks, teised aga jagatakse A, B, C ja D gruppi. Vastavalt gruppidele võib siis tabelist välja lugeda, kus keegi tegutseda võib. Nimekirju peaks muudetama iga 2 aasta järel. Hantõ-Mansiiskis avaldati A, B ja C grupi nimekiri kui ka passiivseks loetavate nimed. Tinglikult võib A, B ja C gruppi kuuluvaid nimetada tippkohtunikeks, sest neile on enam-vähem kõik uksed lahti. Neil maadel, kel tippkohtunikke pole, tuleb vähegi olulisemate võistluste korraldamisel teistelt maadelt abi otsida.
Päris huvitav on vaadata, mis sellest asjast välja tuli. Üldse on nimekirjades 47 A (32 riigist), 64 B (30 riigist) ja 293 C (55 riigist) grupi kohtunikku. Passiivkohtunikeks on tunnistatud 560, teadmata hulk ülejäänuid mahuvad siis D gruppi.
Vaadelgem siis, kuidas ABC tippkohtunikud jaotuvad. Ilmselt peaks see näitama, kuivõrd aktiivselt kusagil rahvusvahelisi võistlusi korraldatakse ja kuivõrd hoolitsetakse oma kohtunike pääsu eest rahvusvahelistele võistlustele väljaspoole. Loomulikult sõltub kohtuniku mingil turniiril tegutsemise kvaliteet, võistlustele pääs aga tavaliselt suurelt osalt mitte. Samuti näeme loetelust, kust vajadusel minna kohtunikke otsima.
Tippkohtunike arvud said minu arvates küllaltki omapärased. Kõige rohkem tippkohtunikke on Hiinas 25 (2A,+ 12B+11C), järgnevad aga Ungari 24 (neist küll 23 C-d) ja siis Araabia Ühendemiraadid 19 (17 C-d) nimega! Huvi pärast olgu siin veel arve toodud: Hispaania ja Prantsusmaa 18, Egiptus 16, USA 15, Tśehhi ja Usbekistan 14, Venemaa ja Austria 13, Filipiinid 12, Brasiilia, India, Iraan, Serbia ja Śveits 10, Poola, Rumeenia ja Liibüa 9, Kreeka 8, Saksamaa ja Kolumbia 7, Holland, Türgi, Taani ja Island 6, Armeenia, Inglismaa ja Singapur 5, Gruusia, Iisrael, Bulgaaria ja Horvaatia 4 jne. Üldse on selles nimekirjas 62 riigi kohtunikke.
Minu ettekujutuse järgi see kohtunike edetabel vist küll eriti täpselt riikide paiknemist maailma malekaardil ei kajasta. Aga muidugi ei käinud ma kongressil ega osalenud mingil määral ka nimekirja koostamisel, nii et hoidun omapoolsetest kommentaaridest.
Aga kus on Eesti? Eestit pole. Meie lähiümbrusest on seal 3 leedulast, 2 rootslast ja soomlast, 1 lätlanna. Minu arust oli varem meie kohtunikel vaja neid maid abistada, nüüd on asjad muutunud vastupidiseks. Kui oma tippkohtunikud on olemas näiteks Sambial, Bahreinil, Briti Neitsisaartel, Fidźil või Luksemburgil ja meil mitte, siis on vist küll midagi paigast ära.
Ise leidsin nimekirjast väga palju tuttavaid nimesid, kellega paarkümmend aastat tagasi tegutsesin ja kes on suutnud oma aktiivsuse säilitada. Vanus nimekirja pääsemiseks ilmselt takistus pole, igatahes oli seal 77-aastaseidki. Ei leidnud 4o4 tippkohtuniku seast muide ainsatki, kes oleks IA nimetuseni jõudnud juba 60-ndatel. Umbes tosin peaks meid veel olema. Ja kuivõrd 7 meist viidi nüüd passiivkohtunike nimekirja, siis D gruppi on jäänud veel väga vähe. Seda selleks. Aga Eesti jaoks avaldatud nimekirjad küll kenad pole.
Lembit
FIDE-s taibati seda juba 90-ndate aastate algul. Moskva kongressil 1994 pidi osa rahvusvahelistest arbitritest (IA-dest) jõudma seeniorarbitri (SIA) nimetuseni. Kas olid normid kõrged või tegemist millegi muuga, aga kongressi eel avaldati presidendi bülletäänis ainult kolme kandidaadi nimed (mina juhtumisi ka nende hulgas). Carol Jarecki sai nüüd A kategooria. Aga tookord poleks sedavõrd väikese grupi esiletõstmine midagi muutnud ning seetõttu otsustati SIA nimetuse sisseseadmisest loobuda ja teha juurde hoopis madalam FIDE arbitri (FA) kategooria.
Nüüd on siis FIDE oma vana idee lõpuks praktikasse viinud ja pealegi üsna keeruliselt. Seetõttu ei hakka siin detailide käsitlemisele aega ega ruumi kulutama ja viitan vaid Eesti malekohtunike käsiraamatule, kus kõik kenasti kirjas. Arvesse võetakse kohtunike tegutsemist viimasel aastakümnel ning selle põhjal loetakse osa kohtunikke kõigepealt passiivseteks, teised aga jagatakse A, B, C ja D gruppi. Vastavalt gruppidele võib siis tabelist välja lugeda, kus keegi tegutseda võib. Nimekirju peaks muudetama iga 2 aasta järel. Hantõ-Mansiiskis avaldati A, B ja C grupi nimekiri kui ka passiivseks loetavate nimed. Tinglikult võib A, B ja C gruppi kuuluvaid nimetada tippkohtunikeks, sest neile on enam-vähem kõik uksed lahti. Neil maadel, kel tippkohtunikke pole, tuleb vähegi olulisemate võistluste korraldamisel teistelt maadelt abi otsida.
Päris huvitav on vaadata, mis sellest asjast välja tuli. Üldse on nimekirjades 47 A (32 riigist), 64 B (30 riigist) ja 293 C (55 riigist) grupi kohtunikku. Passiivkohtunikeks on tunnistatud 560, teadmata hulk ülejäänuid mahuvad siis D gruppi.
