Viimases Chesscafes on toodud juhtum väidetavalt 40 aasta tagusest Austraaliast. Mingil turniiril mängitud kahe kooli vahelist matśi. Üks partii tuli katkestada. Valge pidi kirjutama käigu ja protokolli ümbrikku panema. Kui meeskonnad aga katkestatud partiisid lõpetama tulid, teatas üks kaptenitest, et kõik partiid olevat mängitud valede värvidega. Taotles, et lõpetatud partiide tulemused jääksid kehtima, katkestatud partiisid aga mängitaks uuesti algusest peale õigete värvidega. Must sai teada, et tema partii annulleeritakse, oli uudishimulik ja avas ümbriku. Valge aga polnudki käiku kirjutanud.
Vastasmeeskonna kapten hakkas seetõttu võitu nõudma. Valgete kapten vaidles vastu, sest partii olevat annulleeritud, kui valed värvid avastati. Mustade kapteni arvates olevat valge partii kaotanud siis, kui jättis salakäigu kirjutamata. See aga leidis aset varem, kui avastati valed värvid. Edasi olevat asi läinud apellatsioonikomiteesse, kus käinud elav arutelu, aga selle otsust enam ei mäletata.
Praegu on asi päris selge. Koodeksi art. 7.2 ütleb: Kui partiid on alustatud vastupidist värvi malenditega, siis partii jätkub, kui kohtunik ei tee teistsugust otsust.
Ega küsimuse esitamisest päriselt selgugi, kas otsus õigete värvidega mängimisest tõepoolest tegelikult ka tehti, jutt oli ju vaid kapteni taotlusest. Aga avada võis ümbriku ju vaid pärast otsust. Kui partii pidi jätkuma ja ümbrikus salakäiku polnud, pidi punkti saama vastaspool - loomulikult kui tal ka matistamiseks vajalik materjal olemas on.
Aga umbes 40 aastat tagasi? Geurt arvab, et küllap ka siis olid asjad samamoodi, ega ole vaevunud asja lähemalt uurima. Kuivõrd minu kohtunikutegevus algas Geurti omast märksa varem ja kogu see aeg on reeglitega tegemist olnud, siis söandan vastu vaielda.
Ülaltoodud artiklit tollal koodeksis ei olnud. Siis koodeksit aastakümneid ei muudetud. Kui oli vaja midagi muuta või täpsustada, lisati koodeksisse reeglite komisjoni tulnud küsimused ja nendele antud vastused.
1958. a. on RC-le esitatud küsimus, mida tuleb teha, kui partii ajal selgub, et partii on alanud vastupidist värvi malenditega. FIDE koodeksi ametlikes tekstides nii 1974 kui ka 198o on lisatud RC vastus: tuleb rakendada analoogilist artiklit 9.4. Art. 9.4 aga ütles siis sama nagu praegune 7.1a: Kui partii ajal leitakse, et malendite algseis polnud õige, tuleb partii tühistada ja mängida uus.
Alates 1984.a. (seega vähem kui 30 aastat tagasi) on koodeksis art. 8.5: Kui partii käigus märgatakse, et partii algas vastupidiste värvidega, tühistatakse partii ja mängitakse uus. Sama artikli leiame ka 1988.a. tekstist (siis oli hakatud juba koodeksi teksti iga nelja aasta järel läbi vaatama).
1992. a. on see artikkel (nüüd 8.6) saanud keerulisema sõnastuse: Kui partiid alustati vastupidist värvi malenditega ja veerand mõlema üldisest mänguajast esimese kontrollini on läbi, tuleb partiid jätkata. Varem võib kohtunik määrata mängimiseks uue partii õigete värvidega, kui seejuures oluliselt ei rikuta võistluste ajakava.
Nii on praegune sõnastus pärit alles FIDE Jerevani kongressist 1996, kus RC töös osalesime Geurtiga mõlemad (kehtima hakkas see siis alles 1.7.1997). Seepärast peaks minu arust ka RC esimehel olema piisav ülevaade reeglite arengust.
Muide kunagises NSV Liidus olid paljud reeglid teistsugused kui FIDEs üldiselt rakendatavad. Nii et kohtunik pidi alati arvestama, missugusel turniiril ta tegutseb ja milliseid reegleid peab rakendama. Nii oli see ka meie poolt vaadeldud reegliga.
Juba minu kohtunikutee algul ilmunud NSVL koodeksi esimesest eestikeelsest väljaandest (1950) leiame paragrahvi 17: Kui partii mängimise ajal või pärast selle lõppu selgub, et vastased on saanud teist värvi malendid, kui voorutabelis ette nähtud, siis esimesel juhul partii mängimist jätkatakse ja teisel puhul - partii tulemus loetakse maksvaks. Nii see jäigi.
Lembit
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar