pühapäev, 29. jaanuar 2012

Mis loeb?

Just sellise pealkirja panin oma kommentaarile ka täpselt 7 kuud tagasi. Tookord oli juttu matistamisele järgnenud viigilepingust. See, mis ikkagi peaks lugema, kui sündmused malelaual toimuvad ühes järjekorras, märgatakse neid aga hoopis teistpidi, jääb kohtunike jaoks alaliseks küsimuseks. Kahes viimases Schach-Zeitungi numbris on sellega tegelnud ka FA Jürgen Kehr.

Aluseks on juhtum mingitelt Saksimaa meeskonnavõistlustelt. Ühes partiis on suur vastastikune ajapuudus, kohtunikku laua juures pole. Kui ajapuudus on läbi, näeb must, et tal on terve vanker vähem ja loomulikult annab ta partii alla. Valge märkab nüüd, et oli oma viimase käiguga vastase patti pannud, ja paneb nupud kähku algseisu. Veidi hiljem ütleb üks meeskonnakaaslane mustale, et oli patt, ning see nõuab nüüd partii viigiks tunnistamist.

Koodeksi art. 5.1 järgi lõpetab partii alistumine, art. 5.2 järgi patt. Kummalegi prioriteeti ei anta. Saksimaa kohtunike arvamused partii tulemuse kohta jagunesid
5:5. Kaotuse fikseerimine oleks edasiste probleemide vältimiseks olnud lihtsam. Ja mis siis, kui patt oleks alles hiljem kodus avastatud? Ja kas võis pealtvaataja üldse asjale tähelepanu juhtida? Male on indiviidide mäng, siin otsustavad kõike eelkõige mägijad ise. Tolle partii luges peakohtunik siiski viigiks. Valge protesteerima ei hakanud, sest matśi tulemus oli niigi selge.

Mis puutub kõrvalisse sekkumisse, siis seda keelata ei saanud. Patiga sai partii otsa, nii et sekkumine ei toimunud partii ajal, vaid alles pärast seda. Isegi alistumine oli selleks hetkeks juba möödas. Alistumine sündis siin küll pärast partii faktiliselt teistsugust lõppu ja oleks pidanud seetõttu olema tähtsusetu. Sellel hetkel seda aga veel keegi ei teadnud.

Koodeksi eessõna ütleb, et kui koodeksi mingi artikkel asja täpselt ei reguleeri, peaks jõudma õige lahenduseni samas dokumendis analoogiliste olukordade uurimisega. Kehr valib selleks langenud noolekesest kõneleva art. 6.8, kus on vaja, et selle teeks kindlaks kohtunik või emb-kumb mängijatest. Talle ei meeldi ajuti rakendatav põhimõte "matt (patt) loeb enne", millega matti tuleks ajaületusele eelistada. Tema arust oleks antud juhul patt lugenud vaid siis, kui seda oleks ka märgatud. Art. 5.1 ja 5.2 olukorrad erinevad art. 6.8 omadest. Esimesel juhul ei saa vastu vaielda, kui mängija kohe pärast alistumist võitjat õnnitleb, teisel juhul aga peaksid pealtvaatajad ootama, kuni artiklites märgitud asjaosalistest keegi asja märkab.

Selles partiis oli Kehri arvates otsustavaks alistumine, patti märgati liiga hilja ja pärast partiid enam viiki leppida ei saa. Oleks kohtunik paigal olnud ja kohe pärast patti viigi fikseerinud, oleks see lugenud. Toob veel näite, kus ta oli keeldunud kahe sõbranna partiis viigi fikseerimisest pärast seda, kui üks oli teisele ilusa mati pannud.

Reageeringud Kehri artiklile näitavad, et päris 100% toetajaid tema seisukohad siiski ei kogunud. Oli neidki, kes ikka uskusid, et loeb see, mis tegelikult enne juhtus.
Toodi veel paar sellist näidet. Mustadega mängija lööb lipuga etturi ja ütleb "matt".
Vastane annab alla, malendid pannakse algseisu. Siis märgatakse, et matti polnud, lipu võis maha lüüa. Arvesse läks aga kätesurumine ja 0:1. Kuni alistumiseni siin keegi sekkuda ei tohtinud, ka mitte kohtunik.
Välkmale. Valge teeb määrustevastase käigu, jätab kuninga tulle ja vajutab kella. Must taotleb võitu, valge ka, sest näeb, et musta nooleke on langenud. Punkt läks mustale kui esimesena taotlenule. Välgus viib ju määrustevastane käik kaotusele.

Sirvin oma väljakirjutuste kausta. Śotlaste Arbiter Guide´st leian: Mängijal, kes on alistunud ja märkab siis, et on patis või pannud mati, pääseteed pole. Kui oled nõustunud ebakorrektse matitaotlusega, oled kaotanud.
Muidugi on partii korrektse tulemuse fikseerimiseks kõige kindlam see, kui mängijad kirjutavad alla partiiprotokollile, kuhu kantakse ju ka partii tulemus. Siis on selge, et partii on läbi.
Aga ega täit kindlust tõstatatud küsimustes ikka ole.
Lembit

kolmapäev, 25. jaanuar 2012

Veel Chesscafest

Veel mõnest viimases Chesscafes käsitletud küsimusest.
Tśehhi ekstraliiga võistlused. Ajakontrolliks 1 tund 30 min. 40 käigule, seejärel 30 minutit lõpuni. Iga käiguga lisandub 30 sekundit. Kui valge on teinud 49 käiku, näitavad numbrid tema kellatablool 0:00. Mõni minut hiljem esitab ta protesti, kuna teisel perioodil pole iga käiguga aega lisandunud. Arvutused näitavad, et protest oligi põhjendatud. 9 käiguga oleks pidanud talle lisanduma 4 minutit 30 sekundit. Kas aga pärast ajaületust enam protestida saab?