Vaadelgem siis, kuidas ABC tippkohtunikud jaotuvad. Ilmselt peaks see näitama, kuivõrd aktiivselt kusagil rahvusvahelisi võistlusi korraldatakse ja kuivõrd hoolitsetakse oma kohtunike pääsu eest rahvusvahelistele võistlustele väljaspoole. Loomulikult sõltub kohtuniku mingil turniiril tegutsemise kvaliteet, võistlustele pääs aga tavaliselt suurelt osalt mitte. Samuti näeme loetelust, kust vajadusel minna kohtunikke otsima.
Tippkohtunike arvud said minu arvates küllaltki omapärased. Kõige rohkem tippkohtunikke on Hiinas 25 (2A,+ 12B+11C), järgnevad aga Ungari 24 (neist küll 23 C-d) ja siis Araabia Ühendemiraadid 19 (17 C-d) nimega! Huvi pärast olgu siin veel arve toodud: Hispaania ja Prantsusmaa 18, Egiptus 16, USA 15, Tśehhi ja Usbekistan 14, Venemaa ja Austria 13, Filipiinid 12, Brasiilia, India, Iraan, Serbia ja Śveits 10, Poola, Rumeenia ja Liibüa 9, Kreeka 8, Saksamaa ja Kolumbia 7, Holland, Türgi, Taani ja Island 6, Armeenia, Inglismaa ja Singapur 5, Gruusia, Iisrael, Bulgaaria ja Horvaatia 4 jne. Üldse on selles nimekirjas 62 riigi kohtunikke.
Minu ettekujutuse järgi see kohtunike edetabel vist küll eriti täpselt riikide paiknemist maailma malekaardil ei kajasta. Aga muidugi ei käinud ma kongressil ega osalenud mingil määral ka nimekirja koostamisel, nii et hoidun omapoolsetest kommentaaridest.
Aga kus on Eesti? Eestit pole. Meie lähiümbrusest on seal 3 leedulast, 2 rootslast ja soomlast, 1 lätlanna. Minu arust oli varem meie kohtunikel vaja neid maid abistada, nüüd on asjad muutunud vastupidiseks. Kui oma tippkohtunikud on olemas näiteks Sambial, Bahreinil, Briti Neitsisaartel, Fidźil või Luksemburgil ja meil mitte, siis on vist küll midagi paigast ära.
Ise leidsin nimekirjast väga palju tuttavaid nimesid, kellega paarkümmend aastat tagasi tegutsesin ja kes on suutnud oma aktiivsuse säilitada. Vanus nimekirja pääsemiseks ilmselt takistus pole, igatahes oli seal 77-aastaseidki. Ei leidnud 4o4 tippkohtuniku seast muide ainsatki, kes oleks IA nimetuseni jõudnud juba 60-ndatel. Umbes tosin peaks meid veel olema. Ja kuivõrd 7 meist viidi nüüd passiivkohtunike nimekirja, siis D gruppi on jäänud veel väga vähe. Seda selleks. Aga Eesti jaoks avaldatud nimekirjad küll kenad pole.
Lembit
kolmapäev, 13. oktoober 2010
Küsivad prantslased
Nähtavale on ilmunud Prantsuse kohtunike ajakirja Bulletin des Arbitres Fédéraux uus number. Nagu tavaliselt pakkusid seekordki vast kõige rohkem huvi nende viimasel, juunikuisel kohtunike põhieksamil UV1 kasutatud küsimused. Tingimused olid seekordki tavalised: vastamiseks 2 tundi, vaja ka põhjendusi ja viiteid koodeksi artiklitele. Siinkohal on küsimustestumbes pooled. Midagi erilist pole, aga vastamisel mõtlema peab.
I osas käib 90 mängijaga lahtine turniir, kus mõtlemisajaks kummalegi 20 minutit.
1. Laual on järgmine seis:
Valged: Ke1, Lf3, Va1 ja h1, Ob2 ja g1, Rf1 ja c3,
Ea2, b3, c2, d3, e4, f2, g2 ja h2 (16).
Mustad: Ke8, Ld8, Va8 ja h8, Oc5 ja e6, Rc6 ja f6,
Ea7, b7, c7, d6, e5, f7, g7 ja h7 (16).
On valgete käik ja nendega mängija kutsub teid, et teatada malendite väärast asendist - mõlemad valged odad paiknevad mustadel väljadel. Mida teete? -
Partiis on tehtud üle 3 käigu ja enam ei võeta seoses malendite vale asendiga vastu mingeid taotlusi. Odad jäävad mustadele väljadele ja partii jatkub. On ju kiirmale (A4a).
2. Kui voor on kümme minutit käinud ja partiides kümmekond käiku tehtud, kutsub üks mängija teid, et teatada segadusest kellaga. Temal jääb alles veel 5 minutit, vastasel 16. Mida teete? -
Kui partiis on tehtud üle 3 käigu, ei võeta ka seoses kellanäitudega vastu mingeid taotlusi (A4a). Kui muidugi üks kell näitaks tervet tundi, peaks kohtunik sekkuma, et mitte riskida kogu turniiri ajakavaga.
3. On jäänud veel viimane partii. Seisate selle kõrval, et jälgida ajapuuduses toimuvat. Valgetega mängija jätab oma kuninga tulle ja vajutab kella. Mustad käivad etturiga ja ründavad valgete lippu, öeldes "tuli" (kuningas oli ju juba tules). Valged protesteerivad ja taotlevad oma eelmise käigu tagasivõtmist, kuna see oli määrustevastane. Mida teete? -
Partii peab jätkuma, nagu see on, kusjuures valged peavad tõrjuma tule, nagu mustad seda nõuavad (öeldes "tuli"). Mis puutub sellesse, kas lugeda seda partiid küllaldase järelevalve all toimuvaks (kohtunik ju jälgib seda) ja suhtuda siis sellesse nagu tavapartiisse, siis minu arvates ei saa reegleid poole partii pealt muuta. Vooru alustati ju küllaldase järelevalveta.
4. Kasutatakse elektroonilisi kelli. Mõlema mängija aeg on läbi. Kriipsuke ekraanil näitab, et mustade nooleke on langenud esimesena. Mustad taotlevad võitu, sest valgete aeg on läbi. Võitu taotlevad ka valged, rõhutades, et mustade aeg sai varem otsa. Mis on partii tulemus? -
Kui mõlemad noolekesed on langenud, loetakse kiirmales partii lõppenuks viigiga. Kriipsukest ekraanil arvesse ei võeta (tavamales küll).
II osa küsimused on seotud seisu kolmekordse kordumisega. Kujuteldaval turniiril on ajakontrolliks 50 minutit partiile, lisaks 10 sekundit igale käigule.
