Erinevatest punktide arvestamise süsteemidest oli meil lähemalt juttu vist rohkem kui aasta tagasi (29. IX 2009 Mitu punkti võitjale?). Kuigi tavaliselt anname partii võitjale endiselt ühe punkti ja viigistanutele kummalegi pool, siis ei tarvitse see tingimata niimoodi olla. Ka koodeksi artikkel 11 näeb ette võimaluse, et kui eelnevalt on teisiti teatatud, siis see teatamine loeb. Kõige populaarsem on anda partii võitjale 3 ja kummalegi viigistanule 1 punkt, seega samamoodi kui jalgpallis. See on nn. Bilbao süsteem.
Muide mis puutub reitingute arvestamisse, siis sõltumata turniiril kasutatavast arvestussüsteemist toimitakse ikka nii nagu tavaliselt. Kui sellisel turniiril tahetakse viiki taotleda seisu kolmekordse kordumise tõttu või 50 käigu reegli alusel, siis kehtib tavaline kord, aga igal juhul on vaja peakohtunik kohale kutsuda. See mees võib anda loa viigilepingu vormistamiseks ka täieliku viigiseisu puhul, aga see võib juhtuda ainult lõppmängus.
Hiljuti läks poleemika selle üle, kas peaksime vanadele tavadele truuks jääma või teistmoodi toimima, uuesti lahti. Ajendi selleks andsid turniiri London Chess Classic tulemused. Teatavasti kuulutati selle võitjaks Magnus Carlsen, kes kogus 13 punkti. Kahe punkti võrra jäid temast maha Anand ja McShane. Kui aluseks oleks olnud tavaline süsteem, oleksid kõik kolm lõpetanud turniiri võrdse tulemusega. GM Kavalek tõstatas küsimuse, milline Londoni turniiri tulemus peaks minema maleajaloo annaalidesse.
Carlsen oli nimelt mänginud resultatiivselt (4 võitu, 2 kaotust, 1 viik), konkurendid aga lõpetanud kaotuseta, saades 2 võitu ja 5 viiki. Eks ta veidravõitu ole, kui see, kes mõlemale konkurendile kaotab, edestab neid ikkagi. Sonneborn-Berger oli tal 12,5, teistel 14,5. Ehk on kaotuseta jäämine siiski parem kui 2 kaotust. Carlsen oleks võinud kaotada ka 4. kohale jäänud Kramnikule, jaganud siis sellega esikohta ja ikkagi turniiri võitnud.
Kasutatav arvestussüsteem mõjutab ka mängu. Peaaegu kõigil Londonisse kutsututel olnud esimene küsimus: kuidas punkte arvestatakse?Saanud selle teada, läks Carlsen teadlikult riskile, tulemuseks siis 6 resultatiivset partiid. Vaevalt oleks ta seda teinud, kui punkte oleks teisiti arvestatud. Ilmselt avaldab punktisüsteem mõju ka avangute valikule.
Kas on tegemist ideaalse süsteemiga? Soomlase Jouko Äijälä arvates on süsteem hea küll, aga parem oleks anda võidu eest 5 ja viigi eest 2 punkti. Ta möönab, et kaheringilise turniiri puhul see variant hästi ei sobiks (on võimalus leppida kokku, et kumbki võidab korra ja seega saab kumbki mitte 2 punkti, vaid 3). Üks inglane annaks samuti võidu eest 5 punkti, aga viik ei annaks midagi, kaotus aga võtaks 3 punkti ära. On soovitatud mustadega võidu eest anda rohkem punkte kui võidu eest valgetega. Ka viigi puhul tuleks eelistada musti. Ühe taanlase arvates käib vana arvestussüsteem küll, aga punktide võrdsuse korral tuleks eelistada seda, kes rohkem võitnud. Ka selle järgi oleks eelise saanud Carlsen. Aga veel võimalikke variante leiab kasvõi minu mullusest tekstist.
Ühe ameeriklase arvates peegeldab Londonis kasutatud süsteem paremini maletajate võimet tipptasemel vastaste alistamiseks ja näitab, et neid kord võita on sama hea kui nendega kolm viiki teha. Seda tulekski soosida. Partii võitmine on keerukam kui 50-100 aastat tagasi ja arvestussüsteem, mis seda tunnustab, on seega õiglasem.
Ise end spetsialistiks ei loe ja jään samale seisukohale kui mullu: kui mingi teise süsteemi eelised pole selgelt tõestatud, pole mõtet tavapärasest süsteemist loobuda.
Ongi tänavused kommentaarid läbi: igal kolmapäeval ja pühapäeval sai midagi kirjutatud, kokku seega 104 korda, algusest peale peaks aga tänane juba 455. olema. Head vana-aasta lõppu!
Lembit
kolmapäev, 29. detsember 2010
pühapäev, 26. detsember 2010
10.2 tekkimisest
Mida võiks viimasest Chesscafest veel tähele panna? Võiksime sealt leida kasvõi vastuse küsimusele, missugusel maleolümpial kasutati malekoodeksi artiklit 10.2. Õige vastus on: ainult Jerevani olümpial 1996. Algul oli selline viigitaotlemise moodus kasutusel vaid Jugoslaavias, hiljem ka Inglismaal. 1992 jõudis see ka FIDE-sse, aga veel mitte sel aastal kinnitatud järjekordsesse koodeksitrükki. Seal polnud seda järelikult ka veel Moskva olümpia ajal 1994. Koodeksisse võeti see alles 1996 ja kuigi see väljaanne hakkas ametlikult kehtima alles 1. juulist 1997, rakendati reeglit juba Jerevani olümpial.
Elista olümpial ja järgmistelgi ei kasutatud seda aga jälle, sest sellest peale on olümpiatel mängitud lisasekunditega, kus artikkel 10 ei kehti. Olin kõigil mainitud olümpiatel koos Geurtiga ja mäletan olukorda hästi. Kõige suurem muudatus kinnitati a. 2000 (jõustus 2001), mille järgi kohtuniku poolt selle artikli alusel langetatud otsus on lõplik.
Selle artiklini kaotati üsna palju partiisid võiduseisudest, sest vastane kasutas vaid aega. Küllalt palju ebaselget ja subjektiivset on aga kindlasti ka selle artikli rakendamises. Ka RC esimees möönab, et selle artikliga on raske tegelda. Nii ei suuda ta selgelt vastata küsimusele, millal peaks otsuse edasilükkamisel vastasmängijale 2 lisaminutit andma. Igatahes leiab ta, et kui vastasel on küllalt aega, siis pole talle mõtet aega lisada. Antavaid minuteid ei saa kunagi võtta viigitaotleja karistusena, sest õigus taotluseks on ju olemas. Enamikku taotlustest peab Geurt täiesti ebaselgeteks, mis võivad vastast ajapuuduses segada. Neil juhtudel oleks mõte 2 minutit lisada.
Lõpuks on hakatud tähelepanu pöörama sellele, et malekoodeksi ametlikud tõlked mõnedesse keeltesse ei ole päris adekvaatsed. Näiteks venekeelne tekst, mille art. 6.6a ütleb: Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde pärast mänguaja algust, kaotab partii, kui kohtunik ei otsusta teisiti. Kui võistluse juhendis pole seda ära öeldud, pole kohtunikul midagi teha. FIDE originaaltekstis seda lauselõppu pole. Geurt meenutab, kuidas Iljumźinov olnud presidendinõukogus täiesti vastu kõigile juhtudele, kus hilineja võiks partiid alustada, olgu tegemist kasvõi mingi erakorralise olukorraga.
See pole kaugeltki ainus juhtum, kus venelased on koodeksit üsna suvaliselt tõlkinud või kommenteerinud. Ise juhtisin sellele tähelepanu rohkem kui aasta tagasi (11.X 2009 Ettevaatust koodeksitõlgetega, 13.X Venelaste kommentaarid).
Ka mul on paaril viimase aja turniiril juhtunud, et turniiri korraldajatel pole piisavalt korralikult toimivaid malekelli. Veel rohkem näivad kelladega hädas olevat India maletajad. Mis siis ikka, tuleb kellad lauale panna siis, kui need kusagil vabanevad. Mängida nii võib, aga mingisse reitinguarvestusse ei tohiks sellised partiid minna.