Ega saagi. Protestid kellade ebaõige töötamise kohta tuleb esitada partii ajal, ajaületusega partii lõppes. Art. 6.10b ütleb: "Kui partii ajal leitakse, et ühe või mõlema kella algnäidud polnud õiged, seiskab emb-kumb mängijaist või kohtunik otsekohe kellad. Kohtunik seab õiged algnäidud ning korrigeerib aegu ja käiguloendurit. Õigete näitude määramisel tegutseb ta oma parema äranägemise järgi." Selliste keeruliste ajakontrollide puhul peaksid ka kohtunikud tähelepanelikult kelli jälgima. Analoogiline kontroll oli näiteks ka viimasel Eesti-Soome matśil. Seal oli teiseks perioodiks ette nähtud küll vaid 15 minutit. Kui iga käiguga peab lisanduma 30 sekundit, peaksid ju kõik rehkendused üsna lihtsad olema.

LAV-ist tuli küsimus, kas taotluse esitamine määrustevastase käigu kohta hõlmab ka taotlust oma või vastase malendi puudutamise kohta või tuleb see taotlus eraldi esitada.
Asja reguleerib teatavasti koodeksi art. 7.4a. Samas artiklis on toodud ka viited artiklitele 4.3 ja 4.6, mis käsitlevad malendite puudutamist. Kui mängija teeb määrustevastase käigu, peab ta selle malendiga käima, kui see on võimalik. Kui esimesena puudutati vastase malendit, tuleb see lüüa. Kui on ebaselge, kumba malendit puudutati esimesena, loetakse olulisemaks oma malendi puudutamine.

Kui näiteks valge teeb pika vangerduse ja väli d1 on mingi musta malendi tules, siis tuleb käia kuningaga. Võimalik on ka lühike vangerdus. Kui kuningal käiguvõimalust pole, siis võib teha mistahes käigu. Kuivõrd vangerdus loetakse kuningakäiguks, siis ei saa nõuda käiku a1 vankriga.
Kõik see on koodeksiga reguleeritud. Nii et kui tegemist on määrustevastase käiguga, siis pole vaja mingit eraldi taotlust selle kohta, et seejuures on mingeid malendeid puudutatud.

Ega see reeglite sõnastamine nii lihtne olegi. Kiirmale reeglite art. A4 ütleb praegu: "Kui kuninga ja lipu asend on ära vahetatud, pole vangerdus sellise kuningaga lubatud." Kuu aega tagasi leidis üks itaallane (ka meie 21.XII Uuest Chesscafest), et kuivõrd ka kuningas ja oda võivad olla ära vahetatud, siis võiks see lause kõlada hoopis "Kuninga ebaõige asendi korral pole vangerdus sellise kuningaga lubatud." Geurt nõustus. Nüüd aga juhitakse tähelepanu sellele, et ka vanker võib paigast ära olla. Nii et veel õigem oleks ilmselt "Kuninga või vankri ebaõige asendi korral pole vangerdus lubatud."

Ja veel üks Dominikaanis tõstatatud probleem. Mängitakse 5-minutilist välkpartiid. Kummalgi on lauale jäänud vaid kuningas ja vanker. Aega on valgel jäänud vaid 4 sekundit, mustal tervelt 30. Valge taotleb viiki, kuna must võidukatseid ei tee.
Siin oleneb tulemus mitte ainult malendite, vaid ka kohtunike arvust. Kui on tegemist küllaldase järelevalvega (igal laual on omaette kohtunik), siis võib kohtunik art. 10.2 järgi viigi fikseerida. Kui kohtunikke on vähem, siis pole midagi teha, sest art. 10.2 ei kehti ja must võib rahumeeli mängida, kuni valge aja üle laseb.
Lembit

pühapäev, 22. jaanuar 2012

Ameerika reeglitest

Eelmises kommentaaris pöörasime peamise tähelepanu Venemaa reeglite erinevusele FIDE omadest, täna siis USA-s kehtivatele. Nii nagu viimane Chesscafegi. Seal oli algatajaks üks ameeriklane, kes polnud rahul reeglite komitee (RC) esimehe vastusega talle esitatud küsimusele. Jutt oli nimelt sellest, kas mängija peab andma vastasele oma partiiprotokolli, kui see seda näha tahab. Geurti vastus oli eitav, veel enam: mängija võib oma protokolli vastase eest isegi varjata.

