Kohtunik kiirturniiril

Prantsuse kohtunikelehe viimases numbris on kindlasti lugemisväärt ka FA Pierre Beckeri kirjutus kohtunike tegutsemisest noorte kiirturniiridel. Selles kirjutatakse, et paljud sealsed kohtunikud eelistavad turniire nimekamate mängijatega, kus on nii panused kui auhinnad suuremad. Liiati olevat noorteturniiridel sageli tegemist mitte ainult osavõtjate, vaid ka nende vanemate halva distsipliiniga (kuigi selles võivad sageli süüdi olla kohtunikud ise). Autor peab küll abikohtunike või praktikantide tegutsemist noorteturniiridel igati kasulikuks, sest see paneb neid süvenema reeglitesse ja nende rakendamisse. Näidetest tundub, et mängijad on pahatihti veel üsna algajad. Mida peaks kohtunik tegema, kui mõni poiss küsib talt, kas ta võib selles seisus vangerdada või möödaminnes lüüa? Tõenäoliselt ei peaks ta vastama, vähemalt mitte sel ajal, kui partii parajasti käib (aga siis, kui partiid mängus pole, peaks ta need asjad küsijale kindlasti selgeks tegema). Prantsuse kohtunikud ei järgivat sageli reegleid. Art. 7.4 näeb teatavasti ette, et 2 esimese määrustevastase käigu eest antakse vastasmängijale kummalgi juhul 2 minutit täiendavat aega, kolmandal korral aga loetakse partii kaotatuks. Paljud kohtunikud leidvat aga, et partii tuleb võita mänguga ega anna ajalisa kas üldse või piirduvad vaid ühe minutiga. Mis siis, et poiss võib reeglitega kursis olla ja nende rakendamist nõuda. Ei saa loobuda kompensatsioonist, mida reeglid ette näevad. Kohtunik ei saa reegleid muuta ega neid tühistada. Ta on seaduste rakendaja, mitte nende andja. Eestis võimaldavad reeglid ka teist varianti, kus ajalisand tuleb vaid viimasel 5 minutil. Sel juhul tuleb turniiri algul selgelt öelda, millistest reeglitest lähtutakse. Ja kuigi mulle endale meeldib hoopis kolmas variant, ei tohi seda rakendada. On aga ka asju, mis võivad lõpptulemust veel rohkem mõjutada. Tuuakse näide: Valged: Kh2, Eb4, g4 ja h5 (4). Mustad: Kg8, Lf3, Vf8, Rd4, Eb5, c7, f7, g5 ja h6 (9). Must mängib Rd4-e2, mis viib patile. Mustadega mängija annab vastasele käe ja ütleb: "Tuli ja matt. Oled nõus?" Veel väiksem mängija valgetega kardab nii vastast kui ka tema malendeid laual ja vastab tasakesi: "Jah." Kohtunikud leiavad, et poisid saavad omavahel kahekesi hakkama ja kuivõrd mõlemad on tulemusega nõus, siis tuleb see fikseerida. Mis vahe on sel juhul kohtuniku kohalolul või selle puudumisel? Kohtunik on ju kohal selleks, et reeglitest kinni peetaks ning et see poleks vaid tugevama või leidlikuma õigus, mida rakendatakse. Kindlasti on kohtunikke, kes põhjendaksid oma tegutsemist sellega, et valgete juht andis ju "jah" öeldes partii alla. Aga art. 5.2a ütleb ju, et patiga ... on partii kohe lõppenud, tingimusel, et patiseisu tekitanud käik on määrustepärane. Alistumine toimus pärast partii lõppu ega oma seetõttu enam tähtsust. Teades lõppseisu, peab kohtunik lugema partii viigiks, sest see on see, milleni jõuti. Teine näide. Valged: Kc1, Vd5 ja e1, Ea2, b2, c2, f2 ja g3 (8). Mustad: Kb4, Ea6, b7, c7, d6 ja g4 (6). Valged on käigul ja mängivad Ve4+, ometi märkamata, et must kuningas ei saa tulla 3. reale. See toimub abikohtuniku silme all, kes küll taipab, et tegemist on matiga, aga ei ütle ühtegi sõna ja partii jätkub. Must käib Kb4-c3 (!?). Valged hakkavad mõtlema, kuidas jätkata ega märka määrustevastasust. Partii jätkumisel võiks tulemus muutuda: valge võiks ületada aja või tekiks patt, kuigi tegelikult on partii juba ammu lõppenud. Kiirmale reeglid keelavad kohtunikul anda märku noolekese langemisest ja art.4 alusel (Käigu tegemine) võib ta langetada oma otsuse vaid ühe mängija palvel. Samal ajal on asju, kus kohtunik ei pea mängija kaebust ootama, vaid ta sekkub näiteks vastavalt art. 12, kui üks mängija teist segab, või vastavalt art. 6, kui mängija hoiab sõrme kellanupul või ripub selle kohal. Piisab sellest, kui kohtunik ise asja näeb või mõni pealtvaataja teda informeerib. Ka matti ei keela koodeks fikseerimast. Noorte kiirpartiides on rohkem määrustevastaseid käike kui täiskasvanute omades. Need nõuavad kohtunikult suuremat tähelepanu ja ranget kinnipidamist reeglitest. Toodud näited olid muidugi äärmuslikud, selgitasid aga siiski põhimõtteid. Lembit

Viimati arutletust

Jälgisin eelmisel nädalal üht sakslaste diskussiooni. Arutlus oli elav ja sõnavõtte kogunes nädala lõpuks ligi 40. Minu arust oli tegemist küll üsna selge asjaga ja arutlejad oleksid võinud oma aja ehk paremini ära kasutada. Niisiis käib tavamale turniir, kus 40 käigu tegemiseks antud 2 tundi, seejärel aga veel 1 tund partii lõpuni. Kasutusel on mehaanilised kellad. Mõlemal mängijal on tehtud 42 käiku. Mõlemad noolekesed on kukkunud, kummal varem, seda pole teada. Vooru algusest on üldse kulunud 4 tundi ja 3 minutit. Nüüd läheb üks mängija kohtuniku juurde ja nõuab viiki, viidates koodeksi artiklile 6.1. Selle artikli tekst on selline: Kui mõlemad noolekesed on langenud ja on võimatu kindlaks teha, kumb nooleke langes esimesena, siis a) partii jätkub, kui see juhtub mistahes mänguperioodil peale viimase, b) partii on viik, kui see juhtub mänguperioodil, kus tuleb sooritada kõik ülejäänud käigud. Kas rakendada artikli a või b osa? Minu arust ilmselt a. Kumbki mängija pole siin vaidlustanud kelladele seatud mõtlemisaegu, mõlemal on 40 käiku täis saanud, ilma et kumbki oleks väitnud, et vastane ületas seejuures aja. Muidugi oleks korralik kohtunik pidanud olema noolekeste kukkumise ajal laua juures ja asja fikseerima. Nii võib vaid nentida, et partii on üle läinud ajakontrolli teise järku ja võib rahulikult jätkuda. Mingit vajadust selle katkestamiseks viigi kunstliku fikseerimisega ei ole. Probleem oleks võinud tekkida siis, kui viimased käigud oleksid kirjutamata jäänud ning partii oleks tulnud rekonstrueerida, et kindlaks teha, kas käigud said täis või mitte. Võib nõustuda nende arutlejatega, kes leiavad, et mängijate viigitaotlused on reglementeeritud artiklis 9 või kiire lõppmängu puhul artiklis 10. Art. 6.11b on aga ainult toimimisjuhendiks kohtunikule, kui aeg on üle lastud (nii et käigud täis polnud) ega suudeta kindlaks teha, kumb tegi seda enne. Õigus on neilgi, kes leiavad, et kohtunik peab kõigepealt lugema art. 6.3: kohe pärast noolekese langemist tuleb kontrollida artikli 6.2a nõuete täitmist (kas käigud on täis) ja alles siis minema art. 6.11 kallale. Kõige rohkem pälvis eelmisel nädalal kohtunike tähelepanu vist küll siiski Prantsusmaal (täpsemalt küll mõni kuu varem Hanti-Mansiiskis) juhtunu. Endal pole mul juba aastaid suurtele turniiridele asja olnud ja ehk seepärast on mulle paistnud mobiilihelinaid keelavad ranged reeglid liialdatutena. Mingi muu asi võib mängijaid mängusaalis hoopis rohkem segada kui vaikne mobiilihelin. Mingil kohalikul turniiril ei kujuta ju ette, et telefoni teel keegi kusagilt kaugelt käike ette ütlema hakkaks. Seepärast on meie kohtunikekogu reeglites ... otsustab kohtunik eksinud mängijale määratava karistuse, mis ei tarvitse tingimata kaotus olla. Aga edaspidi pean vist hakkama oma hoiakut muutma. Ega päris selge veel polegi, mis olümpial õieti juhtus, sest süüdlased pole end süüdi tunnistanud ja ka seni avaldatud info ei lange päris kokku. Ligikaudu oli pilt aga selline. Olümpial paistis Prantsuse meeskonnas oma mänguga otsustavatel hetkedel eriti silma üks noor suurmeister, kes osutus 5. laual parimaks. Tema kaaslast, IM-i Venemaal polnudki, vaid partiisid jälgis ta interneti teel Ida-Prantsusmaalt Nancyst, käepärast maleliidu asepresidendilt laenatud mobiiltelefon ja arvuti Firebirdi programmiga. Kolmas osaline oli meeskonna treener. Too asepresident oli teinud kindlaks, et olümpia ajal oli see IM saatnud Hanti-Mansiiskisse ligi 200 sõnumit, enamasti ajal, kui too GM parajasti mängis. Tavaliselt olid need maskeeritud telefoni-numbriteks, mida aga hõlbus deśifreerida. Kui siis sõnum Nancyst Hanti-Mansiiskisse jõudis, leidis treener endale paraja paiga laudade vahel. Saali jaotanud nad 64 osaks, just nii nagu malelaual välju. Ja kuhu treener saalis läks, vastavalt sellele liikusid ka GM nupud malelaual. Nii olevat olulistes partiides arvuti ja mängija käigud peaaegu täielikult algusest lõpuni kokku langenud. Näib olevat küllalt fantastiline lugu, aga igatahes on Prantsuse Maleliidu distsiplinaarkomisjon oma ranged otsused langetanud, kuigi süüdistatavad väidavad, et otsustamiseks oleksid võistlused pidanud toimuma Prantsuse territooriumil ja korraldajaks Prantsuse Maleliit. Igatahes vähemalt teoreetiline võimalus selliseks sündmusteahelaks oli olemas. See tähendab, et suurematel võistlustel peavad ka kohtunikud veel tähelepanelikumad olema. Viimasel olevat ju igaüks pääsenud mobiiliga mängusaali, ainult relvade ja lõhkeainete kaasavõtt olevat keelatud. Minu kunagine hea tuttav GM Dolmatov on küll väitnud, et mobiilide ärakeelamisel leitakse kindlasti uued vahendid. Tema ettepanek on muide, et edaspidi kõik olümpia viie parema võistkonna mängijad peaksid läbima kontrolli valedetektoril. Lembit

Ikka Chesscafe jälgedes

Laseme veel kord viimasest Chesscafest pilgu üle. Ehk on seal veel midagi, millest igapäevases kohtunikutöös kasu. Kellel huvi, leiab sealt midagi näiteks pimeda mängija kaasamängimise kohta nägijate võistlusel või IA nimetuse saamise tingimuste kohta. Veidi ka reitingutest, kaasa arvatud kinnitus selle kohta, et reitingulehte saab pääseda ka nii, et reitinguga mängijate vastu ainsatki punkti ei saada.