Aga see, et malepartii võib vahel lõppeda ka tulemusega O:O,5 või O:O, ei tohiks ju kellelegi uudiseks olla. Näiteks kasvõi see, et mängija saab nulli, kui ta telefon heliseb või kui ta keeldub pärast talle tehtud hoiatusigi koodeksit järgimast, aga vastasele antakse vaid pool punkti, kui tal on lauale jäänud nii vähe jõude, et nendega matti panna ei saa. Ja kui jalgpallis võib kohtunik kahele omavahel kaklema läinud mängijale punast kaarti näidata, siis miks ei võiks seda teha analoogilises olukorras ka males.
Lembit
Elista olümpial ja järgmistelgi ei kasutatud seda aga jälle, sest sellest peale on olümpiatel mängitud lisasekunditega, kus artikkel 10 ei kehti. Olin kõigil mainitud olümpiatel koos Geurtiga ja mäletan olukorda hästi. Kõige suurem muudatus kinnitati a. 2000 (jõustus 2001), mille järgi kohtuniku poolt selle artikli alusel langetatud otsus on lõplik.
Selle artiklini kaotati üsna palju partiisid võiduseisudest, sest vastane kasutas vaid aega. Küllalt palju ebaselget ja subjektiivset on aga kindlasti ka selle artikli rakendamises. Ka RC esimees möönab, et selle artikliga on raske tegelda. Nii ei suuda ta selgelt vastata küsimusele, millal peaks otsuse edasilükkamisel vastasmängijale 2 lisaminutit andma. Igatahes leiab ta, et kui vastasel on küllalt aega, siis pole talle mõtet aega lisada. Antavaid minuteid ei saa kunagi võtta viigitaotleja karistusena, sest õigus taotluseks on ju olemas. Enamikku taotlustest peab Geurt täiesti ebaselgeteks, mis võivad vastast ajapuuduses segada. Neil juhtudel oleks mõte 2 minutit lisada.
Lõpuks on hakatud tähelepanu pöörama sellele, et malekoodeksi ametlikud tõlked mõnedesse keeltesse ei ole päris adekvaatsed. Näiteks venekeelne tekst, mille art. 6.6a ütleb: Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde pärast mänguaja algust, kaotab partii, kui kohtunik ei otsusta teisiti. Kui võistluse juhendis pole seda ära öeldud, pole kohtunikul midagi teha. FIDE originaaltekstis seda lauselõppu pole. Geurt meenutab, kuidas Iljumźinov olnud presidendinõukogus täiesti vastu kõigile juhtudele, kus hilineja võiks partiid alustada, olgu tegemist kasvõi mingi erakorralise olukorraga.
See pole kaugeltki ainus juhtum, kus venelased on koodeksit üsna suvaliselt tõlkinud või kommenteerinud. Ise juhtisin sellele tähelepanu rohkem kui aasta tagasi (11.X 2009 Ettevaatust koodeksitõlgetega, 13.X Venelaste kommentaarid).
Ka mul on paaril viimase aja turniiril juhtunud, et turniiri korraldajatel pole piisavalt korralikult toimivaid malekelli. Veel rohkem näivad kelladega hädas olevat India maletajad. Mis siis ikka, tuleb kellad lauale panna siis, kui need kusagil vabanevad. Mängida nii võib, aga mingisse reitinguarvestusse ei tohiks sellised partiid minna.
Aga see, et malepartii võib vahel lõppeda ka tulemusega O:O,5 või O:O, ei tohiks ju kellelegi uudiseks olla. Näiteks kasvõi see, et mängija saab nulli, kui ta telefon heliseb või kui ta keeldub pärast talle tehtud hoiatusigi koodeksit järgimast, aga vastasele antakse vaid pool punkti, kui tal on lauale jäänud nii vähe jõude, et nendega matti panna ei saa. Ja kui jalgpallis võib kohtunik kahele omavahel kaklema läinud mängijale punast kaarti näidata, siis miks ei võiks seda teha analoogilises olukorras ka males.
Lembit
kolmapäev, 22. detsember 2010
Veel mõnest juhtumist
Veel üks viimases Chesscafes toodud juhtumitest. Valge teeb käigu, aga kella ei vajuta. Must seiskab kellad ja taotleb viiki, sest mõlemal kellapoolel on aeg läbi. Valge vaidleb vastu, kuna on viimase käiguga mati pannud. Kohtunik panebki kirja viigi, sest must on esitanud taotluse varem ja mõlemad noolekesed on kukkunud.
Vaevalt kohtunik õigesti toimis. Art. 5.1a ju ütleb: Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale mati. Sellega on partii kohe lõppenud. Aga art. 6.8 järgi loetakse nooleke langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või emb-kumb mängijatest on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse. Kuivõrd noolekese langemisest teatati pärast matti, siis see taotlus enam ei loe. Noolekese tegelikku langemisaega arvesse ei võeta, isegi siis kui tunnistajate abil õnnestuks see selgitada.
Kui on tegemist tavamalega või kiir- ja välkmale puhul küllaldase järelevalvega toimimisel (aga ainult siis) ning kohtunikule selge, kumma nooleke langes esimesena, siis loeb ta sellele partii poolele mängu kaotatuks. On ju ka selliseid malekelli, mis pärast ühe poole ajaületust lõpetavad toimimise. Aga mitteküllaldase järelevalve puhul ei loe isegi kohtuniku nägemine. Kahe noolekese langemisel loeb ta seisu viigiks.
Kohtunik peab alati meeles pidama, kas parajasti on tegemist küllaldase või mitteküllaldase järelevalvega. Unustasin isegi korraks Jõgeval ära, et mis sellest, et käib kiirturniir, aga kuivõrd mu ees on vaid kolm lauda, siis pean toimima täpselt samuti, nagu mängiksid mehed tavamalet.
Juhtum välkpartiist. Valge teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella, 10 sekundit hiljem aga seiskab kellad ja taotleb ka siin viiki, sest must on ületanud aja. Must aga protesteerib ja taotleb võitu hoopis endale.
Küllaldase järelevalve puhul taastab kohtunik nüüd seisu, mis oli enne määrusevastasust laual, korrigeerib kellanäidud ja laseb partiil jätkuda.
Ebaküllaldase järelevalve puhul on olukord keerulisem. Oletagem, et määrusevastase käiguga pandi matt. Siis on määrustevastasus otsustav ja süüdlane kaotab partii. Kui määrustevastase käiguga matti ei panda, loeb Geurti arvates esimene taotlus ja partii kaotab aja ületanud mängija.
Üks inglane aga väidab selles veerus, et kiire lõppmängu reeglid olevat puudulikud. Tegemist oli turniiriga, kus ajakontrolliks 40 käiku 2 tunniga ja siis 1 tund lõpuni. Kummalgi mängijal oli kellale jäänud alla 5 minuti. Valge oli võitmas. Tal olid laual lipp, vanker ja 4 etturit vastase lipu, oda ja 2 etturi vastu. Must käis lipuga ja vajutas kella, mõni sekund hiljem aga ütles, et oli teinud määrustevastase käigu, pani siis oma lipu vanasse kohta tagasi, aga jättis vastase kella käima. Jätkas siis mõtlemist ja tegi käigu alles siis, kui vastane oli tema kella käima vajutanud.
Kohtunik jälgis partiid, aga asjasse ei sekkunud. Valgeid selline tegevus ilmselt häiris, ta tegi mitmeid halbu käike, aga suutis partii ometi võita. Protestimiseks seega nagu põhjust polnud. Kohtunik olevat öelnud, et kuna määrustevastast käiku korrigeeriti, siis polnud tema sekkumist vaja ning kuna must mingeid reegleid ei rikkunud (?), siis polnud teda vaja karistada. Juhtumi esitaja leiab, et kiire lõppmängu reeglites on karistuse puudumise näol tegemist olulise möödalaskmisega.
Kirjeldatud juhtumil pole kiire lõppmängu reeglitega küll mingit tegemist. Need näevad teatavasti ette vaid selle, et mängija, kes on käigul ja kellel jääb aega alla 2 minuti, võib taotleda viiki art. 10 alusel. Mis puutub aga mustade tegevusse, siis kuivõrd oli tegemist tavapartiiga, siis peame lähtuma artiklist 7.4. See ei ütle, kes peaks teatama määrustevastasest käigust. Nii et seda võis must küll teha. Ka lipu võis ta lähteväljale tagasi panna. Küll oleks ta pidanud vastase kella seiskama ning kui ta seda ei teinud, oleks pidanud sekkuma kohtunik. Muidugi oleks pidanud kohtunik musta karistama - määrustevastase käigu eest näeb see artikkel ette lisada vastase mõtlemisajale 2 minutit.
