Hispaanlaste eksamitest - 3

Siinkohal veel trobikond mullustel Hispaania kohtunikueksamitel kasutatud küsimustest, millega eksami esimene, reeglite osa lõpeb.
21. küsimuses uuritakse, kas mõned toodud väited tingimuste kohta rahvusvahelise arbitri normi täitmiseks või selle tiitli saamiseks on õiged või mitte. -
Üheks IA normi täitmiseks loetakse maleolümpial matśikohtunikuks olemine. Vaja on alustasemel tunda arvuteid ja osata ümber käia erinevate elektrooniliste malekelladega. Reeglid ei ütle, kui vana peab IA tiitli taotleja olema (mäletan, et kunagi oli sel teemal reeglite komitees paras vaidlus).

22. Mängija ilmub reitinguturniirile kell 16.35. Ametlikult pidid mängud algama kell 15.30, aga kuna oli tegemist esimese vooruga, saadi alustada alles kell 16.oo (ilmselt oli seal lubatud 1 tund hilineda). Kas mängija on nüüd partii kaotanud? -
Jah on, kui võistlusjuhendis pole öeldud midagi muud või kohtunik ei otsusta teisiti.


23. Ühel turniiril teatab vaegnägijast mängija oma käiguks Ve6, laseb aga oma vankri käest lahti väljal e7. Vastane seiskab kella ja kutsub kohtuniku. Kuidas see toimib? -
Kohtunik otsustab oma parema äranägemise järgi, kuhu vanker panna. Vastasmängija saab hoiatuse kella seiskamise pärast (minu arust peaks ka segaduse tekitanud mängija ise igal juhul hoiatuse saama).

24. Kohtunik kutsutakse laua juurde. Ta näeb, et valge kell käib ja valge nooleke on langenud. Mängija seletab kohtunikule, et tal oli 40. käigul parem seis, aga ajapuuduse tõttu pakkus ta viiki, mille vastane oli suuliselt vastu võtnud, ulatades käe, aga kella vaadates näinud ta kukkunud noolekest ja eitanud siis viigi vastuvõtmist. Mida teeb kohtunik? -
Toimib oma parema äranägemise järgi. Kui kohtunik leiab, et must on viigipakkumise vastu võtnud, loeb ta partii viigiks.

25. Ringsüsteemis turniiril lahkub üks mängija kohtunikku ja vastasmängijat informeerimata turniirisaalist. Järgmisel päeval teatab ta kohtunikule oma turniirist loobumisest. Mänginud on ta vähem kui pooled partiid. Mida teha?
Tema tulemused jäävad turniiritabelisse reitingute arvestamiseks ja ajalooks, aga turniiri lõpparvestuses tema poolt ja tema vastu saadud punkte arvesse ei võeta.


26. punktis tuuakse valikvastuseid välkmalereeglite kohta (koodeksi B lisa). -
Õige on, et kohtunik võib sekkuda, kui mõlemad kuningad on tules, ning et käike pole vaja kirjutada. 15-minutiline ajakontroll on nüüd juba kiirmale oma ja mingit reeglit viigitaotlusteks viimasel 2 minutil pole ka olemas.

27. Śveitsi süsteem. Kõrgemast grupist langeb mängija nr. 1 allapoole, tema värvieelistus on must. Varem pole sellest grupist keegi omavahel mänginud. Mängijad on seal 2m, 3v, 4m, 5v, 6m (tähega on märgitud värvieelistused). Kuidas peaks paarima? -
Õige paar on 3 - 1.

28. Mängijal on ettur vähem, seis halvem ja aega jäänud alla 2 minuti. Tema vastasel on aega jäänud üle poole tunni. Lisasekundeid selles ajakontrollis pole. -
Kõik küsimusele lisatud väited olid valed. Neis väideti nimelt, et sel juhul ei saa art. 10.2 järgi viiki taotleda; et male maine kahjustamise vältimiseks peaks mängija partii alla andma (art. 12.1) ja et kohtunik peaks siin juba ise tulemuse fikseerima (?).

29. Käib rahvusvahelise kiirturniiri viimane voor. Mängijatel on aega jäänud paarkümmend sekundit. Valge lükkab tahtmatult ühe malendi laualt maha. Vastane seiskab kella ja ütleb: "Pane kohale!" Valge seiskab nüüd mõlemad kellad ja kutsub kohtuniku. -
Kohtunik peaks tegema mõlemale mängijale hoiatuse. Kuivõrd ta pole partii käiku näinud, ei peaks ta kummagi mõtlemisaega korrigeerima.

30. Hispaania meistrivõistlustel tekib vaidlus. Üks mängija väidab, et teine on mingit malendit puudutanud ega ole sellega käinud. Teine aga väidab, et esimesele on mingi käik ette öeldud.-
Kohtunik peaks mängijaid rahustama ja lepitama.
Nagu näha, pole küsimused eriti rasked, aga on küllalt mitmekesised.

