Palju erinevaid arvamusi

Väga elavat kommenteerimist on leidnud GM Kassimdźanovi ettepanek male populaarsuse tõstmiseks selgitada edaspidi ühe lühema ajakontrolliga järelemängudega välja kõigi partiide võitjad (vt. ka meie 24. VII Kas viikideta saaks?). Arvamused näivad ulatuvat seinast seina. On neid, kes näevad ettepanekus väga head väljapääsu male prestiiźi päästmiseks, on neid, kes selle käigu pealt tagasi lükkavad, aga neidki, kes välja tulevad omapoolsete ettepanekutega.

Eelkõige leitakse, et malet tennisega võrrelda ei saa. Siin puuduvat visuaalne draama, mis on lukustatud laual olevasse seisu. Kui tennises on väljakul toimuv mingil määral kõigile mängu jälgijatele arusaadav, siis male jälgimiseks, pead oskama seda mängu ise võimalikult hästi mängida. Kui jutt teistest spordialadest on ajakirjanduses kõigile loetav, siis malepartiide kommentaare mõistavad vaid mängijad. Ja uskuda, et viikide kadumine ala populaarsust korrapealt tõstab, on raske. Keegi võrdles: see on sama, kui selgitada maratonijooksu võitjat 100 meetri distantsil. Pealegi pole ühe Brasiilia statistiku väitel viimase 40 aasta jooksul eliitmängijate kohtumistes viikide arv kasvanud. See kasvavat vaid siis, kui otsustavates partiides on ette nähtud mängida kiirmalet. Niisiis ka Kassimdźanovi ettepaneku realiseerimisel? K. ettepaneku mõte polevat mitte see, et välja selgitada see, kes on kõige tugevam, vaid see, kes on kõige kohanemisvõimelisem. Tugevam mängija peab välku kartma nõrgemast rohkem: seal on rohkem juhuslikkust.

Ja puht tehniliselt. IA Alrathi Araabia Ühendemiraatidest leiab, et peamine on ajaprobleem. Ta arutleb nii: Kui mängida ajakontrolliga 1:30 + 30 sek. käigule, siis võib viimane partii turniirisaalis kesta üle 5 tunni. Nüüd järgneks 1 tund kiirmalet, 10 minutit välku ja 10 minutit armageddoni. Kui arvesse võtta partiide vahel paratamatuid puhkepause, siis läheb partiile ca 7 tundi. Kui aga on tegemist superturniiriga, võib klassikaline partii ise 6-7 tundi aega võtta, üldse aga tuleks arvestada 8 tunniga. Nii et alustame mänguga kell 14 ja loodame enne kella 22 hakkama saada. Kaht vooru ühel päeval korraldada ei saa, kohtunikud aga töötagu hilise õhtuni, et järgmise vooru paare kokku panna. Ei fännidel ega meedial jätkuks kannatust, et teada saada, kes siis ikkagi võidab. Nooremad mängijad võivad meelega põhipartii viiki ajada, lootes, et nad on kiiremas mängus paremad. Juba viimastel pretendentide matśidel olnud nii, see aga tähendavat malele katastroofi. Keegi väitis, et sellise süsteemi abil lootvat Kassimdźanov, et tema hoolealune Anand tuleb välgutades toime Gelfandiga.

Kõige põhjalikumalt on oma seisukohti põhjendanud GM Śipov. Kõigepealt leiab ta, et jalgpalli punktide arvestus 3 - 1 - 0 malele ei sobi. Ka tema näeb ette play-offid, kui põhimäng viiki läheb. Küll aga kiirmale asemel kohe 2 välkpartiid 3 (või 4) min. partiile + 2 sek. käigule. Nende viigi korral tuleks armageddon. Nii poleks eriti suurt ajakulu. Põhipartii võitmise korral oleks punktiline tulemus 3 : 0, lisapartiide mängimisel jaotataks punktid 2 : 1. Et jõudu kokku ei hoitaks, oleks viigini jõudmiseks põhipartiis vaja teha teatud arv käike. FIDE reitinguarvestusse läheksid vaid põhipartiid, mis stimuleeriks neid hästi mängima. Asi muutuks nii kõigile huvitavamaks, meeldiv ühendataks kasulikuga. Turniiritabelitest kaoksid murrulised poolpunktid. Et välkmale tavapartiide mängijaid ei segaks, tuleks need mängida eraldi ruumides.

Veel seisukohavõttudes vilksatanud ideesid:
Keelata igasugune käikude kordamine. Nii ei saaks ka igavese tule abil viigini jõuda.
Anda viigi puhul valgele 0,4, mustale 0,6 punkti.
Siduda rahalised auhinnad partiide tulemustega: võidu eest 1000 dollarit, viigi eest ainult 10 dollarit.
Asendada tavamale üldse välguga. Iga malematś koosneks 5 setist, igaühes neist oleks 4 välkpartiid kontrolliga 3 min. + 2 sek. käigule. Kui seisuks jääb 2 : 2, mängitagu aegadega 6: 5 armageddoni.
Kui partii viiki läheb, otsustagu hilisem lauale jäänud materjali ülelugemine. Kaotav mängija ei saaks sel juhul igavese tulega kaotust vältida, kolmekordsel kordumisel oleks mõte vaid siis, kui kummalgi on samapalju nuppe laual.
Punktiarvestussüsteemi tahetakse muuta hoopis keeruliseks: klassikalise male võidu puhul antaks poltele 1 : 0, kiirmaleni jõudes 0,8 : 0,2, välkmale korral 0,7 : 0,3, armageddoni korral 0,6 : 0,4. Samamoodi käiks ka reitinguarvestus. Nii saavat iga mängija selle, mille ta on ära teeninud, aga võitja on alati olemas.
Tuleks korraldada rohkem erineva koosseisuga turniire. Tipud mängivad praegu pidevalt omavahel ja tunnevad üksteise mängu liiga hästi, reitingut on aga neil kerge säilitada. Tennises võib aga näiteks avaringis nr. 1 mängida nr. 100-ga. Sellistel turniiridel oleks rohkem huvitavaid kombinatsioone.
Ehk peaks hoopis rohkem rõhku panema maleharidusele ja -propagandale.

Üks on aga päris selge: elavatele aruteludele vaatamata malemaailmas lähiajal vaevalt mingeid radikaalseid reforme toimub.
Lembit