FIDE reeglid siin tõepoolest mängijat millekski ei kohusta, ameeriklane leiab aga, et oleks tulnud tingimata ära öelda see, kuidas USA reeglites asja tõlgendatakse. Nimelt võib nende järgi vastane partiiprotokolli laenata siis, kui kummalgi jääb järgmise ajakontrollini vähemalt 5 minutit ning protokolli laenaja kell peab käima senikaua, kuni ta protokolli tagasi annab. Palve täitmine pole küll kohustuslik, aga kui mängija seda ei tee, võib mängija pöörduda turniiri direktori (kohtuniku) poole ja ikkagi protokolli saada. Tuleb lähtuda põhimõttest, et mõlemal mängijal oleksid partiiprotokollid iga hetk korras.

Üks asi on sisuline lähenemine küsimusele. Minu arust on partiiprotokollid tüli põhjustajaks olnud vaid haruharva ja tavaliselt on vaid üksikuil kordadel keeldutud oma protokolli vajadusel vastasele ulatamast. Koodeksi sissejuhatus lubab igal föderatsioonil rakendada detailsemaid erireegleid, aga vaevalt tasub igas vastuses öelda, kuidas mingil maal toimitakse. See võib tekitada vaid asjatut segadust ja vaevalt on meiegi maleliit saatnud RC esimehele oma erireegleid.

USA reeglite viimane täisversioon pärineb aastast 2003. Sealse maleliidu veebilehel seisab veel tervelt 34 lehekülge muudatusi. Täielikku kehtivat teksti alla laadida pole võimalik.
Olgu siinkohal vaid mõned näited, kuidas USA reeglid FIDE omadest erinevad.
Määrustevastaste käikude korrigeerimiseks ei anna FIDE reeglid mingit tähtaega. Kui aga kunagi partii ajal leitakse, et kusagil on määrustevastane käik tehtud, tuleb selle seisu juurde tagasi pöörduda ja teha reeglitele vastav käik. Kuna mul tervikteksti kasutada polnud, ei saanudki ma täpselt aru, kui kaua ameeriklased käike korrigeerivad. Nende artikli 11.a järgi taastatavat määrustevastase käigu eelne seis siis, kui selle käigu tegemisest pole möödunud rohkem kui 10 käiku, artikli 16D järgi jäävat aga määrustevastane käik püsima juba siis, kui vastaspool on pärast seda teinud ainult 2 käiku.

Välkmales, kus kehtivad kiirmale reeglid, võivad meil noolekese langemise kindlaks teha nii mängijad kui ka kohtunik (art. 6.8), USA-s aga kohtunik omal algatusel oma nina vahele pista ei tohi.

Kui algseisus on kuningas ja lipp oma asendi vahetanud, siis mingit vangerdust teha ei saa (art. A4), USA-s aga võib sel juhul toimuda lühike vangerdus liputiivale ja pikk vangerdus kuningatiivale.
Meil võib enne 3 käigu sooritamist esitada kaebusi seoses malendite vale asendi, malelaua paigutuse ja kellanäitudega, USA-s piisab vaid mõlemalt poolt ühe käigu tegemisest, et partii jätkuks.

Partii üleskirjutamiseks kehtib meil ametlikult vaid algebraline notatsioon, USA-s pole välistatud ka kirjeldava notatsiooni kasutamine (mis muidu juba 80-ndatest aastatest keelatud) või isegi märkimise usaldamine arvutile. Kui aga käigud kirjutatakse paberile, pole tähtis, kas seda tehakse enne käigu tegemist või pärast seda. Meil võib art. 8.1 järgi käigu üles kirjutada alles pärast selle tegemist malelaual.
Loomulikult olid need vaid mõned näited erinevustest.

Nii et tänavu septembris FIDE kongressi ajal toimuvat RC koosolekut võib huviga oodata. Kõigepealt seda, kas koodeksit üldse revideerima hakatakse, nagu seda tavaliselt iga 4 aasta järel tehtud on, või püütakse teksti mittemuutmisega teha koodeksist võimalikult stabiilne dokument, nii et praegused reeglid jääksid kehtima ka pärast 1.juulit 2013. Teiseks on aga oodata hinnangu andmist USA ja teiste selliste rikide malemäärustele, mis rahvusvahelistest tunduvalt erinevad.

Mis puutub aga USA-s peetavatesse võistlustesse, siis küllap on neid sealgi igasuguseid. Selles Chesscafes ei jää näiteks IM Taylor põrmugi rahule novembris Los Angeleses peetud Metropolitan-12 rahvusvahelise turniiri korraldusega.
Mõned näited kaebustest: Peakohtunikku polevat turniiri jooksul kordagi mängusaalis näha olnud. Enamasti panid mängijad ise oma kellad käima ja mängisid järelevalveta. Viimases voorus jäänud korraldaja magama ja hakanud kõvasti norskama. Paar ühe poole ilmumatajäämise tõttu toimumata partiid olevat hiljem salapäraselt viigiga lõppenud. Üks mängija kuulanud kõrvaklappide kaudu nii valjusti muusikat, et see olevat vastast seganud. Viimase vooru algus ajakavas ei langenud kokku tegeliku algusega. Lisaks veel suured probleemid tualetiga, mis sundis lõpuks 9.korruselt esimesele laskuma. Igatahes lubab kirja autor kohe mängimisest loobuda, kui ta jälle kohtunikuta turniirile satub.
Ei taha teise riigi tegemisi kommenteerida, ka Geurt hoidub sellest. Kindlasti on sealgi igasuguse korraldustasemega võistlusi ja hinnangud võivad ka subjektiivsed olla. Loodetavasti meie kohtunikud taolisi olukordi väldivad.
Lembit

kolmapäev, 18. jaanuar 2012

Ühtsus oleks hea

Toosama IA Tkatśov, oma ametipostilt ehk praegu Venemaal tähtsaim kohtunik, kellele toetusin oma eelmises kommentaaris, on hakanud sealse maleföderatsiooni kodulehel vastama mitmesugustele malekoodeksit ja muid reegleid puudutavatele küsimustele. Kindlasti hea ettevõtmine. Aga siiski, veidi ettevaatust!

