Mängija viib oma etturi viimasele reale, vajutab kella ja asendab siis oma etturi mingi sama värvi malendiga. Kas ta kaotab partii, kui selgub, et tegemist oli määrustevastase käiguga?
Vastuse leiame koodeksi artiklitest 6.1 ja 7.4. Karistused sõltuvad sellest, millise ajakontrolliga on tegemist. Kui käib tavapartii, saab vastasmängija kahel esimesel korral 2 minutit lisaaega, kolmas määrustevastane käik toob kaotuse. Sama juhtub ka kiir- ja välkmales, kui tegemist on küllaldase järelevalvega. Kuivõrd tegemist on etturi muundamisega, võib kohtunik omal algatusel analoogiliselt sekkuda ka kiirmales. Küllaldase järelevalveta välkmales toob selline käik kaotuse. Kui partii loetakse mängijale kaotatuks, peab vastasel olema piisavalt matistamismaterjali. Muidu saab ta ainult viigi.
Analoogiline peaks vastus olema teisele küsimusele: kas mängija võib taotleda võitu, kui vastane ründab oma kuningaga tema kuningat, ilma seda ise märkamata.
Valge teeb käigu, andes mustale kuningale tuld. Must jällegi ei märka seda ja annab ise tuld valge kuningale, mis on loomulikult määrustevastane käik. Nüüd näeb aga must, et valge nooleke on langenud. Sri Lankast pärit küsija arvates tuleks partiis taastada korrektne seis ning anda valgele 2 minutit aega juurde. Valge oleks muidu partii ajaga kaotanud, aga kui need täiendavad minutid arvesse võtta, muutuks kõik.
Ilmselt ei leia me koodeksist artiklit, mis täpselt ära ütleks, kuidas toimida. Otsime siis analoogiat. Geurt pakub selleks art. 5.1: "Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale mati. Sellega on partii kohe lõppenud, tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane." Kuivõrd ka antud juhul polnud otsustav käik määrustepärane, ei tohiks ka see otsekohe partiid lõpetada.
Hispaaniast on juhtum ühelt kiirturniirilt. Üks mees käib vankriga ja laseb nupu käest lahti, aga kella ei vajuta. Siis haarab uuesti vankri, aga paneb selle nüüd teisele väljale. Esmalt tehtud käik oli määrustepärane, aga suur viga. Kohale kutsutud kohtunik ütles, et kuna kella ei vajutatud, võib vankriga teha mistahes määrustepärase käigu. Oli see korrektne toimimine?
Loomulikult mitte. Art. 4.6 ütleb: "Kui määrustepärase käiguna või selle käigu osana on malend mingil väljal käest vabastatud, ei saa seda sellel käigul asetada teisele väljale." Kellavajutusel pole seejuures tähtsust.
Küllap on neid juhtumeid rohkemgi, kus koodeks täpselt ei ütle, kuidas tomida. Nii on mult viimasel ajal küsitud, kuidas oleksin toiminud Karksi-Nuia kiirturniiril, kus üks mängija oma etturi hoopis teist värvi lipuks muutis.
Reeglite komisjoni esimees on ühes 2002. a. pärit kirjatöös kirjutanud, et etturi muundamine tähendab vaid tema muutmist sama värvi malendiks (art. 3.7c). Muutmine teist värvi malendiks pole määrustevastane käik, vaid määrustevastane tegevus. Vahe on selles, et kui määrustevastase käigu puhul näeb koodeks täpselt ette, kuidas kohtunik peaks toimima, siis määrustevastase tegevuse puhul ta seda ei tee ja jätab kohtuniku käed suhteliselt vabaks. Nii et siin ei saa 100 %-lise kindlusega öelda, kuidas kohtunik peaks toimima. Ise arvan, et sel juhul peaks segaduse tekitaja saama karistuse ja arvatavasti ajalise, lauale ilmunud teist värvi malendit ei tohiks aga kohtunik lubada vastasmängijal liigutada lubada. Male pole kabe, kus analoogilisel juhul kõik oleneb vastasmängija suvast.
Veel üks pisiasi. Kohtade jagamise reeglites (ka Eesti malekohtuniku käsiraamat lk. 41) on ühe võimaliku näitajana toodud mustade malenditega mängitud partiide suurem arv. Nüüd selgub, et õige on mustade malenditega võidetud partiide suurem arv.
Lembit
kolmapäev, 31. august 2011
pühapäev, 28. august 2011
Aeg on üle
Nüüd küsimusi - vastuseid ajaületusjuhtude kohta.
Valgel on kuningas ja oda, mustal kuningas, lipp ja vanker. Musta nooleke langeb. - Sõltumata ajakontrollist on seis viik, sest valgel matistamisvõimalus puudub. Kui aga mustal oleks lisaks veel ettur, loetaks seis valge võiduks. Must võiks etturi ratsuks muundada ja siis oleks musta kuninga matistamine võimalik.
Partii tulemus ei sõltu sellisel juhul vastasele jäänud mõtlemisajast. Kui valgel oleks musta noolekese langedes veel vaid paar sekundit aega, tuleks otsustada samamoodi. Otsustajaks on vaid seis.
Taas on päevavalgust näinud India kohtuniku Saharasbudbe poolt juba 9 aastat tagasi koostatud tabel, mis näitab, kuidas kohtunik peaks toimima, kui üks pool ületab mingi materjali vahekorra juures aja. Tinglikult on ajaületajaks kõigil juhtudel valged. Laual on:
Valgel Mustal
1) K + mistahes malendid - üksik K viik
2) K + erivärvil. O / R / E - K + O 0 : 1
3) K + L / V / samavärvil. O - K + O viik
4) K + erivärvil. O / R / E +
mistahes, näit. K + L + R - K + O 0 : 1
5) K + V / O / R / E - K + R 0 : 1
6) K + L - K + R viik
7) K + V / O / R / E +
mistahes, näit. K + L + R - K + R 0 : 1
8) K + mistahes jõud - K+L/ V / 2O / O+R / E / 2R 0 : 1
Küsimus digitaalkelladest. Mõlemad kellapooled näitavad ajaks 0.00, aga ühel poolel on ka nooleke, mis näitab, et just see pool ületas aja esimesena. On siin partii tulemuseks viik või mitte?
Kui on selge, kumb pool ületas aja esimesena, tuleb sellele arvestada kaotus. Kui lõppseisu aga määrustepäraste käikudega võita ei saaks, fikseeritakse viik. Samuti lõpeb asi viigiga ka küllaldase järelevalveta mängitavates kiir- ja välkpartiides.
Ühele Sri Lanka mehele on Geurt püüdnud seekord selgitada koodeksi artiklit 6.11. Selles öeldakse: Kui mõlemad noolekesed on langenud ja on võimatu kindlaks teha, kumb nooleke langes esimesena, siis
a) partii jätkub, kui see juhtub mistahes mänguperioodil peale viimase; b) partii on viik, kui see juhtub mänguperioodil, kus tuleb sooritada kõik ülejäänud käigud.
Partiides võib ju kasutada väga erinevaid ajakontrolle. Näiteks:
1) 2 tundi 40 käigule ja 1 tund partii lõpuni (2 perioodi),
2) 1 tund 40 min. 40 käigule + 50 min. 20 käigule ja 15 min. ülejäänud käikudele, kusjuures alates avakäigust lisandub iga käiguga 30 sekundit (3 perioodi),
3) 2 tundi kogu partiile (1 periood).
On võimalik, et iga perioodi lõpul on mõlemad noolekesed langenud ning pole selge, kumb neist langes esimesena. Kui nii juhtub 1. näites 1. perioodi lõpul või 2. näites 1. või 2. perioodi lõpul, siis partii jätkub. Kui aga on teada, kumb nooleke langes esimesena, on olukord erinev. Kui tegemist on viimase perioodiga, loetakse mäng viigiks.
Kalju Kajaku ärasaatmisel jäi kahjuks käimata. Olin juba varem end kirja pannud Dovlatovi sümpoosionile. Muide kõigepealt kõneldi sellel üritusel malest. Trivimi Velliste andis sümpoosioni juhtinud Ülo Tuulikule kätte Muinsuskaitse Seltsi tänumedali Paul Kerese mälestuse jäädvustamise ja populariseerimise eest.
Lembit
Valgel on kuningas ja oda, mustal kuningas, lipp ja vanker. Musta nooleke langeb. - Sõltumata ajakontrollist on seis viik, sest valgel matistamisvõimalus puudub. Kui aga mustal oleks lisaks veel ettur, loetaks seis valge võiduks. Must võiks etturi ratsuks muundada ja siis oleks musta kuninga matistamine võimalik.
Partii tulemus ei sõltu sellisel juhul vastasele jäänud mõtlemisajast. Kui valgel oleks musta noolekese langedes veel vaid paar sekundit aega, tuleks otsustada samamoodi. Otsustajaks on vaid seis.
Taas on päevavalgust näinud India kohtuniku Saharasbudbe poolt juba 9 aastat tagasi koostatud tabel, mis näitab, kuidas kohtunik peaks toimima, kui üks pool ületab mingi materjali vahekorra juures aja. Tinglikult on ajaületajaks kõigil juhtudel valged. Laual on:
Valgel Mustal
1) K + mistahes malendid - üksik K viik
2) K + erivärvil. O / R / E - K + O 0 : 1
3) K + L / V / samavärvil. O - K + O viik
4) K + erivärvil. O / R / E +
mistahes, näit. K + L + R - K + O 0 : 1
5) K + V / O / R / E - K + R 0 : 1
6) K + L - K + R viik
7) K + V / O / R / E +
mistahes, näit. K + L + R - K + R 0 : 1
8) K + mistahes jõud - K+L/ V / 2O / O+R / E / 2R 0 : 1
Küsimus digitaalkelladest. Mõlemad kellapooled näitavad ajaks 0.00, aga ühel poolel on ka nooleke, mis näitab, et just see pool ületas aja esimesena. On siin partii tulemuseks viik või mitte?