Üks Iraani FA on küsinud partii üleskirjutamise kohta. Ajakontrollis sisaldub ka 30 lisasekundit igale käigule. Ometi on üks mängija juba mõnda aega eiranud reeglit (art. 8.4), mis käsib sel juhul partiid pidevalt üles kirjutada. Nii on juba 10 käiku kirjutamata jäänud, aga alles on veel vaid mõni minut. Nüüd kutsub vastane kohtuniku ja juhib asjale tähelepanu. Kui resoluutne peaks siis kohtunik nüüd olema? Tagantjärele kirjutamine võib ju ähvardada isegi ajakaotusega.
Aga ega siin teha pole midagi, kirjutada tuleb. Näeb ju art. 13.1 ette: kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks. Ja tulebki range olla. Kui mängija pole seni art. 8.1 kinni pidanud, mis kohustab partiid üles kirjutama käik-käigult ning nii et eelmine käik oleks üles kirjutatud enne, kui tehakse järgmine, siis tuleb seda teha nüüd. Käikude kirjutamata jätmise tõttu on ta ju ilmselt mingi ajalise eelise saanud.

Üht Austraalia mängijat aga häiritakse partii ajal. Ei tee seda aga teine mängija, sest koodeksi art. 12.6 ütleb ju, et keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada, vaid hoopis keegi pealtvaataja, kes tema laua juurde tuleb ja tema seisu üle õla vaatama hakkab. Küsimus on konkreetne: kui lähedal võib pealtvaataja mängijale olla?
Pole siin muidugi mingit konkreetset reeglit. Küll aga võib ju mängija alati kohtuniku poole pöörduda, kui tema arvates mõni pealtvaataja, aga miks ka mitte teine mängija või isegi kohtunik tema lauale liiga lähedal seisab. Vahel ehk piisab ainult oma pilgu suunamisest pealtvaatajale, et seda lahkuma panna. Küll siis kohtunik vajalikud meetmed kasutusele võtab.

Korraks tullakse uuesti ka ühe kuu aja taguse loo juurde. Oli see üks Itaalia turniir, kus ühe mängija mobiil helises veel enne, kui teine mängija kohale jõudis (vt. ka meie 20.II Partiid ei mängitud).
Üks ameeriklane on nimelt koodeksist välja lugenud, et partii ilma valgete kohalolekuta alata ei saakski (art. 1.1 ...Partiid alustab mängija, kellel on valged malendid). Nii et kui mustade mobiil peaks helisema enne valgete kohalejõudmist, siis pole partii veel alanud ja mingit karistust ei saa helisemise eest olla. Kui aga heliseb valgete telefon, on partii sellega läbi ja tulemus fikseeritud. Siis pole ju oluline, millal must saabub või kas ta üldse tuleb. Art. 12.3 järgi peaks must igal juhul saama kas võidu või vähemalt viigi.

Geurt leiab ameeriklase kirja kommenteerides, et selle tekstis on üks lause kontekstist välja rebitud ja valesti tõlgendatud. Et asi selgem oleks, on võimalik, et järgmisel FIDE kongressil saab ülal tsiteeritud lause veidi teistsuguse sõnastuse, näiteks: Esimese käigu teeb valgete malenditega mängija. See tähendab, et valgete kohalejõudmist (või mittejõudmist) ei tohi üle tähtsustada, partii algab juba sellel hetkel, kui valge kell käigustatakse.
Küll aga tunnistab RC esimees, et kui RC pani kirja mobiile käsitlevat artiklit 12.3b, siis selle liikmed tõepoolest arvasid, et mobiilihelina puhul on tõepoolest võimalikud vaid kaks tulemust: vastane võidab või kui tal matistamisvõimalust pole, on tulemuseks viik. Ei pandud tähele, et ka vastane võib partii kaotada, kui ta kohale ei tule. Muidugi on see art. 6.6 reglementeeritud: Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde pärast mänguaja algust, kaotab partii.
Lembit

Ajast ja viikidest

Üks Venemaa mängija on viimases Chesscafes esile toonud järgmise juhtumi:
Ühel laual langeb valgete nooleke. Seda aga tähele ei panda. 2 minutit hiljem teeb must määrustevastase käigu, seda aga märgatakse. Nii kohtunikud kui ka mängijad märkavad nüüd ka noolekese kukkumist. Kohtunik otsustab valgele kaks minutit aega juurde anda ja partiid jätkata. Oli see siis õige otsus? Selge ju, et aeg oli varem üle, kui määrustevastasus tehti.

Oli küll, aga seda ju ei märgatud. Tavapartiis loetakse nooleke langenuks, kui seda märkab kohtunik või üks mängijatest. Siis hakkab kohtunik toimima, nagu see seisab kirjas art. 7.4b: ... määrustevastase käigu eest antakse vastasmängijale ... kaks minutit täiendavat aega. Nüüd partii jätkub. Kui 2 minuti lisamisega oleks aeg ikkagi üle olnud, oleks partii tulnud küll paratamatult valgele kaotatuks lugeda.