Lõpuks tahaksin edastada meie kohtunike parimad õnnitlused kohtunikekogu esimehele, värskele matemaatikadoktorile Marek Kolgile. Hea näide, kuidas ühel ajal jõuda edasi oma erialal ja tegelda ka mitmesuguste maleasjadega.
Muide, Eesti kohtunikekogu on juhtinud 1945-48 Kaljus Pettai, 1948-51 Elmar Martin, 1951-55 Harry Ello, 1956-66 Balduin Päsoke, 1966-80 ja 1983-2004 Lembit Vahesaar, 1980-83 Helmuth Luik ning alates 2005 Marek Kolk.
Lembit

Hispaanlaste eksamitest - 2

Jätkame täna Hispaania mulluste kohtunikueksamite küsimuste vaatlemist.
11. Ajakontrolliks on 40 käiku 2 tunniga ja seejärel 1 tund partii lõpuni. Ajapuuduses lõpetavad mängijad käikude kirjutamise. Mustadega mängija nooleke langeb. Kohtuniku kohale tulles näeb ta, et langenud on mõlemad noolekesed. Mida peaks kohtunik tegema? -
Kui partiid rekonstrueerida ei õnnestu, tuleks seda jätkata. Kohtunikul pole sel juhul õigust partiid viigiks lugeda.

12. Mängija kirjutab oma käigu partiiprotokolli ja kutsub viigitaotluseks kohtuniku, kinnitades, et kui ta selle käigu teeb, on seis kordunud kolm korda. Kohtunik kontrollib ja leiab, et taotlus pole õige. Kas mängija võib oma taotlusest loobuda? -
Jah, võib hiljem uuesti taotleda viiki seisu kolmekodse kordumise tõttu, vaatamata sellele, et üks taotlus oli ebakorrektne, teda karistati ajaga ja vastasel oli omakorda õigus seisu kolmekordse korduse taotlemiseks.

13. Koodeksi artiklis 12.4 on viide partiiprotokollides olevatele märkmetele ja nende kasutamisele partii ajal. Milline toodud konstanteering on korrektne? -
Partiiprotokolli võib kasutada ainult käikude, kellaaegade, viigipakkumiste, mingi taotlusega seotud asjaolude ja muude asjakohaste andmete üleskirjutamiseks.

14. Milline on mänguala õige määratlus? -
Mängualasse kuuluvad mängukoht, puhkeruumid, paigad kehakinnituseks ja suitsetamiseks ning teised kohtuniku poolt määratud kohad.

15. Ühele mängijale on kohtunik partii lõpuosas korduvalt märkusi teinud ja lõpuks otsustab talle määrata kaotuse. Kas kohtunik võib otsustada punkti andmise vastasele? -
Kohtunik uurib seisu laual ja võib otsustada vastasmängija tulemuse. Minu arvates ei saa vastaselt võiduvõimalust võtta, kui see vähegi võimalik on. See tähendab, et vastane peab saama punkti, välja arvatud juhul, kui matistamisvõimalus puudub.

16. Siin küsitakse, millised toodud väidetest on koodeksi järgi õiged: Iga käiku võib teha ainult ühe käega/ Kui partii algul pole kohal kumbagi mängijat, kaotab valgetega mängija kogu aja, mis kulub tema saabumiseni, kui kohtunik ei otsusta teisiti/ Kohtunik otsustab, kuhu malekell asetatakse/ Nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või üks mängija esitab selle kohta vastava taotluse. -
Kõik esitatud väited on õiged.

17. Siin küsitakse, missugused esitatud väidetest kiirmale reeglite kohta ei ole õiged. -
Õiged pole need, kus väidetakse, et taotlusi malendite ebaõige asendi kohta üldse vastu ei võeta ning et kohtunik ei tohi sekkuda ka siis, kui mõlemad kuningad on tules.

18. Śveitsi süsteemis turniiril teatab üks mängija paarimise ja I vooru alguse vahel oma loobumisest, seejärel aga soovib osaleda mängija, kes oli täiendavalt registreeritud (millest kohtunik ei teadnud), aga polnud paaritud. Milline on korrektne toimimisviis? -
Paarimine jääb muutmata. Kohtuniku äranägemisel võib teha täiendavates paarides minimaalseid muudatusi pärast konsulteerimist mängijate endiga.

19. Siin käsitletakse reegleid mänguks arvutite vastu. Küsitakse, millised esitatud väidetest on õiged, millised mitte. -
Selgub, et õigeks loetakse väited, et arvutioperaatori kohta ei käi puudutatud malendi reegel; et operaator ei saa sundida arvutit käima; et operaator peab täitma kõiki arvuti korraldusi. Õige pole see, et arvutid võivad valida samu auhindu kui inimesed.

20. 31. detsembril 2008 algas 10 mängijaga ringsüsteemis turniir IM normi täitmiseks. Päevas mängitakse kaks vooru ja üldse 6 tundi. Kahel mängijal FIDE reitingut pole. Kohtunik kasutab hindamiseks reitinguid, mis jõustusid 1. jaanuaril 2009. -
Tuli kasutada reitingulehte, mis jõustus 1. oktoobril 2008.