Kui on selge, kumb pool ületas aja esimesena, tuleb sellele arvestada kaotus. Kui lõppseisu aga määrustepäraste käikudega võita ei saaks, fikseeritakse viik. Samuti lõpeb asi viigiga ka küllaldase järelevalveta mängitavates kiir- ja välkpartiides.
Ühele Sri Lanka mehele on Geurt püüdnud seekord selgitada koodeksi artiklit 6.11. Selles öeldakse: Kui mõlemad noolekesed on langenud ja on võimatu kindlaks teha, kumb nooleke langes esimesena, siis
a) partii jätkub, kui see juhtub mistahes mänguperioodil peale viimase; b) partii on viik, kui see juhtub mänguperioodil, kus tuleb sooritada kõik ülejäänud käigud.
Partiides võib ju kasutada väga erinevaid ajakontrolle. Näiteks:
1) 2 tundi 40 käigule ja 1 tund partii lõpuni (2 perioodi),
2) 1 tund 40 min. 40 käigule + 50 min. 20 käigule ja 15 min. ülejäänud käikudele, kusjuures alates avakäigust lisandub iga käiguga 30 sekundit (3 perioodi),
3) 2 tundi kogu partiile (1 periood).
On võimalik, et iga perioodi lõpul on mõlemad noolekesed langenud ning pole selge, kumb neist langes esimesena. Kui nii juhtub 1. näites 1. perioodi lõpul või 2. näites 1. või 2. perioodi lõpul, siis partii jätkub. Kui aga on teada, kumb nooleke langes esimesena, on olukord erinev. Kui tegemist on viimase perioodiga, loetakse mäng viigiks.
Kalju Kajaku ärasaatmisel jäi kahjuks käimata. Olin juba varem end kirja pannud Dovlatovi sümpoosionile. Muide kõigepealt kõneldi sellel üritusel malest. Trivimi Velliste andis sümpoosioni juhtinud Ülo Tuulikule kätte Muinsuskaitse Seltsi tänumedali Paul Kerese mälestuse jäädvustamise ja populariseerimise eest.
Lembit
kolmapäev, 24. august 2011
Üsna elementaarsest
Viimases Chesscafes on tõstatatud mõningaid küsimusi malendite puudutamise kohta. Üks neist käsitleb mõne aasta tagust juhtumit seenioride MM-võistlustelt. Valged vankrid seisid c1 ja d1, must vanker d5. Valge tõstab vankri c1-lt ja lööb sellega musta vakri, siis parandab oma vea, paneb vankri c1 tagasi ja lööb d1 olnud vankriga. Must nõuab reeglite rakendamist. Kohtunik lubab valgel lüüa Vd1xd5.
Põhjenduseks väitis ta, et tegemist oli löömiskäiguga, muidu oleks ta lasknud teha käigu c1 olnud vankriga. Oli ilmne, et c1 vankrit ei puudutatud meelega (art. 4.3), vaid eksikombel, kuna kaks vankrit olid kõrvuti. Kohapeal oli enamus mängijaist ja kohtunikest jäänud teistsugusele seisukohale. Geurt siiski leiab, et ilmselt polnud mainitud artikli mõttes tegemist meelega puudutamisega ja nõustub küsimuse tõstataja arvamusega.
Ka India noortevõistlustel ollakse hädas malendite puudutamisega. Üks ütleb, et vastane puudutas mingit nuppu, teine aga eitab seda. Küllalt tavaline asi. Ise pidin alles äsja samasuguse olukorraga kokku puutuma noorte kabe MM-il.
Kui kohtunik pealt ei näinud, mis tegelikult juhtus, on tal peaaegu võimatu teha mõlemale poolele meelepärast otsust. On muidugi võimalik küsitleda laua juures olnud pealtvaatajaid, kui neid leidub. Kui aga selgust pole, kas nuppu puudutati või mitte, tuleb arvestada, et puudutamist pole olnud. Niisama ka näiteks viigipakkumise puhul: kui üks mängija väidab, et tema poolt pakutud viik olevat vastu võetud, aga mõlemasse partiiprotokolli seda märgitud pole, kohtunik seda ei kuulnud ja vastane eitab, siis pole viiki lepitud. Partii jätkub mõlemal juhul laual olnud seisust.
Üks Inglismaalt tulnud kiri kurdab, et ajuti tõstavad mängijad malendeid väga hooletult ega pane neid väljade keskele. Vastase nuppude kohendamine häirib, viib mõtted partiist eemale. Küsitakse, missuguse reegli alusel peaks vastaselt nõudma korralikumat toimimist ja mille alusel eksijaid karistada.
Aga ega koodeksis tõepoolest pole artikleid malendite paigutamise kohta. Kohtunikule muidugi öelda võib ja loota, et see siis ka vastase korrale kutsub. Geurt leiab, et rakendada saab art. 12.6, mis keelab vastasmängijat ükskõik mis moel häirida või segada. Järelikult võib minna ka hooletute mängijate karistamisele (art. 12.7, 13.4).
Täna jätame hüvasti Leo Tivasega, homme Jevgeni Kaljundiga.
Lembit
Põhjenduseks väitis ta, et tegemist oli löömiskäiguga, muidu oleks ta lasknud teha käigu c1 olnud vankriga. Oli ilmne, et c1 vankrit ei puudutatud meelega (art. 4.3), vaid eksikombel, kuna kaks vankrit olid kõrvuti. Kohapeal oli enamus mängijaist ja kohtunikest jäänud teistsugusele seisukohale. Geurt siiski leiab, et ilmselt polnud mainitud artikli mõttes tegemist meelega puudutamisega ja nõustub küsimuse tõstataja arvamusega.
Ka India noortevõistlustel ollakse hädas malendite puudutamisega. Üks ütleb, et vastane puudutas mingit nuppu, teine aga eitab seda. Küllalt tavaline asi. Ise pidin alles äsja samasuguse olukorraga kokku puutuma noorte kabe MM-il.
Kui kohtunik pealt ei näinud, mis tegelikult juhtus, on tal peaaegu võimatu teha mõlemale poolele meelepärast otsust. On muidugi võimalik küsitleda laua juures olnud pealtvaatajaid, kui neid leidub. Kui aga selgust pole, kas nuppu puudutati või mitte, tuleb arvestada, et puudutamist pole olnud. Niisama ka näiteks viigipakkumise puhul: kui üks mängija väidab, et tema poolt pakutud viik olevat vastu võetud, aga mõlemasse partiiprotokolli seda märgitud pole, kohtunik seda ei kuulnud ja vastane eitab, siis pole viiki lepitud. Partii jätkub mõlemal juhul laual olnud seisust.
Üks Inglismaalt tulnud kiri kurdab, et ajuti tõstavad mängijad malendeid väga hooletult ega pane neid väljade keskele. Vastase nuppude kohendamine häirib, viib mõtted partiist eemale. Küsitakse, missuguse reegli alusel peaks vastaselt nõudma korralikumat toimimist ja mille alusel eksijaid karistada.
Aga ega koodeksis tõepoolest pole artikleid malendite paigutamise kohta. Kohtunikule muidugi öelda võib ja loota, et see siis ka vastase korrale kutsub. Geurt leiab, et rakendada saab art. 12.6, mis keelab vastasmängijat ükskõik mis moel häirida või segada. Järelikult võib minna ka hooletute mängijate karistamisele (art. 12.7, 13.4).
Täna jätame hüvasti Leo Tivasega, homme Jevgeni Kaljundiga.
Lembit
pühapäev, 21. august 2011
Küsivad ameeriklased - 2
Vaatame täna USA kohtunikele korraldatud testi teise poole küsimusi.
11. Mängija A lükkab kogemata oma kuninga ümber, kui ta on parajasti käimas teise malendiga. A paneb kuninga oma kohale tagasi ja teeb siis määrustepärase käigu Lc8. Mängija B ütleb "puudutatud - käidud" ja nõuab, et A käiks kuningaga, kuna puudutas seda. Toimunu suhtes on mõlemad samal arvamusel. Mida teeb kohtunik? -
a) A peab käima Lc8, aga B saab 2 minutit aega juurde, kuna A ajas oma malendid paigast ära; b) A peab käima Lc8, aga määrustevastase käigu eest võetakse talt 2 minutit aega ära; c) A peab käima Lc8; d) A peab käima kuningaga.
12. Kes võib pöörata lisasekunditeta mängides tähelepanu noolekese langemisele? -
a) ainult mängijad ja turniiri direktor (kohtunik);
b) ainult mängijad, isegi siis, kui mõlemad noolekesed on langenud;
c) ainult mängijad, turniiri direktor ja mõni muu osavõtja; d) ainult mängijad, kui aga on langenud mõlemad noolekesed, võib seda teha ka turniiri direktor.
13. Mängija A nooleke langeb ühetunnise ajakontrolliga partii lõpul ja mängija B taotleb ajavõitu. B-l on laual kuningas, ratsu ja ettur, aga tema partiiprotokoll pole korras ja sealt puudub mitu käiku. Mis on partii tulemus? -
a) B võidab, b) viik, c) A võidab.