1. Valged teevad käigu, vajutavad kella ja seiskavad selle siis, et teid kutsuda. Teatavad, et käik, mille nad tegid, viib seisu kolmekordsele järjestikusele kordumisele. Kiire pilk partiiprotokollidele näitab, et kordumiseks vajalikud nõuded on täidetud. Mida teete? -
Valged on teinud käigu ja kella vajutanud, seega pole nad enam käigul. Taotlusõigus on kadunud ja partii jätkub (9.2, 9.4).
2. Käib turniiri viimane partii. Vastastikuses ajapuuduses mängitakse vaid lisasekundite arvel. Kumbki käike ei kirjuta. Olete partii jälgimiseks laua lähedal. Valged on käigul ja ütlevad teile, et pärast vastase viimast käiku on seis kordunud kolm korda. Märkasite seda ka ise. Mustad vaidlevad vastu ja kuna kumbki partiid üles ei märgi, nõuavad, et seda jätkataks. -
Tähelepanelikul lugemisel märkate, et art. 9.2b ei nõua partii üleskirjutamist. Kui olete veendunud, et seis on tõepoolest kolm korda kordunud ja taotlus määrustepärane (taotleja käigul), võite fikseerida viigi.
3. Valged kirjutavad käigu protokolli ja seiskavad kella, et teid kutsuda. Ütlevad, et kui teevad selle käigu, kordub seis 3. korda, ja nõuavad seepärast viiki. Pärast kiiret pilguheitu protokollidele leiate, et viimase 10 käigu jooksul käigud kordunud pole. Valged ütlevad, et seis oli kaks korda laual juba 15 käiku tagasi. Mida teete? -
Kordused ei tarvitse olla järjest ja korduma ei pea käigud, vaid seisud. Kui veendute, et seis on sama poole käigulolekul 3. kord sama ja taotlus reeglipärane (taotleja käigul), loete partii viigiks.
4. Jälgite turniiri viimast partiid, kus vastamisi kaks noort mängijat. Mängijad kordavad käike ja sama seis tekibki 3. korda lauale. Kumbki mängija midagi ei taotle. Mida teete? -
Kui kumbki mängija mingit taotlust ei esita, ei võta kohtunik midagi ette. Kuivõrd tegemist oli noorte mängijatega, võib ehk kasutamata jäetud võimalusele tähelepanu juhtida pärast partiid.
Lembit
I osas käib 90 mängijaga lahtine turniir, kus mõtlemisajaks kummalegi 20 minutit.
1. Laual on järgmine seis:
Valged: Ke1, Lf3, Va1 ja h1, Ob2 ja g1, Rf1 ja c3,
Ea2, b3, c2, d3, e4, f2, g2 ja h2 (16).
Mustad: Ke8, Ld8, Va8 ja h8, Oc5 ja e6, Rc6 ja f6,
Ea7, b7, c7, d6, e5, f7, g7 ja h7 (16).
On valgete käik ja nendega mängija kutsub teid, et teatada malendite väärast asendist - mõlemad valged odad paiknevad mustadel väljadel. Mida teete? -
Partiis on tehtud üle 3 käigu ja enam ei võeta seoses malendite vale asendiga vastu mingeid taotlusi. Odad jäävad mustadele väljadele ja partii jatkub. On ju kiirmale (A4a).
2. Kui voor on kümme minutit käinud ja partiides kümmekond käiku tehtud, kutsub üks mängija teid, et teatada segadusest kellaga. Temal jääb alles veel 5 minutit, vastasel 16. Mida teete? -
Kui partiis on tehtud üle 3 käigu, ei võeta ka seoses kellanäitudega vastu mingeid taotlusi (A4a). Kui muidugi üks kell näitaks tervet tundi, peaks kohtunik sekkuma, et mitte riskida kogu turniiri ajakavaga.
3. On jäänud veel viimane partii. Seisate selle kõrval, et jälgida ajapuuduses toimuvat. Valgetega mängija jätab oma kuninga tulle ja vajutab kella. Mustad käivad etturiga ja ründavad valgete lippu, öeldes "tuli" (kuningas oli ju juba tules). Valged protesteerivad ja taotlevad oma eelmise käigu tagasivõtmist, kuna see oli määrustevastane. Mida teete? -
Partii peab jätkuma, nagu see on, kusjuures valged peavad tõrjuma tule, nagu mustad seda nõuavad (öeldes "tuli"). Mis puutub sellesse, kas lugeda seda partiid küllaldase järelevalve all toimuvaks (kohtunik ju jälgib seda) ja suhtuda siis sellesse nagu tavapartiisse, siis minu arvates ei saa reegleid poole partii pealt muuta. Vooru alustati ju küllaldase järelevalveta.
4. Kasutatakse elektroonilisi kelli. Mõlema mängija aeg on läbi. Kriipsuke ekraanil näitab, et mustade nooleke on langenud esimesena. Mustad taotlevad võitu, sest valgete aeg on läbi. Võitu taotlevad ka valged, rõhutades, et mustade aeg sai varem otsa. Mis on partii tulemus? -
Kui mõlemad noolekesed on langenud, loetakse kiirmales partii lõppenuks viigiga. Kriipsukest ekraanil arvesse ei võeta (tavamales küll).
II osa küsimused on seotud seisu kolmekordse kordumisega. Kujuteldaval turniiril on ajakontrolliks 50 minutit partiile, lisaks 10 sekundit igale käigule.
1. Valged teevad käigu, vajutavad kella ja seiskavad selle siis, et teid kutsuda. Teatavad, et käik, mille nad tegid, viib seisu kolmekordsele järjestikusele kordumisele. Kiire pilk partiiprotokollidele näitab, et kordumiseks vajalikud nõuded on täidetud. Mida teete? -
Valged on teinud käigu ja kella vajutanud, seega pole nad enam käigul. Taotlusõigus on kadunud ja partii jätkub (9.2, 9.4).
2. Käib turniiri viimane partii. Vastastikuses ajapuuduses mängitakse vaid lisasekundite arvel. Kumbki käike ei kirjuta. Olete partii jälgimiseks laua lähedal. Valged on käigul ja ütlevad teile, et pärast vastase viimast käiku on seis kordunud kolm korda. Märkasite seda ka ise. Mustad vaidlevad vastu ja kuna kumbki partiid üles ei märgi, nõuavad, et seda jätkataks. -
Tähelepanelikul lugemisel märkate, et art. 9.2b ei nõua partii üleskirjutamist. Kui olete veendunud, et seis on tõepoolest kolm korda kordunud ja taotlus määrustepärane (taotleja käigul), võite fikseerida viigi.