Pisut hilinenult saadaksin oma parimad õnnitlused Viljandisse, kus eile tähistas oma 80. sünnipäeva Heldur Valgmäe. Ta on aastate jooksul ise rohkesti mänginud nii tava- kui ka kirimalet, eelkõige aga on ta tuntud võistluste korraldaja ja pikaajalise noorte õpetajana. Selle kõige kõrval on ta olnud aga ka kohtunikuks paljudel võistlustel. Palju, palju õnne!
Lembit

Elementaarset välkmalest

Veidi oli viimases Chesscafes juttu ka välkmalest. Käsitletud juhud olid küll üsna elementaarsed.
Ühes Horvaatia partiis mängitakse elektronkellaga. Valgete nooleke langeb ja nad on aja ületanud. Seejärel aga langeb ka mustade nooleke. Ei teata, missugune tulemus fikseerida.
Kõigepealt oleneb asi sellest, kas mängiti küllaldase või mitteküllaldase järelevalvega. Esimesel juhul peaks iga laua juures olema kohtunik ja seda juba partii algusest peale, et kogu partii mängitaks ühesuguste reeglitega. Sel juhul rakendame ka välgus tavamale reegleid. Kohtunik pidi ütlema, et valgete nooleke kukkus ja fikseerima mustade võidu. Geurt väidab, et kui kohtunik pole kindel, kes esimene ajaületaja oli, siis jääb partii viiki. Aga milleks see kohtunik siis partii juures oli, kui sedagi selgeks ei saa?
Mitteküllaldase järelevalve puhul lähtume ka välgus kiirmale artiklist A4d. Must oleks pidanud kohe pärast valge ajaületuse märkamist kellad seisma panema ja kohtunikult võitu taotlema. KOhtunik ise sekkuks sel juhul asjade käiku vaid siis, kui mõlemad noolekesed on kukkunud. Pärast kahe noolekese langemist jääb partii viiki.

Saksamaalt pärit juhtumis on ühel mängijal laual kaks lippu, vastasel on aga jäänud vaid üksik kuningas. Ühe lipuga pannaksegi matt, aga kohe pärast seda kutsub vastane kohtuniku, osutab kellale ja ütleb, et aeg on läbi. Tegelikult oli nooleke kukkunud juba veidi varem. Kohtunik loeb partii viigiks. Mõnede pealtvaatajate arvates kohtunik eksis, sest ajaületuse taotlusega jäädi hiljaks.
Kui siin oli tegemist küllaldase järelevalvega, pidi kohtunik kohe pärast noolekese langemist partii peatama ja lugema selle art. 6.9 alusel viigiks, sest vastasel ju matistamismaterjali polnud.
Mitteküllaldase järelevalve puhul arvestagem, et noolekese langemise momendiks loetakse ametlikult alles sellest teatamise hetk. Kohtunik ise seda ütelda ei tohi. Selles partiis esitati taotlus ajaületuse kohta alles pärast matti. Mitte füüsiliselt, aga reeglite järgi oli matt siin noolekese langemisest varem. Matiga partii lõppes ja nii see tabelisse lähebki.

Veel leiame sellest Chesscafest küsimuse selle kohta, millised peaksid olema erinevatel võistlustel (ringsüsteem, individuaalne ja võistkondlik śveits) kõige õigemad moodused kohtade väljaselgitamiseks nende jagamise korral. Arvan, et Geurt valmistas siin küsijale väikese pettumuse, sest ta luges vaid kohusetundlikult üles kõik turniirimäärustes pakutavad võimalused, viitamata sellele, milliseid neist ta loeb parimateks. Siinkohal neid üles lugeda pole mõtet, vajadusel leiab igaüks need turniirimäärustest isegi.
Mulle jäi silma vaid see, et kuigi RC asus mullu voorujärgsete punktide summa suhtes eitavale seisukohale, siis soovitab RC esimees seda endiselt kasutada turniiridel, kus kõigil pole omavahel võrreldavaid reitinguid. Küllap ta sinna sobibki, olgu see siis kasvõi Haabersti eakate turniir.
Lembit

Kui ranged olla?

Ehk on mõned kolleegid jõudnud juba tänase Chesscafe veeruga tutvuda. Siinkohal pole mõtet hakata arutlema śveitsi süsteemi paarimise peensuste üle, aga Monroi elektrooniliste partiiprotokollideni pole me veel jõudnud. Huvitundjad leiavad need asjad originaalist kergesti üles. Pigem midagi lihtsamat.

31. oktoobril Veel Chesscafe veergudelt oli siinkohal vastuseks GM Mrva küsimusele toodud seisukoht, et mängijate partiiaegsed jutuajamised peaksid olema keelatud ja kuigi ka koodeksi praeguse teksti üksikutest punktidest võib kohtunik leida selliseks keelamiseks põhjenduse, asus RC esimees seisukohale, et see asi peaks olema selgemalt välja öeldud.

