Veel Chesscafest

Veel mõnest viimases Chesscafes käsitletud küsimusest.
Tśehhi ekstraliiga võistlused. Ajakontrolliks 1 tund 30 min. 40 käigule, seejärel 30 minutit lõpuni. Iga käiguga lisandub 30 sekundit. Kui valge on teinud 49 käiku, näitavad numbrid tema kellatablool 0:00. Mõni minut hiljem esitab ta protesti, kuna teisel perioodil pole iga käiguga aega lisandunud. Arvutused näitavad, et protest oligi põhjendatud. 9 käiguga oleks pidanud talle lisanduma 4 minutit 30 sekundit. Kas aga pärast ajaületust enam protestida saab?

Ega saagi. Protestid kellade ebaõige töötamise kohta tuleb esitada partii ajal, ajaületusega partii lõppes. Art. 6.10b ütleb: "Kui partii ajal leitakse, et ühe või mõlema kella algnäidud polnud õiged, seiskab emb-kumb mängijaist või kohtunik otsekohe kellad. Kohtunik seab õiged algnäidud ning korrigeerib aegu ja käiguloendurit. Õigete näitude määramisel tegutseb ta oma parema äranägemise järgi." Selliste keeruliste ajakontrollide puhul peaksid ka kohtunikud tähelepanelikult kelli jälgima. Analoogiline kontroll oli näiteks ka viimasel Eesti-Soome matśil. Seal oli teiseks perioodiks ette nähtud küll vaid 15 minutit. Kui iga käiguga peab lisanduma 30 sekundit, peaksid ju kõik rehkendused üsna lihtsad olema.

LAV-ist tuli küsimus, kas taotluse esitamine määrustevastase käigu kohta hõlmab ka taotlust oma või vastase malendi puudutamise kohta või tuleb see taotlus eraldi esitada.
Asja reguleerib teatavasti koodeksi art. 7.4a. Samas artiklis on toodud ka viited artiklitele 4.3 ja 4.6, mis käsitlevad malendite puudutamist. Kui mängija teeb määrustevastase käigu, peab ta selle malendiga käima, kui see on võimalik. Kui esimesena puudutati vastase malendit, tuleb see lüüa. Kui on ebaselge, kumba malendit puudutati esimesena, loetakse olulisemaks oma malendi puudutamine.

Kui näiteks valge teeb pika vangerduse ja väli d1 on mingi musta malendi tules, siis tuleb käia kuningaga. Võimalik on ka lühike vangerdus. Kui kuningal käiguvõimalust pole, siis võib teha mistahes käigu. Kuivõrd vangerdus loetakse kuningakäiguks, siis ei saa nõuda käiku a1 vankriga.
Kõik see on koodeksiga reguleeritud. Nii et kui tegemist on määrustevastase käiguga, siis pole vaja mingit eraldi taotlust selle kohta, et seejuures on mingeid malendeid puudutatud.

Ega see reeglite sõnastamine nii lihtne olegi. Kiirmale reeglite art. A4 ütleb praegu: "Kui kuninga ja lipu asend on ära vahetatud, pole vangerdus sellise kuningaga lubatud." Kuu aega tagasi leidis üks itaallane (ka meie 21.XII Uuest Chesscafest), et kuivõrd ka kuningas ja oda võivad olla ära vahetatud, siis võiks see lause kõlada hoopis "Kuninga ebaõige asendi korral pole vangerdus sellise kuningaga lubatud." Geurt nõustus. Nüüd aga juhitakse tähelepanu sellele, et ka vanker võib paigast ära olla. Nii et veel õigem oleks ilmselt "Kuninga või vankri ebaõige asendi korral pole vangerdus lubatud."

Ja veel üks Dominikaanis tõstatatud probleem. Mängitakse 5-minutilist välkpartiid. Kummalgi on lauale jäänud vaid kuningas ja vanker. Aega on valgel jäänud vaid 4 sekundit, mustal tervelt 30. Valge taotleb viiki, kuna must võidukatseid ei tee.
Siin oleneb tulemus mitte ainult malendite, vaid ka kohtunike arvust. Kui on tegemist küllaldase järelevalvega (igal laual on omaette kohtunik), siis võib kohtunik art. 10.2 järgi viigi fikseerida. Kui kohtunikke on vähem, siis pole midagi teha, sest art. 10.2 ei kehti ja must võib rahumeeli mängida, kuni valge aja üle laseb.
Lembit