14. Millal pole mängija kohustatud partiid üles kirjutama, kui ajakontrolliks on 40 käiku 2 tunniga ja 1 tund partii lõpuni? -
a) kui kummalgi mängijal jääb ükskõik kummas partiiosas aega alla 5 minuti;
b) kui mängijad tunnevad, et tahavad kirjutamist pooleli jätta;
c) kui ühel mängijal jääb ükskõik kummas partiiosas aega alla 5 minuti;
d) kui ühel mängijal jääb aega alla 5 minuti, aga ainult ajakontrolli teises osas.
15. Kella, mis annab lisasekundeid, tuleb malepartiis alati kasutada. -
a) ainult partiides, kus kummalgi on üle ühe tunni mõtlemisaega; b) vale; c) õige;
d) ainult partiides, kus kummalgi on üle 30 minuti mõtlemisaega.
16. Mängija A võtab oma lipu ja hakkab sellega lööma mängija B oda, puudutades seejuures oda mitte käega, vaid lipuga. A mõistab, et see käik oleks halb, ja ta paneb lipu lähteväljale tagasi. Siis võtab A oma oda ja käib selle määrustepärase käiguga b5-le. B ütleb "puudutatud - käidud" ja kutsub kohtuniku. Faktide suhtes on mängijad samal arvamusel. Mida teeb kohtunik? -
a) nõuab, et A käiks lipuga ja lööks oda, mida ta sellega puudutas;
b) lükkab "puudutatud - käidud" taotluse tagasi ja nõuab, et A käiks Ob5;
c) lükkab taotluse tagasi ja lubab A-l teha mistahes määrustepärase käigu;
d) nõuab, et A teeks lipuga mistahes määrustepärase käigu.
17. Mängija A teeb käigu ja pakub vastasele viiki. Mängija B mõtleb veidi pakkumise üle ja siis nõustub. Kohe pärast viikileppimist B nooleke langeb ja A taotleb ajavõitu. Mis on partii korrektne tulemus? -
a) viik, b) A võidab, c) B võidab.
18. Mängija A teeb 21. käigul määrustevastase käigu (ajakontrolliks on 40 käiku kahe tunniga ja üks tund partii lõpuni). Kumbki seda ei märka ja partii jätkub. Jõutakse 28. käiguni, kui A mõistab, et on teinud määrustevastase käigu. Kuidas tuleks nüüd korrektselt toimida? -
a) määrustevastańe käik parandatakse ja A võib teha selle malendiga mistahes määrustepärase käigu. Mängija B saab 2 lisaminutit;
b) partii jätkub ja määrustevastane käik jääb püsima. B saab 2 lisaminutit;
c) määrustevastane käik parandatakse ja A võib teha algul käidud malendiga mistahes määrustepärase käigu. Ajad jäävad endiseks;
d) määrustevastane käik parandatakse ja A võib teha mistahes määrustepärase käigu.
19. Mängija A tahab laenata mängijalt B partiiprotokolli, et enda oma korda seada. On A käik ja tema kell käib. A-l on ajakontrollini jäänud 30 minutit, B-l ainult 4.
B keeldub protokolli andmast ja A pöördub selle saamiseks kohtuniku poole. Mida teeb kohtunik? -
a) A võib selle protokolli saada ja B-le tehakse hoiatus ebasportliku käitumise eest;
b) A ei saa B protokolli laenata;
c) A ei saa B protokolli laenata, kuna vastaselt protokolli laenamine pole lubatud ja kuna tal on aega üle 5 minuti, peab tema protokoll niikuinii korras olema;
d) A võib B protokolli laenata.
20. Mängija 1 (rtg. 2050) ja mängija 2 (rtg. 1900) kohtuvad omavahel 5-voorulise turniiri lõppvoorus. Mõlemal on 4 punkti, järgmisel mängijal on 3. Nr. 1 värvid on olnud VMMV ja nr. 2 omad MVMV. Mis värvi kumbki saab? -
a) nr. 1 saab mustad, sest tal on kõrgem reiting; b) las mängijad otsustavad;
c) visatagu kulli ja kirja; d) nr. 2 saab seniste värvide põhjal mustad.
Eesti maletajatele ja ka kohtunikele oli lõppev nädal väga kurb. Kaht teenekat tegijat pole enam. Oli mul endalgi mõlemaga paljude aastate jooksul rohkesti kokkupuuteid ja asjalikku koostööd. Jevgeni Kaljundist meenub kõigepealt ühine tegutsemine Eesti meistrivõistlustel aastal 1958, Leo Tivasest aga Tallinna rahvusvahelised turniirid 80-ndatest aastatest. Head mälestused ei kao.
Endal pole juba pikka aega olnud perioodi, kus poolteist kuud oleks olnud pidevalt võistlusi. Nüüd võib puhata.
Lembit
11. Mängija A lükkab kogemata oma kuninga ümber, kui ta on parajasti käimas teise malendiga. A paneb kuninga oma kohale tagasi ja teeb siis määrustepärase käigu Lc8. Mängija B ütleb "puudutatud - käidud" ja nõuab, et A käiks kuningaga, kuna puudutas seda. Toimunu suhtes on mõlemad samal arvamusel. Mida teeb kohtunik? -
a) A peab käima Lc8, aga B saab 2 minutit aega juurde, kuna A ajas oma malendid paigast ära; b) A peab käima Lc8, aga määrustevastase käigu eest võetakse talt 2 minutit aega ära; c) A peab käima Lc8; d) A peab käima kuningaga.
12. Kes võib pöörata lisasekunditeta mängides tähelepanu noolekese langemisele? -
a) ainult mängijad ja turniiri direktor (kohtunik);
b) ainult mängijad, isegi siis, kui mõlemad noolekesed on langenud;
c) ainult mängijad, turniiri direktor ja mõni muu osavõtja; d) ainult mängijad, kui aga on langenud mõlemad noolekesed, võib seda teha ka turniiri direktor.
13. Mängija A nooleke langeb ühetunnise ajakontrolliga partii lõpul ja mängija B taotleb ajavõitu. B-l on laual kuningas, ratsu ja ettur, aga tema partiiprotokoll pole korras ja sealt puudub mitu käiku. Mis on partii tulemus? -
a) B võidab, b) viik, c) A võidab.
14. Millal pole mängija kohustatud partiid üles kirjutama, kui ajakontrolliks on 40 käiku 2 tunniga ja 1 tund partii lõpuni? -
a) kui kummalgi mängijal jääb ükskõik kummas partiiosas aega alla 5 minuti;
b) kui mängijad tunnevad, et tahavad kirjutamist pooleli jätta;
c) kui ühel mängijal jääb ükskõik kummas partiiosas aega alla 5 minuti;
d) kui ühel mängijal jääb aega alla 5 minuti, aga ainult ajakontrolli teises osas.
15. Kella, mis annab lisasekundeid, tuleb malepartiis alati kasutada. -
a) ainult partiides, kus kummalgi on üle ühe tunni mõtlemisaega; b) vale; c) õige;
d) ainult partiides, kus kummalgi on üle 30 minuti mõtlemisaega.
16. Mängija A võtab oma lipu ja hakkab sellega lööma mängija B oda, puudutades seejuures oda mitte käega, vaid lipuga. A mõistab, et see käik oleks halb, ja ta paneb lipu lähteväljale tagasi. Siis võtab A oma oda ja käib selle määrustepärase käiguga b5-le. B ütleb "puudutatud - käidud" ja kutsub kohtuniku. Faktide suhtes on mängijad samal arvamusel. Mida teeb kohtunik? -
a) nõuab, et A käiks lipuga ja lööks oda, mida ta sellega puudutas;
b) lükkab "puudutatud - käidud" taotluse tagasi ja nõuab, et A käiks Ob5;
c) lükkab taotluse tagasi ja lubab A-l teha mistahes määrustepärase käigu;
d) nõuab, et A teeks lipuga mistahes määrustepärase käigu.
17. Mängija A teeb käigu ja pakub vastasele viiki. Mängija B mõtleb veidi pakkumise üle ja siis nõustub. Kohe pärast viikileppimist B nooleke langeb ja A taotleb ajavõitu. Mis on partii korrektne tulemus? -
a) viik, b) A võidab, c) B võidab.
18. Mängija A teeb 21. käigul määrustevastase käigu (ajakontrolliks on 40 käiku kahe tunniga ja üks tund partii lõpuni). Kumbki seda ei märka ja partii jätkub. Jõutakse 28. käiguni, kui A mõistab, et on teinud määrustevastase käigu. Kuidas tuleks nüüd korrektselt toimida? -
a) määrustevastańe käik parandatakse ja A võib teha selle malendiga mistahes määrustepärase käigu. Mängija B saab 2 lisaminutit;
b) partii jätkub ja määrustevastane käik jääb püsima. B saab 2 lisaminutit;
c) määrustevastane käik parandatakse ja A võib teha algul käidud malendiga mistahes määrustepärase käigu. Ajad jäävad endiseks;
d) määrustevastane käik parandatakse ja A võib teha mistahes määrustepärase käigu.
19. Mängija A tahab laenata mängijalt B partiiprotokolli, et enda oma korda seada. On A käik ja tema kell käib. A-l on ajakontrollini jäänud 30 minutit, B-l ainult 4.
