Ühtsus oleks hea

Toosama IA Tkatśov, oma ametipostilt ehk praegu Venemaal tähtsaim kohtunik, kellele toetusin oma eelmises kommentaaris, on hakanud sealse maleföderatsiooni kodulehel vastama mitmesugustele malekoodeksit ja muid reegleid puudutavatele küsimustele. Kindlasti hea ettevõtmine. Aga siiski, veidi ettevaatust!

Ühes küsimuses kurdab mängija, et välku mängides on vastane püüdnud korduvalt tema ajast käia, see on enne, kui ta oli jõudnud kella vajutada. Tema oli arvanud, et koodeksi art. 6.7 järgi ei tohi vastane oma malendit puudutada enne, kui ta on jõudnud kella vajutada. Kuidas tuleks vastast karistada?
Ja järgneb vastus: Teil on ABSOLUUTSELT (just selliste suurte tähtedega see trükitud oligi) õigus. Tulevat kohe seisata kellad ja pöörduda kohtuniku poole, kes võib koodeksist välja otsida mistahes karistuse, kasvõi partii kaotatuks tunnistamise. Aga samuti võidavat üldse Venemaa territooriumil mängimine teatud ajaks ära keelata.

Häda on eelkõige selles, et Vene koodeksitõlge ei tee selget vahet käigu tegemise ja sooritamise vahel, millele juhtisin tähelepanu ühes oma kommentaaris peagi pärast selle tõlke ilmumist. Nii et ärge laske end võõrastest materjalidest eksitusse viia. Niipea, kui vastane on käigu laual teinud, on vastamise kord teie käes. Teie käigule võib siis järgneda mõlemapoolne kellavajutus.
Otseselt see asi meid muidugi ei puuduta, naaberriigi mängijaid aga küll. Tkatśovi kommentaaridest (mitte ainult toodud näitest) lähtudes on minu kunagine hea tuttav IA Igor Vereśtśagin pannud ühel teisel internetilehel oma pikemale artiklile lausa hävitava pealkirja "Kas kohtunike arulagedusel on piiri?"

Jättes kõrvale kohtunikevahelised vaidlused üksikküsimuste üle, on selle artikli põhimõte aga täiesti selge - reeglid, mille järgi malet mängitakse, peaksid olema igal pool ühesugused. Igor väidab, et nõukogude ajal olevat NSVL koodeks vastanud 99% ulatuses FIDE omale, seejärel olevat aga põhimõtteliselt otsustatud needki allesjäänud erinevused kaotada.
Minu arust oli mainitud protsent küll märksa väiksem. Mul tuli 70-80-ndatel aastatel juhtida rahvusvahelisi turniire üsna mitmetes NSVL linnades ja igal pool tuli reglementi kirjutada, et turniir mängitakse FIDE reeglite järgi, mille parajasti kehtiva variandi kättesaamine oli ise juba omaette probleem. Hiljem näib aga, et idanaabrite juures on võetud suund pigem erinevuste suurendamisele kui vähendamisele.

Suurimad erinevused FIDE ja omamaiste reeglite vahel on praegu USA-s, nii et kui internetistki mingeid sealseid arutelusid jälgida, pead endale kõigepealt selgeks tegema, mis nende reeglites seisab. See tekst oli mul juba valmis, kui avasin tänase Chesscafe. Üllatavalt on sealgi Geurt Gijssen põhiliseks arutlusaineks võtnud sama teema - reeglite erinevuse, seda USA näite varal. Seetõttu on meilgi ilmselt mõtet pühendada samale asjale järgmine kommentaar. Liiati on järgmine FIDE kongress jällegi "koodeksikongress", kust võib oodata nii üht- kui teistpidi otsuseid.

Venemaal aga kehtestas mullu 21. novembril Spordi- ja Turismiamet spordiala "male" reeglid. Nüüd ei lange ka artiklite numbrid enam FIDE omadega kokku. Üksikasjalikult on artiklite kaupa erinevusi vaadelnud Igor juba mainitud artiklis. Ta küsib: "Kas tahetakse jätta oma jälg ajalukku või kuidagi oma palka õigustada?"
Ehk polnud selles kontekstis ka meie otsus FIDE malekoodeksi rakendamisest Eestis kõige targem. Aga FIDE koodeksit peame ikkagi primaarseks. Kui mingit märget võistlusjuhendis pole, tuleb meil sellest koodeksist täpselt kinni pidada.
Kõige parem oleks siiski, kui kõikjal mängitaks samade reeglite järgi.
Lembit