Sellega ei näi nõustuvat Hollandi maletaja Fritschy. Tema seisukohalt on maleturniir (mitte küll päris proffide oma) suurel määral ka seltskondlik üritus, kus saadakse kokku vanade tuttavatega ning seetõttu on tavaline, et ajal, kui partiis on parajasti käigul vastaspool, liigutakse ringi ja vahetatakse omavahel mõned juhuslikud laused. Olukorra kuritarvitusi leiab seejuures aset siiski harva. ranged reeglid, olgu see siis dopingukontroll, läbiotsimine elektrooniliste seadmete leidmiseks või jalutamisaegne vaikimisnõue sobivad tippturniiridele, igal turniiril on aga alati võimalus mingite erireeglite kehtestamiseks.
Kui rangeid reegleid hakata kasutama ka algajate või amatööride võistlustel, võib see lihtsalt paljud mängijad turniiridelt eemale peletada. Kas peaks edaspidi tõepoolest mängija mängusaali tulles oma taskute sisu kohtunikule ette näitama, et see veenduks, et seal mingisugust elektroonikat leida pole. Mängija võib ju öelda, et tal midagi keelatut pole, aga kohtunik ei saa ju selles kindel olla.

Ega RC esimeeski päris kindlalt oska öelda, kuidas toimida. Ta nõustub, et MM-matśidel tuleks toimida teisiti kui nädalalõputurniiridel, aga piiride tõmbamine on raske. Kus mängijaid kontrollida, kus mitte?
Ta toob rea näiteid, mis kõnelevad resoluutsemate meetmete poolt. Kui ta ise veel mängis, juhtunud sageli, et keegi mängijaist uurinud tema seisu, seejärel aga rääkinud tema vastasega. See olevat väga häirinud. Koolivõistkonna esindajana kuulnud ta korduvalt, kuidas teised õpetajad poistele öelnud, kuidas mängida. Veel on juttu kellestki mängijast, kes olevat endale kähku 300 reitingupunkti juurde saanud (milliste abivahenditega?) ja sellega rahvuskoondisse pääsenud, selle koosseisus ühe partii mänginudki ja kähku kaotanud, seejärel aga oma 300 punktist jälle lahtistel turniiridel ilma jäänud.

Kui tugevad arvutiprogrammid on juba mobiili abil kättesaadavad, muutub mängijate kontroll ikka raskemaks. Karmid meetmed turniiridel osalemist teadagi ei soodusta, aga muidu soosime pettust. Niisiis vähemalt esialgu veel midagi ei muutu, kasutagem olemasolevaid reegleid oma parema äranägemise järgi.

Aga mida teha siis, kui tahad vastasele viiki pakkuda või talle oma alistumisest teatada, aga te teineteise keelt ei tunne? Geurtil jääb siingi vaid korrata tavaliselt pruugitud meetmeid: alistumiseks kuningas pikali lükata või tulemus partiiprotokolli kirjutada ja seda vastasele näidata, viigipakkumiseks näidata kuhugi paberitükile kirjutatud 0,5:0,5 või siis kaks nimetissõrme risti panna. Nii lihtne see ongi.
Lembit

Kohtunikutööst

Sellel nädalal oli koos VII Eesti spordikongress. Ootasin huviga, mida seal kõneldakse spordikohtunike tegevusest. Vahel on ju siin-seal nende tähtsust võistluste korraldamisel märgitud või ajakirjandusse ilmunud teateid mõnes pallimängus toimunust. Viimases Videvikus on Leo Poltan oma nostalgitsevas loos ühest vanast turniirist ka kohtunike kohta mõne sõna poetanud.
Kongressil pidin aga üsna kaua ootama. Viies töötund hakkas juba lõpule jõudma, siis oli puldis meie maaspordiliidu tegevjuht ja väitis, et Eestimaa suvemängudele on oodata rohkesti võistlejaid, treenereid, esindajaid ja kohtunikke. Ometi, aga see oli ka kõik. Näis, et sõna kohtunik on lausa keelu alla pandud, igatahes Eesti spordis neid ei vajata. Kõnepuldis käis rohkesti kõrgeid ametimehi, loodud oli 9 suurt töögruppi, kes pidid meie spordielu igakülgselt analüüsima. Aga väljajaotatud materjalides, kus lisaks ka varemate kongresside otsused, ei suutnud ma seda sõna samuti leida. Ju me siis oleme teiega endale vale tegevuse valinud. Domineerima jäi hoopis sõna raha, kust seda saada ja kuidas seda jaotada.

