pühapäev, 28. august 2011

Aeg on üle

Nüüd küsimusi - vastuseid ajaületusjuhtude kohta.
Valgel on kuningas ja oda, mustal kuningas, lipp ja vanker. Musta nooleke langeb. - Sõltumata ajakontrollist on seis viik, sest valgel matistamisvõimalus puudub. Kui aga mustal oleks lisaks veel ettur, loetaks seis valge võiduks. Must võiks etturi ratsuks muundada ja siis oleks musta kuninga matistamine võimalik.
Partii tulemus ei sõltu sellisel juhul vastasele jäänud mõtlemisajast. Kui valgel oleks musta noolekese langedes veel vaid paar sekundit aega, tuleks otsustada samamoodi. Otsustajaks on vaid seis.

Taas on päevavalgust näinud India kohtuniku Saharasbudbe poolt juba 9 aastat tagasi koostatud tabel, mis näitab, kuidas kohtunik peaks toimima, kui üks pool ületab mingi materjali vahekorra juures aja. Tinglikult on ajaületajaks kõigil juhtudel valged. Laual on:
Valgel Mustal
1) K + mistahes malendid - üksik K viik
2) K + erivärvil. O / R / E - K + O 0 : 1
3) K + L / V / samavärvil. O - K + O viik
4) K + erivärvil. O / R / E +
mistahes, näit. K + L + R - K + O 0 : 1
5) K + V / O / R / E - K + R 0 : 1
6) K + L - K + R viik
7) K + V / O / R / E +
mistahes, näit. K + L + R - K + R 0 : 1
8) K + mistahes jõud - K+L/ V / 2O / O+R / E / 2R 0 : 1

Küsimus digitaalkelladest. Mõlemad kellapooled näitavad ajaks 0.00, aga ühel poolel on ka nooleke, mis näitab, et just see pool ületas aja esimesena. On siin partii tulemuseks viik või mitte?
Kui on selge, kumb pool ületas aja esimesena, tuleb sellele arvestada kaotus. Kui lõppseisu aga määrustepäraste käikudega võita ei saaks, fikseeritakse viik. Samuti lõpeb asi viigiga ka küllaldase järelevalveta mängitavates kiir- ja välkpartiides.

Ühele Sri Lanka mehele on Geurt püüdnud seekord selgitada koodeksi artiklit 6.11. Selles öeldakse: Kui mõlemad noolekesed on langenud ja on võimatu kindlaks teha, kumb nooleke langes esimesena, siis
a) partii jätkub, kui see juhtub mistahes mänguperioodil peale viimase; b) partii on viik, kui see juhtub mänguperioodil, kus tuleb sooritada kõik ülejäänud käigud.
Partiides võib ju kasutada väga erinevaid ajakontrolle. Näiteks:
1) 2 tundi 40 käigule ja 1 tund partii lõpuni (2 perioodi),
2) 1 tund 40 min. 40 käigule + 50 min. 20 käigule ja 15 min. ülejäänud käikudele, kusjuures alates avakäigust lisandub iga käiguga 30 sekundit (3 perioodi),
3) 2 tundi kogu partiile (1 periood).
On võimalik, et iga perioodi lõpul on mõlemad noolekesed langenud ning pole selge, kumb neist langes esimesena. Kui nii juhtub 1. näites 1. perioodi lõpul või 2. näites 1. või 2. perioodi lõpul, siis partii jätkub. Kui aga on teada, kumb nooleke langes esimesena, on olukord erinev. Kui tegemist on viimase perioodiga, loetakse mäng viigiks.

Kalju Kajaku ärasaatmisel jäi kahjuks käimata. Olin juba varem end kirja pannud Dovlatovi sümpoosionile. Muide kõigepealt kõneldi sellel üritusel malest. Trivimi Velliste andis sümpoosioni juhtinud Ülo Tuulikule kätte Muinsuskaitse Seltsi tänumedali Paul Kerese mälestuse jäädvustamise ja populariseerimise eest.
Lembit

Kommentaare ei ole: