Noorkohtunike küsimusi

Nii nagu tavaliselt, korraldati Prantsusmaal üheaegselt viimaste kohtunikueksamitega eksamid ka noorkohtunikele. Neilgi oli vastamiseks antud 2 tundi.
Eksami esimene osa koosnes 10 mitmesugusest küsimusest, millele tuli põhiliselt vastata kas jaa või ei.

1. Malekell tuleb alati asetada musta paremale käele. Kohtunikul pole õigust seda teisiti paigutada. Õige või vale?
- Vale. Kella paigutuse otsustab kohtunik, kuigi enamasti on pannakse see tõepoolest mustast paremale (6.4).

2. Kuna mängija pole võimeline kirjutama, peab kohtunik vähendama talle ettenähtud mõtlemisaega. Õige või vale?
- Õige. Kohtunik korrigeerigu kellanäite õiglasel moel (8.1).

3. Laual on valge kuningas ja vanker musta üksiku kuninga vastu. Nooleke valge kellal langeb. Mis on partii tulemus?
- Viik (6.9). Mustal puudub ju matistamisvõimalus.

4. Kui malelaud on paigutatud õigesti, on mängija parem nurgaväli valge. Õige või vale?
- Õige (2.1).

5. Mängitakse tavamalet. Mängija teeb määrustevastase käigu, mis asetab ta kuninga tulle, seejärel vajutab ta kella. Kas kohtunik peab sekkuma?
- Peab küll (7.4).

6. Arturi telefon on vibreerimisreźiimil. Ta võtab selle taskust välja, vaatab ekraani ja lülitab siis välja, ilma et oleks vastanud. Kas kohtunik peab sekkuma?
- Kohtuniku loata mängualal mobiili omada ei tohi. Kui aparaat häält teeb, kaotab mängija partii (12.3b). Ise arvan, et antud juhul peaks hoiatusest piisama.

7. Kas tavamales on tule ütlemine kohustuslik?
- Ei ole. Koodeksi ükski artikkel ei käse tuld öelda.

8. Käib kiirpartii. Mõlemad noolekesed on langenud. Võimatu on kindlaks teha, kumb neist langes esimesena. Mida otsustab kohtunik?
- Loeb partii viigiks (A4d3).

9. Samuti kiirmale. Mingeid taotlusi kellade algasendi korrigeerimiseks ei saa esitada, kui partiis on 3 käiku juba tehtud. Õige või vale?
- Õige (A4).

1o. Kas kohtunikul on õigus oma ülesandeid täites mängija võistluselt kõrvaldada?
- On küll (13.4g).

Jätame vaatluse alt välja eksami teise osa, kus peaksime teadma Prantsusmaa koolide, kolledźite ja lütseumide meistrivõistlusi puudutavaid reegleid. Eksami viimases osas peaksime oskama tuua näiteid selle kohta, kus ja millal mingisuguseid sanktsioone rakendada. Kindlasti vajalik teema, aga kuivõrd koodeks kõiki karistusi ju täpselt ei piiritle ja noorkohtunikel on ilmselt veel vähevõitu kogemusi, siis peaksid ehk küsimused puudutama just selgepiirilisi juhte. Pealegi tundub ka küsimuste äratrükitud kuju olema vigane (3. ja 5. küsimus on samad). Aga siiski.

1. Tuua kaks näidet toimingute kohta, mis viivad partii kaotusele.
- Tegemist peaks olema tõsise või korduva määrusterikkumisega. Näiteks pidev keeldumine malekoodeksist kinni pidamast (12.8) või partiis tehtud kolmas määrustevastane käik (7.4b).

2. Tuua kaks näidet tegevustest, mis väärivad suulist hoiatust.
- Tegemist peaks olema kergete süütegudega, mis pole korduvad ega ettekavatsetud. Näiteks malendite kohendamine vastase mõtlemisajal (4.2), käigu kirjutamata unustamine või mitteloetav kirjutamine (8.1).

Ülejäänud küsimustele vastamiseks peaks otsima näiteid selle kohta, millal peaks karistus olema 2- ja millal 15-minutiline. Pakutud vastusevariandid on aga kohati üsna subjektiivsed. Lihtsam on muidugi siis, kui karistused on koodeksis selgelt esitatud, näiteks 2 minutit esimese ja teise määrustevastase käigu eest või 3 minutit õigustamatu viigitaotluse eest seisu kolmekordse kordumise puhul. Aga kui seisata kellad käiku tegemata või jätta puudutatud malendiga käimata? Veel keerukam on otsustada vastasmängija häirimise või muude eetikareeglite rikkumise puhul. Aga just seda Prantsuse noorkohtunike eksamil oodatatakse.
Lembit