Ühes küsimuses kurdab mängija, et välku mängides on vastane püüdnud korduvalt tema ajast käia, see on enne, kui ta oli jõudnud kella vajutada. Tema oli arvanud, et koodeksi art. 6.7 järgi ei tohi vastane oma malendit puudutada enne, kui ta on jõudnud kella vajutada. Kuidas tuleks vastast karistada?
Ja järgneb vastus: Teil on ABSOLUUTSELT (just selliste suurte tähtedega see trükitud oligi) õigus. Tulevat kohe seisata kellad ja pöörduda kohtuniku poole, kes võib koodeksist välja otsida mistahes karistuse, kasvõi partii kaotatuks tunnistamise. Aga samuti võidavat üldse Venemaa territooriumil mängimine teatud ajaks ära keelata.

Häda on eelkõige selles, et Vene koodeksitõlge ei tee selget vahet käigu tegemise ja sooritamise vahel, millele juhtisin tähelepanu ühes oma kommentaaris peagi pärast selle tõlke ilmumist. Nii et ärge laske end võõrastest materjalidest eksitusse viia. Niipea, kui vastane on käigu laual teinud, on vastamise kord teie käes. Teie käigule võib siis järgneda mõlemapoolne kellavajutus.
Otseselt see asi meid muidugi ei puuduta, naaberriigi mängijaid aga küll. Tkatśovi kommentaaridest (mitte ainult toodud näitest) lähtudes on minu kunagine hea tuttav IA Igor Vereśtśagin pannud ühel teisel internetilehel oma pikemale artiklile lausa hävitava pealkirja "Kas kohtunike arulagedusel on piiri?"

Jättes kõrvale kohtunikevahelised vaidlused üksikküsimuste üle, on selle artikli põhimõte aga täiesti selge - reeglid, mille järgi malet mängitakse, peaksid olema igal pool ühesugused. Igor väidab, et nõukogude ajal olevat NSVL koodeks vastanud 99% ulatuses FIDE omale, seejärel olevat aga põhimõtteliselt otsustatud needki allesjäänud erinevused kaotada.
Minu arust oli mainitud protsent küll märksa väiksem. Mul tuli 70-80-ndatel aastatel juhtida rahvusvahelisi turniire üsna mitmetes NSVL linnades ja igal pool tuli reglementi kirjutada, et turniir mängitakse FIDE reeglite järgi, mille parajasti kehtiva variandi kättesaamine oli ise juba omaette probleem. Hiljem näib aga, et idanaabrite juures on võetud suund pigem erinevuste suurendamisele kui vähendamisele.

Suurimad erinevused FIDE ja omamaiste reeglite vahel on praegu USA-s, nii et kui internetistki mingeid sealseid arutelusid jälgida, pead endale kõigepealt selgeks tegema, mis nende reeglites seisab. See tekst oli mul juba valmis, kui avasin tänase Chesscafe. Üllatavalt on sealgi Geurt Gijssen põhiliseks arutlusaineks võtnud sama teema - reeglite erinevuse, seda USA näite varal. Seetõttu on meilgi ilmselt mõtet pühendada samale asjale järgmine kommentaar. Liiati on järgmine FIDE kongress jällegi "koodeksikongress", kust võib oodata nii üht- kui teistpidi otsuseid.

Venemaal aga kehtestas mullu 21. novembril Spordi- ja Turismiamet spordiala "male" reeglid. Nüüd ei lange ka artiklite numbrid enam FIDE omadega kokku. Üksikasjalikult on artiklite kaupa erinevusi vaadelnud Igor juba mainitud artiklis. Ta küsib: "Kas tahetakse jätta oma jälg ajalukku või kuidagi oma palka õigustada?"
Ehk polnud selles kontekstis ka meie otsus FIDE malekoodeksi rakendamisest Eestis kõige targem. Aga FIDE koodeksit peame ikkagi primaarseks. Kui mingit märget võistlusjuhendis pole, tuleb meil sellest koodeksist täpselt kinni pidada.
Kõige parem oleks siiski, kui kõikjal mängitaks samade reeglite järgi.
Lembit

pühapäev, 15. jaanuar 2012

Kolmekordne kordumine

Võtan sedapuhku aluseks IA Aleksandr Tkatśovi artikli. Tkatśov on Venemaa Maleföderatsiooni aseesimees ja selle tehnilise direktsiooni juht, seetõttu naaberriigi kõrgeim kohtunikutöö eest vastutav ametimees.
Sotśis peeti Venemaa noorte meistrivõistlusi. Seis oli kordunud kolm korda. Üks poiss tõstis käe, kutsus kohtuniku ja seletas talle olukorda. Oli kindel, et fikseeritakse viik, kuid kohtunik kordumist ei märganud ja laskis partiil jätkuda.