Ilusaid algavaid pühi kõigile!
Lembit
Vaevalt kohtunik õigesti toimis. Art. 5.1a ju ütleb: Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale mati. Sellega on partii kohe lõppenud. Aga art. 6.8 järgi loetakse nooleke langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks või emb-kumb mängijatest on esitanud selle kohta põhjendatud taotluse. Kuivõrd noolekese langemisest teatati pärast matti, siis see taotlus enam ei loe. Noolekese tegelikku langemisaega arvesse ei võeta, isegi siis kui tunnistajate abil õnnestuks see selgitada.
Kui on tegemist tavamalega või kiir- ja välkmale puhul küllaldase järelevalvega toimimisel (aga ainult siis) ning kohtunikule selge, kumma nooleke langes esimesena, siis loeb ta sellele partii poolele mängu kaotatuks. On ju ka selliseid malekelli, mis pärast ühe poole ajaületust lõpetavad toimimise. Aga mitteküllaldase järelevalve puhul ei loe isegi kohtuniku nägemine. Kahe noolekese langemisel loeb ta seisu viigiks.
Kohtunik peab alati meeles pidama, kas parajasti on tegemist küllaldase või mitteküllaldase järelevalvega. Unustasin isegi korraks Jõgeval ära, et mis sellest, et käib kiirturniir, aga kuivõrd mu ees on vaid kolm lauda, siis pean toimima täpselt samuti, nagu mängiksid mehed tavamalet.
Juhtum välkpartiist. Valge teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella, 10 sekundit hiljem aga seiskab kellad ja taotleb ka siin viiki, sest must on ületanud aja. Must aga protesteerib ja taotleb võitu hoopis endale.
Küllaldase järelevalve puhul taastab kohtunik nüüd seisu, mis oli enne määrusevastasust laual, korrigeerib kellanäidud ja laseb partiil jätkuda.
Ebaküllaldase järelevalve puhul on olukord keerulisem. Oletagem, et määrusevastase käiguga pandi matt. Siis on määrustevastasus otsustav ja süüdlane kaotab partii. Kui määrustevastase käiguga matti ei panda, loeb Geurti arvates esimene taotlus ja partii kaotab aja ületanud mängija.
Üks inglane aga väidab selles veerus, et kiire lõppmängu reeglid olevat puudulikud. Tegemist oli turniiriga, kus ajakontrolliks 40 käiku 2 tunniga ja siis 1 tund lõpuni. Kummalgi mängijal oli kellale jäänud alla 5 minuti. Valge oli võitmas. Tal olid laual lipp, vanker ja 4 etturit vastase lipu, oda ja 2 etturi vastu. Must käis lipuga ja vajutas kella, mõni sekund hiljem aga ütles, et oli teinud määrustevastase käigu, pani siis oma lipu vanasse kohta tagasi, aga jättis vastase kella käima. Jätkas siis mõtlemist ja tegi käigu alles siis, kui vastane oli tema kella käima vajutanud.
Kohtunik jälgis partiid, aga asjasse ei sekkunud. Valgeid selline tegevus ilmselt häiris, ta tegi mitmeid halbu käike, aga suutis partii ometi võita. Protestimiseks seega nagu põhjust polnud. Kohtunik olevat öelnud, et kuna määrustevastast käiku korrigeeriti, siis polnud tema sekkumist vaja ning kuna must mingeid reegleid ei rikkunud (?), siis polnud teda vaja karistada. Juhtumi esitaja leiab, et kiire lõppmängu reeglites on karistuse puudumise näol tegemist olulise möödalaskmisega.
Kirjeldatud juhtumil pole kiire lõppmängu reeglitega küll mingit tegemist. Need näevad teatavasti ette vaid selle, et mängija, kes on käigul ja kellel jääb aega alla 2 minuti, võib taotleda viiki art. 10 alusel. Mis puutub aga mustade tegevusse, siis kuivõrd oli tegemist tavapartiiga, siis peame lähtuma artiklist 7.4. See ei ütle, kes peaks teatama määrustevastasest käigust. Nii et seda võis must küll teha. Ka lipu võis ta lähteväljale tagasi panna. Küll oleks ta pidanud vastase kella seiskama ning kui ta seda ei teinud, oleks pidanud sekkuma kohtunik. Muidugi oleks pidanud kohtunik musta karistama - määrustevastase käigu eest näeb see artikkel ette lisada vastase mõtlemisajale 2 minutit.
Ilusaid algavaid pühi kõigile!
Lembit
pühapäev, 19. detsember 2010
Ikka välgust
Suur osa Chesscafe kohtunikeveerust on viimasel ajal olnud pühendatud kiir- ja välkmalele. Nii seekordki. Kuna olin sõitmas Jõgevale Pauli päevadele, kus just seda laadi mäng peamine, siis püüdsin selgusele jõuda, kas on tegemist mingite uute seisukohtadega. Vaevalt küll. Kõlama jäi mõte, et kõigele ei saa koodeksist vastust leida ning kõik asjad ei tarvitsegi üheselt selged olla ja RC esimees isegi tunnistab, et ka tema otsustes võib olla vaieldavusi.
Üks Iraani mängija ei jää igatahes oktoobrikuises Chesscafes antud vastustega rahule (oli meilgi neist juttu (24.X Välgust ja kiirmalest ning 27.X Veel välgust). Nüüd tõstatab ta küsimuse, kas ja kui oluline on see, kes mängijatest esimesena kohtunikuga räägib.
Ebaküllaldane järelevalve, ilmselt välkpartii. Mängija ületab aja. Vastane seda ei märka, teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella. Nüüd seiskab mängija kella, kutsub kohtuniku ja taotleb määrustevastase käigu tõttu võitu. Küsimus oli selles, kas nüüd oleks võinud ka vastane võitu taotleda või kas oleks vastane võinud ise kohtuniku kutsuda, kuigi tema polnud käigul.
Geurti arvates peaks kohtunik kõigepealt ära kuulama mängija, kes tema laua juurde kutsus. Antud juhul oli siis määrustevastase käigu tõttu võimalus viiki taotleda. Aga taotluse esitamiseks ei tarvitse tõepoolest tingimata käigul olla. Ajaületus ongi tüüpiline näide, kus taotluse esitab see, kes käigul pole. Aga vajaduse korral tuleks eelis ilmselt siiski anda esimesena esitatud taotlusele, sõltumata sellest, kas põhjuseks on ajaületus või määrustevastane käik. Kaotusele viivad nad mõlemad. Tuleb jälle korrata, et nooleke on ametlikult langenud ikkagi alles siis, kui seda märgatakse ja selle kohta taotlus esitatakse.
Järgmine näide on jällegi absurdsete seast. Valgetel on laual Kd3 ja Rh8, mustadel Ke5 ja Va1. Nüüd paneb must oma kuninga valge kõrvale e4. Valge seda ei märka ja mängib Rf7. Must seiskab kellad ja taotleb võitu. Valgel oli jäänud vaid 2 sekundit, mustal 10.
Kas musta taotlust võib eri juhtudel õigeks pidada või mitte ning mis saab siis, kui must aja ületab?
Kõigepealt peaksime teadma, kas partiis oli tegemist küllaldase järelevalvega või mitte. Küllaldase puhul peab kohtunik kindlasti sekkuma, olgu siis tegemist kiir- või välkmalega -ikkagi kaks kuningat tules, sest nad ründavad teineteist. Aga ka mitteküllaldase puhul peaks kohtunik sel juhul art. A4c järgi sekkuma, kuigi ainult võimaluse korral, sest tal võib ka muud tegemist olla.
Välgus on kindlasti olukord raskem ja segasem. See on üks koht, kus RC esimees möönab, et reeglid ei ütle, mida peaks tegema. Selle, et määrustevastane käik on sooritatud vastasmängija kella käivitamisega, sätestab art. B3c.
Niisiis: 1. ... Ke4 oli ilmselt määrustevastane. Valge võis nüüd võitu taotleda, aga ta ei pannud seda võimalust tähele. 2. Rf7 oli teise poole määrustevastane käik. Kui must nüüd võitu taotleb, tuleb taotlus lugeda korrektseks ja talle võit andagi.
Ja veel üks näide. Valge kuningas on h8, mustal kuningas g6 ja vanker d7. Valgel on veel 10 sekundit, mustal ainult 1. Valge teeb nüüd võimatu käigu 1. Kxd7!? ja seiskab siis kella, sest musta aeg on üle. Kas võiks valge nüüd viiki taotleda??
