Mida siis veel lugeja viimasest Chesscafest välkmale kohta vastustest USA-st, Iraanist ja Belgiast tulnud küsimustele teada saab? Kogenud mängija jaoks siin vast midagi uudist pole. Aga siiski.
Tasub meeles pidada järgmine juhtum. Valge aeg saab otsa, mustal veel mitte. Must teeb aga nüüd määrustevastase käigu ja valge võib taotleda võitu. Tegemist on ilmselt mitteküllaldase järelevalvega. See tähendab, et nii kaua, kui mängija pole noolekese langemist taotlenud, ei loeta seda langenuks.
Leiame selle kiirmale reeglitest (rakenduvad ka välgus): Nooleke loetakse langenuks, kui mängija on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse (A4d1), aga ka välkmale omadest: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu (B3c). Ja nii saabki aja ületanud valge võidu.
Niisamuti võiks aja ületanud valge taotleda viiki, kui ta on pandud patti ning seetõttu pole tal ühtki määrustepärast käiku, aga vastane on unustanud ütlemata, et valge on aja üle lasknud.
On ka jälle üks sageli korduv küsimus. Mida teha, kui vastane puudutab oma malendit, millega kavatseb käia, veel enne, kui vastane on jõudnud tema kella käima vajutada? - Ega siin polegi midagi teha. Mängija on ju käigul niipea, kui tema vastasmängija käik on tehtud (mitte sooritatud). Heaks tooniks sellise tegevuse pidevat kordumist muidugi pidada ei sa.
MIda teha, kui vastane on oma kuninga kogemata tulle jätnud? - Pange kellad seisma ja taotlege võitu, sest vastane on ilmselt sooritanud määrustevastase käigu. Kui tules olev kuningas maha lüüa, siis olete ise teinud viimase määrustevastase käigu ja võitu võib hakata taotlema hoopis vastane.
Kui panete vastasele mati, piisab sellest, kui panete oma malendi sihtväljale ja ta seal käest vabastate. Kellade seiskamine pole sel juhul enam oluline.
Käike tuleb teha ainult ühe käega. Eksis see ameeriklane, kes arvas, et vangerdada võib ikkagi kahe käega.
Lembit
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar