esmaspäev, 26. juuli 2010

Aegadest ja muustki

Kiirviikidest kirjutatakse ikka ja jälle. Üldiselt leitakse, et need pole head, aga midagi nende vastu ette ka ei võeta. Seekord on tähelepanu alla sattunud hiljutine Hollandi MV partii van Kampen - Smeets 1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rf6 ja viik. Chesscafes küsis keegi, kas ei võiks siin kohtunik sekkuda ja panna mõlemale kaotuse.
Geurti arvates pole midagi valesti, kui viiki pakuti korrektselt ja tulemuses ei lepitud kokku enne partii algust. Mustale oli ju meistritiitliks vaja vaid viiki ja seepärast ei tahtnud ta riskida. Pealtvaatajatel ja sponsoritel võib asjast olla teistsugune arusaam. Korraldajatel selliste partiide vältimiseks siiski üks võimalus on. Rakendatagu koodeksi art. 9.1: Võistluse reeglid võivad ette näha, et mängijad ei tohi leppida viiki enne kindlaksmääratud käikude arvu või ei tohi seda üldse kohtuniku loata.

Paar küsimust on kellade kohta. Kas kohtunik fikseerib ajaületuse, kui ajakontrolliks on ette nähtud üks tund partiile? Loomulikult. Uue koodeksiredaktsiooni järgi on ju tegemist tavapartiiga, kus ajaületuse fikseerimine kuulub kohtuniku ülesannete hulka.

Üks mängija oli hädas defektse kellaga kiirturniiril. Kui vooru algusest oli kümmekond minutit möödas, tegi ta käigu ja vajutas kella. Vastase oma hakkas küll käima, aga tema oma seisma ei jäänud. Kui ta kohtuniku poole pöördus, siis asendas see küll selle kella uuega, aga aegu ei korrigeerinud, kuna polevat võimalik õigeid aegu kindlaks teha. Partii lõppes küll mängija võiduga, aga mis siis, kui defekt oleks avastatud alles pärast noolekese langemist? Kas siis oleks pidanud kohtunik aega juurde andma või oleks see tähendanud partii kaotust?
Koodeksis on mõtlemisaegade korrigeerimisest juttu artiklis 6.10. Selle alapunkt b ütleb tõepoolest, et kui partii ajal leitakse. Aga selles on juttu vaid kellale valesti seatud algnäitudest ja see antud juhu kohta ei käi.
Alapunkti a järgi loetakse kella iga näit lõplikuks, kui pole ilmseid defekte. Siin on. Ilmse defektiga malekell tuleb asendada. Kohtunik asendab kella. Nii tehtigi. Aga edasi ütleb punkt: ja tegutseb oma parema äranägemise järgi, määrates kindlaks, mis aegu peab uus kell näitama. Seda kohtunik ei teinud, kuigi oleks pidanud. Noolekese langemine on määrav ilmsete defektide puudumisel. Kui kohtunik peab noolekese langemist ebakorrektseks, võib ta korrigeerida näite ka pärast noolekese langemist.

On veel üks küsimus protestide esitamise kohta. Kas peaks mängija pöörduma kohtuniku poole, kui ta pärast oma partii lõppu leiab, et mingis teises partiis rikutakse reegleid ning kas peaks kohtunik sellist pöördumist arvestama?
Partii lõpetanud mängija loetakse pealtvaatajaks. Pealtvaataja poolt esitatud kaebusega ei pea kohtunik tingimata tegelema, aga tavaliselt on hea vähemalt asja uurida. Kui kohtunik sel juhul leiab, et midagi oli valesti, peaks ta võtma meetmed, muidugi, kui asi tema pädevuses on. Üldiselt saab protestida vaid kohtuniku otsuse vastu, aga see sõltub ka konkreetsete võistluste reeglitest. Nii võib MM-matśidel apellatsioonikomitee käsitleda kõiki asju, mida peab oluliseks, ja seda ka siis, kui protesti pole.
Lembit

laupäev, 24. juuli 2010

Välkmalest

Viimases Chesscafes tullakse tagasi juba kuu varem käsitletud juhtumi (ka meie 20. VI Veel kiir- ja välkmalest) juurde ja tegeldakse sellega veidi lähemalt. Niisiis mitteküllaldase järelevalvega välkpartii. Valge jätab kuninga tulle, must lööb selle ära. Mõlemad taotlevad võitu. Kellel on õigus?

Esialgu on must oma käigu (kuigi määrustevastase) ainult teinud, mitte veel sooritanud, sest kellavajutusest juttu pole. Kui musta aeg peaks nüüd üle minema, siis on valge võitnud ajaületuse tõttu.
Ka musta kellavajutus ei muudaks tulemust. Must on nüüd määrustevastase käigu sooritanud ja vastavalt koodeksi art. B3c võib vastasmängija nüüd enne oma käigu tegemist taotleda võitu.
Veidi keerukam on asi siis, kui must taipab, et on kuninga löömisega teinud määrustevastase käigu. Ta on kuninga löönud malendit puudutanud ja peab nüüd sellega kuninga löömise asemel võimaluse korral tegema määrustepärase käigu. Valge kuningas on endiselt tules ja nüüd peaks valge tegema käigu, mis viiks kuninga tulest ära. Ilmselt poleks loogiline lasta mustal võitu taotleda, sest ta ise tegi ju ka määrustevastase käigu. Määrustevastase käigu tegija ei tohiks kuidagiviisi mingit eelist saada.
Geurti arvates oleks võimalik ka mängijate omavaheline kokkulepe, et ka valged võiksid oma määrustevastast käiku (kuninga tullejätmist) korrigeerida. See võiks toimuda ilma kohtuniku sekkumiseta.