Üsna igapäevane näib olevat ka ühe ameeriklase poolt kirjeldatud juhtum. Jällegi tavapartii, ajakontrolliks kummalegi 2 tundi. Valge kuningas on tules. Ta viib selle sealt ära, küsib vastaselt: "Viik?" ja vajutab siis kella. Must ütleb selle peale: "Mis?" See lihtne olukord võib ometi tekitada terve hulga küsimusi.
Kõigepealt võib vastuküsimust "mis?" tõlgendada erinevalt, kaasa arvatud ka viigi tagasilükkamisena. Kõige tõenäolisemalt ei mõistnud üks mängija lihtsalt, mida teine küsis. Ehk oli mingi tähtsus hääletoonilgi, mis võis ju näiteks väljendada ettepaneku suhtes põlgust. Kui küsimusest aru ei saadud, oleks valgel nüüd kõige loomulikum olnud küsimust kohe korrata. Reeglites sellise kordamise suhtes muidugi mingit tähtaega kirja pandud pole.

Valge oli aga vahepeal jõudnud seisu veidi uurida, leidnud, et ta võib võita etturi ega tahtnudki nüüd enam viiki. Korrektne polnud selline käitumine kindlasti mitte. Väljapääs? Küllap oleneb asi suurel määral sellest, kas kohtunik partiid jälgis või mitte. Kui kohtunik asja pealt ei näinud, siis pole praktiliselt teha midagi - kummagi mängija ütlusi ei saa eelistada, valge võib eitada, et ta üldse viiki pakkus. Kui kohtunik aga kõike pealt nägi, siis võib ta sekkuda ning isegi öelda mustale, et valge pakkus viiki.

Üsna sarnane on ka ühe kanadalase kirjeldatud olukord. Tal olnud keeruline seis vähemetturiga. Rünnak küll oli, aga selle tulemusi raske ennustada. Igatahes oli vastasel vähemalt üks hea võimalus. Ometi pakkus see viiki, käiku aga ei teinud. Mees oli nõudnud, et ta teeks käigu, ja lubas seejärel vastata. Vaid selle ühe teatud käigu peale oleks ta viigiga nõustunud. Vastane mõtles 10 minutit, tegigi selle käigu ja vormistati viik.
Küsimus oli: aga mis siis, kui vastane oleks taibanud, et tal on parem seis ega olekski enam viiki tahtnud? Oli siis nüüd tegemist viigi tingimisi vastuvõtmisega või hoopis selle tagasilükkamisega? Kas viigipakkumine kehtib ka siis, kui reegleid rikkuda, või pole see käigu tegemiseni lihtsalt täielik?

Vaadakem siis koodeksist järele. Art. 9.1b: Mängija, kes soovib pakkuda viiki, peab seda tegema pärast oma käigu tegemist malelaual ning enne oma kella seiskamist ja vastasmängija kella käivitamist. Seega: 1) tee käik, 2) paku viiki ja 3) vajuta kella.
Ka ebakorrektse viigipakkumise ja kellavajutuse protseduuri korral on viigipakkumine ikkagi jõus. Ka siis ei saa pakkumist tagasi võtta ega pakkuja sellele mingeid tingimusi lisada. Siin ei lisatudki. Käigu nõudmine tähendab vaid vastasele ütlemist, et see järgiks korrektset protseduuri. Käigu tegemine ei muuda selles olukorras midagi.
Lembit

Partiid algavad

Täna on jälle Chesscafe päev. Kuigi tean, et vaevalt sealt midagi niisugust leiab, millega juba kunagi varem kokku puutunud pole, alustan päeva kindlasti selle läbivaatamisega. Millest siis täna alustad? Olgu siis päris partii algusest.
Kuidas peaksid malendid laual seisma? Muidugi peaksid nad olema sirges reas väljade keskel. Nii on kena ja eriti oluline on see siis, kui käigud lähevad kohe elektroonilistele laudadele. Aga kui juba ratsukäik on mõneti kummalisem kui teiste malendite omad, siis erinevalt teistest võib ratsut ka lauale mitmeti asetada. Üks taanlane kirjutab, et olnud oma vastasega päris hädas. Sellele meeldinud nimelt, et ratsud vaataksid otse ette, mitte kuhugipoole kõrvale. Seda arvestanud ta ka pärast igat käiku. Kui vastane jalutama läinud, olevat mees nad jälle kõrvale vaatama pannud. Tagasi tulles keerati need jälle otseks, kuigi nii olevat neid teistest malenditest raskem eristada (?).

Pole siin küll mingeid reegleid, isegi uutes turniirimäärustes mitte. Geurt on tähele pannud, et tippmängijatel on oma tavad: Karpovi ratsud vaatavad paremale, Kasparovi omad vasakule, Ivantśuki omad otse. Ise olen pidanud ratsusid aastakümneid laudadele asetama, aga kõhklen ikkagi. Vist kaldun ühinema Kasparoviga. Kui kellegi teise poolt laudadele pandud nuppe on vaja korrigeerida, siis vaatan vaid, et kõik neli ratsut ühtmoodi seisaksid.

Aga mis siis, kui värvid või partiid sassi lähevad?
Ühes Dominikaani partiis oli mängu alguseks kohal vaid üks mees. Pidi ta mängima mustadega, polnud aga hoolikalt tabelist järele vaadanud, tegi siis käigu 1. e4 ja vajutas kella. Vastane tuli alles 25 minuti pärast (ju siis oli neil pikk lubatud hilinemisaeg). See märkas asja kohe ja kutsus kohtuniku. Mida see pidi tegema?
Art. 7.2: Kui partiid on alustatud vastupidist värvi malenditega, siis partii jätkub, kui kohtunik ei tee teistsugust otsust.
Antud juhul ei valmistanud kohtunikule küll mingit raskust mängijaid õigetpidi laua taha panna. Valgeid polnud kohal, ju siis tuli nende ajast 25 minutit maha arvata. Must oli ju olemas.
Üldiselt tuleks partiialguse kellakorrigeerimistel arvestada seda, et vooru aeg ei pikeneks ega seaks ajakava ohtu.