Ühe lahendustee annab see veerg kohtunikele siiski. Õigemini teeb seda norrakas Milvang, kes meenutab, et koodeksis on olemas ka art. 12.1. Mäletate? Mängijad ei või ette võtta tegevusi, mis kahjustaksid malemängu mainet. Niisuguste tegevuste alla võib ka niisugused trikid paigutada. Vajadusel võib kohtunik selle artikli alusel trikitajatele kaotuse panna.
Milvang ise meenutab ka meie veerus toodud seisu Kf6 - Kh8 ja Eh2, kus valge käis 1. Kg7 ja pärast !. ... h1L taotles musta määrustevastase käigu tõttu viiki. Geurt oleks tookord nõustunud viigiga, nüüd leiab ta, et Milvangi poolt valgetele pandav null oleks ehk ikkagi parem lahendus.
Pauli päevad Jõgeval said täna läbi. Tore, et suurmeistrit ka väljaspool Tallinna meeles peetakse. Midagi erilist ei juhtunud, kuigi kabeklubi aktiivse tegutsemise tõttu (kes needki päevad korraldas) on male sealkandis veidi tahaplaanile jäänud ja seetõttu ka päevadel osalejaid ehk vähem kui oodati. Aga KAMA turniir andis eile kohtunikule parajalt pika tööpäeva (ära seletatult tähendab see 9 vooru kiirkabet ja 10 vooru kiirmalet).
Sellega said mu tänavused võistlused läbi: 11 malevõistlust 33 päevaga. Aga kabega on viimastel aastatel tulnud rohkem tegelda: tänavugi sel alal 15 turniiri ja 37 päeva.
Lembit
Üks Iraani mängija ei jää igatahes oktoobrikuises Chesscafes antud vastustega rahule (oli meilgi neist juttu (24.X Välgust ja kiirmalest ning 27.X Veel välgust). Nüüd tõstatab ta küsimuse, kas ja kui oluline on see, kes mängijatest esimesena kohtunikuga räägib.
Ebaküllaldane järelevalve, ilmselt välkpartii. Mängija ületab aja. Vastane seda ei märka, teeb määrustevastase käigu ja vajutab kella. Nüüd seiskab mängija kella, kutsub kohtuniku ja taotleb määrustevastase käigu tõttu võitu. Küsimus oli selles, kas nüüd oleks võinud ka vastane võitu taotleda või kas oleks vastane võinud ise kohtuniku kutsuda, kuigi tema polnud käigul.
Geurti arvates peaks kohtunik kõigepealt ära kuulama mängija, kes tema laua juurde kutsus. Antud juhul oli siis määrustevastase käigu tõttu võimalus viiki taotleda. Aga taotluse esitamiseks ei tarvitse tõepoolest tingimata käigul olla. Ajaületus ongi tüüpiline näide, kus taotluse esitab see, kes käigul pole. Aga vajaduse korral tuleks eelis ilmselt siiski anda esimesena esitatud taotlusele, sõltumata sellest, kas põhjuseks on ajaületus või määrustevastane käik. Kaotusele viivad nad mõlemad. Tuleb jälle korrata, et nooleke on ametlikult langenud ikkagi alles siis, kui seda märgatakse ja selle kohta taotlus esitatakse.
Järgmine näide on jällegi absurdsete seast. Valgetel on laual Kd3 ja Rh8, mustadel Ke5 ja Va1. Nüüd paneb must oma kuninga valge kõrvale e4. Valge seda ei märka ja mängib Rf7. Must seiskab kellad ja taotleb võitu. Valgel oli jäänud vaid 2 sekundit, mustal 10.
Kas musta taotlust võib eri juhtudel õigeks pidada või mitte ning mis saab siis, kui must aja ületab?
Kõigepealt peaksime teadma, kas partiis oli tegemist küllaldase järelevalvega või mitte. Küllaldase puhul peab kohtunik kindlasti sekkuma, olgu siis tegemist kiir- või välkmalega -ikkagi kaks kuningat tules, sest nad ründavad teineteist. Aga ka mitteküllaldase puhul peaks kohtunik sel juhul art. A4c järgi sekkuma, kuigi ainult võimaluse korral, sest tal võib ka muud tegemist olla.
Välgus on kindlasti olukord raskem ja segasem. See on üks koht, kus RC esimees möönab, et reeglid ei ütle, mida peaks tegema. Selle, et määrustevastane käik on sooritatud vastasmängija kella käivitamisega, sätestab art. B3c.
Niisiis: 1. ... Ke4 oli ilmselt määrustevastane. Valge võis nüüd võitu taotleda, aga ta ei pannud seda võimalust tähele. 2. Rf7 oli teise poole määrustevastane käik. Kui must nüüd võitu taotleb, tuleb taotlus lugeda korrektseks ja talle võit andagi.
Ja veel üks näide. Valge kuningas on h8, mustal kuningas g6 ja vanker d7. Valgel on veel 10 sekundit, mustal ainult 1. Valge teeb nüüd võimatu käigu 1. Kxd7!? ja seiskab siis kella, sest musta aeg on üle. Kas võiks valge nüüd viiki taotleda??
Ühe lahendustee annab see veerg kohtunikele siiski. Õigemini teeb seda norrakas Milvang, kes meenutab, et koodeksis on olemas ka art. 12.1. Mäletate? Mängijad ei või ette võtta tegevusi, mis kahjustaksid malemängu mainet. Niisuguste tegevuste alla võib ka niisugused trikid paigutada. Vajadusel võib kohtunik selle artikli alusel trikitajatele kaotuse panna.
Milvang ise meenutab ka meie veerus toodud seisu Kf6 - Kh8 ja Eh2, kus valge käis 1. Kg7 ja pärast !. ... h1L taotles musta määrustevastase käigu tõttu viiki. Geurt oleks tookord nõustunud viigiga, nüüd leiab ta, et Milvangi poolt valgetele pandav null oleks ehk ikkagi parem lahendus.
Pauli päevad Jõgeval said täna läbi. Tore, et suurmeistrit ka väljaspool Tallinna meeles peetakse. Midagi erilist ei juhtunud, kuigi kabeklubi aktiivse tegutsemise tõttu (kes needki päevad korraldas) on male sealkandis veidi tahaplaanile jäänud ja seetõttu ka päevadel osalejaid ehk vähem kui oodati. Aga KAMA turniir andis eile kohtunikule parajalt pika tööpäeva (ära seletatult tähendab see 9 vooru kiirkabet ja 10 vooru kiirmalet).
Sellega said mu tänavused võistlused läbi: 11 malevõistlust 33 päevaga. Aga kabega on viimastel aastatel tulnud rohkem tegelda: tänavugi sel alal 15 turniiri ja 37 päeva.
Lembit
kolmapäev, 15. detsember 2010
Hispaania 2010 - 3
Lõpetame täna hispaanlaste sellesuviste kohtunikueksamite küsimuste esimese osa vaatlemise.
21. Millistele küsimuses loetletud tingimustest peab vastama uus mängija, et ta pääseks FIDE reitingulehte? -
Et oleks mängitud vähemalt 9 partiid. Need ei tarvitse olla tingimata mängitud ühel turniiril, küll aga 2 aasta jooksul. Nende põhjal arvutatakse algreiting.
22. Milliseid küsimuses toodud valemitest ei kasutata varem reitinguta mängija tulemuste hindamiseks? -
Toodud on üks valem, mida kasutatakse vaid reitingumuutuste arvutamiseks. Milliseid kasutatakse, leiame FIDE reitingumäärustest.
23. Millised on paarimise absoluutsed kriteeriumid reitingutel põhineva śveitsi süsteemi paarimisel? -
Samad mängijad võivad omavahel kohtuda vaid ühel korral. Mängijat, kes on saanud punkti vastase mitteilmumise või mängijate paaritu arvu tõttu, ei või jätta uuesti vabaks. Ei või olla mängijaid, kes on mänginud ühe värviga 3 partiid rohkem kui teisega. Ükski mängija ei või saada sama värvi malendeid 3 korda järjest.
24. Reitingutel põhineval śveitsi süsteemis turniiril kohtuvad kaks mängijat, kelle punktide arv on sama ja kelle värvirida on olnud: 1 -. VMVVMV ja 2 - VM-VVM. Milline on korrektne paarimine? -
2 - 1. Mängija 1 mustade eelistus on absoluutne (kui valged, siis oleks valgetega 3 korda rohkem kui mustadega), mängijal 2 aga mitte.