Võimalik, et kohtunikul polnud lihtsalt kogemusi. Kui turniiril oli mitmeastmeline juhtimissüsteem, oleks tulnud nüüd kutsuda pea- või vanemkohtunik. Kohtunik oleks samal ajal pidanud tagama laual oleva seisu, käigukorra ja kelladel oleva mõtlemisaja puutumatuse. Seis ja kellaajad on soovitav üles märkida. Naaberlaual oleks siis tulnud koos mängijatega partii avakäigust peale läbi mängida. Kui taas jõutakse laual oleva seisuni, siis pöörata tähelepanu sellele, kumma poole käik parajasti on. Nii otsustatakse, kas seis on kordunud või mitte, see teatatakse mängijatele, kellele põhjendatakse ka otsuse õigsust.

Sotśi partiis kirjutati pärast partiid protokollidele alla. Poiss läks siis oma treeneri juurde ja näitas talle partiid. Treeneri arvates oli ikkagi tegemist seisu kolmekordse kordumisega. Nüüd siis mindi peakohtuniku juurde. See uuris protokolli ja nentis samuti, et kordumine on aset leidnud. Ütles, et apellatsioonikomitee (AC) kätte pole asja ilmselt vaja anda, sest see on niigi selge, ja lubas tulemust muuta.

Koodeksi art. 8.7 ütleb: "Partii lõpul kirjutavad mõlemad mängijad alla mõlemale partiiprotokollile, märkides ära partii tulemuse. Isegi siis, kui see on vale, jääb see tulemus kehtima, kui kohtunik ei otsusta teisiti."
Tkatśovi arvates pole mängija kohustatud alla kirjutama, kui ta pole märgitud tulemusega nõus. Ise olen küll soovitanud ka sel juhul alla kirjutada, aga kandes sinna vastaspoole arvates õige tulemuse ja kirjutades sinna ka põhjenduse. Nii saaks seda arvestada protestimisel.

Õhtul saadi aga teada, et vastane on esitanud apellatsioooni. See rahuldatigi, kuigi ei antud mingit seletust selle kohta, miks ei kutsutud koosolekule teist osapoolt ega isegi teatatud sellest. Allkiri partiiprotokollil tähendavat nõustumist tulemusega, mida enam ümber ei vaadata. Mängijad saavad AC poole pöörduda alles peakohtuniku otsuse peale.

Vene reeglid ütlevat, et mängija võib vaidlustada peakohtuniku mistahes otsuse, kui taotlus esitatakse kirjalikult koos kautsjoni tasumisega ja mitte hiljem, kui juhend või reglement seda ette näeb. Apellatsiooni läbivaatamisel tuleb ära kuulata mõlemad osapooled. Otsuse langetab aga AC oma kinnisel istungil ja see on lõplik.
Sotśis teatas peakohtunik avalikult, et ta pole AC otsusega nõus. Sellest said kannatajad veidi lohutust, kuigi praktilist kasu sellest küll polnud.
Vene reeglite järgi võib peakohtunik need kohtunikud diskvalifitseerida, kelle langetatud otsused muudavad võistluse tulemusi. Karistus on jõus selle võistluse lõpuni ja tühistub alles aasta pärast võistlust.

Nagu Vaadeldaja veebilehest näha, on pärast Kalevi võistlusi vaidlustatud isegi minu kohtunikulitsentsi olemasolu. Esialgu seda vist küll veel keegi ära võtnud pole, kuigi oleks muidugi hea, kui selliseid võistlusi juhiksid kõrgema litsentsiga kohtunikud. Aga see on juba hoopis teine küsimus.
Lembit

kolmapäev, 11. jaanuar 2012

Küsivad hispaanlased - 3

Täna siis viimased Hispaania mulluste kohtunikueksamite I osa küsimustest.
21. Milline on mänguala õige definitsioon? -
Mänguala hõlmab mängukohta, puhkeruume, kehakinnituse paika, suitsetamiskohta ja teisi kohtuniku poolt määratud ruume.

22. Missuguseid karistusi võib kohtunik rakendada? -
Hoiatada, suurendada vastasmängija kulutamata aega, vähendada süüdlase kulutamata aega, lugeda partii kaotatuks, vähendada süüdlase poolt selles partiis saadud punktide arvu, suurendada vastase poolt saadud punktide arvu, kõrvaldada mängija võistlustelt.

23. Toimub rahvusvaheline kiirturniir. Igale 2 lauale on 1 kohtuniik. Partii ajal selgub, et algseis polnud õige. Kuidas asja parandada? -
Annulleerida see partii ja mängida uus.

24. Millal võib kohtunik kiirmales ise sekkuda? -
Võib osutada mõlema noolekese langemisele.

25. Millised toodud konstateeringutest kehtivad välkmales? -
Kui on tegemist küllaldase järelevalvega, rakendatakse võistlusmäärusi ja art. A2 (pole vaja käike üles kirjutada).

26. Kuidas peaks nägemispuudega mängija oma käike üles kirjutama? -
Braille´i kirjas, tavalises notatsioonis või magnetofonilindile lugedes.

27. Mis on male960? - Malendite algseis määratakse loosiga.
28. Millal avatakse salakäiguga ümbrik? -
Ainult siis, kui on kohal salakäigule vastav mängija.