Mõnevõrra keerukam oli Kanada kohtuniku ülesanne. Seal käis śveitsi süsteemis turniir. Naaberlaudadel pidid mängima A ja B ning C ja D. Hilinemisajaks oli vanade tavade järgi lubatud terve tund. Esialgu olid aga kohal ainult A ja C. 10 minutit hiljem tuli D, istus aga A vastu ja hakkas sellega mängima. B tulekuni kulus veel 10 minutit. See läks kohe kohtuniku juurde kaebama, et tema mängukoht on ära võetud.
Kohtunik otsustas A ja D partii katkestada ja panna D oma õigele kohale C vastu. A hakkas nüüd mängima B-ga. A sai ettenähtud täisaja, 20 minutit hilinenud B sedavõrd vähem. Teist kella ümber ei seatud ja D alustas samuti 20-minutilise hilinemisega (sest miks ta C-ga mängima ei hakanud).

Küllap nii oligi õige, kuigi me koodeksist siin otsest abi ei leia, see tegeleb ju vaid üksikute partiidega. Ka śveitsi süsteemi reeglites ei tehta sellistest "vääratest" paarimistest juttu. Tõsi küll, koodeksist leiame 7.2: Kui partiid on alustatud vastupidist värvi malenditega, siis partii jätkub, kui kohtunik ei tee teistsugust otsust. Kui aga valede värvide puhul on võimalik partiid uuesti alustada, siis peaks see olema seda enam võimalik vale vastase korral. Pealegi avastati antud juhul valed paarid üsna varsti pärast vooru algust.
Kanada kohtunik on tõstatanud küsimuse, et kas ei peaks arvesse võtma ka laual tekkinud seise. See ei tohiks küll mingil moel asju mõjutada.

Sama kohtunik leiab, et kui A ja D partii oleks vahepeal juba lõppenud, oleks selle tulemus pidanud minema reitinguarvestusse, kuigi aja olemasolul oleks ta ikkagi õiged paarid mängima pannud. Vaevalt küll, kui partii turniiritabelisse ei lähe. Selleks võiks ju siis oleneda ka kellegi normide täitmine või mittetäitmine ning pettusedki poleks välistatud. Küll nõustun Geurtiga, et sel juhul võiksid turniiriarvestussegi minna partiid A-D ja B-C.
Lembit

16 ja nooremad

16-aastaste meistrivõistlustega tuli mul tegemist teha kolmas aasta järjest. Ega need 18-aastaste omast suurt erinegi, eriti poiste osas. Kohtla-Järvel 18-aastastes mänginud 10 kõrgema reitinguga poisist oli 8 nüüdki olemas. Narva neiu ka jälle poistega konkureerimas, viimases voorus koguni esimesel laual mängimas.

Enne turniiri mõtlesin, mida teha topeltkodakondsusega neiuga, kelle tavaliseks elu- ja mängukohaks hoopis Soome. Väikese tüdrukute arvu juures on kaasamängimine muidugi hea, aga mida teha, kui asi peaks jõudma medalini. Ühe riigi pass pole halvem kui teise riigi oma, aga tulla kahe riigi meistriks? FIDE reitingulehtedes on igaühel vaid üks päritolumaa, aga reeglid reglementeerivad vist ikka veel ainult FIDE võistlustel osalemist. Aga muidugi on see korraldajate, mitte kohtunike valdkonda kuuluv küsimus ning kuivõrd meie paremik osutus temast parasjagu tugevamaks, siis tegelikult see ei kerkinudki.


Malemaja ülemisse saali mahtusid mõlemad turniirid kenasti ära. Pealtvaatajate jaoks jäi ruumi küll napilt. Võtsime siis üldiseks põhimõtteks, et igast klubist võiks korraga saalis olla vaid üks treener, lastevanemad aga jägigu toimuvat läbi klaasuste. Nii asjad vist laabusid. Ei usu, et saalis olles keegi oma laste mängu mõjutaks, aga nii oli ilmselt rahulikum. Kui keegi just korraks ringi tahtis teha, siis selleks ta loa ka sai.
Malemaja töötajad olid abivalmid, turniiri tehniline korraldaja Vabaettur tegi ka vajaliku. Noore kohtunikuna oli mul tava, et pool tundi enne turniiri algust oleks kõik korras. Nii varakult seda küll vaevalt vaja on. Aga pool tundi enne vooru peaks kohtunik küll kohal olema, et osavõtjate tulekuks asjad valmis oleks. Vaid ühel päeval see ei õnnestunud. Vooru algust see küll ei seganud. Kohtunikul tööd jätkus. Oli abilisigi. Kuigi näha, et kohtunikuna tegutsemine polnud nende sagedane töö. Seepärast ehk ei märgatud alati, mida parajasti peaks tegema.


Kuigi osavõtjate koosseisult olid kahe vanuseklassi turniirid küllalt sarnased, siis näis üleskerkivate küsimuste ring siiski olevat erinev. Mõned näited sellest, millega tegelda tuli.
Partiiprotokollid. Üsnagi mitmel korral olid mõlema mängija protokollidesse kantud erinevad tulemused. Vahel võitja märkas ega hakanud kaotusele allkirja andma, vahel mitte. Nii et kohtunik pidi igal juhul valvas olema.
Käikude üleskirjutamine ise. Oli mängijaid, kellele see veel parasjagu raskusi valmistas. Ühes tüdrukute partiis oli üleskirjutus sedavõrd erinev, et kaks kohtunikku partii käigu suuri vaevu taastada jõudsid. Ega sellega palju tegelda jõudnud. Paarile treenerile küll soovitasin, et nad tundides käikude tegemise kõrval lastele ka nende kirjapanekut seletaksid.
Ja kas võiks partiiprotokolle ka kuidagiviisi kaunistada? Vaevalt küll.