B keeldub protokolli andmast ja A pöördub selle saamiseks kohtuniku poole. Mida teeb kohtunik? -
a) A võib selle protokolli saada ja B-le tehakse hoiatus ebasportliku käitumise eest;
b) A ei saa B protokolli laenata;
c) A ei saa B protokolli laenata, kuna vastaselt protokolli laenamine pole lubatud ja kuna tal on aega üle 5 minuti, peab tema protokoll niikuinii korras olema;
d) A võib B protokolli laenata.
20. Mängija 1 (rtg. 2050) ja mängija 2 (rtg. 1900) kohtuvad omavahel 5-voorulise turniiri lõppvoorus. Mõlemal on 4 punkti, järgmisel mängijal on 3. Nr. 1 värvid on olnud VMMV ja nr. 2 omad MVMV. Mis värvi kumbki saab? -
a) nr. 1 saab mustad, sest tal on kõrgem reiting; b) las mängijad otsustavad;
c) visatagu kulli ja kirja; d) nr. 2 saab seniste värvide põhjal mustad.
Eesti maletajatele ja ka kohtunikele oli lõppev nädal väga kurb. Kaht teenekat tegijat pole enam. Oli mul endalgi mõlemaga paljude aastate jooksul rohkesti kokkupuuteid ja asjalikku koostööd. Jevgeni Kaljundist meenub kõigepealt ühine tegutsemine Eesti meistrivõistlustel aastal 1958, Leo Tivasest aga Tallinna rahvusvahelised turniirid 80-ndatest aastatest. Head mälestused ei kao.
Endal pole juba pikka aega olnud perioodi, kus poolteist kuud oleks olnud pidevalt võistlusi. Nüüd võib puhata.
Lembit
kolmapäev, 17. august 2011
Küsivad ameeriklased
Vaatame täna USA kohtunike testimiseks kasutatavaid küsimusi. Ka kõik vastusevariandid pärinevad samast allikast.
1. Mängija A võtab oma lipu ja asetab selle d5, aga ei lase seda käest lahti. Siis mõistab ta, et see oleks halb käik ja paneb lipu lähteväljale tagasi. Mängija B nõuab lipuga käimist (puudutatud - käidud). Asjaoludes kokkuleppele ei jõuta, kuna A ütleb, et pole lippu puudutanud, B väidab aga, et puudutas. Partiid pole keegi lähedalt jälginud. Mida teeb kohtunik?
a) A peab tegema lipuga mistahes määrustepärase käigu,
b) A kaotab partii pettuse tõttu, c) A peab käima Vd1, d) A peab käima Ld5.
2. Mängija A nooleke langeb 30-minutilise ajakontrolliga partii lõpul ja mängija B taotleb ajavõitu. B-l on laual ainult kuningas ja oda ning forsseeritud võitu näha pole. Milline on partii tulemus?
a) A võidab, b) viik, c) B võidab.
3. Mustadega mängijat pole partii alguseks kohal. Mida peavad valged tegema, kui kästakse partiid alustada?
a) käigustama musta kella ja ootama tema saabumist,
b) käigustama oma kella, tegema käigu ja siis vajutama kella, käigustades nii musta kella, c) tegema käigu ja siis käigustama musta kella,
d) ootama musta saabumist, enne kui midagi teha.
4. Mängija A märkab 12. käigul, et malelaud on asetatud valesti, kuna nurgaväljad h1 ja a8 on mustad. Mida peavad mängijad tegema?
a) asetada malendid õigesti paigutatud lauale ja jätta kellanäidud korrigeerimata,
b) jätkata partiid, kuna üle 10 käigu on tehtud,
c) alustada partiid uuesti päris algusest õigesti paigutatud laual ja jätta kellanäidud korrigeerimata, d) alustada partiid uuesti päris algusest õigesti paigutatud laual ja seada kellad uuesti.
5. Vangerdus on mängijal kogu ülejäänud partiis keelatud, kui
a) see mängija on käinud ühe vankriga, b) selle mängija kuningas on juba käinud,
c) selle mängija kuningas on varem olnud tules, d) teine mängija on juba vangerdanud.
6. Millises olukorras jääb määrustevastane käik parandamata, kui kummalgi mängijal on alla 5 minuti aega ja ajakontroll on partii lõpuni?
a) kui mängija vastane, kes oli teinud määrustevastase käigu, on sooritanud 2 käiku,
b) kõik ülejäänud vastused kokku, c) kui üks mängijaist alistub,
d) kui üks mängijaist saab määrustepärase käiguga mati või pati.
7. Mõlemad mängijad A ja B saabuvad ühetunnise kontrolliga turniiri III voorule hilinemisega. A tuleb esimesena, hilinedes 30 minutit. Missugused näitajad tuleb A kellale panna?
a) A saab 45 minutit, B ka, b) A saab 60 minutit, B ka,
c) A saab 50 minutit, B ka, d) A saab 60 minutit, B 30 minutit.
8. Öeldakse, et malend on .........., kui mängija ei saa teha sellega määrustepärast käiku, ilma et kuningas tulle ei jääks.
a) tõstetud, b) vahetatud, c)seotud, d) hädas.
9. Kuidas määratakse, kumb teeb partii avakäigu?
a)see sõltub turniiri direktori (kohtuniku) äranägemisest,
b) valged käivad alati esimesena, c) mustad käivad alati esimesena,
c) kulli ja kirja viskamisega.
10. Mängija A vangerdas kuningatiivale, tõstes kõigepealt vankrit ja siis kuningat. A leidis aga, et see on määrustevastane käik ja vangerdas seepärast hoopis liputiivale. See oli määrustepärane käik. Mängija B tõstatas aga küsimuse
"puudutatud - käidud" ja kutsus kohtuniku. Mida see teeb?
a) A peab käima kuningatiiva vankriga, kui sellel on olemas määrustepärane käik, sest vangerdus sinnapoole oli määrustevastane,
b) A-le lisatakse 2 minutit aega, kuna B esitas määrustevastase taotluse,
c) A peab käima kuningaga, kuid ta ei tohi liputiivale vangerdada, sest vangerdus kuningatiivale oli määrustevastane, d) A-l lubatakse vangerdada liputiivale, kuna vangerdus teisele poole oli määrustevastane.
Lembit
1. Mängija A võtab oma lipu ja asetab selle d5, aga ei lase seda käest lahti. Siis mõistab ta, et see oleks halb käik ja paneb lipu lähteväljale tagasi. Mängija B nõuab lipuga käimist (puudutatud - käidud). Asjaoludes kokkuleppele ei jõuta, kuna A ütleb, et pole lippu puudutanud, B väidab aga, et puudutas. Partiid pole keegi lähedalt jälginud. Mida teeb kohtunik?
a) A peab tegema lipuga mistahes määrustepärase käigu,
b) A kaotab partii pettuse tõttu, c) A peab käima Vd1, d) A peab käima Ld5.
2. Mängija A nooleke langeb 30-minutilise ajakontrolliga partii lõpul ja mängija B taotleb ajavõitu. B-l on laual ainult kuningas ja oda ning forsseeritud võitu näha pole. Milline on partii tulemus?
a) A võidab, b) viik, c) B võidab.
3. Mustadega mängijat pole partii alguseks kohal. Mida peavad valged tegema, kui kästakse partiid alustada?
a) käigustama musta kella ja ootama tema saabumist,
b) käigustama oma kella, tegema käigu ja siis vajutama kella, käigustades nii musta kella, c) tegema käigu ja siis käigustama musta kella,
d) ootama musta saabumist, enne kui midagi teha.
4. Mängija A märkab 12. käigul, et malelaud on asetatud valesti, kuna nurgaväljad h1 ja a8 on mustad. Mida peavad mängijad tegema?
a) asetada malendid õigesti paigutatud lauale ja jätta kellanäidud korrigeerimata,
b) jätkata partiid, kuna üle 10 käigu on tehtud,
c) alustada partiid uuesti päris algusest õigesti paigutatud laual ja jätta kellanäidud korrigeerimata, d) alustada partiid uuesti päris algusest õigesti paigutatud laual ja seada kellad uuesti.
5. Vangerdus on mängijal kogu ülejäänud partiis keelatud, kui
a) see mängija on käinud ühe vankriga, b) selle mängija kuningas on juba käinud,
c) selle mängija kuningas on varem olnud tules, d) teine mängija on juba vangerdanud.
6. Millises olukorras jääb määrustevastane käik parandamata, kui kummalgi mängijal on alla 5 minuti aega ja ajakontroll on partii lõpuni?
a) kui mängija vastane, kes oli teinud määrustevastase käigu, on sooritanud 2 käiku,
b) kõik ülejäänud vastused kokku, c) kui üks mängijaist alistub,
d) kui üks mängijaist saab määrustepärase käiguga mati või pati.
7. Mõlemad mängijad A ja B saabuvad ühetunnise kontrolliga turniiri III voorule hilinemisega. A tuleb esimesena, hilinedes 30 minutit. Missugused näitajad tuleb A kellale panna?
a) A saab 45 minutit, B ka, b) A saab 60 minutit, B ka,
c) A saab 50 minutit, B ka, d) A saab 60 minutit, B 30 minutit.
8. Öeldakse, et malend on .........., kui mängija ei saa teha sellega määrustepärast käiku, ilma et kuningas tulle ei jääks.
a) tõstetud, b) vahetatud, c)seotud, d) hädas.
9. Kuidas määratakse, kumb teeb partii avakäigu?
a)see sõltub turniiri direktori (kohtuniku) äranägemisest,
b) valged käivad alati esimesena, c) mustad käivad alati esimesena,
c) kulli ja kirja viskamisega.