25. Millise piirini võib vajadusel tõsta ühe vastase madalama reitingu GM normi täitmiseks? -
2200.
26. Kui pika aja jooksul vananeb täidetud norm? -
10 aastaga.
27. Mis on Koya süsteem ja mis tüüpi turniiridel seda kasutatakse? -
See on punktide arv nende vastaste vastu , kes on saanud 50 % või rohkem punkte. Seda kasutatakse ringsüsteemis turniiridel.
28. Millist informatsiooni pole vaja tingimata saata Hispaania maleliidule infos turniiri kohta? -
Kõigi mängijate FIDE isikukoode. Küll on aga vaja infot täidetud tiitlinormide kohta, apellatsioonikomitee otsuseid ja turniirivormi IT3.
29. Millistele tingimustele peab kohtunikueksami sooritaja Hispaania kohtunikekogu eeskirjade järgi vastama? -
Ta peab olema hispaanlane või Hispaania alaline elanik ja vähemalt 16-aastane.
30. Milline loetletud tavamale turniiridest ei kõlba rahvusliku arbitri normi täitmiseks? -
Millegipärast on selleks Albacete noorte meistrivõistlused (7 vooru), aga samasuguse voorude arvuga Navarra oma kõlbab. Kõlbavad ka Madridi võistkonnavõistlused.
Lembit
21. Millistele küsimuses loetletud tingimustest peab vastama uus mängija, et ta pääseks FIDE reitingulehte? -
Et oleks mängitud vähemalt 9 partiid. Need ei tarvitse olla tingimata mängitud ühel turniiril, küll aga 2 aasta jooksul. Nende põhjal arvutatakse algreiting.
22. Milliseid küsimuses toodud valemitest ei kasutata varem reitinguta mängija tulemuste hindamiseks? -
Toodud on üks valem, mida kasutatakse vaid reitingumuutuste arvutamiseks. Milliseid kasutatakse, leiame FIDE reitingumäärustest.
23. Millised on paarimise absoluutsed kriteeriumid reitingutel põhineva śveitsi süsteemi paarimisel? -
Samad mängijad võivad omavahel kohtuda vaid ühel korral. Mängijat, kes on saanud punkti vastase mitteilmumise või mängijate paaritu arvu tõttu, ei või jätta uuesti vabaks. Ei või olla mängijaid, kes on mänginud ühe värviga 3 partiid rohkem kui teisega. Ükski mängija ei või saada sama värvi malendeid 3 korda järjest.
24. Reitingutel põhineval śveitsi süsteemis turniiril kohtuvad kaks mängijat, kelle punktide arv on sama ja kelle värvirida on olnud: 1 -. VMVVMV ja 2 - VM-VVM. Milline on korrektne paarimine? -
2 - 1. Mängija 1 mustade eelistus on absoluutne (kui valged, siis oleks valgetega 3 korda rohkem kui mustadega), mängijal 2 aga mitte.
25. Millise piirini võib vajadusel tõsta ühe vastase madalama reitingu GM normi täitmiseks? -
2200.
26. Kui pika aja jooksul vananeb täidetud norm? -
10 aastaga.
27. Mis on Koya süsteem ja mis tüüpi turniiridel seda kasutatakse? -
See on punktide arv nende vastaste vastu , kes on saanud 50 % või rohkem punkte. Seda kasutatakse ringsüsteemis turniiridel.
28. Millist informatsiooni pole vaja tingimata saata Hispaania maleliidule infos turniiri kohta? -
Kõigi mängijate FIDE isikukoode. Küll on aga vaja infot täidetud tiitlinormide kohta, apellatsioonikomitee otsuseid ja turniirivormi IT3.
29. Millistele tingimustele peab kohtunikueksami sooritaja Hispaania kohtunikekogu eeskirjade järgi vastama? -
Ta peab olema hispaanlane või Hispaania alaline elanik ja vähemalt 16-aastane.
30. Milline loetletud tavamale turniiridest ei kõlba rahvusliku arbitri normi täitmiseks? -
Millegipärast on selleks Albacete noorte meistrivõistlused (7 vooru), aga samasuguse voorude arvuga Navarra oma kõlbab. Kõlbavad ka Madridi võistkonnavõistlused.
Lembit
pühapäev, 12. detsember 2010
Hispaania 2010 - 2
Vaatame edasi Hispaania kohtunikele tänavustel eksamitel esitatud küsimusi.
11. Mis juhtub, kui partii ajal avastatakse, et laual on mängijate parempoolsed alumised nurgaväljad mustad? -
Hispaanlaste vastuses sellele küsimusele öeldakse, et kui malendite asend laual oli õige, siis ei võeta midagi ette. Minu arust tuleks vastavalt koodeksi art. 7.1b seis, milleni jõuti, siiski üle kanda õigesti asetatud lauale.
12. Välkpartiis tegi valge käigu, jättis oma kuninga tulle ja vajutas kella. Otsekohe lõi tema vastane midagi ütlemata kuninga, seiskas kellad ja ulatas käe, mida üldiselt aktsepteeritakse alistumise märgina. Mida peab tegema kohtunik? -
Kõigepealt peaks teadma, mitu partiid oli kohtuniku järelevalve all. Kui igal laual oli oma kohtunik, siis oleks kohtunik pidanud sekkuma nagu tavamales, mitteküllaldase järelevalve puhul tähendas kuninga löömine aga kaotust.
13. Millal peab mängija käike üles märkima, kui tal jääb alla 5 minuti mõtlemisaega? -
Juhul, kui tal lisandub iga käiguga 30 sekundit või rohkem aega (8.4)
14. Mida tehakse, kui üks mängija taotleb viiki seisu kolmekordse kordumise tõttu, aga kohtunik leiab, et taotlus ei olnud korrektne? -
Kohtunik lisab 3 minutit vastasmängija mõtlemisajale (9.5b).
15. Ühe partii lõpul taotleb üks mängija kohtunikult viiki. Kohtunik on partiid tähelepanelikult jälginud ja keeldub taotluse rahuldamisest. Mängija annab asja apellatsioonikomisjoni. Kes teeb lõpliku otsuse? -
Apellatsioonikomisjon. kes koguneb ja keda informeeritakse kohtuniku otsusest.
16. Mängijal, kes on juba oma partii lõpetanud, heliseb mängukohas mobiiltelefon. Helin oli selline, et see ilmselt teisi mängijaid ei häirinud. Mida teeb kohtunik? -
Eemaldab mängija mängualalt.
17. Milliseid loetletud karistustest ei saa kohtunik reeglite rikkuja suhtes kasutada? -
Vähendada punktide arvu, mida eksija on turniiril kogunud (võimalik on vähendada punktide arvu ainult selles konkreetses partiis (13.4).
18. Missugune selles punktis loetletud konstateeringutest elektronarvutitega mänguks on kõige ekslikum? -
See, et operaator võib sundida arvutit käima.
19. Missugust loetletud ajakontrollidest ei saa kasutada turniiril, kus mängija kõige kõrgem reiting on 2250, et partiid läheksid reitinguarvestusse? -
Ajakontrolli, kus mängijad saaksid kogu partiiks 100 minutit (vaja on vähemalt 120 - reitingumääruste 1.1A).
20. Missugustele tingimustele peab vastama reitinguta mängija tulemus, et see läheks Elo reitinguarvestusse? -
Tuleb mängida FIDEs registreeritud turniiril, mis vastab reitingumääruse nõetele. Mängija ise peab sellelt turniirilt saama vähemalt ühe punkti.
Lembit
11. Mis juhtub, kui partii ajal avastatakse, et laual on mängijate parempoolsed alumised nurgaväljad mustad? -
Hispaanlaste vastuses sellele küsimusele öeldakse, et kui malendite asend laual oli õige, siis ei võeta midagi ette. Minu arust tuleks vastavalt koodeksi art. 7.1b seis, milleni jõuti, siiski üle kanda õigesti asetatud lauale.
12. Välkpartiis tegi valge käigu, jättis oma kuninga tulle ja vajutas kella. Otsekohe lõi tema vastane midagi ütlemata kuninga, seiskas kellad ja ulatas käe, mida üldiselt aktsepteeritakse alistumise märgina. Mida peab tegema kohtunik? -
Kõigepealt peaks teadma, mitu partiid oli kohtuniku järelevalve all. Kui igal laual oli oma kohtunik, siis oleks kohtunik pidanud sekkuma nagu tavamales, mitteküllaldase järelevalve puhul tähendas kuninga löömine aga kaotust.