Ühes partiis oli mängija rahulolematu seepärast, et tema käigul olev vastane ei istunud laua taga, vaid liikus saali mööda ringi ja jälgis teistel laudadel toimuvat. Kohtunik ei saa nõuda, et mängija pidevalt laua taga istuks. Koodeksi art. 12.2 ütleb: Käigul olev mängija ei tohi ilma kohtuniku loata mängukohast lahkuda. Mängukoht aga tähendab ka seda ruumiosa, kus mängivad teised. Vahel võib ju mäng sõltuda sellestki, kuidas mängivad konkurendid. Küll aga pole lubatud mingid kontaktid teiste mängijatega. Ja loomulikult tõkestasin otsustavalt tee, kui mängija püüdis väljuda fuajeesse. Ka see on küll mänguala, mitte aga enam mängukoht.

Kohtunik ei tohi sündmuste käigust ette rutata. Ühes partiis tuli mängija minu juurde viiki taotlema, sest ... laua nurk ei olevat õiget värvi. Kui seisu vaatama läksin, siis meenus mulle tõepoolest kunagi Malekoolist loetu, et oda ja ääreettur ei saa võita, kui vastase kuningas on etturi ees ja oda pole nurgaga sama värvi. Aga niisuguse seisuni (mis tõepoolest hiljem tekkis) oli aega veel parasjagu ja vahepeal oleks ettureid vahetadagi tulnud. Niisiis ei mingit viigi fikseerimist, kuigi seis ise viigiline oli.

Sama materjali vahekorraga tuli mul paar vooru hiljem veel kokku puutuda. Vahe oli aga selles, et nüüd oli tegemist tsentrietturiga. Siis ei saa ju võidus mingit kahtlust olla. Minu juurde tuli poiss (pealegi kahel korral), kurtes, et vastane talle alla ei anna. See oli aga kogunud rohkem kui tunnise ajavaru ning mõtles ja mõtles, kuigi mingit valikut polnud. Kohtunikul pole siin aga midagi teha. Kaotuse saab fikseerida vaid koodeksis loetletud juhtudel. Andsin küll nõusoleku mängija treenerile, et see võib soovitada tal alla anda. Aga seegi ei mõjunud. Tublisti rohkem kui pooletunnise mõtlemise järel mängija siiski alistus. Nüüd võisin küll mängijalt küsida, millele ta lootis ja mida mõtles. Arusaadavat vastust ei saanud.

Mobiilid ei helisenud (isegi mitte treeneritel). Tõsi küll üks vibreeris ja vastane tuli kohe kohtunikku otsima. Partii käiku see kuidagiviisi ei mõjutanud, teised mängijad ei kuulnud vist midagi. Nii et piirdusin hoiatusega ja lasksin edasi mängida. Küll oli paaril korral vaja meenutada oma partii juba lõpetanud mängijatele, et ka nemad oma mobiilid turniirisaalis rahule jätaksid.

Turniiri avamisel meenutati ratsukäike ühes Kohtla-Järve partiis (vt. 13.II Noorte absoluutsed meistrivõistlused), mis said võimalikuks ainult tänu kohtuniku liberaalsusele. Eks siis püüdsin nüüd valmsam olla. Aga polnud selliseid katseidki. Suur enamus partiisid olid võitluslikud. Juba esimeses voorus jälgisin kahe väikese tüdruku tublisti üle 80 käigu kestnud partiid, mis lõppes alles siis, kui kummalegi olid jäänud vaid kuningad. Neidude võitja selgitati järelmatśiga. 7 vooru 15 mängija jaoks on ilmselt palju. Nii olid viimases voorus kahel esimesel laual vastamisi suure punktidevahega mängijad. Head oli siin vaid niipalju, et need partiid said ruttu otsa, nii et järelmatśki lõppes siis, kui teised partiid veel käisid.
Üldiselt oli aga tegemist huvitava turniiriga, küllap siin mänginutest on tulevikus kuulda ka seoses hoopis suuremate võistlustega.
Lembit

Noorkohtunike küsimusi

Nii nagu tavaliselt, korraldati Prantsusmaal üheaegselt viimaste kohtunikueksamitega eksamid ka noorkohtunikele. Neilgi oli vastamiseks antud 2 tundi.
Eksami esimene osa koosnes 10 mitmesugusest küsimusest, millele tuli põhiliselt vastata kas jaa või ei.

1. Malekell tuleb alati asetada musta paremale käele. Kohtunikul pole õigust seda teisiti paigutada. Õige või vale?
- Vale. Kella paigutuse otsustab kohtunik, kuigi enamasti on pannakse see tõepoolest mustast paremale (6.4).

2. Kuna mängija pole võimeline kirjutama, peab kohtunik vähendama talle ettenähtud mõtlemisaega. Õige või vale?
- Õige. Kohtunik korrigeerigu kellanäite õiglasel moel (8.1).

3. Laual on valge kuningas ja vanker musta üksiku kuninga vastu. Nooleke valge kellal langeb. Mis on partii tulemus?
- Viik (6.9). Mustal puudub ju matistamisvõimalus.

4. Kui malelaud on paigutatud õigesti, on mängija parem nurgaväli valge. Õige või vale?
- Õige (2.1).

5. Mängitakse tavamalet. Mängija teeb määrustevastase käigu, mis asetab ta kuninga tulle, seejärel vajutab ta kella. Kas kohtunik peab sekkuma?
- Peab küll (7.4).