Aga veel paar näidet oma viimaste nädalate praktikast. Mõlemal juhul on tegemist Eesti meistrivõistlustega, tõsi küll, mitte maleliidu tegevussfääri kuuluvatega, aga siiski meie alale üpris lähedastega.
Kuidas peaksid reageerima, kui äkki leiad internetist teate, et sind on määäratud mingi turniiri kohtunikuks (tõsi küll, siin nimetatakse seda ametimeest peenemalt turniiri direktoriks), aga sa ei tunnegi seda süsteemi, milles võistlus peetakse. Kunagi üliammu oled sa ju mingi nimetuse saanud, mis sest, et siis veel niimoodi üldse ei mängitud. Sinu käest muidugi küsitud pole. Või kuidas reageerida, kui sellel turniiril on juba enne selle ametlikku algust kaks meest viigini jõudnud?

Või teine turniir. Meie ajastul on internetist tõepoolest palju kasu. Turniirid algavad ju tavaliselt järjekorra loosimisega ja siis ajakava koostamisega. Seekord vajutasin just enne turniiri avamisele minekut täiesti juhuslikult arvutiklahvile ja leidsin sealt, et keegi oli juba turniiritabeli valmis teinud, nimed sisse kirjutanud ja ajakava ka paika pannud. Aga kui ma poleks arvutit avanud ja oleksin hakanud ise loosimist korraldama? Igatahes turniiri lõpuni ma korraldajatelt toimunu kohta mingit selgitust ei saanud. Ja ühe võistkonna alaliitu saadetud ülesandmisleht jäi samuti lootusetult kadunuks.
Kui mult küsitakse, kes on turniiril tähtsam, osavõtjad või kohtunikud, siis ütlen loomulikult, et mängijad. Ilma nendeta ju turniiri pidada ei saa. Kui aga korraldajad peavad vajalikuks kohtunikke kasutada, siis peaksid nad ka nende olemasoluga arvestama.

See kõik oli siiski vaid kõrvalepõige. Õismäel peeti aga juba 11. korda isadepäevaks eakate välkturniiri. Kõige tavalisem võistlus. 7 vooru, 18 mängijat, aega kummalegi poolele 10 minutit. Kohtuniku peamiseks tegevuseks muidugi käsitsi paarimine. Teine üritus oli ootamas ja arvasin, et jõuan kiiremini edasi, kui osavõtjakaarte täitma ei hakka ja tulen toime vaid turniiritabeli abil. Tulingi ja paarimise põhikriteeriume ilmselt ei rikkunud, kuigi mingid peensused jäid kindlasti arvestamata. Aga viimase vooru kokkusaamine oli sel moel üsna raske, tabeli algus ja lõpp läbi mänginud ja värvid ei klappinud. Nii et sellist katset korrata ei soovita. Kui käsitsi paarida, siis olgu ka osavõtjakaardid.

Reeglitega probleeme polnud, kuigi seletada tuli näiteks seda, mis vahe on määrustevastastel käikudel kiir- ja välkmales. Ja kui võistlusjuhend kõneles kohtade jagamisel mingist ebamäärasest koefitsientide süsteemist, siis võtsin selleks voorujärgsete punktide summa, kuigi hästi tean, kuidas FIDE sellesse suhtub. Aga seda oli kõigil mängijail endal hea tabelist lugeda ja kuivõrd reitingud olid vaid vähestel, siis olime aluseks võtnud eelmiste turniiride tulemused.
Päris pimeda mängija partiis said ajad seatud 11 - 9. Minu arust on see vahe küll väike, aga sümboolselt mõjub etteandmine siiski, nii et kõik sellega soostusid. Läks nagu turniir ikka. Keegi istus küll valele kohale ja üks tulemus sai õigeks parandatud alles paar vooru hiljem, aga midagi sellist juhtub selle taseme turniiridel ikka.
Lembit

Hispaanlaste eksamitest

Mõned aastad tagasi oli Hispaania neid maid, kus internetis malekohtunikke huvitavat materjali peaaegu et kõige rohkem avaldati, eriti põhjalikke kirjeldusi üksikutes partiides juhtunust, kuigi tavaliselt mingeid omapoolseid lahendusi välja pakkumata. Viimasel ajal piirduti vaid ametlike teadetega Hispaania maleliidu kohtunikekogu rubriigis. Äsja avaldati seal lõpuks küsimused, mida on kahel viimasel aastal kasutatud kohtunike eksamineerimiseks. Kuigi vahepeal on mu hispaania keel mittekasutamise tõttu üsnagi kadunud, siis loodetavasti suudan olulisema siiski esile tuua.
Võtame esialgu mullused küsimused. Need on pikad ja põhjalikud. Juba eksami I osas on vaja vastata 30 küsimusele, siinkohal neist 10 esimest. Tavaliselt lisavad nad küsimustele neli valikvastust, millest õiged võivad olla ka kõik või mitte ükski.

1. Koolinoorte kiirturniiril (15 min. partiile) selgub, et ühel laual on oda ja ratsu oma kohad vahetanud. Tehtud on 5 käiku. Mis nüüd saab? -
Malendid jäävad nii, nagu need on (A4a). Eksliku variandina on pakutud malendite asetamist nende õigetele kohtadele, sest tegemist on lastega ja partii ei mõjuta kõrgeid kohti, aga ka partii tühistamist art. 7.1 järgi, mis käib ju vaid tavamale kohta.