13. Millal peab mängija käike üles märkima, kui tal jääb alla 5 minuti mõtlemisaega? -
Juhul, kui tal lisandub iga käiguga 30 sekundit või rohkem aega (8.4)
14. Mida tehakse, kui üks mängija taotleb viiki seisu kolmekordse kordumise tõttu, aga kohtunik leiab, et taotlus ei olnud korrektne? -
Kohtunik lisab 3 minutit vastasmängija mõtlemisajale (9.5b).
15. Ühe partii lõpul taotleb üks mängija kohtunikult viiki. Kohtunik on partiid tähelepanelikult jälginud ja keeldub taotluse rahuldamisest. Mängija annab asja apellatsioonikomisjoni. Kes teeb lõpliku otsuse? -
Apellatsioonikomisjon. kes koguneb ja keda informeeritakse kohtuniku otsusest.
16. Mängijal, kes on juba oma partii lõpetanud, heliseb mängukohas mobiiltelefon. Helin oli selline, et see ilmselt teisi mängijaid ei häirinud. Mida teeb kohtunik? -
Eemaldab mängija mängualalt.
17. Milliseid loetletud karistustest ei saa kohtunik reeglite rikkuja suhtes kasutada? -
Vähendada punktide arvu, mida eksija on turniiril kogunud (võimalik on vähendada punktide arvu ainult selles konkreetses partiis (13.4).
18. Missugune selles punktis loetletud konstateeringutest elektronarvutitega mänguks on kõige ekslikum? -
See, et operaator võib sundida arvutit käima.
19. Missugust loetletud ajakontrollidest ei saa kasutada turniiril, kus mängija kõige kõrgem reiting on 2250, et partiid läheksid reitinguarvestusse? -
Ajakontrolli, kus mängijad saaksid kogu partiiks 100 minutit (vaja on vähemalt 120 - reitingumääruste 1.1A).
20. Missugustele tingimustele peab vastama reitinguta mängija tulemus, et see läheks Elo reitinguarvestusse? -
Tuleb mängida FIDEs registreeritud turniiril, mis vastab reitingumääruse nõetele. Mängija ise peab sellelt turniirilt saama vähemalt ühe punkti.
Lembit
kolmapäev, 8. detsember 2010
Hispaania 2010
Võtame täna vaatluse alla esimese kolmandiku tänavustest Hispaania kohtunikueksami reegleid puudutavatest küsimustest.
1. Miks räägitakse malekoodeksi eessõnas, et tuleb püüda reguleerida võimalikult suuremat arvu kahtlasi juhtumeid, mis võivad partiis esineda? -
Koodeksi eessõnas sellest ei kõnelda.
2. Kui koodeksis kõneldakse malemängu olemusest ja eesmärkidest, siis kehtestatakse seal mitmeid keelde. Millised loetletutest nende hulka ei kuulu? -
Vastase häirimine ja solvamine. Nii nõuavad hispaanlased eksamil mitte ainult selle teadmist, mis koodeksis seisab, vaid ka seda, kus seal miski seisab. Vastase häirimise keelab koodeks küll, aga alles mängijate käitumist puudutavas 12. artiklis. Selles küsimuses mainitud 1. artikliga keelatakse vaid oma kuninga jätmine või asetamine rünnaku alla ning vastasmängija kuninga löömine.
3. Kas koodeksis etturi liikumist kirjeldades öeldakse, et "ettur võib liikuda väljale, millel asub vastasmängija malend ja mis on diagonaalselt tema ees, ning lüüa selle malendi? -
Öeldakse küll nii, aga sellest fraasist on midagi puudu (nimelt "tema ees ühel naaberliinil) (3.7c)
4. Vaidlusaluses partiis, kus mõtlemisajaks 90 minutit partiile ja 30 sekundit käigule, On üht mängijat juba kaks korda määrustevastase käigu eest karistatud. Nüüd viib ta suures ajapuuduses oma etturi 8. reale ja etturit millekski muundamata seiskab oma kella ja käigustab vastasmängija oma. Mida teeb kohtunik? -
Loeb partii talle kaotatuks (7.4b).
5. Käigul olev mängija ei ütle midagi ja lükkab nimetissõrme otsaga kiirelt ühe oma malendi õigesse asendisse, tõmbab siis käe tagasi ja jätkab mõtlemist. Kas kohtunik peaks rakendama koodeksi art. 4.3a (malendi puudutamine)? -
Ei, kuna mängija tegevusest oli näha, et ta ei kavatsenud selle malendiga käia, vaid ainult seda kohendada.
6. Kui käigul olev mängija puudutab algul vankrit ja siis kuningat, kas peab ta siis sinnapoole vangerdama, kui see on võimalik? -
Ei, ta ei saa vangerdada, vaid peab tegema käigu selle vankriga (4.4b).
7. Mida käsitlevad need koodeksi artiklid, milles sisaldub fraas "sellega on partii kohe lõppenud"?
Partii võitmist mati andmise ja vastasmängija alistumise teel ning partii lõppemist viigiga pati, surnud seisu ja vastastikuse kokkuleppe teel (5.1, 5.2).
8. Kui kaua kestab maksimaalselt partii, mida mängitakse ajaviivitusmoodusega, kui kumbki mängija saab põhiajaks 2 tundi ja lisaks 30 sekundit igale käigule, eeldades, et kumbki mängija teeb 60 käiku? -
300 minutit.
9. Kui palju võib mängija partii algul mängulaua juurde saabumisel hilineda? -
0 minutit (6.6a). Ilmselt on siis ka Hispaanias viimasel aastal üldiselt üle mindud nulltolerantsile.
10. Ühes mitteküllaldase järelevalvega mängitavas välkpartiis paneb valgetega mängija oma kuninga vastase poolt rünnatud väljale ja enne, kui ta jõuab kella vajutada, tema nooleke langeb. Must ei ütle midagi ning teeb käigu, mis paneb ka tema kuninga tulle. Siis vajutab ta kella, kusjuures ta nooleke langeb. Valge seiskab nüüd kellad ja taotleb võitu musta määrustevastase käigu tõttu. Mida teha? -
Viik (2 noolekest langenud). (A4).
Lembit
1. Miks räägitakse malekoodeksi eessõnas, et tuleb püüda reguleerida võimalikult suuremat arvu kahtlasi juhtumeid, mis võivad partiis esineda? -
Koodeksi eessõnas sellest ei kõnelda.
2. Kui koodeksis kõneldakse malemängu olemusest ja eesmärkidest, siis kehtestatakse seal mitmeid keelde. Millised loetletutest nende hulka ei kuulu? -
Vastase häirimine ja solvamine. Nii nõuavad hispaanlased eksamil mitte ainult selle teadmist, mis koodeksis seisab, vaid ka seda, kus seal miski seisab. Vastase häirimise keelab koodeks küll, aga alles mängijate käitumist puudutavas 12. artiklis. Selles küsimuses mainitud 1. artikliga keelatakse vaid oma kuninga jätmine või asetamine rünnaku alla ning vastasmängija kuninga löömine.
3. Kas koodeksis etturi liikumist kirjeldades öeldakse, et "ettur võib liikuda väljale, millel asub vastasmängija malend ja mis on diagonaalselt tema ees, ning lüüa selle malendi? -
Öeldakse küll nii, aga sellest fraasist on midagi puudu (nimelt "tema ees ühel naaberliinil) (3.7c)
4. Vaidlusaluses partiis, kus mõtlemisajaks 90 minutit partiile ja 30 sekundit käigule, On üht mängijat juba kaks korda määrustevastase käigu eest karistatud. Nüüd viib ta suures ajapuuduses oma etturi 8. reale ja etturit millekski muundamata seiskab oma kella ja käigustab vastasmängija oma. Mida teeb kohtunik? -
Loeb partii talle kaotatuks (7.4b).
5. Käigul olev mängija ei ütle midagi ja lükkab nimetissõrme otsaga kiirelt ühe oma malendi õigesse asendisse, tõmbab siis käe tagasi ja jätkab mõtlemist. Kas kohtunik peaks rakendama koodeksi art. 4.3a (malendi puudutamine)? -
Ei, kuna mängija tegevusest oli näha, et ta ei kavatsenud selle malendiga käia, vaid ainult seda kohendada.
6. Kui käigul olev mängija puudutab algul vankrit ja siis kuningat, kas peab ta siis sinnapoole vangerdama, kui see on võimalik? -
Ei, ta ei saa vangerdada, vaid peab tegema käigu selle vankriga (4.4b).
7. Mida käsitlevad need koodeksi artiklid, milles sisaldub fraas "sellega on partii kohe lõppenud"?
Partii võitmist mati andmise ja vastasmängija alistumise teel ning partii lõppemist viigiga pati, surnud seisu ja vastastikuse kokkuleppe teel (5.1, 5.2).
8. Kui kaua kestab maksimaalselt partii, mida mängitakse ajaviivitusmoodusega, kui kumbki mängija saab põhiajaks 2 tundi ja lisaks 30 sekundit igale käigule, eeldades, et kumbki mängija teeb 60 käiku? -
300 minutit.
9. Kui palju võib mängija partii algul mängulaua juurde saabumisel hilineda? -
0 minutit (6.6a). Ilmselt on siis ka Hispaanias viimasel aastal üldiselt üle mindud nulltolerantsile.
10. Ühes mitteküllaldase järelevalvega mängitavas välkpartiis paneb valgetega mängija oma kuninga vastase poolt rünnatud väljale ja enne, kui ta jõuab kella vajutada, tema nooleke langeb. Must ei ütle midagi ning teeb käigu, mis paneb ka tema kuninga tulle. Siis vajutab ta kella, kusjuures ta nooleke langeb. Valge seiskab nüüd kellad ja taotleb võitu musta määrustevastase käigu tõttu. Mida teha? -
Viik (2 noolekest langenud). (A4).
Lembit
pühapäev, 5. detsember 2010
Kiirmale meistrivõistlustelt
Täna peeti Tallinnas jälle Eesti kiirmale meistrivõistlusi. Põhiturniirile oli mul küll asja vaid iga vooru lõpus, kui tõin paarimiseks järjekordse vooru tulemused ja veidikeseks mehed siis oma hoole alla võtsin. Muidu tuli jälle tegelda naiste ja seenioridega.
Kõik kolm turniiri mängiti 9-voorulistena. Arvatavasti oleksime pidanud naiste ja võib-olla ka seenioride turniiri paari vooru võrra lühendama, liiati andis ka juhend sedapuhku vähemalt naiste turniiril selleks varieerimisvõimalusi. Nii läks viimases voorus kokku isegi selline paar, kus punktide vahe tervelt 4.
Pikk päev oli eriti vanematele seenioridele raske, sellest ehk siis ka ajuti kuidagimoodi närviline õhkkond ja üsna palju kiirviike tabeli tipus. Võitjad otsustasid isegi loobuda ettenähtud järelmatśist ja lasksid medalid välja selgitada koefitsientide põhjal. Võrreldes eelmise aastaga oli juhendisse tehtud muudatus: kui varem oli matśi toimumise eelduseks mitte ainult partiipunktide, vaid ka täiendavate näitajate võrdsus, siis nüüd tähendas matśi juba partiipunktide võrdsus.
Oma mulluses kommentaaris märkisin, et määrustevastaste käikude pärast polnud mul vaja kordagi kellanäite korrigeerida. Seekord olid lood teisiti. Turniiri algul sai küll teatatud, et seekord rakendame meie kohtunikekogu alternatiivreeglit, mille järgi määrustevastase käigu puhul lisatakse vastasmängija ajale 2 minutit vaid siis, kui tema kellale on jäänud vähem kui 5 minutit. Ometi pidin tervelt 7 korral kellale uusi aegu panema. Tõsi küll, kahel korral tingisid korrigeerimise vead kellade käigus. Ja kuigi Saitek on üsna lihtne ja lollikindel, siis võib kiirustades sealgi reguleerimise käigus eksida ja see tähendab uuesti otsast alustamist.
Ka mängijate väited ei langenud paari seisu puhul põrmugi kokku. Kasvõi siis, kui puudutatakse oma ja vastase malendit, millest esimene aga teist lüüa ei saa. Kohtunik peab siin otsustama oma parema äranägemise järgi, aga muidugi oleks tal lihtsam, kui ta viitaks ainult koodeksi art. 4.3c, mille järgi kahtluste korral loetakse, et mängija on puudutanud oma malendit enne vastasmängija oma.
Kiirturniiril ei jõua kohtunik kõike jälgida ja seepärast ei sekku ta tavaliselt ka sel juhul, kui ta oma silmadega midagi määrustevastast näeb. Veel vähem võiksid kuidagiviisi kaasmängijate
partiidesse sekkuda teised mängijad, kasvõi millelegi kohtuniku tähelepanu juhtides. Mõned sellised pöördumised siiski olid. Kellelegi näis näiteks, et mingi kell näitas liiga kaua 5 minutit ja siit tehti siis järeldus, et kell ei käi, kuigi mängijad ise pöördunud polnud. Kell on ikkagi mängijate endi asi. Ja oli neidki, kes ei teadnud, et kiir- ja välkmales toimitakse määrustevastase käiguga erinevalt. Ning reegel "puudutatud - käidud" kehtib kiirmaleski.
Rikkusin teadlikult juhendi sätet, mille järgi iga järjekordne voor oleks tulnud käima panna alles 10 minutit pärast paaride avalikustamist. See oleks asja veel pikemale venitanud. Paarimise ajal olid mängijad niikuinii vajaliku hingetõmbeaja juba kätte saanud.
Lõpuks veel kord suur aitäh kolleeg Sten Kaselale, kes suurema töö ära tegi. Küllap turniir ikkagi ilma suuremate probleemideta korda sai. Isegi ainsatki mobiilihelinat polnud kuulda (kuigi muude kõnelustega, nii mängijate kui ka võõraste omadega, oli parasjagu tegemist).
Lembit
Kõik kolm turniiri mängiti 9-voorulistena. Arvatavasti oleksime pidanud naiste ja võib-olla ka seenioride turniiri paari vooru võrra lühendama, liiati andis ka juhend sedapuhku vähemalt naiste turniiril selleks varieerimisvõimalusi. Nii läks viimases voorus kokku isegi selline paar, kus punktide vahe tervelt 4.
Pikk päev oli eriti vanematele seenioridele raske, sellest ehk siis ka ajuti kuidagimoodi närviline õhkkond ja üsna palju kiirviike tabeli tipus. Võitjad otsustasid isegi loobuda ettenähtud järelmatśist ja lasksid medalid välja selgitada koefitsientide põhjal. Võrreldes eelmise aastaga oli juhendisse tehtud muudatus: kui varem oli matśi toimumise eelduseks mitte ainult partiipunktide, vaid ka täiendavate näitajate võrdsus, siis nüüd tähendas matśi juba partiipunktide võrdsus.
Oma mulluses kommentaaris märkisin, et määrustevastaste käikude pärast polnud mul vaja kordagi kellanäite korrigeerida. Seekord olid lood teisiti. Turniiri algul sai küll teatatud, et seekord rakendame meie kohtunikekogu alternatiivreeglit, mille järgi määrustevastase käigu puhul lisatakse vastasmängija ajale 2 minutit vaid siis, kui tema kellale on jäänud vähem kui 5 minutit. Ometi pidin tervelt 7 korral kellale uusi aegu panema. Tõsi küll, kahel korral tingisid korrigeerimise vead kellade käigus. Ja kuigi Saitek on üsna lihtne ja lollikindel, siis võib kiirustades sealgi reguleerimise käigus eksida ja see tähendab uuesti otsast alustamist.
Ka mängijate väited ei langenud paari seisu puhul põrmugi kokku. Kasvõi siis, kui puudutatakse oma ja vastase malendit, millest esimene aga teist lüüa ei saa. Kohtunik peab siin otsustama oma parema äranägemise järgi, aga muidugi oleks tal lihtsam, kui ta viitaks ainult koodeksi art. 4.3c, mille järgi kahtluste korral loetakse, et mängija on puudutanud oma malendit enne vastasmängija oma.
Kiirturniiril ei jõua kohtunik kõike jälgida ja seepärast ei sekku ta tavaliselt ka sel juhul, kui ta oma silmadega midagi määrustevastast näeb. Veel vähem võiksid kuidagiviisi kaasmängijate
partiidesse sekkuda teised mängijad, kasvõi millelegi kohtuniku tähelepanu juhtides. Mõned sellised pöördumised siiski olid. Kellelegi näis näiteks, et mingi kell näitas liiga kaua 5 minutit ja siit tehti siis järeldus, et kell ei käi, kuigi mängijad ise pöördunud polnud. Kell on ikkagi mängijate endi asi. Ja oli neidki, kes ei teadnud, et kiir- ja välkmales toimitakse määrustevastase käiguga erinevalt. Ning reegel "puudutatud - käidud" kehtib kiirmaleski.