3. Valged kirjutavad käigu protokolli ja seiskavad kella, et teid kutsuda. Ütlevad, et kui teevad selle käigu, kordub seis 3. korda, ja nõuavad seepärast viiki. Pärast kiiret pilguheitu protokollidele leiate, et viimase 10 käigu jooksul käigud kordunud pole. Valged ütlevad, et seis oli kaks korda laual juba 15 käiku tagasi. Mida teete? -
Kordused ei tarvitse olla järjest ja korduma ei pea käigud, vaid seisud. Kui veendute, et seis on sama poole käigulolekul 3. kord sama ja taotlus reeglipärane (taotleja käigul), loete partii viigiks.
4. Jälgite turniiri viimast partiid, kus vastamisi kaks noort mängijat. Mängijad kordavad käike ja sama seis tekibki 3. korda lauale. Kumbki mängija midagi ei taotle. Mida teete? -
Kui kumbki mängija mingit taotlust ei esita, ei võta kohtunik midagi ette. Kuivõrd tegemist oli noorte mängijatega, võib ehk kasutamata jäetud võimalusele tähelepanu juhtida pärast partiid.
Lembit
pühapäev, 10. oktoober 2010
Käik ja aeg
Kanada IA Denommee on kusagil vaadelnud elementaarset seisu
Valged: Kb6, La6 (2). Mustad: Kb8, La8 (2).
Mis saab siis, kui käigul olev valge puudutab mõlemat lippu, aga nooleke tema kellal langeb enne käigu tegemist? Koodeks ei võta arvesse asjaolu, et mõlema lipu puudutamisel on kohustuslik käik Lxa8+ ja pärast seda on tegemist surnud seisuga. Niisiis saab valge kaotuse. Kui valge jõuab lüüa 1. Lxa8+, siis on see igal juhul surnud seis ja viik, sest 1. ... Kxa8 on kohustuslik käik.
Art. 4.6 järgi on käigu tegemiseks vaja, et lööv malend oleks käest vabastatud ja löödud malend ei puudutaks enam lauda. Üldreeglina ei pea koodeks asjaolu, et mängija peab puudutatud malendi lööma, ekvivalendiks käigu tegemisele.
Surnud seisu puhul pole art. 6.9 järgi ajaületus oluline. Pole vaja enam kella vajutada, on aga vaja käik teha.
Laual on järgmine seis
Valged: Ka8, Vd4, Ob2 (3). Mustad: Kh8, Vd8 ja e7, Ef7, g6 ja h7 (6).
Valge on siin sunnitud matistama, sest tema ainuvõimalik käik on Vxd8++. Kui valge ületab aja enne käigu tegemist, on partii viik, kuna mustal pole matile viivaid määrustepäraste käikude seeriaid. Asjaolu, et käik on kohustuslik, ei võeta arvesse, sest enne ajaületust tuleb teha (mitte sooritada) legaalne matikäik. Mõlema vankri puudutamisest võidutaotluseks ei piisa.
Alistumine tähendab alati kaotust, kui partii pole millegipärast juba enne lõppenud (näiteks patiseis laual). Kui mängija sel puhul kirjutab ekslikult protokollile alla, märkides sinna kaotuse, võib kohtunik otsustada tulemuse säilitada.
Või näide Iisraelist. Mängitakse välku. Ühel mehel kukub nooleke just siis, kui ta on löönud vastase viimase etturi. Tal jäi lauale 3 etturit, vastasel ainult oda. Ajaületaja taotles viiki lauale jäänud ebaküllaldase materjali tõttu. Vastane aga leidis, et matt on võimalik: üks ettur võib muunduda odaks ja siis nurka minna. Tekkis vaidlus, kusjuures tõstatus küsimus ka sellest, kas otsustamisel oleks erinevusi tava-, kiir- ja välkmale vahel.
Küllap peame siingi lähtuma artiklist 6.9: ajaületus toob kaotuse, kui aga kuningat mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga matistada ei saa, on tulemuseks viik. Kuivõrd antud juhul oli matiseisu konstrueerimine võimalik (ükskõik kui kunstlikult see ka ei toimuks), siis on partii kaotatud.
Laual on seis Valged: Ke5, Vh5 (2). Mustad: Kh1, Rh2 (2).
Kui siin valge ületab aja, tuleb ta lugeda kaotajaks. Sellest seisust on ju võimalik jõuda näiteks seisuni Ka8, Vb1 - Ka6, Rd5, siin aga võib valge käia Vb8??, millele järgneb Rc7++. Muidugi oleks valge lähteseisus kaotuse vältimiseks lihtsalt ratsu lüüa. Kiir- ja välkmale siin põhimõtteliselt tavamalest ei erine, aga seal peab mängija ise võitu taotlema.
Täna aga saab 80-aastaseks Sillamäe maleelu pikaaegne hing Viktor Meśkov. Malekohtunikuna alustas ta tegutsemist aastal 1951, aastal 1965 jõudis vabariikliku kategooriani. Palju-palju õnne!
Lembit
Valged: Kb6, La6 (2). Mustad: Kb8, La8 (2).
Mis saab siis, kui käigul olev valge puudutab mõlemat lippu, aga nooleke tema kellal langeb enne käigu tegemist? Koodeks ei võta arvesse asjaolu, et mõlema lipu puudutamisel on kohustuslik käik Lxa8+ ja pärast seda on tegemist surnud seisuga. Niisiis saab valge kaotuse. Kui valge jõuab lüüa 1. Lxa8+, siis on see igal juhul surnud seis ja viik, sest 1. ... Kxa8 on kohustuslik käik.
Art. 4.6 järgi on käigu tegemiseks vaja, et lööv malend oleks käest vabastatud ja löödud malend ei puudutaks enam lauda. Üldreeglina ei pea koodeks asjaolu, et mängija peab puudutatud malendi lööma, ekvivalendiks käigu tegemisele.
Surnud seisu puhul pole art. 6.9 järgi ajaületus oluline. Pole vaja enam kella vajutada, on aga vaja käik teha.