29. Millised toodud konstateeringutest on õiged? -
Vahetatud värvidega alustatud partii jätkub, kui kohtunik ei tee teistsugust otsust.

30. Mis on ebaõige? - See, et kohtunik võib alati partiisse sekkuda.

Hispaania eksamilt lihtsalt ei pääse. Eksamil on veel olemas ka II ja III osa.
II osas tuleb kõigepealt kirjutada ülevaade rahvusliku arbitri nimetuse saamiseks esitatavatest nõuetest, selleks vajalikest oskustest ja kogemustest, neid reguleerivatest eeskirjadest ning arvestatavatest turniiridest.

Seejärel on toodud ühe śveitsi süsteemis turniiri tabel. Üks mängija on jätnud tervislikel põhjustel viimased 3 partiid mägimata. Tuleb määrata turniiri lõplik paremusjärjestus, kasutades kohtade jagamisel nii Bergeri süsteemi kui ka võitude arvu.
Siis on toodud selline seis: Kh1, Vg1 - Kf2, Vb2, Re1. Viimane löömiskäik on olnud 63 Vxb2. Nüüd kirjutab valge protokolli käigu 113. Vg8 ja taotleb siis viiki. Olete selle partii kohtunik. Mida otsustate?

4. punktis on juttu suurest ajapuudusest 1-tunnise kontrolliga mängitavas tavapartiis. Kohtunik jälgib partiid. Valge nooleke langeb. Kohtunik ei sekku, vaid jätkab vaikselt partii jälgimist. Paar käiku hiljem teeb must määrustevastase käigu. Valge esitab selle kohta taotluse, ka must esitab nüüd taotluse ajaületuse kohta. Vaja on hinnata kohtuniku tegevust selle juhtumi korral. Milline otsus tuleks selles olukorras teha? Põhjendada.

5. punktis on küsimus piiratud loosimise korraldamisest liigasüsteemis (mitmed mängijad ei tohi millegipärast viimastes voorudes omavahel kohtuda). Praktiline näide ja kohtuniku toimimise seletus.

Eksami III osas on jällegi toodud ühe śveitsi süsteemis turniiri tabel. Kõigepealt tuleb seal määrata järjekordse vooru malendite värvid, seejärel aga teostada viimase, 7. vooru paarimine. Üks mängija lahkub turniirist, see jäetakse paarimata. Loomulikult tuleb kõike põhjendada.
Lembit

pühapäev, 8. jaanuar 2012

Kalevi võistlustelt

Aasta tagasi kirjutasin kommentaaris Kalevi Kerese-turniiri kohta positiivselt, et juhtimine on üle läinud meie nooremale kohtunike generatsioonile. Ka aastavahetuse kirjaridades märkisin, et aeg on juba asju lõpetama hakata. Tänavu vajati millegipärast jälle mind. Pean seda 20. ehk juubeliturniiriks, arvates, et olen kõigil senipeetutel tegutsenud. Korraldajate arvates oli see juba 21., eks nad siis tea paremini.

Mis oli tänavu teisiti? Mängupaik nagu mullugi Viru hotellis. Kahe ja poole päevaga on tavaliselt mängitud śveitsi süsteemis eelturniir(id) ja ringsüsteemis finaal(id). Hiljem hakkasid turniiri eelpäevadel toimuma koolide ja firmade turniirid, mullu Karpovi simultaan. Tänavu leidis aset aga hoopis suurem üritus - Eesti-Soome 50 laual ja see mahutati selle 2,5 päeva sisse. Tulemuseks said teine ja kolmas päev väga pikad. Õhtuses telesaates kurtsid suurmeistrid, et 8 tundi kestnud mängupühapäev oli neile üsna pingutav, küllap kohtunikele ka. Mis puutub kohtunike arvu, siis mullu oli see ilmselt rekordiline. Igatahes eelturniiril tuli mul siis hoolitseda vaid 6 ja finaalturniiril üheainsa laua eest. Tänavu olid korraldajad läinud vastupidisesse äärmusesse, kohtunike arv oli tõepoolest viidud miinimumini.

Olin arvamusel, et aega hakkavad venitama iga käiguga lisanduvad 10 sekundit (ehk piisaks 5-stki). Tegelikud hädad olid hoopis hullemad. Selle, mis juhtus valikturniiril, võiks paigutada kohtuniku õudusunenägude rubriiki. Kõigepealt selgus, et printer ei tööta, aga ligi 90 mängija vastaste selgitamine, kirjapanek ja teatavakstegemine oli üpris töömahukas ja aeganõudev protsess. Igatahes hilines juba II vooru algus võrreldes ajakavas väljakuulutatuga tervelt 40 minutit. Õnneks hiljem vahe ajagraafikuga küll ei suurenenud. Edasi nägi ajakava ette, et avapäeval mängitakse 5, teisel päeval aga 2 vooru. Pärast mõningaid ponnistusi selgus, et selle programmiga ei saa päevas üldse üle 4 vooru paarida (küsimus oli vist litsentsimaksude tasumises). Nii jäi vaid võistlejate ees vabandada ja paluda, et nad järgmisel hommikul juba kell 9 mängulaudade taga oleksid (peale paari erandi olidki). Nii kulges esimene turniiripäev parajas segaduses.

