Küsivad prantslased

Heidaksime täna pilgu prantslaste viimase, novembrikuise kohtunikeeksami küsimustele.
Selle esimeses osas tuleb ette kujutada, et tegemist on nende ülemaalise välkturniiriga, kus ajakontrolliks 5 minutit partiile. Igal partiil omaette kohtunikku pole, seega küllaldane järelevalve puudub.

1. Kaks mängijat kutsuvad kohtuniku. Ütlevad, et malendite algseis polnud õige: must ratsu seisab c8, oda aga b8. Tehtud on juba 5 käiku. Mida teeb kohtunik?
- Ei tee midagi, vaid laseb partiil jätkuda (B3A, A4a).

2. Kohtuniku silme all teeb mängija määrustevastase käigu, mis muudaks partii tulemuse oluliselt tema kasuks. Mida teeb kohtunik?
- Omal algatusel kohtunik ei sekku (B3A, A4b).

3. Laual on järgmine seis: Valged: Kf1, Ld3, Ob2, Rg5, Ec5, f2 ja g3 (7).
Mustad: Kg8, La6, Va8, Rg7, Ec6 ja f7 (6).
Kummalgi mängijal on jäänud vaid viimased sekundid. Valge käib Lh7+ ja vajutab kella. Kohe lööb must oma lipuga valge kuninga, näitamaks, et see on teinud määrustevastase käigu, ja vajutab samuti kella, vältimaks oma noolekese langemist. Kumbki vastane taotleb nüüd võitu. Mida teeb kohtunik?
- Kuninga löömine on määrustevastane käik. Esimese määrustevastase käigu tegi aga valge, jättes oma kuninga tulle. Siis võis must taotleda võitu (B3c). Selle asemel tegi must ise määrustevastase käigu. Nüüd on võidu taotlemise võimalus valgel ja kohtunik peabki talle võidu andma.

4. Käigul oleva mängija telefon heliseb, kui voor on just alanud. Vastane on väga viisakas ja tahab, et partii jätkuks. Ta ütleb kohtunikule, et selline mobiilihelin partii algul ei seganud teda üldse. Mida teeb kohtunik?
- Telefon oleks pidanud olema välja lülitatud. Vastavalt art. 12.3b on partii kaotatud. Reegleid tuleb rakendada, vastase kaastunne ei loe siin midagi. Meil võiks kohtunik teisiti toimida, kui võistlusjuhendisse on sisse kirjutatud, et mobiilihelina puhul on otsustajaks kohtunik.

5. Mõlemad noolekesed on langenud. Pealtnägijad väidavad, et esimesena langes nooleke mustade kellapoolel. Kas kohtunik peab nende arvamust arvestama ja fikseerima 1:0 või peab ta lugema partii lõppenuks viigiga?
- Fikseerigu viik. Tunnistajad ei saa muuta art. A4d3. Kui mõlemad noolekesed on langenud, loeb kohtunik partii viigiks.

Eksami teises osas tuleb aga vastata mõnele üldisemat laadi küsimusele.
1. Mis on kiirmale?
- Partiis peab mõtlemisajaks olema 15-59 minutit või ajalisanditega mängides peavad aeg ja 60-kordne lisand kokku mahtuma sellesse vahemikku (A1).

2. Ajakontrolliks on partiis 61 minutit. Kas kohtunik võib teatada noolekese langemisest?
- Jah võib, tegemist on ju tavapartiiga (6.8).

3. Mida teeb kohtunik, kui kaks mängijat teatavad, et nende malelaud on valesti asetatud, kuna selle parempoolne nurgaväli on must?
- Kannab seisu üle õigesti asetatud malelauale ja laseb pariil jätkuda (7.1b). Kiir- ja välkmales ei võta ta midagi ette, kui kolm käiku on juba tehtud (A4a).

4. Üks mängija tõstab süstemaatiliselt malendeid laual ühe käega, kella aga vajutab teisega. Kas see on lubatud?
- Ei ole (4.1, 6.7b).

5. Turniiril osaleb ka üks pime mängija. Enne üht vooru teeb üks vabaks jäänud mängija talle ettepaneku täita tema abilise funktsioone. Millised need on?
- Abiline võib teha mängijate käike vastasmängija laual, teatada need käigud, pidada pimeda mängija partiiprotokolli ja käigustada tema vastasmängija kell, teatada pimedale mängijale tema palvel tehtud käikude arv ja mõlema mängija poolt kasutatud ajad; nõuda partii võitu, kui vastasmängija on ületanud aja; informeerida kohtunikku, kui nägev mängija on puudutanud üht oma malenditest; sooritada vajalikke toiminguid partii katkestamisel (E2.9).
Lembit