Laual on järgmine seis
Valged: Ka8, Vd4, Ob2 (3). Mustad: Kh8, Vd8 ja e7, Ef7, g6 ja h7 (6).
Valge on siin sunnitud matistama, sest tema ainuvõimalik käik on Vxd8++. Kui valge ületab aja enne käigu tegemist, on partii viik, kuna mustal pole matile viivaid määrustepäraste käikude seeriaid. Asjaolu, et käik on kohustuslik, ei võeta arvesse, sest enne ajaületust tuleb teha (mitte sooritada) legaalne matikäik. Mõlema vankri puudutamisest võidutaotluseks ei piisa.
Alistumine tähendab alati kaotust, kui partii pole millegipärast juba enne lõppenud (näiteks patiseis laual). Kui mängija sel puhul kirjutab ekslikult protokollile alla, märkides sinna kaotuse, võib kohtunik otsustada tulemuse säilitada.
Või näide Iisraelist. Mängitakse välku. Ühel mehel kukub nooleke just siis, kui ta on löönud vastase viimase etturi. Tal jäi lauale 3 etturit, vastasel ainult oda. Ajaületaja taotles viiki lauale jäänud ebaküllaldase materjali tõttu. Vastane aga leidis, et matt on võimalik: üks ettur võib muunduda odaks ja siis nurka minna. Tekkis vaidlus, kusjuures tõstatus küsimus ka sellest, kas otsustamisel oleks erinevusi tava-, kiir- ja välkmale vahel.
Küllap peame siingi lähtuma artiklist 6.9: ajaületus toob kaotuse, kui aga kuningat mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga matistada ei saa, on tulemuseks viik. Kuivõrd antud juhul oli matiseisu konstrueerimine võimalik (ükskõik kui kunstlikult see ka ei toimuks), siis on partii kaotatud.
Laual on seis Valged: Ke5, Vh5 (2). Mustad: Kh1, Rh2 (2).
Kui siin valge ületab aja, tuleb ta lugeda kaotajaks. Sellest seisust on ju võimalik jõuda näiteks seisuni Ka8, Vb1 - Ka6, Rd5, siin aga võib valge käia Vb8??, millele järgneb Rc7++. Muidugi oleks valge lähteseisus kaotuse vältimiseks lihtsalt ratsu lüüa. Kiir- ja välkmale siin põhimõtteliselt tavamalest ei erine, aga seal peab mängija ise võitu taotlema.
Täna aga saab 80-aastaseks Sillamäe maleelu pikaaegne hing Viktor Meśkov. Malekohtunikuna alustas ta tegutsemist aastal 1951, aastal 1965 jõudis vabariikliku kategooriani. Palju-palju õnne!
Lembit
kolmapäev, 6. oktoober 2010
Kuidas lõppes partii?
Ega juba lõppenud partii tulemus alati päris selge ole, vahel isegi mitte kogenud kohtunikele. Siit-sealt selle kohta mõned näited.
Austraalias sai mängija mati. Mõni käik varem oli aga tema vastane teinud määrustevastase käigu. Mida peaks nüüd tegema kohtunik?
Ilmselt jätma mati jõusse. Matiga partii lõppes. Määrustevastase käigu korrigeerimise kohta ütleb art. 7.4: Kui partii ajal leitakse...
Kaks austraalia poissi lepivad pärast rohkeid vigu viiki seisus, kus ühel on lauale jäänud vanker ja ratsu, teisel ainult vanker. Analüüsi käigus selgus, et juba paarkümmend käiku varem oli selles partiis üks teisele mati pannud, kumbki seda aga ei märganud. Läheb nüüd kirja võit või viik?
Art. 5.1a ütleb ju, et kuningale mati panekuga on partii kohe lõppenud, tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane. Seejärel toimunu polnud enam oluline, ka mitte protokolli allakirjutamine. Art. 13.1 järgi kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks. Nii oleks ta pidanud sekkuma ja kellad seisma panema.
Austria kunagine tippkohtunik Knebel kirjeldas juhtumit, kus must tegi ajapuuduses käigu ja vajutas kella. Valge ütles: "Patt" ja pani kellad seisma. Must vaatas seisu ja ulatas vastasele käe. Siis leidis üks pealtvaataja, et patti ikkagi polnud. Must tahtis partiid jätkata, aga tal ei lastud seda teha. Ometi pani ta valge kella käima ja see ületas aja.
Must oleks võinud taotleda valge karistamist enda häirimise eest. Karistuse suurus oleks võinud sõltuda sellest, kas ta ütles ettekavatsetult või impulsiivselt. Oleks ehk piisanud 1-2-minutilisest ajakorrektiivist. Antud juhul, kus käesurumine tähendas pati fikseerimisega nõustumist, sai partii läbi.
Brasiilias oli ühel kiriturniiril laual niisugune seis:
Valged: Kd6, Lc6, Eb2, c3 ja e7 (5). Mustad: Ka5, Ec4 (2).
Käigul olnud mustad andsid alla, ometi pani kohtunik kirja viigi, sest laual oli patt. Sealsed mängijad pöördusid siis järelepärimisega RC juhtide poole: kas kohtuniku toimimine oli õige ja kas patt oli tõesti alistumisest tähtsam ning mis oleks saanud, kui sama asi oleks juhtunud tavamales?
RC esimees Gijssen tsiteeris art. 5.1b ja 5.2a, mille järgi nii alistumine kui ka patt lõpetavad partii. Patiga oli partii juba lõppenud, alistumine seega enam ei lugenud.
RC sekretäri Reubeni arvates, kui mõlemad kirjutavad protokollile alla, mille järgi mustad kaotavad ja vahepeal on partiis olnud patt, läheb otsustamisõigus kohtunikule. Tema jätaks sel juhul küll protokolli märgitu kehtima. Mis tähtsus on halbadel käikudel, kui mängija ei mõista, et ta on olnud patis.
Śoti kohtunike käsiraamat Arbiter Guide aga ütleb: Mängijal, kes on alistunud ja märkab siis, et ta on patis või pannud mati, pääseteed pole. Kui oled nõustunud ebakorrektse matitaotlusega, oled partii kaotanud.
Lembit
Austraalias sai mängija mati. Mõni käik varem oli aga tema vastane teinud määrustevastase käigu. Mida peaks nüüd tegema kohtunik?
Ilmselt jätma mati jõusse. Matiga partii lõppes. Määrustevastase käigu korrigeerimise kohta ütleb art. 7.4: Kui partii ajal leitakse...