Ükskõik, kellest asjad sõltusid või kes konkreetselt süüdi oli, peab kõige turniiril toimuva eest vastutama peakohtunik. Pean pealegi tunnistama, et ega ma päris rahulikuks jääda ei suutnud, kuigi kohtunikutöö kogemusi peaks ju nagu üksjagu olema. Ega me vist head muljet külalistele oma korralduslikust küljest küll ei jätnud, kuigi otsesest pretensioonide esitamisest hoiduti.

Kasutatud paarimissüsteem tundus ka mõneti kummalisena. Mitmed mängijad juhtisid näiteks tähelepanu sellele, et arvuti on punktigrupi kõrgeima reitinguga mängija üle viinud hoopis madalamasse punktigruppi. Käsitsi niimoodi ju küll ei paariks. Küll aga pidin mängijate pretensioonid tagasi lükkama. Ei leidnud, et ühtki śveitsi süsteemi kirjapandud põhiprintsiipi oleks rikutud. Kui seda aga tehtud pole, siis pole ka kohtunikul mingit õigust sekkuda.

Eesti-Soome matśi korraldasin esmakordselt juba 1965. Need on alati olnud huvitavad ettevõtmised, nii seekordki, kahju vaid, et põhjanaabrid olid toonud siia nõrgavõitu koosseisu, nii et matśivõitjas polnud algusest peale kahtlust. Ehk peaks selliste massiliste matśide puhul, eriti kui samal päeval on veel teisigi üritusi, valima sellise ajakontrolli, mida oleks võimalikult lihtne kelladele seada. Seekord oli valitud see kaheastmeline, mida tavapäraselt on kasutatud Eesti võistkondlikel. Selle seadmine võtab aega ja eksimised pole võimatud. Tõsi küll, sedapuhku ilmnes vaid ühes partiis, et teises ajakontrollis juurdetulevat aega tegelikult ei lisandunud. Kuivõrd aga mängulaudade taha vajati nii kohtunikke kui ka korraldajaid, siis sel päeval jõudis kohtunike arv küll võimaliku miinimumini. Tervikuna õnnestus aga teine päev kindlasti paremini kui esimene.

Viimasele päevale jäi siis juba mainitud pikk finaalturniir. Kuivõrd toimisime kolleegiga kahekesi, siis oli võimalik ka sel aastal rakendada küllaldase järelevalve põhimõtet, mis tähendas, et partiisid mängitakse mitte kiir-, vaid tavamale reeglite järgi. Kui möödunud aastal kirjutasime kohtunikega kõik partiid igaks juhuks üles, siis kahe partii kirjutamine oleks kohtunikust pigem sekretäri teinud ja seetõttu loobusin sellest ning lootsin vaid arvutiekraanile. Õnneks ebameeldivaid tagajärgi see endaga kaasa ei toonud.
Tõsi küll, arvuti reageerib kõigele väga tundlikult. Ühes partiis kukkus paar nuppu ümber ja kuigi need kohe püsti said, siis käike selles partiis enam ekraanile ei ilmunud. Ja paaril korral püüdis arvuti pakkuda partiile viigilist tulemust veel enne, kui mängijad selles ise kokku leppisid. Aga muidugi oli viimane päev oma pikkusele vaatamata lihtsalt puhkepäev.

Üldkokkuvõttes võib asja aga avapäeva tõrgetele vaatamata siiski lugeda õnnestunuks. Muide ei pidanud ma kolme päeva jooksul tegelema ainsagi määrustevastase käiguga. Siinkohal minu tänu kõigile kolleegidele, korraldajatele ja muidu kaasaaitajatele. Üksteisele keegi etteheiteid tegema ei hakanud, vaid kõik püüdsid kaasa aidata selleks, et asi paremini korda läheks.
Lembit

kolmapäev, 4. jaanuar 2012

Küsivad hispaanlased - 2

Vaatame edasi Hispaania mullustel kohtunikueksamitel esitatud küsimusi. Mulle näib, et see osa on märksa lihtsam.
11. Kes otsustab, kuhu paigutada malekell? - Kohtunik.

12. Kas mängija võib võtta endale abilise, kui ta pole võimeline ise malekella kasutama? -
Jah, aga see peab olema vastuvõetav kohtunikule, kes reguleerib ka kellanäite.

13. Kas mängija, kes ei soorita ettenähtud käikude arvu, kaotab partii? -
Jah, kuid kui vastasel pole matistamiseks piisavat materjali, fikseeritakse viik.

14. Ühe rahvusvahelise turniiri juhendis pole mingit vihjet hilinemisajale. Mis juhtub, kui mängija hilineb partiile? - Partii loetakse kaotatuks.

15. Mängija ajab tahtmatult ümber nii malendid kui ka malekella. Ta palub kohtuniku kohalolekut seisu taastamiseks, ei märgi aga üles enne intsidenti laual olnud malendite asendit. -
Mängija toimib küll korrektselt, ometi võib kohtunik seda mängijat karistada.