2. Mängija tahab vangerdada, puudutab vasaku käega vankrit a1 ja paremaga kuningat ning teeb siis pika vangerduse. Vastane protesteerib, sest ka vangerdus tuleb teha ju vaid ühe käega. -
Valgel lubatakse pikk vangerdus teha, kuid talle leitakse karistus art. 13.4 (ilmselt piisab hoiatusest). Alternatiivina pakuti valge karistamist temalt 2 minuti äravõtmisega (?) või üldse liputiivale vangerdamise keelamist.

3. Välkturniiril taotleb võidupunkti mängija, kes on pannud oma vastase kuningale mati. Mõlemad noolekesed kellal on aga kukkunud. Mis saab? -
Kui matt on pandud määrustepärase käiguga, on matistaja partii võitnud. Alternatiivina pakuti viigilist tulemust ning seisukohti, et matt on alati noolekese langemisest tähtsam või peaks võidupunkti saama see, kes matist või noolekeste langemisest esimesena teatab.

4. küsimus on nägemispuudega inimeste võistluste kohta (me pole vist oma kohtunikele küll selles valdkonnas küsimusi esitanud). -
Kõik väljapakutud variandid olid valed: käikude kohustuslik teatamine saksa keeles, kasutatavate kellade sertifitseerimine Hispaania Pimedate Liidu poolt, käikude kirjutamine ainult Braille´i kirjas või lugemine magnetofonilindile (võimalik on ka tavalises kirjas kirjutamine).

5. Mida teha mängijaga, kes tahab partii ajal muusikat kuulata? -
Mitte lubada (see võiks häirida teisi ja pole kindlust, kas nii ei saa ka mingit infot vastu võtta). Alternatiivina oli pakutud klassikalise muusika kuulamise lubamine või vastaselt nõusoleku küsimine. Art. 11.1, millele viidati, räägib hoopis muudest asjadest.

6. Siin on küsimused nõuete kohta GM nimetuse saamiseks. -
Esitatud variantidest oli õige vaid see, et individuaalmatśid tiitli saamiseks ei kõlba. Muud väited polnud esitatud kujul õiged (Capelle de Grande´il vaja mängida 9 GM vastu; reitingust 2450 kõneldakse reeglites hoopis seoses IM nimetusega; vaja pole ka ühel või mitmel turniiril mängida 27 partiid).

7. Siin uuriti, millal lähevad Hispaanias meeskonnavõistlused Elo-arvestusse. -
Turniirid ei tohi kesta rohkem kui 90 päeva (liigavõistlused võivad siiski kesta kauem) (reitingumääruste 4.1). Vaja pole turniiri juhtimist IA või FA poolt, samuti seda, et mängijal oleks aega vähemalt 2 tundi. Ekslik on ka väide, et reitinguarvestusse lähevad kõik ametlikud võistlused.

8. küsimuses päritakse nõuete üle Hispaania rahvuslikuks kohtunikuks saamiseks. -
Selgub, et seal on vaja eelnevalt omada autonoomse piirkonna kohtuniku nimetust (piisab ka teatud teenetest kohtunikekogu äranägemisel), sooritada tuleb kohtunikekogu poolt koostatud teooriaeksam ja täita veel neli nõuet. Euroopa Liidu liige (?) ei tarvitse olla, ka vanusepiir 16 aastat on ilmselt liiga madal.

9. küsimus on järelpartiidest kohtade selgitamiseks. -
Järelvõistluse tingimused määratakse kindlaks kohtunike ja korraldajate koostöös (küllap peaksid need juba võistlusjuhendis olema). Ajakontroll sõltub võimalikust kasutatavast ajast. Piisava aja korral võib see olla pikem, kui vaja, võib aga kohe üle minna armageddonile ehk äkksurmale. Valeks praagiti vastused, mille järgi võib kasutada mistahes FIDE ametlike võistluste süsteemi, samuti see, et kohtunikel pole vaja iga lisapartiid jälgida. Ja muidugi kasutatakse järelvõistlusel värvide määramiseks Bergeri tabeleid nagu tavaliselt.

10. Mida teha siis, kui paarimisprogramm pole śveitsi süsteemi reeglitest paaride kokkupanemisel kinni pidanud? -
Kui paarimise absoluutseid kriteeriume (B1 ja B2) ei rikuta, siis jääb paarimine muutmata. Ekslikuks loeti väited, et programm vigu teha ei saagi ja tegemist võis olla vaid inimliku eksitusega, samuti väited, et paarimine jääb kehtima, kui sellest ei sõltu kolme esikoha saatus, ning see, et teatada tuleb programmi autorile, et see siis otsustaks, mida teha.
Lembit

Välk ja seisukordused

Saksa Maleliidu kodulehel olid eelmise nädala arutlusteemaks viigitaotlused välkmales.
Tavaline mitteküllaldase järelevalvega välkpartii. Laual on ilmselt elementaarne viigiseis. Valgel kuningas ja ettur, mustal ainult kuningas, mis seisab etturi ees, tehes selle lipustamise võimatuks. Valge püüab aega võita ja käib kuningaga edasi-tagasi. Mida võiks nüüd teha must?