Kaks austraalia poissi lepivad pärast rohkeid vigu viiki seisus, kus ühel on lauale jäänud vanker ja ratsu, teisel ainult vanker. Analüüsi käigus selgus, et juba paarkümmend käiku varem oli selles partiis üks teisele mati pannud, kumbki seda aga ei märganud. Läheb nüüd kirja võit või viik?
Art. 5.1a ütleb ju, et kuningale mati panekuga on partii kohe lõppenud, tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane. Seejärel toimunu polnud enam oluline, ka mitte protokolli allakirjutamine. Art. 13.1 järgi kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks. Nii oleks ta pidanud sekkuma ja kellad seisma panema.
Austria kunagine tippkohtunik Knebel kirjeldas juhtumit, kus must tegi ajapuuduses käigu ja vajutas kella. Valge ütles: "Patt" ja pani kellad seisma. Must vaatas seisu ja ulatas vastasele käe. Siis leidis üks pealtvaataja, et patti ikkagi polnud. Must tahtis partiid jätkata, aga tal ei lastud seda teha. Ometi pani ta valge kella käima ja see ületas aja.
Must oleks võinud taotleda valge karistamist enda häirimise eest. Karistuse suurus oleks võinud sõltuda sellest, kas ta ütles ettekavatsetult või impulsiivselt. Oleks ehk piisanud 1-2-minutilisest ajakorrektiivist. Antud juhul, kus käesurumine tähendas pati fikseerimisega nõustumist, sai partii läbi.
Brasiilias oli ühel kiriturniiril laual niisugune seis:
Valged: Kd6, Lc6, Eb2, c3 ja e7 (5). Mustad: Ka5, Ec4 (2).
Käigul olnud mustad andsid alla, ometi pani kohtunik kirja viigi, sest laual oli patt. Sealsed mängijad pöördusid siis järelepärimisega RC juhtide poole: kas kohtuniku toimimine oli õige ja kas patt oli tõesti alistumisest tähtsam ning mis oleks saanud, kui sama asi oleks juhtunud tavamales?
RC esimees Gijssen tsiteeris art. 5.1b ja 5.2a, mille järgi nii alistumine kui ka patt lõpetavad partii. Patiga oli partii juba lõppenud, alistumine seega enam ei lugenud.
RC sekretäri Reubeni arvates, kui mõlemad kirjutavad protokollile alla, mille järgi mustad kaotavad ja vahepeal on partiis olnud patt, läheb otsustamisõigus kohtunikule. Tema jätaks sel juhul küll protokolli märgitu kehtima. Mis tähtsus on halbadel käikudel, kui mängija ei mõista, et ta on olnud patis.
Śoti kohtunike käsiraamat Arbiter Guide aga ütleb: Mängijal, kes on alistunud ja märkab siis, et ta on patis või pannud mati, pääseteed pole. Kui oled nõustunud ebakorrektse matitaotlusega, oled partii kaotanud.
Lembit
pühapäev, 3. oktoober 2010
Austraallased kordavad käike
Mingeid radikaalseid ettepanekuid reeglite muutmiseks tehakse harva. Austraallased näivad ühega olevat hakkama saanud. Nimelt on seal kurdetud seisu kolmekordse kordumise reeglite keerukuse üle. Nüüd soovitatakse seisu kolmekordse kordumise asemel üle minna kahekordsele. Niisiis kui teie kavatsetud käik või juba vastase viimane käik tooksid kaasa seisu kordumise ning muidugi kui käigul on sama mängija ning vahepeal pole midagi muutunud ka vangerdamise või möödaminnes löömise õiguse suhtes, saategi taotleda viiki.
Asjal oleksid muidugi oma positiivsed küljed. Mängijal oleks kahekordset kordumist lihtsam tõestada, kohtunikul kontrollida. Liiati takistab see käikude kordamist aja võitmiseks eriti lisasekunditega mängimisel. Mõnedes lõppmängudes esineb ju kahekordseid kordusi sageli. Ka hilisematele partii läbimängijatele oleks asi lihtsam ja huvitavam. Viiki võiksid vastasele pakkuda ka ilma sõnadeta - tee lihtsalt selline käik, mis võimaldaks tal seisu korrata.
Aga ka ettepaneku autorid ise arvavad, et ega suurt lootust selle läbiminekuks pole - kolmekordse kordumise reegel on juba väga kaua püsinud, aga inimestele muutused ei meeldi.
Või teete käigu ja pärast vastase vastukäiku leiate, et see siiski kõige parem polnud ning tahate nüüd nupu endisele väljale tagasi panna ja siis uud ideed proovida, aga ei saa, sest vastane võiks siis kohe viiki nõuda. Arvatakse, et nii juhtuks palju rohkem viike eksituse tõttu ning võita oleks raskem, sest mängijad peavad kulutama aega vältimaks seise, mis juba laeval olnud.
Nii et vaevalt ettepanekust asja saab. Lisavariandina on austraallased pakkunud, et ehk võiks nõuda, et kordused peaksid aset leidma järjest. Ka nii võiks olla kergem kontrollida.
Probleeme tekitas seal selline juhtum: Mustal oli veel 3-4 minutit aega ja võiduseis. Kuna iga käiguga sai 30 sekundit juurde, otsustas ta korrata käike. Kordusi ta aga õigesti ei lugenud ja nii sai valge, kellel vähem aega, võimaluse viigitaotluseks. Taotluse asemel aga vaatas valge mustale otsa ja ütles: "Viik". Must, kes arvas, et seis on kordunud vaid kaks korda, vastas: "Ei!" Valge tegi käigu. Nüüd oli seis igatahes 3 korda kordunud, aga koos käimisega kadus ka taotlusõigus. Must tegi uue käigu, mis tekitas uue seisu, ja võitis kiiresti.
Mõni tund hiljem saab kohtunik meili, kus musta süüdistatakse petmises. Mingeid viiteid reeglitele polnud, kuid must olevat teinud kordustega midagi valesti ja ta oleks pidanud mõistma, et seis on kordunud ja leppima viiki. Kohtunik aga oleks pidanud sekkuma ja lugema partii viigiks.
Viigi fikseerimist peavad taotlema ikkagi mängijad ise. Kohtuniku poole kohe ei pöördutud. Tagantjärele pole aga enam midagi teha.