16. Mida teha, kui partiid alustati vahetatud värvidega? -
Partii jätkub, kui kohtunik ei otsusta teisiti.

17. Mis märgitakse partii lõpul partiiprotokolli? -
Selle tulemus ja mõlema mängija allkirjad.

18. Milleks kasutatakse partiiprotokolli? -
Käikude ja viigipakkumiste ülesmärkimiseks.

19. Mida ei tohi mängija teha? -
Kirjutada käike üles enne nende tegemist laual. Teised variandid olid: vastata vastase käigule enne selle üleskirjutamist/ mõlemad kandku viigipakkumine oma partiiprotokolli.

20. Siin on aga küsimus, mis otsustati hiljem tühistada:
Mõlemad mängijad on olnud suures ajahädas. Valgetega mängija teeb käigu, vajutab
kella ja pakub viiki samal hetkel, kui langeb vastase nooleke. Mis on partii tulemus? -
Pakutud variandid: valge võidab, sest mustal pole aega viigi vastuvõtmiseks; partii on läbi/ kohtunik pidi sekkuma ja lugema partii mustale kaotatuks või teatama viigist, kui laual oli matistamisvõimalusteta seis/ mustadega mängija võib noolekese langemisele vaatamata viigi vastu võtta/ kohtunik sekkub ja loeb partii mustale kaotatuks.
Lembit

pühapäev, 1. jaanuar 2012

Küsivad hispaanlased

Head uut aastat!
Tegelesin jälle veidi hispaania keelega. Avaldati mullu sealsetel rahvusliku kohtuniku eksamitel kasutatud küsimustikud. Eksam koosnes 3 osast ja kestis kokku 3 tundi. Kuivõrd mingisuguseid abimaterjale kasutada polnud lubatud, siis näis eriti eksami algusosa küllaltki raskena. Ise olen harjunud sellised asjad vajadusel raamatust järele kontrollima. Tagapool olid asjad vast mõnevõrra lihtsamad. Eksami I osas esitati 30 küsimust, kusjuures valik tuli teha 4 võimaliku vastuse seast.

Siin siis küsimused, millega eksam algas.
1. Millised toodud esinemisreitingutest on tiitlite saamiseks hädavajalikud? -
Vastuseks pidi märkima, et ükski pole päris õige. Peaaegu õiged olid GM - 2600, IM - 2450, WGM - 2400, WIM - 2250, ainult et esinemisreiting ei pea olema nendest numbritest suurem, vaid piisab ka neist arvudest.

2. Mida on vaja selleks, et turniir läheks reitinguarvestusse? -
Kõike väljapakutut, s. o. päevas ei mängita üle kahe vooru, mängitakse vähemalt 9 vooru ning kohtunikuks peaks olema IA, selle puudumisel sobib ka FA.

3. Mida on vaja normide alusel GM nimetuse saamiseks? -
Täita norm vähemalt kaks korda 27 partii põhjal(mitte 29). Kui normi täitmisest piisaks mitme rahvusvahelise tiitli jaoks, võib seda ka vastavalt kasutada. Mingil momendil peab mängija reiting ulatuma väärtuseni 2500 (mitte 2501).

4. Mida on vaja IO (rahvusvahelise organisaatori) tiitli saamiseks? -
Omada kogemusi peakorraldajana vähemalt kaht erinevat tüüpi 5 turniiril, korraldajana aga vähemalt kaht erinevat tüüpi FIDE turniiridel. Tunda piisavalt vähemalt üht FIDE ametlikest keeltest.

5. Millised loetletud põhimõtetest ei kuulu śveitsi süsteemi põhiprintsiipide hulka? -
Voorude arvu eelnev arutamine ja paarimissüsteemi etteteatamine.

6. Śveitsi süsteemis turniiril teatatakse, et ELO-arvestusse seda turniiri ei saadeta, kuna üks mängija ei lähe reitinguarvestusse. Kas on nii? -
Tema tulemust ei arvestata vaid juhul, kui ta saab sellel turniiril vähem kui 1 punkti või mängib vähem kui 3 partiid reitingut omavate mängijatega. Muidu on tema keskmine turniirireiting võrdne reitingut omavate vastaste keskmise reitinguga.

7. Millised loetletud põhimõtetest kehtivad passiivsete mängijate kohta? -
See, et śveitsi süsteemis turniiril hinnatakse passiivset mängijat tema viimase avaldatud reitingu järgi.

8. K on juurdekasvukoefitsient, mida kasutatakse reitingusüsteemi mõju stabiliseerimiseks. -
Ükski toodud vastusevariantidest pole aga õige. K=25 uutel mängijatel, kes on mänginud vähemalt 30 (mitte 25) arvestuslikku partiid. K=15, kui mängija reiting on vähem kui 2400 (mitte 2500).

9. Meeskonnavõistlused. Kaptenid lepivad kahes lõpetamata partiis viiki, nelja mängija partiid on aga teoreetilised viigid. Kolm neljast mängijast nõustuvad sellega, neljas aga ei nõustu ja tahab partiid jätkata. Kas mängija võib keelduda partiiprotokollidele alla kirjutamast? -
Mängijal on õigus partiid jätkata.

10. Meeskondlikul turniiril on vastuolud turniiri direktori (IA) ja peakohtuniku (FA) vahel. Direktor nõuab paarimise muutmist. FA leiab, et see on selliselt hea. Paarimist teostatakse alates I voorust üldisel kokkuleppel käsitsi. -
Peakohtunik on see ainus, kes vastutab paarimise eest.
Lembit