Art. 10.2 rakendada ei saa, see on välgu kohta käivas art. 13.3b selgelt ära öeldud (küllaldase järelevalve puhul see artikkel teatavasti rakendub). Art. 9.2 ilmselt ka mitte, sest käike ju ei märgita (ometi ei leia me art. 9.2b mingit vihjet käikude märkimisele ja partiiprotokollidele).
Sakslased jõuavad seisukohale, et mängija võiks kella seisma panna ja käe püsti tõsta, et sel moel kohtunik laua juurde kutsuda. Kui kohtunik tuleb ja partiid jälgima hakkab ning mängija arvab, et nüüd on ka kohtunik seisu kolmekordset kordumist näinud, siis uuesti kell seisma panna ja viiki taotleda. Kohtunik võib fikseerida viigi. Selleks piisab tema veendumusest. Muidugi on hea, kui ta oleks kordunud seisud üles märkinud.

Üks arutleja toob seisu valged: Ke5, Ob3, Ee6 (3), mustad: Ke7, Ob6 (2). Valgel on jäänud kaks, mustal poolteist minutit. Must seiskab kellad: 15 käiku oleme juba etturikäikudeta teinud, valge võita ei saa, sest hoian kuningat paigal ja käin vaid odaga. Kui kohtunik tuleb ja küsib valge arvamust, ütleb see, et 15 käiku on tehtud küll, aga tal on jäänud rohkem aega ja tahab edasi mängida. Teevad siis veel 35 käiku, mustal jääb veel paar sekundit aega ja nõuab siin 50 käigu reegli alusel viiki. Selle ta ka saab. Muidugi oleks hea, kui mängija kutsuks kohtuniku niipea, kui 50 käigu lugemine algab.
Oli selliseidki arutlejaid, kes soovitasid sellistes surnud viigiseisudes suhtuda asjadesse puhtirooniliselt ja õnnitleda vastast suurepärase võidu puhul (hea veel kui pealtvaatajate ees), sest ta on demonstreerinud, milleks tõeline maletaja võimeline on.

Meenutati ka üht varasemat austraallaste arutlust. Seal leiti, et ka tunnnistajatest peaks kolmekordse kordumise fikseerimisel kasu olema. Neid peaks siiski olema mitu ja nad peavad olema neutraalsed. Nad peaksid olema võimelised rekonstrueerima seisu ja nõustuma üksteisega käikude järjekorras, mis kolmekordse kordumise tekitasid. Aga muidugi peaks asi olema täiesti selge ja viigi fikseerijaks saab olla ikkagi ainult kohtunik.
Nii et viik kolmekordse kordumisega pole võimatu ka välgus, aga seda siiski vaid erandjuhtudel. Pealegi on kohtunikul välkturniiridel vaid harva võimalust end ainult ühele partiile pühendada.

Ise tegelesin jälle nimekirjade lugemisega (vt. 17.X Nimekirju lugedes). FIDE oli avaldanud oma komisjonide koosseisud, kes jäävad maailma maleasju ajama lähemaks neljaks aastaks. Komisjone on 11. Kohtunike jaoks oluliste komisjonide eesotsas on küllalt palju neid, kes toimisid samadel kohtadel juba 90-ndatel aastatel. Kohtunikekogu juhib ikka kreeklane Panagiotis Nikolopoulos, reeglite komisjoni hollandlane Geurt Gijssen, kvalifikatsioonikomisjoni soomlane Mikko Markkula, tehnilist komisjoni belglane Dirk De Ridder ja śveitsi süsteemi komisjoni sakslane Christian Krause. Ju siis on nende tegevusega rahule jäädud või pole lihtsalt paremaid leida. Komisjonide sisestruktuur on muudetud küll mõneti keerukamaks.

Jälgisin riikide esindatust komisjonides. Kui mu lugemine õige on, siis on 156 kohta täidetud 73 riigi esindajatega. Kõige rohkem on esindatud Venemaa 9, Kreeka 8, Saksamaa 7, USA ja Türgi 6 kohaga. Ja Eesti? Ei leidnud sealt küll ühtki meie esindajat. Nii et kui meil pole ainsatki A, B ega C kategooria kohtunikku, siis pole meil ainsatki esindajat ka FIDE tööorganites. Midagi näib siin tõepoolest lahti olevat. Ma ei tea, kas on Eesti Maleliit otsustanud FIDEs tegutsemist boikoteerida või osutusid meie esitatud kandidaadid sedavõrd nõrkadeks, et neid arvesse ei võetud. Ühtviisi halb on nii üks kui teine variant. Aga muidugi on see ainult mu isiklik arvamus.
Lembit

Noored teadku

Samaaegselt tavaliste kohtunikeeksamitega korraldati Prantsusmaal suvel eksamid ka noorkohtunikele. Neilgi oli eksami tegemiseks aega 2 tundi ja ka neilt nõuti vastuste põhjendamist. Vaatame osa neile esitatud küsimustest.

