Kõike täpselt ei öelda

Mängija viib oma etturi viimasele reale, vajutab kella ja asendab siis oma etturi mingi sama värvi malendiga. Kas ta kaotab partii, kui selgub, et tegemist oli määrustevastase käiguga?
Vastuse leiame koodeksi artiklitest 6.1 ja 7.4. Karistused sõltuvad sellest, millise ajakontrolliga on tegemist. Kui käib tavapartii, saab vastasmängija kahel esimesel korral 2 minutit lisaaega, kolmas määrustevastane käik toob kaotuse. Sama juhtub ka kiir- ja välkmales, kui tegemist on küllaldase järelevalvega. Kuivõrd tegemist on etturi muundamisega, võib kohtunik omal algatusel analoogiliselt sekkuda ka kiirmales. Küllaldase järelevalveta välkmales toob selline käik kaotuse. Kui partii loetakse mängijale kaotatuks, peab vastasel olema piisavalt matistamismaterjali. Muidu saab ta ainult viigi.
Analoogiline peaks vastus olema teisele küsimusele: kas mängija võib taotleda võitu, kui vastane ründab oma kuningaga tema kuningat, ilma seda ise märkamata.

Valge teeb käigu, andes mustale kuningale tuld. Must jällegi ei märka seda ja annab ise tuld valge kuningale, mis on loomulikult määrustevastane käik. Nüüd näeb aga must, et valge nooleke on langenud. Sri Lankast pärit küsija arvates tuleks partiis taastada korrektne seis ning anda valgele 2 minutit aega juurde. Valge oleks muidu partii ajaga kaotanud, aga kui need täiendavad minutid arvesse võtta, muutuks kõik.
Ilmselt ei leia me koodeksist artiklit, mis täpselt ära ütleks, kuidas toimida. Otsime siis analoogiat. Geurt pakub selleks art. 5.1: "Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale mati. Sellega on partii kohe lõppenud, tingimusel, et matiseisu tekitanud käik oli määrustepärane." Kuivõrd ka antud juhul polnud otsustav käik määrustepärane, ei tohiks ka see otsekohe partiid lõpetada.

Hispaaniast on juhtum ühelt kiirturniirilt. Üks mees käib vankriga ja laseb nupu käest lahti, aga kella ei vajuta. Siis haarab uuesti vankri, aga paneb selle nüüd teisele väljale. Esmalt tehtud käik oli määrustepärane, aga suur viga. Kohale kutsutud kohtunik ütles, et kuna kella ei vajutatud, võib vankriga teha mistahes määrustepärase käigu. Oli see korrektne toimimine?
Loomulikult mitte. Art. 4.6 ütleb: "Kui määrustepärase käiguna või selle käigu osana on malend mingil väljal käest vabastatud, ei saa seda sellel käigul asetada teisele väljale." Kellavajutusel pole seejuures tähtsust.

Küllap on neid juhtumeid rohkemgi, kus koodeks täpselt ei ütle, kuidas tomida. Nii on mult viimasel ajal küsitud, kuidas oleksin toiminud Karksi-Nuia kiirturniiril, kus üks mängija oma etturi hoopis teist värvi lipuks muutis.
Reeglite komisjoni esimees on ühes 2002. a. pärit kirjatöös kirjutanud, et etturi muundamine tähendab vaid tema muutmist sama värvi malendiks (art. 3.7c). Muutmine teist värvi malendiks pole määrustevastane käik, vaid määrustevastane tegevus. Vahe on selles, et kui määrustevastase käigu puhul näeb koodeks täpselt ette, kuidas kohtunik peaks toimima, siis määrustevastase tegevuse puhul ta seda ei tee ja jätab kohtuniku käed suhteliselt vabaks. Nii et siin ei saa 100 %-lise kindlusega öelda, kuidas kohtunik peaks toimima. Ise arvan, et sel juhul peaks segaduse tekitaja saama karistuse ja arvatavasti ajalise, lauale ilmunud teist värvi malendit ei tohiks aga kohtunik lubada vastasmängijal liigutada lubada. Male pole kabe, kus analoogilisel juhul kõik oleneb vastasmängija suvast.

Veel üks pisiasi. Kohtade jagamise reeglites (ka Eesti malekohtuniku käsiraamat lk. 41) on ühe võimaliku näitajana toodud mustade malenditega mängitud partiide suurem arv. Nüüd selgub, et õige on mustade malenditega võidetud partiide suurem arv.
Lembit