6. Arturi telefon on vibreerimisreźiimil. Ta võtab selle taskust välja, vaatab ekraani ja lülitab siis välja, ilma et oleks vastanud. Kas kohtunik peab sekkuma?
- Kohtuniku loata mängualal mobiili omada ei tohi. Kui aparaat häält teeb, kaotab mängija partii (12.3b). Ise arvan, et antud juhul peaks hoiatusest piisama.

7. Kas tavamales on tule ütlemine kohustuslik?
- Ei ole. Koodeksi ükski artikkel ei käse tuld öelda.

8. Käib kiirpartii. Mõlemad noolekesed on langenud. Võimatu on kindlaks teha, kumb neist langes esimesena. Mida otsustab kohtunik?
- Loeb partii viigiks (A4d3).

9. Samuti kiirmale. Mingeid taotlusi kellade algasendi korrigeerimiseks ei saa esitada, kui partiis on 3 käiku juba tehtud. Õige või vale?
- Õige (A4).

1o. Kas kohtunikul on õigus oma ülesandeid täites mängija võistluselt kõrvaldada?
- On küll (13.4g).

Jätame vaatluse alt välja eksami teise osa, kus peaksime teadma Prantsusmaa koolide, kolledźite ja lütseumide meistrivõistlusi puudutavaid reegleid. Eksami viimases osas peaksime oskama tuua näiteid selle kohta, kus ja millal mingisuguseid sanktsioone rakendada. Kindlasti vajalik teema, aga kuivõrd koodeks kõiki karistusi ju täpselt ei piiritle ja noorkohtunikel on ilmselt veel vähevõitu kogemusi, siis peaksid ehk küsimused puudutama just selgepiirilisi juhte. Pealegi tundub ka küsimuste äratrükitud kuju olema vigane (3. ja 5. küsimus on samad). Aga siiski.

1. Tuua kaks näidet toimingute kohta, mis viivad partii kaotusele.
- Tegemist peaks olema tõsise või korduva määrusterikkumisega. Näiteks pidev keeldumine malekoodeksist kinni pidamast (12.8) või partiis tehtud kolmas määrustevastane käik (7.4b).

2. Tuua kaks näidet tegevustest, mis väärivad suulist hoiatust.
- Tegemist peaks olema kergete süütegudega, mis pole korduvad ega ettekavatsetud. Näiteks malendite kohendamine vastase mõtlemisajal (4.2), käigu kirjutamata unustamine või mitteloetav kirjutamine (8.1).

Ülejäänud küsimustele vastamiseks peaks otsima näiteid selle kohta, millal peaks karistus olema 2- ja millal 15-minutiline. Pakutud vastusevariandid on aga kohati üsna subjektiivsed. Lihtsam on muidugi siis, kui karistused on koodeksis selgelt esitatud, näiteks 2 minutit esimese ja teise määrustevastase käigu eest või 3 minutit õigustamatu viigitaotluse eest seisu kolmekordse kordumise puhul. Aga kui seisata kellad käiku tegemata või jätta puudutatud malendiga käimata? Veel keerukam on otsustada vastasmängija häirimise või muude eetikareeglite rikkumise puhul. Aga just seda Prantsuse noorkohtunike eksamil oodatatakse.
Lembit

Küsivad prantslased - 2

Vaatame täna ülejäänud küsimusi Prantsuse malekohtunike novembrikuiselt põhieksamilt UV1. Eksami kolmandas osas peame ette kujutama, et tegutseme tavamale turniiril, kus mõtlemisajaks on 40 käiku 2 tunniga ja siis 1 tund partii lõpuni.

1. Üks mängija teeb malelaual käigu, seiskab siis kella ja kutsub kohtuniku. Ta ütleb, et tehtud käiguga on seis 3 korda kordunud. Mida teeb kohtunik?
- Kohtunik ei saa seda taotlust arvestada, kuna see mängija pole enam käigul (9.2).

2. Mängija paneb oma vastase kuningale mati, aga samal hetkel kukub nooleke tema kellal. Mõlemad mehed taotlevad endale võitu. Mida teeb kohtunik?
- Annab võidu mati pannud mängijale. Matiga partii lõppes (5.1a).

3. Suures ajapuuduses teeb mängija, kellel on selge võiduseis, oma 40. käigu ja vajutab mehaanilise kella nuppu, kusjuures tema nooleke langeb. Vastane teatab, et on ajaga võitnud, seiskab kellad, keeldub partiid jätkamast ja kutsub kohtuniku. Mida see teeb?
- Rakendab artiklit 6.9 ja fikseerib, et mängija pole ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike sooritanud. Seepärast saab ta kaotuse.

4. Laual on seis: valged Ke6, Oh6 (2), mustad Kg8, Ee7 ja h7 (3).
Käib partii viimane osa, kummalgi on aega alla 2 minuti. Valge on äsja käinud Ke6. Must on nüüd käigul, kutsub kohtuniku ja taotleb vastavalt artiklile 10.2 viiki, seletades, et kuninga ja odaga võita ei saa. Mida teeb kohtunik?
- Taotlust tuleb tõepoolest käsitleda art. 10.2 alusel. Seejuures peab kohtunik aga olema väga ettevaatlik. Kuninga ja odaga ei saa tõeoolest kuningat matistada. Kaks musta etturit muudavad aga asja. Kui must peaks käima Kh8, võib valge käia Kf7 ja anda seejärel Og7x. Kuna teoreetiliselt on matt võimalik, siis ei saa viiki fikseerida. Kohtunik toimib vastavalt art. 10.2b ja laseb partiil jätkuda enda juuresolekul.

5. Kohtunik asub artikli 10.2 alusel viiki fikseerima. Vastane küsib, kuidas ta saab selle otsuse peale apelleerida. Mida vastate?
- Apelleerida ei saa, kohtuniku otsus on lõplik (10.2d).