Eksami 1. osas nõuti vastuseid järgmistele küsimustele:
1. Millistel juhtudel kaob vangerdusõigus? -
Kui kuningas või vanker liiguvad (3.8b1).
2. Kuidas märgitakse möödaminnes löömist? - e.p. (C13)
3. Määratlege mänguala mõiste, loetledes, millest see koosneb. -
Mängukoht, puhkeruumid, paik kehakinnituseks ja suitsetamiseks (12.2).
4. Mida tähendab kiire lõppmäng? Tooge üks võimalik ajakontroll. -
Partii järk, kus kõik käigud tuleb teha kindlaksmääratud ajaga. Lisasekundeid pole. Ka näiteks 2 tundi partiile (10.1).
5. Mis juhtub pärast 5. käiku, kui valge märkab, et tema kuninga ja lipu asend on ära vahetatud
- ajakontroll on 1 tund 30 min. partiile ja 30 sek. käigule,
- ajakontroll on 15 min. partiile ja 10 sek. käigule? -
1. juhul partii tühistatakse ja mängitakse uus (7.1a), 2. juhul pärast kolme käiku mingeid taotlusi vastu ei võeta (A1, A4).

Eksami 2. osas olid antud võimalikud vastused, mille hulgast tuli ära märkida õige ja põhjendada oma vastust viidetega koodeksi vastavatele artiklitele.
1. Tavaliselt teatab kohtunik noolekese langemisest malekellal tavapartiis/kiirmales/välkmales?
Tavapartiis (6.8). Kiir- ja välkmales sekkub kohtunik vaid mõlema noolekese langemisel (A4d). 2. Ajakontrolliks on 3 min. partiile ja 2 sek. käigule. Marc teeb määrustevastase käigu. Tema vastane teatab teile sellest. Te lisate vastasele 2 min. / võtate Marcilt 1 min. ära/ loete partii Marcile kaotatuks? -
Välkpartiis Marc kaotab (B3c).
3. Kiirmales kutsuvad teid Paul ja Fabrice, sest mõlema kellal on noolekesed langenud. Te annate punkti F-le, kellel on lipp rohkem/ loete partii mõlemale kaotatuks/ loete partii viigiks? -
Viik (A4d3).
4. Käib tavapartii. Patrickil on valged ja tema telefon heliseb. Mis on partii tulemus 0:1/ 0:0,5/ 1:0? -
0:1. Kui mustal võiduvõimalust pole, siis 0:0,5 (12.3b).
5. On 58. käik. Missuguse ajakontrolli juures võib mängija katkestada käikude kirjutamise, kui tal on jäänud alla 5 minuti aega: 1 tund 30 min. ja 30 sek. käigule/ 50 min. ja 10 sek. käigule/ 1 tund 3o min. ja 30 sek. käigule, pärast 40. käiku 9 min. ja 3 sek. käigule? -
Käikude kirjutamise võib katkestada, kui käiguga ei lisandu 30 sekundit (8.4).

Eksami 3. osas küsitakse, kas partii on kaotatud või mitte. Olete nimelt kohtunikuks noorteturniiril, kus ajakontrolliks 1 tund 30 min. partiile ja 30 sek. käigule.
1. Marie on käigul. Ta kutsub teid ja ütleb, et vastane käis Kf8 ja sellega kordub sama seis 3. korda. Tema vastane Stéphane pole asjaga nõus.
a) Kirjeldage oma sekkumist.
b) Mis juhtub, kui Marie eksis? -
Seiskan kellad ja mängin partii teisel laual läbi, et kindlaks teha, kas seis on kordunud või mitte. Kui seis on kordunud, fikseerin viigi (9.2b, 9.5a). Kui mitte, lisan Stéphanele 3 min. aega (9.5b).
2. Leo kutsub teid. Tal jääb aega 1 min. 30 sek. Ta taotleb viiki, kuna seis on blokeeritud ja vastane ei tee mingeid jõupingutusi võiduks. Kas nõustute viigiga? -
Ei nõustu, sest pole tegemist kiire lõppmänguga (10.2).
3. Claire ja Patrick kutsuvad teid, kuna ei jõua kokkuleppele partii tulemuse suhtes. Claire ületas valgetega aja, aga tal on lipp vastase üksiku kuninga vastu. Patrick taotleb võitu, sest vastase aeg on läbi. Mida otsustate? -
Patrick võita ei saa, järelikult on viik (6.9).
Eksami 4. ja 5. osas on mitmesuguseid küsimusi Prantsuse noortevõistluste korraldamise, kasutatavate ajakontrollide ja muu taolise kohta.
Lembit