Kohtuniku sekkumisest

Prantslaste kohtunikelehest leiame ka IA Francis Delboe artikli "Kas sekkumisel tuleb ilmutada initsiatiivi?" Midagi uut sellest ei leia, kokkuvõtliku ülevaate kordamiseks aga annab see küll. Arutlusteemaks on, kas kohtunik peab partii käiku sekkuma määrustevastase käigu ja noolekese kukkumise korral, kui kumbki mängija seda ei taotle. Olenevalt partiis kasutatavast ajakontrollist on vastus erinev. Üldiselt peab tavamales kohtunik omal algatusel vahele minema, sest art. 13.1 ütleb: ta jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks. Eelpool mainitud juhtumeid reglementeerivad artiklid 6.8 ja 7.4. Kiir-ja välkmales seda teha ei tule. On vaid paar koodeksi art. A4c toodud erandit (mõlemad kuningad tules või etturi muundamine on jäänud pooleli). FIDE kongress 2008 tõi aga juurde küllaldase järelevalve mõiste. Kui välkmales on igal laual omaette kohtunik, kiirmales aga pole iga kohtuniku kohta rohkem kui 3 lauda, siis toimime nagu oleks tegu tavamalega. Kõige sagedamini võib siis tegemist olla järelmängudega kohtade lõplikuks selgitamiseks. Kordamiseks leiame sealt vastava tabeli. Niisiis, kas kohtunik peab teatama noolekese langemisest ja juhtima tähelepanu määrustevastasele käigule? Tavamales ning ka küllaldase järelevalvega kiir- ja välkmales on vastuseks "jah", tavalises kiir- ja välkmales aga "ei". Lembit