10. Mängija A vangerdas kuningatiivale, tõstes kõigepealt vankrit ja siis kuningat. A leidis aga, et see on määrustevastane käik ja vangerdas seepärast hoopis liputiivale. See oli määrustepärane käik. Mängija B tõstatas aga küsimuse
"puudutatud - käidud" ja kutsus kohtuniku. Mida see teeb?
a) A peab käima kuningatiiva vankriga, kui sellel on olemas määrustepärane käik, sest vangerdus sinnapoole oli määrustevastane,
b) A-le lisatakse 2 minutit aega, kuna B esitas määrustevastase taotluse,
c) A peab käima kuningaga, kuid ta ei tohi liputiivale vangerdada, sest vangerdus kuningatiivale oli määrustevastane, d) A-l lubatakse vangerdada liputiivale, kuna vangerdus teisele poole oli määrustevastane.
Lembit
pühapäev, 14. august 2011
Kohendage korralikult
Ühel Saksa lehel võeti äsja arutusele selline juhtum: Oled kriitilises seisus ja parajasti süvenenud oma järgmise käigu mõtlemisse, kui vastane ettepoole kummardab, valjusti hüüab: "J´adoube!" (kohendan)ja siis tõepoolest üht nuppu kohendab. Oled häiritud, aga mida teha?
Koodeksi art. 4.2 ütleb, et malendeid võib kohendada käigul olev mängija. Koodeks ei täpsusta, kas kohendada võib ka vastase malendeid või ainult enda omi, kuigi loogiline on, et kohendad vaid enda malendeid. Kabekoodeksis on see muide selgelt ära öeldud. Vastase malendid võid paluda tal endal korda panna.
Kas kohtuniku poole pöördumisel on mõtet? Küllap on.
Art. 12.6: Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada.
Sinu mõtlemine on ju segatud. Aga mida sa kohtunikult ootad? Kõige tõenäolisemalt valib kohtunik art. 13.4 kõige kergema karistuse - hoiatuse. Aga kohtunik võib ka hinnata rikkumise tõsidust, eriti kui asi toimub ajapuuduses. Seetõttu pole võimatu ka ajalise karistuse rakendamine (13.4b) ja vastasmängijale paari lisaminuti andmine. Aga see sõltub juba kohtuniku otsusest.
Sageli kipuvad malendeid kohendama noored: tehakse hooletu käik laual, vajutatakse kiirelt kella ja siis järgneb kohe: "Kohendan". Ka see, kui kõigepealt käigu teed, seejärel juba käidud malendit samal väljal kohendad ja alles siis kella vajutad, pole tehniliselt päris korrektne, aga vaevalt keegi sellele erilist tähelepanu pöörab. Mõned sõnavõtjad on soovitanud vastasele samamoodi vastata. Sellest küll ilmselt head ei tuleks.
Pikkamööda valgus arutlus laiemaks, käsitledes muidki võimalikke partiiaegseid häirimisi ja seda, kuidas peaks korrektselt partiiprotokolli täitma. Ikka nii, nagu koodeks ette näeb: ikka korrektselt käik-käigult vähemalt siis, kui kellal lisandub iga käiguga 30 sekundit või rohkem. Kui lisand on väiksem või puudub üldse, võib viimasel 5 minutil jätta kirjutamata ja taastada protokoll pärast ajakontrolli möödumist, paludes abiks vastasmängija või kohtuniku oma, kui see on ajapuuduses partiid üles kirjutanud. Osa arutlejaid oli arvamusel, et üleskirjutamisel kasutatavad malendite algustähed peavad tingimata olema pärit ühest FIDE ametlikust keelest, muidu polevat protokoll ametlikult kasutatav. Pole vaja, koodeksi lisa lubab siin kasutada ka esitähti antud maal üldiselt kasutatavatest nimetustest.
Silme ette jäi veel suures ärilehes Forbes ilmunud Alex Knappi artikkel "Inimesed muutuvad males paremaks tänu arvutitele". Sageli on ju väidetud, et reitingutega toimub inflatsioon ja nad ei väljenda enam mängija tegelikku mängutaset. Autor on vastupidisel seisukohal.
Praegu on rohkem suuri maletajaid kui kunagi varem, reitingud on aga stabiilsed ja mängijad muutuvad üha paremaks. 70-ndatel aastatel oli vaid Fischeri ja Karpovi reiting üle 2700, aastal 1981 polnud sellist reitingut aga enam kellelgi. Viimasel aastakümnel on selle piirini küündinud 30 või isegi rohkem mängijat.
Mängutaseme tõusu põhjuseks on arvuti tarkvara areng ja selle üha laialdasem kasutamine. Kui mängid arvutiga, pole vaja malelauda üles panna ja teisi mängijaid otsida. Nii saad sama ajakuluga rohkem mängida. Kui tendents mängutaseme paranemisele jätkub, oleks kümne aasta pärast huvitav jälgida suurmeistri ja parima tarkvara vahelist partiid. Kui inimesed harjutavad rohkem mängu arvutitega, mängivad enam partiisis ja kasutavad male uurimiseks igakülgselt interneti võimalusi, võivad arvutid sattuda inimeste vastu mängides raskustesse - nii järeldab autor.
Lembit
Koodeksi art. 4.2 ütleb, et malendeid võib kohendada käigul olev mängija. Koodeks ei täpsusta, kas kohendada võib ka vastase malendeid või ainult enda omi, kuigi loogiline on, et kohendad vaid enda malendeid. Kabekoodeksis on see muide selgelt ära öeldud. Vastase malendid võid paluda tal endal korda panna.
Kas kohtuniku poole pöördumisel on mõtet? Küllap on.
Art. 12.6: Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada.
Sinu mõtlemine on ju segatud. Aga mida sa kohtunikult ootad? Kõige tõenäolisemalt valib kohtunik art. 13.4 kõige kergema karistuse - hoiatuse. Aga kohtunik võib ka hinnata rikkumise tõsidust, eriti kui asi toimub ajapuuduses. Seetõttu pole võimatu ka ajalise karistuse rakendamine (13.4b) ja vastasmängijale paari lisaminuti andmine. Aga see sõltub juba kohtuniku otsusest.
Sageli kipuvad malendeid kohendama noored: tehakse hooletu käik laual, vajutatakse kiirelt kella ja siis järgneb kohe: "Kohendan". Ka see, kui kõigepealt käigu teed, seejärel juba käidud malendit samal väljal kohendad ja alles siis kella vajutad, pole tehniliselt päris korrektne, aga vaevalt keegi sellele erilist tähelepanu pöörab. Mõned sõnavõtjad on soovitanud vastasele samamoodi vastata. Sellest küll ilmselt head ei tuleks.
Pikkamööda valgus arutlus laiemaks, käsitledes muidki võimalikke partiiaegseid häirimisi ja seda, kuidas peaks korrektselt partiiprotokolli täitma. Ikka nii, nagu koodeks ette näeb: ikka korrektselt käik-käigult vähemalt siis, kui kellal lisandub iga käiguga 30 sekundit või rohkem. Kui lisand on väiksem või puudub üldse, võib viimasel 5 minutil jätta kirjutamata ja taastada protokoll pärast ajakontrolli möödumist, paludes abiks vastasmängija või kohtuniku oma, kui see on ajapuuduses partiid üles kirjutanud. Osa arutlejaid oli arvamusel, et üleskirjutamisel kasutatavad malendite algustähed peavad tingimata olema pärit ühest FIDE ametlikust keelest, muidu polevat protokoll ametlikult kasutatav. Pole vaja, koodeksi lisa lubab siin kasutada ka esitähti antud maal üldiselt kasutatavatest nimetustest.
Silme ette jäi veel suures ärilehes Forbes ilmunud Alex Knappi artikkel "Inimesed muutuvad males paremaks tänu arvutitele". Sageli on ju väidetud, et reitingutega toimub inflatsioon ja nad ei väljenda enam mängija tegelikku mängutaset. Autor on vastupidisel seisukohal.
Praegu on rohkem suuri maletajaid kui kunagi varem, reitingud on aga stabiilsed ja mängijad muutuvad üha paremaks. 70-ndatel aastatel oli vaid Fischeri ja Karpovi reiting üle 2700, aastal 1981 polnud sellist reitingut aga enam kellelgi. Viimasel aastakümnel on selle piirini küündinud 30 või isegi rohkem mängijat.
Mängutaseme tõusu põhjuseks on arvuti tarkvara areng ja selle üha laialdasem kasutamine. Kui mängid arvutiga, pole vaja malelauda üles panna ja teisi mängijaid otsida. Nii saad sama ajakuluga rohkem mängida. Kui tendents mängutaseme paranemisele jätkub, oleks kümne aasta pärast huvitav jälgida suurmeistri ja parima tarkvara vahelist partiid. Kui inimesed harjutavad rohkem mängu arvutitega, mängivad enam partiisis ja kasutavad male uurimiseks igakülgselt interneti võimalusi, võivad arvutid sattuda inimeste vastu mängides raskustesse - nii järeldab autor.
Lembit
kolmapäev, 10. august 2011
Palju erinevaid arvamusi
Väga elavat kommenteerimist on leidnud GM Kassimdźanovi ettepanek male populaarsuse tõstmiseks selgitada edaspidi ühe lühema ajakontrolliga järelemängudega välja kõigi partiide võitjad (vt. ka meie 24. VII Kas viikideta saaks?). Arvamused näivad ulatuvat seinast seina. On neid, kes näevad ettepanekus väga head väljapääsu male prestiiźi päästmiseks, on neid, kes selle käigu pealt tagasi lükkavad, aga neidki, kes välja tulevad omapoolsete ettepanekutega.