Eksami viimane osa käsitleb malenotatsiooni.
1. Kellele kuulub partiiprotokoll? - Võistluse korraldajatele (8.3).

2. Kuidas märgitakse viigipakkumist? - Märgiga = (C13).

3. Kas tule märkimine partiiprotokolli on kohustuslik? - Ei ole (C13).

4. Ajakontrolliks on 1 tund 30 minutit partiile ja iga käiguga lisandub 30 sekundit. Maletajal on jäänud aega 5.12. Ta küsib, millal ta võib partii märkimise lõpetada?
-Sellise ajakontrolliga partii üleskirjutamist katkestada ei või (8.1, 8.4).

5. Üks mängija ei lase kohtunikul oma partiiprotokolli vaadata. Mida teha?
- Protokoll peab olema kohtunikule kogu partii jooksul nähtav (8.2). Kohtunik võib kasutada hoiatust ja muid art. 13.4 ettenähtud karistusi. Kui need meetmed jäävad tulemusteta, võib äärmise vahendina lugeda partii mängijale kaotatuks (12.8).
Lembit

Küsivad prantslased

Heidaksime täna pilgu prantslaste viimase, novembrikuise kohtunikeeksami küsimustele.
Selle esimeses osas tuleb ette kujutada, et tegemist on nende ülemaalise välkturniiriga, kus ajakontrolliks 5 minutit partiile. Igal partiil omaette kohtunikku pole, seega küllaldane järelevalve puudub.

1. Kaks mängijat kutsuvad kohtuniku. Ütlevad, et malendite algseis polnud õige: must ratsu seisab c8, oda aga b8. Tehtud on juba 5 käiku. Mida teeb kohtunik?
- Ei tee midagi, vaid laseb partiil jätkuda (B3A, A4a).

2. Kohtuniku silme all teeb mängija määrustevastase käigu, mis muudaks partii tulemuse oluliselt tema kasuks. Mida teeb kohtunik?
- Omal algatusel kohtunik ei sekku (B3A, A4b).

3. Laual on järgmine seis: Valged: Kf1, Ld3, Ob2, Rg5, Ec5, f2 ja g3 (7).
Mustad: Kg8, La6, Va8, Rg7, Ec6 ja f7 (6).
Kummalgi mängijal on jäänud vaid viimased sekundid. Valge käib Lh7+ ja vajutab kella. Kohe lööb must oma lipuga valge kuninga, näitamaks, et see on teinud määrustevastase käigu, ja vajutab samuti kella, vältimaks oma noolekese langemist. Kumbki vastane taotleb nüüd võitu. Mida teeb kohtunik?
- Kuninga löömine on määrustevastane käik. Esimese määrustevastase käigu tegi aga valge, jättes oma kuninga tulle. Siis võis must taotleda võitu (B3c). Selle asemel tegi must ise määrustevastase käigu. Nüüd on võidu taotlemise võimalus valgel ja kohtunik peabki talle võidu andma.

4. Käigul oleva mängija telefon heliseb, kui voor on just alanud. Vastane on väga viisakas ja tahab, et partii jätkuks. Ta ütleb kohtunikule, et selline mobiilihelin partii algul ei seganud teda üldse. Mida teeb kohtunik?
- Telefon oleks pidanud olema välja lülitatud. Vastavalt art. 12.3b on partii kaotatud. Reegleid tuleb rakendada, vastase kaastunne ei loe siin midagi. Meil võiks kohtunik teisiti toimida, kui võistlusjuhendisse on sisse kirjutatud, et mobiilihelina puhul on otsustajaks kohtunik.

5. Mõlemad noolekesed on langenud. Pealtnägijad väidavad, et esimesena langes nooleke mustade kellapoolel. Kas kohtunik peab nende arvamust arvestama ja fikseerima 1:0 või peab ta lugema partii lõppenuks viigiga?
- Fikseerigu viik. Tunnistajad ei saa muuta art. A4d3. Kui mõlemad noolekesed on langenud, loeb kohtunik partii viigiks.

Eksami teises osas tuleb aga vastata mõnele üldisemat laadi küsimusele.
1. Mis on kiirmale?
- Partiis peab mõtlemisajaks olema 15-59 minutit või ajalisanditega mängides peavad aeg ja 60-kordne lisand kokku mahtuma sellesse vahemikku (A1).

2. Ajakontrolliks on partiis 61 minutit. Kas kohtunik võib teatada noolekese langemisest?
- Jah võib, tegemist on ju tavapartiiga (6.8).

3. Mida teeb kohtunik, kui kaks mängijat teatavad, et nende malelaud on valesti asetatud, kuna selle parempoolne nurgaväli on must?
- Kannab seisu üle õigesti asetatud malelauale ja laseb pariil jätkuda (7.1b). Kiir- ja välkmales ei võta ta midagi ette, kui kolm käiku on juba tehtud (A4a).

4. Üks mängija tõstab süstemaatiliselt malendeid laual ühe käega, kella aga vajutab teisega. Kas see on lubatud?
- Ei ole (4.1, 6.7b).

5. Turniiril osaleb ka üks pime mängija. Enne üht vooru teeb üks vabaks jäänud mängija talle ettepaneku täita tema abilise funktsioone. Millised need on?
- Abiline võib teha mängijate käike vastasmängija laual, teatada need käigud, pidada pimeda mängija partiiprotokolli ja käigustada tema vastasmängija kell, teatada pimedale mängijale tema palvel tehtud käikude arv ja mõlema mängija poolt kasutatud ajad; nõuda partii võitu, kui vastasmängija on ületanud aja; informeerida kohtunikku, kui nägev mängija on puudutanud üht oma malenditest; sooritada vajalikke toiminguid partii katkestamisel (E2.9).
Lembit