Mis puutub aga mobiilihelinatesse, siis on Austraalias nendel turniiridel, mis ei lähe FIDE reitinguarvestusse, võetud kasutusele kaheastmeline karistussüsteem: esimene helin toob kaasa hoiatuse ja vastane saab oma allesjäänud mõtlemisajale 5 minutit juurde, teine helin viib kaotusele. Kõnelda mobiiliga seejuures muidugi ei tohi.
Lembit
Asjal oleksid muidugi oma positiivsed küljed. Mängijal oleks kahekordset kordumist lihtsam tõestada, kohtunikul kontrollida. Liiati takistab see käikude kordamist aja võitmiseks eriti lisasekunditega mängimisel. Mõnedes lõppmängudes esineb ju kahekordseid kordusi sageli. Ka hilisematele partii läbimängijatele oleks asi lihtsam ja huvitavam. Viiki võiksid vastasele pakkuda ka ilma sõnadeta - tee lihtsalt selline käik, mis võimaldaks tal seisu korrata.
Aga ka ettepaneku autorid ise arvavad, et ega suurt lootust selle läbiminekuks pole - kolmekordse kordumise reegel on juba väga kaua püsinud, aga inimestele muutused ei meeldi.
Või teete käigu ja pärast vastase vastukäiku leiate, et see siiski kõige parem polnud ning tahate nüüd nupu endisele väljale tagasi panna ja siis uud ideed proovida, aga ei saa, sest vastane võiks siis kohe viiki nõuda. Arvatakse, et nii juhtuks palju rohkem viike eksituse tõttu ning võita oleks raskem, sest mängijad peavad kulutama aega vältimaks seise, mis juba laeval olnud.
Nii et vaevalt ettepanekust asja saab. Lisavariandina on austraallased pakkunud, et ehk võiks nõuda, et kordused peaksid aset leidma järjest. Ka nii võiks olla kergem kontrollida.
Probleeme tekitas seal selline juhtum: Mustal oli veel 3-4 minutit aega ja võiduseis. Kuna iga käiguga sai 30 sekundit juurde, otsustas ta korrata käike. Kordusi ta aga õigesti ei lugenud ja nii sai valge, kellel vähem aega, võimaluse viigitaotluseks. Taotluse asemel aga vaatas valge mustale otsa ja ütles: "Viik". Must, kes arvas, et seis on kordunud vaid kaks korda, vastas: "Ei!" Valge tegi käigu. Nüüd oli seis igatahes 3 korda kordunud, aga koos käimisega kadus ka taotlusõigus. Must tegi uue käigu, mis tekitas uue seisu, ja võitis kiiresti.
Mõni tund hiljem saab kohtunik meili, kus musta süüdistatakse petmises. Mingeid viiteid reeglitele polnud, kuid must olevat teinud kordustega midagi valesti ja ta oleks pidanud mõistma, et seis on kordunud ja leppima viiki. Kohtunik aga oleks pidanud sekkuma ja lugema partii viigiks.
Viigi fikseerimist peavad taotlema ikkagi mängijad ise. Kohtuniku poole kohe ei pöördutud. Tagantjärele pole aga enam midagi teha.
Mis puutub aga mobiilihelinatesse, siis on Austraalias nendel turniiridel, mis ei lähe FIDE reitinguarvestusse, võetud kasutusele kaheastmeline karistussüsteem: esimene helin toob kaasa hoiatuse ja vastane saab oma allesjäänud mõtlemisajale 5 minutit juurde, teine helin viib kaotusele. Kõnelda mobiiliga seejuures muidugi ei tohi.
Lembit
kolmapäev, 29. september 2010
Kaugelt vaadates
Nii maleolümpia kui ka FIDE kongress Hantõ-Mansiiskis on lähenemas oma kõrgpunktile. Ametlik info komisjonide töö kohta on peaaegu olematu. Üht-teist on teada śveitsi süsteemi paarimise komitee töö kohta. Midagi eriti huvitavat seal ilmselt ei juhtunud ja läks ilmselt nii nagu mõni nädal tagasi sai prognoositud (1. IX Kongress läheneb). Tegeldi reitingutel põhineva śveitsi süsteemiga ehk täpsemalt Hollandi variandiga ja õiendati needsamad paar viga, millele juba viidatud sai.
Kui kirjatähe järgi poleks seni paarimisel tulnud relatiivseid kriteeriume üldse arvesse võtta, siis nüüd loetakse need absoluutsetega peaaegu samaväärseteks. Teada on, et kasvõi Austraalias olid paljud kohtunikud, kelle arvates ülemine tabelipool pidi kindlasti kohtuma alumisega, viidanud just reeglite sõnastusele. Aga õiged värvid on kindlasti olulised.
Teine parandus puudutab mängijate vabaks jätmist. Reeglite senisest tekstist võis välja lugeda, et selleks peaks kindlasti olema viimases punktigrupis kõige madalamal paiknev mängija, kes veel polnud mänguta punkti saanud. Nüüd tuleb vabaks jätta selline madalaimal kohal olev mängija, kelle grupist äraviimine aitab kõige paremini kaasa värvide tasakaalule selles grupis. Vähemalt Swiss Mastersi programm arvestas seda niigi. Aga eks ootame ära ametliku teksti. Arutusel olnud ka Eduard Dubovi ettepanekud nii paarimiseks kui ka kogu maleolümpia korraldamiseks, aga kuivõrd need olid ilmselt niisama keerukad kui sel matemaatikul ikka, siis lükati testimine ja diskussioon edasi.
Mittemängijana olümpiat jälgides torkab eelkõige silma paarimine. Kui eelmisel olümpial voorude arv varasemalt 13-lt või 14-lt viidi 11-le, siis põhjendati seda kiirendussüsteemi rakendamisega. Enam ei kohtunud tabeli esimene ja teine pool, vaid 1. ja 2. ning 3. ja 4. veerand. Nii loodeti vältida ajaraiskamist väga ebavõrdsetele matśidele. Ülemises tabelipooles olevad võistkonnad said siis endale kirja kujutletavad 2 punkti, mis kadusid enne 3. vooru paarimist. Kui vaadata seda olümpiat, siis näeme, et 1. voorus kohtusid Venemaa-1 (1.) - Iirimaa (75.), Iraak (76.) - Ukraina (2.) jne. Seega on kiirendussüsteemist jälle loobutud ja mängitakse nagu tavaliselt. Voore on aga ikka 11. Põhjendust ei tea.