Eelkõige leitakse, et malet tennisega võrrelda ei saa. Siin puuduvat visuaalne draama, mis on lukustatud laual olevasse seisu. Kui tennises on väljakul toimuv mingil määral kõigile mängu jälgijatele arusaadav, siis male jälgimiseks, pead oskama seda mängu ise võimalikult hästi mängida. Kui jutt teistest spordialadest on ajakirjanduses kõigile loetav, siis malepartiide kommentaare mõistavad vaid mängijad. Ja uskuda, et viikide kadumine ala populaarsust korrapealt tõstab, on raske. Keegi võrdles: see on sama, kui selgitada maratonijooksu võitjat 100 meetri distantsil. Pealegi pole ühe Brasiilia statistiku väitel viimase 40 aasta jooksul eliitmängijate kohtumistes viikide arv kasvanud. See kasvavat vaid siis, kui otsustavates partiides on ette nähtud mängida kiirmalet. Niisiis ka Kassimdźanovi ettepaneku realiseerimisel? K. ettepaneku mõte polevat mitte see, et välja selgitada see, kes on kõige tugevam, vaid see, kes on kõige kohanemisvõimelisem. Tugevam mängija peab välku kartma nõrgemast rohkem: seal on rohkem juhuslikkust.
Ja puht tehniliselt. IA Alrathi Araabia Ühendemiraatidest leiab, et peamine on ajaprobleem. Ta arutleb nii: Kui mängida ajakontrolliga 1:30 + 30 sek. käigule, siis võib viimane partii turniirisaalis kesta üle 5 tunni. Nüüd järgneks 1 tund kiirmalet, 10 minutit välku ja 10 minutit armageddoni. Kui arvesse võtta partiide vahel paratamatuid puhkepause, siis läheb partiile ca 7 tundi. Kui aga on tegemist superturniiriga, võib klassikaline partii ise 6-7 tundi aega võtta, üldse aga tuleks arvestada 8 tunniga. Nii et alustame mänguga kell 14 ja loodame enne kella 22 hakkama saada. Kaht vooru ühel päeval korraldada ei saa, kohtunikud aga töötagu hilise õhtuni, et järgmise vooru paare kokku panna. Ei fännidel ega meedial jätkuks kannatust, et teada saada, kes siis ikkagi võidab. Nooremad mängijad võivad meelega põhipartii viiki ajada, lootes, et nad on kiiremas mängus paremad. Juba viimastel pretendentide matśidel olnud nii, see aga tähendavat malele katastroofi. Keegi väitis, et sellise süsteemi abil lootvat Kassimdźanov, et tema hoolealune Anand tuleb välgutades toime Gelfandiga.
Kõige põhjalikumalt on oma seisukohti põhjendanud GM Śipov. Kõigepealt leiab ta, et jalgpalli punktide arvestus 3 - 1 - 0 malele ei sobi. Ka tema näeb ette play-offid, kui põhimäng viiki läheb. Küll aga kiirmale asemel kohe 2 välkpartiid 3 (või 4) min. partiile + 2 sek. käigule. Nende viigi korral tuleks armageddon. Nii poleks eriti suurt ajakulu. Põhipartii võitmise korral oleks punktiline tulemus 3 : 0, lisapartiide mängimisel jaotataks punktid 2 : 1. Et jõudu kokku ei hoitaks, oleks viigini jõudmiseks põhipartiis vaja teha teatud arv käike. FIDE reitinguarvestusse läheksid vaid põhipartiid, mis stimuleeriks neid hästi mängima. Asi muutuks nii kõigile huvitavamaks, meeldiv ühendataks kasulikuga. Turniiritabelitest kaoksid murrulised poolpunktid. Et välkmale tavapartiide mängijaid ei segaks, tuleks need mängida eraldi ruumides.
Veel seisukohavõttudes vilksatanud ideesid:
Keelata igasugune käikude kordamine. Nii ei saaks ka igavese tule abil viigini jõuda.
Anda viigi puhul valgele 0,4, mustale 0,6 punkti.
Siduda rahalised auhinnad partiide tulemustega: võidu eest 1000 dollarit, viigi eest ainult 10 dollarit.
Asendada tavamale üldse välguga. Iga malematś koosneks 5 setist, igaühes neist oleks 4 välkpartiid kontrolliga 3 min. + 2 sek. käigule. Kui seisuks jääb 2 : 2, mängitagu aegadega 6: 5 armageddoni.
Kui partii viiki läheb, otsustagu hilisem lauale jäänud materjali ülelugemine. Kaotav mängija ei saaks sel juhul igavese tulega kaotust vältida, kolmekordsel kordumisel oleks mõte vaid siis, kui kummalgi on samapalju nuppe laual.
Punktiarvestussüsteemi tahetakse muuta hoopis keeruliseks: klassikalise male võidu puhul antaks poltele 1 : 0, kiirmaleni jõudes 0,8 : 0,2, välkmale korral 0,7 : 0,3, armageddoni korral 0,6 : 0,4. Samamoodi käiks ka reitinguarvestus. Nii saavat iga mängija selle, mille ta on ära teeninud, aga võitja on alati olemas.
Tuleks korraldada rohkem erineva koosseisuga turniire. Tipud mängivad praegu pidevalt omavahel ja tunnevad üksteise mängu liiga hästi, reitingut on aga neil kerge säilitada. Tennises võib aga näiteks avaringis nr. 1 mängida nr. 100-ga. Sellistel turniiridel oleks rohkem huvitavaid kombinatsioone.
Ehk peaks hoopis rohkem rõhku panema maleharidusele ja -propagandale.
Üks on aga päris selge: elavatele aruteludele vaatamata malemaailmas lähiajal vaevalt mingeid radikaalseid reforme toimub.
Lembit
Eelkõige leitakse, et malet tennisega võrrelda ei saa. Siin puuduvat visuaalne draama, mis on lukustatud laual olevasse seisu. Kui tennises on väljakul toimuv mingil määral kõigile mängu jälgijatele arusaadav, siis male jälgimiseks, pead oskama seda mängu ise võimalikult hästi mängida. Kui jutt teistest spordialadest on ajakirjanduses kõigile loetav, siis malepartiide kommentaare mõistavad vaid mängijad. Ja uskuda, et viikide kadumine ala populaarsust korrapealt tõstab, on raske. Keegi võrdles: see on sama, kui selgitada maratonijooksu võitjat 100 meetri distantsil. Pealegi pole ühe Brasiilia statistiku väitel viimase 40 aasta jooksul eliitmängijate kohtumistes viikide arv kasvanud. See kasvavat vaid siis, kui otsustavates partiides on ette nähtud mängida kiirmalet. Niisiis ka Kassimdźanovi ettepaneku realiseerimisel? K. ettepaneku mõte polevat mitte see, et välja selgitada see, kes on kõige tugevam, vaid see, kes on kõige kohanemisvõimelisem. Tugevam mängija peab välku kartma nõrgemast rohkem: seal on rohkem juhuslikkust.
Ja puht tehniliselt. IA Alrathi Araabia Ühendemiraatidest leiab, et peamine on ajaprobleem. Ta arutleb nii: Kui mängida ajakontrolliga 1:30 + 30 sek. käigule, siis võib viimane partii turniirisaalis kesta üle 5 tunni. Nüüd järgneks 1 tund kiirmalet, 10 minutit välku ja 10 minutit armageddoni. Kui arvesse võtta partiide vahel paratamatuid puhkepause, siis läheb partiile ca 7 tundi. Kui aga on tegemist superturniiriga, võib klassikaline partii ise 6-7 tundi aega võtta, üldse aga tuleks arvestada 8 tunniga. Nii et alustame mänguga kell 14 ja loodame enne kella 22 hakkama saada. Kaht vooru ühel päeval korraldada ei saa, kohtunikud aga töötagu hilise õhtuni, et järgmise vooru paare kokku panna. Ei fännidel ega meedial jätkuks kannatust, et teada saada, kes siis ikkagi võidab. Nooremad mängijad võivad meelega põhipartii viiki ajada, lootes, et nad on kiiremas mängus paremad. Juba viimastel pretendentide matśidel olnud nii, see aga tähendavat malele katastroofi. Keegi väitis, et sellise süsteemi abil lootvat Kassimdźanov, et tema hoolealune Anand tuleb välgutades toime Gelfandiga.
Kõige põhjalikumalt on oma seisukohti põhjendanud GM Śipov. Kõigepealt leiab ta, et jalgpalli punktide arvestus 3 - 1 - 0 malele ei sobi. Ka tema näeb ette play-offid, kui põhimäng viiki läheb. Küll aga kiirmale asemel kohe 2 välkpartiid 3 (või 4) min. partiile + 2 sek. käigule. Nende viigi korral tuleks armageddon. Nii poleks eriti suurt ajakulu. Põhipartii võitmise korral oleks punktiline tulemus 3 : 0, lisapartiide mängimisel jaotataks punktid 2 : 1. Et jõudu kokku ei hoitaks, oleks viigini jõudmiseks põhipartiis vaja teha teatud arv käike. FIDE reitinguarvestusse läheksid vaid põhipartiid, mis stimuleeriks neid hästi mängima. Asi muutuks nii kõigile huvitavamaks, meeldiv ühendataks kasulikuga. Turniiritabelitest kaoksid murrulised poolpunktid. Et välkmale tavapartiide mängijaid ei segaks, tuleks need mängida eraldi ruumides.