Rikkusin teadlikult juhendi sätet, mille järgi iga järjekordne voor oleks tulnud käima panna alles 10 minutit pärast paaride avalikustamist. See oleks asja veel pikemale venitanud. Paarimise ajal olid mängijad niikuinii vajaliku hingetõmbeaja juba kätte saanud.
Lõpuks veel kord suur aitäh kolleeg Sten Kaselale, kes suurema töö ära tegi. Küllap turniir ikkagi ilma suuremate probleemideta korda sai. Isegi ainsatki mobiilihelinat polnud kuulda (kuigi muude kõnelustega, nii mängijate kui ka võõraste omadega, oli parasjagu tegemist).
Lembit
kolmapäev, 1. detsember 2010
Reeglid täpselt ei ütle
Austraalia internetilehel tõstatati küsimus, mida peaks tegema sellistes olukordades, kus reeglite rikkumine on küll ilmne, aga reeglid ei näe täpselt ette, mida kohtunik peaks tegema. Nii võib otsus sageli olla meelevaldne ja sõltuda vaid kohtuniku arvamusest. Kohtunikul on aga ju ikka õigus.
Olgu või välkpartii. Kui mängija teeb määrustevastase käigu ja tema vastane selle kohta taotluse esitab, siis ta kaotab, sest reeglites on nii ette nähtud. kui aga näiteks valge teeb 5. käigul mõlema käega vangerduse ja võidab sellega õige pisut aega ning must seejärel kellad seiskab ja kohtuniku kutsub? Valge ei eita juhtunut, aga ütleb, et ei teadnud, kuidas oleks pidanud õigesti toimima. Gijsseni terminoloogia järgi määrustevastane käik aset ei leidnud, küll aga määrustevastane tegevus.
Loomulikult peab kohtunik mängijatele selgeks tegema, kuidas õieti vangerdama peaks. Aga karistus? Austraallaste arvates piisab esimene kord hoiatusest, kui aga samasugune tegevus kordub, siis tuleks ajast maha arvata 1, 2 või 3 minutit ( kui see muidugi võimalik on), seejärel aga peaks järgnema kaotus. Muidugi on võimalik ka mustale 1 või 2 minutit kompensatsiooni anda. Internetist olnud näha paljusid selle reegli rikkumise juhte välkmale MM-il, mainitud on kasvõi GM Nakamurat.
Austraalia tippkohtunik Bonham leiab, et kui on tegemist noorte või asjaarmastajatest täiskasvanute turniiriga, siis peaks ainult ütlema, et edaspidi tuleks vangerdada ühe käega. Kui mängija oleks aga pidanud reegleid paremini teadma, siis tehku nüüd oma ajast vangerdus õigesti. Teine eksimus kasvõi teisel turniiril (kuidas küll aga seda arvestust pidada?) annaks vastasele näiteks 1 lisaminuti.
Tõstatati ka küsimus, mida teha juhul, kui vankrit puudutatakse enne kuningat. Reegleid me ju teame: vangerdada siis enam ei saa ja tuleb teha käik vankriga. Aga kui nii tehakse mingil kooliturniiril? Austraalias mängitavat tavaliselt pealegi kiirmale kontrolliga ja siis ju kohtunikud omal algatusel asjadesse ei sekku. Kuigi oli ka teistpidi arvamusi, leiti, et ikkagi peaks ka neil võistlustel vankri puudutamine viima vankrikäigule. Kahesuguseid reegleid samas olukorras ei tohiks ju olla.
Vahel olevat noortevõistlustel häda tugevate mängijate külaskäikudega. Näiteks toodi keegi, kes olevat oma tuttava õpilastel hakanud kelli tagasi keerama, sest need ei olevat saanud aru ajakontrollist. Leiti, et sellel mehel tuleks küll pooleks aastaks noortevõistlustel käimine keelata. Sellised külalised võiksid küll öelda, kas kusagil on parajasti laual matt või mitte, igal juhul aga mitte mingit nõu anda.
Saksa mängijate arutlusteema on viimasel nädalal olnud samuti kahe käega vangerdamine. Sealgi leiti, et esmakordsel juhtumil piisab hoiatusest, aga karistused võiksid turniiri jooksul tõepoolest akumuleeruda ja kaks korda üht mängijat turniiri jooksul hoiatama ei hakata.
Või partii üleskirjutamine. Võib ju protokolli märkida midagi muud, kui laual teed. Ja sageli kirjutatakse käigud üles enne, kui need laual tehakse, kasvõi vahetuste puhul. Enamasti piisab sellest, et kohtunik juhib asjale tähelepanu. Aga kui asi muutub krooniliseks?
Lembit
Olgu või välkpartii. Kui mängija teeb määrustevastase käigu ja tema vastane selle kohta taotluse esitab, siis ta kaotab, sest reeglites on nii ette nähtud. kui aga näiteks valge teeb 5. käigul mõlema käega vangerduse ja võidab sellega õige pisut aega ning must seejärel kellad seiskab ja kohtuniku kutsub? Valge ei eita juhtunut, aga ütleb, et ei teadnud, kuidas oleks pidanud õigesti toimima. Gijsseni terminoloogia järgi määrustevastane käik aset ei leidnud, küll aga määrustevastane tegevus.
Loomulikult peab kohtunik mängijatele selgeks tegema, kuidas õieti vangerdama peaks. Aga karistus? Austraallaste arvates piisab esimene kord hoiatusest, kui aga samasugune tegevus kordub, siis tuleks ajast maha arvata 1, 2 või 3 minutit ( kui see muidugi võimalik on), seejärel aga peaks järgnema kaotus. Muidugi on võimalik ka mustale 1 või 2 minutit kompensatsiooni anda. Internetist olnud näha paljusid selle reegli rikkumise juhte välkmale MM-il, mainitud on kasvõi GM Nakamurat.
Austraalia tippkohtunik Bonham leiab, et kui on tegemist noorte või asjaarmastajatest täiskasvanute turniiriga, siis peaks ainult ütlema, et edaspidi tuleks vangerdada ühe käega. Kui mängija oleks aga pidanud reegleid paremini teadma, siis tehku nüüd oma ajast vangerdus õigesti. Teine eksimus kasvõi teisel turniiril (kuidas küll aga seda arvestust pidada?) annaks vastasele näiteks 1 lisaminuti.
Tõstatati ka küsimus, mida teha juhul, kui vankrit puudutatakse enne kuningat. Reegleid me ju teame: vangerdada siis enam ei saa ja tuleb teha käik vankriga. Aga kui nii tehakse mingil kooliturniiril? Austraalias mängitavat tavaliselt pealegi kiirmale kontrolliga ja siis ju kohtunikud omal algatusel asjadesse ei sekku. Kuigi oli ka teistpidi arvamusi, leiti, et ikkagi peaks ka neil võistlustel vankri puudutamine viima vankrikäigule. Kahesuguseid reegleid samas olukorras ei tohiks ju olla.
Vahel olevat noortevõistlustel häda tugevate mängijate külaskäikudega. Näiteks toodi keegi, kes olevat oma tuttava õpilastel hakanud kelli tagasi keerama, sest need ei olevat saanud aru ajakontrollist. Leiti, et sellel mehel tuleks küll pooleks aastaks noortevõistlustel käimine keelata. Sellised külalised võiksid küll öelda, kas kusagil on parajasti laual matt või mitte, igal juhul aga mitte mingit nõu anda.
Saksa mängijate arutlusteema on viimasel nädalal olnud samuti kahe käega vangerdamine. Sealgi leiti, et esmakordsel juhtumil piisab hoiatusest, aga karistused võiksid turniiri jooksul tõepoolest akumuleeruda ja kaks korda üht mängijat turniiri jooksul hoiatama ei hakata.
Või partii üleskirjutamine. Võib ju protokolli märkida midagi muud, kui laual teed. Ja sageli kirjutatakse käigud üles enne, kui need laual tehakse, kasvõi vahetuste puhul. Enamasti piisab sellest, et kohtunik juhib asjale tähelepanu. Aga kui asi muutub krooniliseks?
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)