Matśipunktid on seegi kord nii paarimisel kui ka kohtade jagamisel kõige tähtsam näitaja. Kui aga eelmisel korral nende võrdsusel otsustas Sonneborn-Bergeri süsteem, siis seekord partiipunktid (mis tundubki loomulikum) ja meeskondlik reiting. Paaritakse kõigepealt tabeli ülaosa ülalt alla, siis tabeli lõpp alt üles ja lõpuks keskkoht ise. Värvid on suhteliselt ebaolulised (võistkonnas on ju paarisarv mängijaid). Ükski võistkond küll kolm korda järjest sama värviga mängida ei saa, aga teisest samasugusest värvist numbrit ei tehta. Värvid püütakse kõigepealt võrdsustada ja siis vaadata, kuidas nad vahelduvad.
Enam polnud vaidlust selle üle, kas võistkonnas võib olla vaid 3 mängijat. Võib küll, ainult viimast lauda tühjaks jätta ei tohi.
Viigipakkumisel on igasugused piirangud kadunud. Eelmisel korral ei piisanud isegi seisu kolmekordsest kordumisest, kui see juhtus liiga vara. Tõsi küll, kui peaks kindlaks tehtama, et tegemist oli varasema kokkuleppega (aga kuidas?), võib peakohtunik ka nüüd mõlemale kaotuse panna.
Dopingukontrolliga hirmutatakse vaid turniiri lõpupoole.
Nulltolerants partiidele hilinemisel püsib, aga on läinud veidi leebemaks. Peakohtunik võib nimelt viivitada vooru algusega, kui millegipärast tekib probleeme mängijate jõudmisega mängusaali. Voor algab, kui peakohtunik selleks korralduse annab. Kui mängijad on juba laua juures, aga keegi peab sealt millegipärast enne vooru algust lahkuda, võib ta seda teha matśikohtuniku loal.
Eesti võistkonnad on seni olnud tublid. Loomulik, et esimestel laudadel on raskem mängida kui viimastel. Ja kui lähtuda Kaido tänasest intervjuust Postimehele, on ka korraldajad igati toime tulnud.
Lembit
Kui kirjatähe järgi poleks seni paarimisel tulnud relatiivseid kriteeriume üldse arvesse võtta, siis nüüd loetakse need absoluutsetega peaaegu samaväärseteks. Teada on, et kasvõi Austraalias olid paljud kohtunikud, kelle arvates ülemine tabelipool pidi kindlasti kohtuma alumisega, viidanud just reeglite sõnastusele. Aga õiged värvid on kindlasti olulised.
Teine parandus puudutab mängijate vabaks jätmist. Reeglite senisest tekstist võis välja lugeda, et selleks peaks kindlasti olema viimases punktigrupis kõige madalamal paiknev mängija, kes veel polnud mänguta punkti saanud. Nüüd tuleb vabaks jätta selline madalaimal kohal olev mängija, kelle grupist äraviimine aitab kõige paremini kaasa värvide tasakaalule selles grupis. Vähemalt Swiss Mastersi programm arvestas seda niigi. Aga eks ootame ära ametliku teksti. Arutusel olnud ka Eduard Dubovi ettepanekud nii paarimiseks kui ka kogu maleolümpia korraldamiseks, aga kuivõrd need olid ilmselt niisama keerukad kui sel matemaatikul ikka, siis lükati testimine ja diskussioon edasi.
Mittemängijana olümpiat jälgides torkab eelkõige silma paarimine. Kui eelmisel olümpial voorude arv varasemalt 13-lt või 14-lt viidi 11-le, siis põhjendati seda kiirendussüsteemi rakendamisega. Enam ei kohtunud tabeli esimene ja teine pool, vaid 1. ja 2. ning 3. ja 4. veerand. Nii loodeti vältida ajaraiskamist väga ebavõrdsetele matśidele. Ülemises tabelipooles olevad võistkonnad said siis endale kirja kujutletavad 2 punkti, mis kadusid enne 3. vooru paarimist. Kui vaadata seda olümpiat, siis näeme, et 1. voorus kohtusid Venemaa-1 (1.) - Iirimaa (75.), Iraak (76.) - Ukraina (2.) jne. Seega on kiirendussüsteemist jälle loobutud ja mängitakse nagu tavaliselt. Voore on aga ikka 11. Põhjendust ei tea.
Matśipunktid on seegi kord nii paarimisel kui ka kohtade jagamisel kõige tähtsam näitaja. Kui aga eelmisel korral nende võrdsusel otsustas Sonneborn-Bergeri süsteem, siis seekord partiipunktid (mis tundubki loomulikum) ja meeskondlik reiting. Paaritakse kõigepealt tabeli ülaosa ülalt alla, siis tabeli lõpp alt üles ja lõpuks keskkoht ise. Värvid on suhteliselt ebaolulised (võistkonnas on ju paarisarv mängijaid). Ükski võistkond küll kolm korda järjest sama värviga mängida ei saa, aga teisest samasugusest värvist numbrit ei tehta. Värvid püütakse kõigepealt võrdsustada ja siis vaadata, kuidas nad vahelduvad.
Enam polnud vaidlust selle üle, kas võistkonnas võib olla vaid 3 mängijat. Võib küll, ainult viimast lauda tühjaks jätta ei tohi.
Viigipakkumisel on igasugused piirangud kadunud. Eelmisel korral ei piisanud isegi seisu kolmekordsest kordumisest, kui see juhtus liiga vara. Tõsi küll, kui peaks kindlaks tehtama, et tegemist oli varasema kokkuleppega (aga kuidas?), võib peakohtunik ka nüüd mõlemale kaotuse panna.
Dopingukontrolliga hirmutatakse vaid turniiri lõpupoole.
Nulltolerants partiidele hilinemisel püsib, aga on läinud veidi leebemaks. Peakohtunik võib nimelt viivitada vooru algusega, kui millegipärast tekib probleeme mängijate jõudmisega mängusaali. Voor algab, kui peakohtunik selleks korralduse annab. Kui mängijad on juba laua juures, aga keegi peab sealt millegipärast enne vooru algust lahkuda, võib ta seda teha matśikohtuniku loal.
Eesti võistkonnad on seni olnud tublid. Loomulik, et esimestel laudadel on raskem mängida kui viimastel. Ja kui lähtuda Kaido tänasest intervjuust Postimehele, on ka korraldajad igati toime tulnud.
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)