Veel seisukohavõttudes vilksatanud ideesid:
Keelata igasugune käikude kordamine. Nii ei saaks ka igavese tule abil viigini jõuda.
Anda viigi puhul valgele 0,4, mustale 0,6 punkti.
Siduda rahalised auhinnad partiide tulemustega: võidu eest 1000 dollarit, viigi eest ainult 10 dollarit.
Asendada tavamale üldse välguga. Iga malematś koosneks 5 setist, igaühes neist oleks 4 välkpartiid kontrolliga 3 min. + 2 sek. käigule. Kui seisuks jääb 2 : 2, mängitagu aegadega 6: 5 armageddoni.
Kui partii viiki läheb, otsustagu hilisem lauale jäänud materjali ülelugemine. Kaotav mängija ei saaks sel juhul igavese tulega kaotust vältida, kolmekordsel kordumisel oleks mõte vaid siis, kui kummalgi on samapalju nuppe laual.
Punktiarvestussüsteemi tahetakse muuta hoopis keeruliseks: klassikalise male võidu puhul antaks poltele 1 : 0, kiirmaleni jõudes 0,8 : 0,2, välkmale korral 0,7 : 0,3, armageddoni korral 0,6 : 0,4. Samamoodi käiks ka reitinguarvestus. Nii saavat iga mängija selle, mille ta on ära teeninud, aga võitja on alati olemas.
Tuleks korraldada rohkem erineva koosseisuga turniire. Tipud mängivad praegu pidevalt omavahel ja tunnevad üksteise mängu liiga hästi, reitingut on aga neil kerge säilitada. Tennises võib aga näiteks avaringis nr. 1 mängida nr. 100-ga. Sellistel turniiridel oleks rohkem huvitavaid kombinatsioone.
Ehk peaks hoopis rohkem rõhku panema maleharidusele ja -propagandale.
Üks on aga päris selge: elavatele aruteludele vaatamata malemaailmas lähiajal vaevalt mingeid radikaalseid reforme toimub.
Lembit
pühapäev, 7. august 2011
Kõrvalepõige kabesse
Väga kiire nädal oli. Maleks jäi aega vaid minimaalselt, liiati ei leidnud ka teistelt internetilehtedelt midagi kommenteerimisväärset. Audentese ruumides peeti Euroopa noorte meistrivõistlusi nii tava- kui ka välkkabes. Lisaks rahvusvaheline kohtunike seminar ja eksam, korraldajaks FMJD peasekretär ise. Nii et igal hommikul kell 8 kodust välja, ühel päeval ei jõudnud õhtul isegi kella 10-ks tagasi. Seminaritööga jõudsin lõpule täpselt keskööks. Pole siinkohal muidugi mõtet hakata teise mängu reeglitesse süvenema. Siiski paarist asjast, mis mõlemale alale ühised. Kui ajakirjandus pühendas Eesti male meistrivõistlustele vaid üksikuid lauseid, siis neist kabevõistlustest pole ma kusagil ridagi näinud. Aga ikkagi 15 riiki kohal, mängijaid üle 200.
Hädas olin kelladega. Minu gruppi (P 16) peeti selles saalis vist kõige tähtsamaks, nii et sain endale DGT-kellad (muidugi vanem traditsiooniline mudel), kõik ülejäänud said Saitekid. Esimene häiresignaal oli juba I voorus, kui ühe kella näidud nulli jooksid. Aga II vooru oleksin võinud vaid õudusunenäos ette näha. Üksteise järel läksid nulli koguni nelja kella näidud ja kuna mu käsutuses varukelli polnud, pidin samad kellad tagasi panema (tavaliselt on need siis normaalselt toiminud) ja siis juhtus sama asi kahel kellal veel uuesti. Seejärel toimetati malemajast kelli juurde ja vahetasin kõik eksinud DGT-d Saitekite vastu. Hilisemates voorudes analoogilisi juhte polnud, kuni tänase välguni, kus jälle ühed nullid ilmusid.
Mida siis kadunud kellanäitudega teha? Kabetajatel on suurematel võistlustel kord, et partii algusest peale peavad kohtunikud iga poole tunni järel kandma erilisele blanketile kummagi poole tehtud käikude arvu ja kulutatud mõtlemisajad. Kui 4 tundi on mängitud, tuleb seda teha juba iga veerandtunni järel. See on üsna tülikas ja aegaviitev protseduur, eriti kui laudu on palju (minul 16) ja mõnede juurde võib olla tülikas pääseda. Aga sellega on kohtunikul vähemalt alus aegade taastamiseks olemas, kas siis sama aega kasutades või seal mingit parandust tehes. Võib-olla peaksid ka maletajad kabetajatest eeskuju võtma? Või loodame siiski, et DGT-de uus põlvkond on töökindlam kui eelmine?
Kõigile aladele on ühine kindlasti see, et kasutatav inventar peab olema korralik. Täpsemad eeskirjad leiame nii kabe- kui malekoodeksist. Igal juhul ei tohiks aga kabe(male)laud ulatuda mängulaua ühest äärest teiseni mingit vaba ruumi jätmata. Kabekoodeks hoolitseb kohtunike eest rohkemgi kui malekoodeks, öeldes, et igal kohtunikul peab olema mitte ainult tool, vaid ka laud. Tegelikkus oli siiski teistsugune. Lava äärele osavõtvate riikide lippude kõrvale enda toetamine vist küll kena välja ei näinud.
Ja pisiasi. Minu arust võib kohtunik vooru alustamisega pigem veidi-veidi hilineda kui seda varem alustada. Peakohtuniku kell oli vist natuke ees, nii et iga vooru alguskäsklus anti vähemalt minut enne õiget aega. Kabekoodeksi järgi käivitab kohtunik mõlema mängija puudumisel valge kella, aga emma-kumma ilmumisel jagatakse kulunud aeg pooleks. KUi tegemist vaid esimese paari-kolme minutiga, siis tundub see ajajaotus tülikas ja ehk mõttetugi. Males on asi praegu lihtsam, kuigi ka siin on asjad teisiti olnud.
Kabekoodeksit lugedes näis mulle varem, et see muudab kohtuniku küllalt passiivseks. Ainult vastasmängija võib otsustada, mida teha, kui keegi on teinud kaks käiku järjest või määrustevastase käigu või käinud hoopis vastase kabendiga või teinud kohustusliku löömise asemel hoopis midagi muud. Nüüd vaatan, et kohati on kabekohtunikul isegi suurem roll kui males. Kui meil eeldab 50 käigu reegli rakendamine kindlasti ühe poole taotlust, siis kabes võib kohtunik analoogilisel juhul toimida täiesti omal algatusel, ilma et mingit taotlust vaja oleks.
Kui peaksite kunagi minema kabekohtuniku eksamit tegema, siis ärge mõelge kunagi, et males on asi niimoodi, küllap ta siis ka kabes on. Erinevad pole mitte ainult mängud, vaid ka kohtuniku toimimine väliselt üsna sarnastes olukordades.
Lembit, Technical FMJD Referee.
Hädas olin kelladega. Minu gruppi (P 16) peeti selles saalis vist kõige tähtsamaks, nii et sain endale DGT-kellad (muidugi vanem traditsiooniline mudel), kõik ülejäänud said Saitekid. Esimene häiresignaal oli juba I voorus, kui ühe kella näidud nulli jooksid. Aga II vooru oleksin võinud vaid õudusunenäos ette näha. Üksteise järel läksid nulli koguni nelja kella näidud ja kuna mu käsutuses varukelli polnud, pidin samad kellad tagasi panema (tavaliselt on need siis normaalselt toiminud) ja siis juhtus sama asi kahel kellal veel uuesti. Seejärel toimetati malemajast kelli juurde ja vahetasin kõik eksinud DGT-d Saitekite vastu. Hilisemates voorudes analoogilisi juhte polnud, kuni tänase välguni, kus jälle ühed nullid ilmusid.
Mida siis kadunud kellanäitudega teha? Kabetajatel on suurematel võistlustel kord, et partii algusest peale peavad kohtunikud iga poole tunni järel kandma erilisele blanketile kummagi poole tehtud käikude arvu ja kulutatud mõtlemisajad. Kui 4 tundi on mängitud, tuleb seda teha juba iga veerandtunni järel. See on üsna tülikas ja aegaviitev protseduur, eriti kui laudu on palju (minul 16) ja mõnede juurde võib olla tülikas pääseda. Aga sellega on kohtunikul vähemalt alus aegade taastamiseks olemas, kas siis sama aega kasutades või seal mingit parandust tehes. Võib-olla peaksid ka maletajad kabetajatest eeskuju võtma? Või loodame siiski, et DGT-de uus põlvkond on töökindlam kui eelmine?
Kõigile aladele on ühine kindlasti see, et kasutatav inventar peab olema korralik. Täpsemad eeskirjad leiame nii kabe- kui malekoodeksist. Igal juhul ei tohiks aga kabe(male)laud ulatuda mängulaua ühest äärest teiseni mingit vaba ruumi jätmata. Kabekoodeks hoolitseb kohtunike eest rohkemgi kui malekoodeks, öeldes, et igal kohtunikul peab olema mitte ainult tool, vaid ka laud. Tegelikkus oli siiski teistsugune. Lava äärele osavõtvate riikide lippude kõrvale enda toetamine vist küll kena välja ei näinud.
