Kohtunik kiirturniiril

Prantsuse kohtunikelehe viimases numbris on kindlasti lugemisväärt ka FA Pierre Beckeri kirjutus kohtunike tegutsemisest noorte kiirturniiridel. Selles kirjutatakse, et paljud sealsed kohtunikud eelistavad turniire nimekamate mängijatega, kus on nii panused kui auhinnad suuremad. Liiati olevat noorteturniiridel sageli tegemist mitte ainult osavõtjate, vaid ka nende vanemate halva distsipliiniga (kuigi selles võivad sageli süüdi olla kohtunikud ise). Autor peab küll abikohtunike või praktikantide tegutsemist noorteturniiridel igati kasulikuks, sest see paneb neid süvenema reeglitesse ja nende rakendamisse. Näidetest tundub, et mängijad on pahatihti veel üsna algajad. Mida peaks kohtunik tegema, kui mõni poiss küsib talt, kas ta võib selles seisus vangerdada või möödaminnes lüüa? Tõenäoliselt ei peaks ta vastama, vähemalt mitte sel ajal, kui partii parajasti käib (aga siis, kui partiid mängus pole, peaks ta need asjad küsijale kindlasti selgeks tegema). Prantsuse kohtunikud ei järgivat sageli reegleid. Art. 7.4 näeb teatavasti ette, et 2 esimese määrustevastase käigu eest antakse vastasmängijale kummalgi juhul 2 minutit täiendavat aega, kolmandal korral aga loetakse partii kaotatuks. Paljud kohtunikud leidvat aga, et partii tuleb võita mänguga ega anna ajalisa kas üldse või piirduvad vaid ühe minutiga. Mis siis, et poiss võib reeglitega kursis olla ja nende rakendamist nõuda. Ei saa loobuda kompensatsioonist, mida reeglid ette näevad. Kohtunik ei saa reegleid muuta ega neid tühistada. Ta on seaduste rakendaja, mitte nende andja. Eestis võimaldavad reeglid ka teist varianti, kus ajalisand tuleb vaid viimasel 5 minutil. Sel juhul tuleb turniiri algul selgelt öelda, millistest reeglitest lähtutakse. Ja kuigi mulle endale meeldib hoopis kolmas variant, ei tohi seda rakendada. On aga ka asju, mis võivad lõpptulemust veel rohkem mõjutada. Tuuakse näide: Valged: Kh2, Eb4, g4 ja h5 (4). Mustad: Kg8, Lf3, Vf8, Rd4, Eb5, c7, f7, g5 ja h6 (9). Must mängib Rd4-e2, mis viib patile. Mustadega mängija annab vastasele käe ja ütleb: "Tuli ja matt. Oled nõus?" Veel väiksem mängija valgetega kardab nii vastast kui ka tema malendeid laual ja vastab tasakesi: "Jah." Kohtunikud leiavad, et poisid saavad omavahel kahekesi hakkama ja kuivõrd mõlemad on tulemusega nõus, siis tuleb see fikseerida. Mis vahe on sel juhul kohtuniku kohalolul või selle puudumisel? Kohtunik on ju kohal selleks, et reeglitest kinni peetaks ning et see poleks vaid tugevama või leidlikuma õigus, mida rakendatakse. Kindlasti on kohtunikke, kes põhjendaksid oma tegutsemist sellega, et valgete juht andis ju "jah" öeldes partii alla. Aga art. 5.2a ütleb ju, et patiga ... on partii kohe lõppenud, tingimusel, et patiseisu tekitanud käik on määrustepärane. Alistumine toimus pärast partii lõppu ega oma seetõttu enam tähtsust. Teades lõppseisu, peab kohtunik lugema partii viigiks, sest see on see, milleni jõuti. Teine näide. Valged: Kc1, Vd5 ja e1, Ea2, b2, c2, f2 ja g3 (8). Mustad: Kb4, Ea6, b7, c7, d6 ja g4 (6). Valged on käigul ja mängivad Ve4+, ometi märkamata, et must kuningas ei saa tulla 3. reale. See toimub abikohtuniku silme all, kes küll taipab, et tegemist on matiga, aga ei ütle ühtegi sõna ja partii jätkub. Must käib Kb4-c3 (!?). Valged hakkavad mõtlema, kuidas jätkata ega märka määrustevastasust. Partii jätkumisel võiks tulemus muutuda: valge võiks ületada aja või tekiks patt, kuigi tegelikult on partii juba ammu lõppenud. Kiirmale reeglid keelavad kohtunikul anda märku noolekese langemisest ja art.4 alusel (Käigu tegemine) võib ta langetada oma otsuse vaid ühe mängija palvel. Samal ajal on asju, kus kohtunik ei pea mängija kaebust ootama, vaid ta sekkub näiteks vastavalt art. 12, kui üks mängija teist segab, või vastavalt art. 6, kui mängija hoiab sõrme kellanupul või ripub selle kohal. Piisab sellest, kui kohtunik ise asja näeb või mõni pealtvaataja teda informeerib. Ka matti ei keela koodeks fikseerimast. Noorte kiirpartiides on rohkem määrustevastaseid käike kui täiskasvanute omades. Need nõuavad kohtunikult suuremat tähelepanu ja ranget kinnipidamist reeglitest. Toodud näited olid muidugi äärmuslikud, selgitasid aga siiski põhimõtteid. Lembit