Ja pisiasi. Minu arust võib kohtunik vooru alustamisega pigem veidi-veidi hilineda kui seda varem alustada. Peakohtuniku kell oli vist natuke ees, nii et iga vooru alguskäsklus anti vähemalt minut enne õiget aega. Kabekoodeksi järgi käivitab kohtunik mõlema mängija puudumisel valge kella, aga emma-kumma ilmumisel jagatakse kulunud aeg pooleks. KUi tegemist vaid esimese paari-kolme minutiga, siis tundub see ajajaotus tülikas ja ehk mõttetugi. Males on asi praegu lihtsam, kuigi ka siin on asjad teisiti olnud.
Kabekoodeksit lugedes näis mulle varem, et see muudab kohtuniku küllalt passiivseks. Ainult vastasmängija võib otsustada, mida teha, kui keegi on teinud kaks käiku järjest või määrustevastase käigu või käinud hoopis vastase kabendiga või teinud kohustusliku löömise asemel hoopis midagi muud. Nüüd vaatan, et kohati on kabekohtunikul isegi suurem roll kui males. Kui meil eeldab 50 käigu reegli rakendamine kindlasti ühe poole taotlust, siis kabes võib kohtunik analoogilisel juhul toimida täiesti omal algatusel, ilma et mingit taotlust vaja oleks.
Kui peaksite kunagi minema kabekohtuniku eksamit tegema, siis ärge mõelge kunagi, et males on asi niimoodi, küllap ta siis ka kabes on. Erinevad pole mitte ainult mängud, vaid ka kohtuniku toimimine väliselt üsna sarnastes olukordades.
Lembit, Technical FMJD Referee.
teisipäev, 2. august 2011
Sama teemat jätkates
Viimases Chesscafes on veel paar näidet artikli 10.2 rakendamiseks. Üks Puertoriikost saadetud seis on päris elementaarne. Mõlemal poolel on laual vaid kuningas ja vanker, otsest matti ega võitu kummalgi pole. Aega on kellal jäänud kummalgi alla 2 minuti. Kas võivad siin mõlemad viiki taotleda või peaksid nad mängima nii kaua, kuni üks nooleke kukub?
Geurt leiab, et kui vastane võita ei püüa, on viigitaotlus igal juhul võimalik. Ja küllap kohtunik sellega ka nõustub. Aga "normaalsed vahendid" art 10.2 ja "määrustepäraste käikude seeria" art. 9.b peaksid olema üsna samasuguse tähendusega.
Teine seis on pealtnäha samuti lihtne, aga tõlgendada võib siin mitmeti.
Laual on valgetel Kg1 ja Eh2 (2), mustadel Kf3, Oc6 ja Eh3 (3).
Ilmselt on seis viik, sest valget kuningat f1-lt ja g1-lt ära ajada ei õnnestu. Valge oli mõni käik varem viiki taotlenud. Otsustamine lükati edasi ja partii jätkus kohtuniku järelevalvel. Valge kuningas liikus sel ajal väljadel f1, g1 ja h1, viimastel käikudel aga ainult g1 ja h1. Oma viimase käiguga tõi must oma oda pikale diagonaalile.
Nüüd ületas valge aja ja kohtunik fikseeris viigi. Must asjaga ei nõustunud. Kui kohtunik küsis, kuidas ta kavatseb partiid võita, ütles ta, et kui kuningas läheb h1 tagasi, siis käib ta Kf3-f2x. Pole teada, kas valge ja kohtunik märkasid seda ohtu varem, aga nüüd vastas valge igatahes, et läheb hoopis f1. Kuigi oli üsna tõenäoline, et valge võiski lõksu minna, jäeti viik jõusse.
Geurt leidis, et must tegi selles partiis tõepoolest jõupingutusi partii võitmiseks, aga see, et valge käike kordas pole oluline. Normaalsete vahenditega on seisu võitmine võimalik. Tema poleks antud juhul küll viiki fikseerinud, aga ometi ei saavat süüdistada ka seda teinud kohtunikku. See näitab veel kord, kuivõrd subjektiivne on art. 10.2 rakendamine.
RC esimehe kõhklused on jällegi saanud austraallaste terava kriitika osaliseks. Eelkõige leitakse, et must võis võita normaalsete vahenditega, valge aga laua taga ei tõestanud, et tajub ohtu ja oskab seda vältida.
Sealsel internetilehel küsiti isegi, kas Geurt Gijssen on saanud rahvusvahelise arbitri nimetuse loteriiga. Kui tema art. 10.2 ei mõista, ei mõistvat seda keegi. Iga seis, kus saab kooperatiivmatti konstrueerida, on võidetav, kui vastus on küllalt halb. Asi sõltub aga kohtunikust. Aga muidugi on kriitikaks leitud muidki põhjusi. Kritiseerijate hulgas on ka Austraalia juhtivaid maletegelasi.
Jäägu igaühele oma arvamus. Mõnevõrra huvi pakub aga sealtsamast pärit Jesper Norgaardi ettepanek muuta artiklit 10.2 tunduvalt. Alles jääks küll artikli sissejuhatav osa, aga edasi järgneks:
a) kui vastasmängija nõustub taotlusega, loeb kohtunik partii vigiks,
b) kui vastasmängija ei nõustu taotlusega, lisab kohtunik taotleja ajale igale käigule 2 sekundit, asendades kella võimalikult teisega.
Partii jätkub, kusjuures vastasmängijal on õigus deklareerida viiki mistahes momendil, kui partii pole lõppenud mingil muul viisil.
Partii tulemus ei sõltuks siis enam kohtunikust, kel pole vaja seisu hinnata. Taotleja saab siin viigilisust tõestada. Vastane ei saa automaatset ajavõitu. Turniiri ajakava ei tohiks see märgatavalt mõjutada. Ehk võib ka nii?
Lembit
Geurt leiab, et kui vastane võita ei püüa, on viigitaotlus igal juhul võimalik. Ja küllap kohtunik sellega ka nõustub. Aga "normaalsed vahendid" art 10.2 ja "määrustepäraste käikude seeria" art. 9.b peaksid olema üsna samasuguse tähendusega.
Teine seis on pealtnäha samuti lihtne, aga tõlgendada võib siin mitmeti.
Laual on valgetel Kg1 ja Eh2 (2), mustadel Kf3, Oc6 ja Eh3 (3).
Ilmselt on seis viik, sest valget kuningat f1-lt ja g1-lt ära ajada ei õnnestu. Valge oli mõni käik varem viiki taotlenud. Otsustamine lükati edasi ja partii jätkus kohtuniku järelevalvel. Valge kuningas liikus sel ajal väljadel f1, g1 ja h1, viimastel käikudel aga ainult g1 ja h1. Oma viimase käiguga tõi must oma oda pikale diagonaalile.
Nüüd ületas valge aja ja kohtunik fikseeris viigi. Must asjaga ei nõustunud. Kui kohtunik küsis, kuidas ta kavatseb partiid võita, ütles ta, et kui kuningas läheb h1 tagasi, siis käib ta Kf3-f2x. Pole teada, kas valge ja kohtunik märkasid seda ohtu varem, aga nüüd vastas valge igatahes, et läheb hoopis f1. Kuigi oli üsna tõenäoline, et valge võiski lõksu minna, jäeti viik jõusse.
Geurt leidis, et must tegi selles partiis tõepoolest jõupingutusi partii võitmiseks, aga see, et valge käike kordas pole oluline. Normaalsete vahenditega on seisu võitmine võimalik. Tema poleks antud juhul küll viiki fikseerinud, aga ometi ei saavat süüdistada ka seda teinud kohtunikku. See näitab veel kord, kuivõrd subjektiivne on art. 10.2 rakendamine.
RC esimehe kõhklused on jällegi saanud austraallaste terava kriitika osaliseks. Eelkõige leitakse, et must võis võita normaalsete vahenditega, valge aga laua taga ei tõestanud, et tajub ohtu ja oskab seda vältida.
Sealsel internetilehel küsiti isegi, kas Geurt Gijssen on saanud rahvusvahelise arbitri nimetuse loteriiga. Kui tema art. 10.2 ei mõista, ei mõistvat seda keegi. Iga seis, kus saab kooperatiivmatti konstrueerida, on võidetav, kui vastus on küllalt halb. Asi sõltub aga kohtunikust. Aga muidugi on kriitikaks leitud muidki põhjusi. Kritiseerijate hulgas on ka Austraalia juhtivaid maletegelasi.
Jäägu igaühele oma arvamus. Mõnevõrra huvi pakub aga sealtsamast pärit Jesper Norgaardi ettepanek muuta artiklit 10.2 tunduvalt. Alles jääks küll artikli sissejuhatav osa, aga edasi järgneks:
a) kui vastasmängija nõustub taotlusega, loeb kohtunik partii vigiks,
b) kui vastasmängija ei nõustu taotlusega, lisab kohtunik taotleja ajale igale käigule 2 sekundit, asendades kella võimalikult teisega.
Partii jätkub, kusjuures vastasmängijal on õigus deklareerida viiki mistahes momendil, kui partii pole lõppenud mingil muul viisil.
Partii tulemus ei sõltuks siis enam kohtunikust, kel pole vaja seisu hinnata. Taotleja saab siin viigilisust tõestada. Vastane ei saa automaatset ajavõitu. Turniiri ajakava ei tohiks see märgatavalt mõjutada. Ehk võib ka nii?
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)