Veel on seekord juttu välkpartiist, kus üks mängija mänguhoos kogemata malekella laualt maha ajab. Kas peaks teda selle eest karistama ja mida teha, kui tekib kahtlus, et võib-olla tehti seda meelega?
Meenutan, et ka prantslaste viimasel kohtunikeeksamil oli vastav küsimus olemas (9. VI Välk- ja kiirmalest). Seal soovitasime kell asendada, kohtunikul ajad seada oma parema äranägemise järgi (kui need peaksid olema numbrilaualt kadunud) ja partiid jätkata.
Geurti arvates tähendab selline juhtum igal juhul vastasmängija häirimist ka siis, kui asi polnud ette kavatsetud. Häirimise eest peaks karistama. Sobilik võiks ehk olla ühe täiendava minuti lisamine vastasmängija ajale. Kas mängija tegevus oli ette kavatsetud või mitte, seda on ilmselt väga raske kindlaks teha, kui just lihtsalt kella laualt ei võetud ja maha ei visatud. Kui midagi sellist tõesti juhtub, siis pole ilmselt muud teha, kui partii kaotatuks lugeda.
Lembit

kolmapäev, 21. juuli 2010

On Chesscafe päev

On taas kuu kolmas kolmapäev. Vaevalt Chesscafe igakuine kohtunikeveerg meist kellelegi midagi päris uut ja seniteadmatut endaga kaasa toob, aga vähemalt seniste arusaamade kinnitamiseks tasub pilku peale heita ikka. Tänane pealkiri viitab sellele, et Buchholzi arvestamisega olevat midagi korrast ära (jutt on eriti juhtumeist, kus mingi partii on mängimata jäänud). Kui varem loeti selline partii viigiks iseenda vastu, siis mullu kiideti Kallithea kongressil heaks uus moodus, autoriks hollandlane Win van Beersum. Aga kuna asi olevat keeruline, lubab RC esimees seda seletada alles järgmisel korral. Esialgu leiame vastused küsimustele, mis peaksid ehk niigi enam-vähem selged olema.

Loomulik, et kui 8 mängijaga turniir on vaja 3 vooruga ära pidada, saab seda teha vaid ühe miinuse süsteemis. Siis omavahel kokku 1-8, 2-7, 3-6, 4-5, teises voorus kahe äärmise ja kahe keskmise paari võitjad, seejärel aga nende võitjad. Uus mõte on ehk vaid ajakontrolliks armageddoni kasutamine. Seal antakse teatavasti mustale rohkem aega kui valgele ja seetõttu on õigustatud partii viigilise tulemuse korral võidu andmine mustale, nii et üks mängija langeb igal juhul kohe välja.

Kui üks mängija jätab mõne oma käigu kirjutamata, kas peaks siis kohtunik omal algatusel sekkuma või ootama, kuni vastasmängija selle üle rahulolematust avaldab? Küllap on mõlemat liiki kohtunikke olemas. Aga kui art. 13.1 ütleb: Kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks, siis peab ta nõudma, et ka käike kirjutataks. Välja arvatud muidugi siis, kui viimastel minutitel ajakontrollist olenevalt reeglid seda enam ei nõua.

Ja kui lubatud hilinemisaeg on läbi, nii nagu konkreetse võistluse reeglid seda ette näevad ja mängijat ikka kohal pole, on kohtuniku asi kell seisma panna, tulemus protokolli kirjutada ning koos teise mängijaga sellele alla kirjutada.

Paar küsimust on mobiilihelinate kohta. Mida teha, kui turniiril mobiil heliseb, kohtunik loeb partii teisele poolele võidetuks, punkti saaja aga on valmis partiid jätkama?
Pole siiski midagi teha. Art. 12.3b ütleb, et kui mistahes selline seade tekitab heli, kaotab mängija partii. Vastasmängija võidab. Nii jääbki. Pole vaja endale täiendavaid probleeme tekitada.

Veidi keerukam on asi järgmisel juhul. Laual on lihtne seis:
Valged: Ka1, Oa3, Eb2 (3). Mustad: Ka8, Od1, Ea2 ja b3 (4).
Peaks ju nagu art. 5.2 järgi olema surnud viik, aga ometi mäng jätkub. Nüüd heliseb valgel mobiil. Art. 12.3b juba tsiteerisime. Sama artikkel ütleb veel: Siiski kui vastasmängija ei saa partiid võita mistahes määrustepäraste käikude seeriaga, on tema tulemuseks viik. Niisiis 0 : 0,5? Aga art. 5.2b järgi lõpetas surnud seisu tekkimine partii. Ehk siis ikkagi 0,5 : 0,5?
On siingi olnud varem juttu partiidest, mis peaksid olema lõppenud mati, pati või surnud seisuga, mida aga ometi pole märgatud ja seetõttu on partiisid edasi mängitud. Geurti arvates on vahe, kas asja märgatakse kohe partii lõpul või alles mõnevõrra hiljem. Nii võib partii saada ka kaks tulemust. Turniiritabelisse toob mobiil kaotuse, reitinguarvestusse minekuks aga tulemust korrigeeritakse ja sinna läheb viik.
Need olid siis mõned probleemid tänasest Chesscafest.
Lembit

pühapäev, 18. juuli 2010

Partiile koos abilisega

Üheks viimaseks arutlusteemaks on sakslastel olnud see, kas ja kuidas võiks mängija kellavajutuseks abilist kasutada. Vaevalt sellega sageli kokku puutuda tuleb, aga arvamusteavaldusi kogunes üle 30. Esimene sõnavõtnu tõi kaks näidet:
Ühel mängijal on mõlemad käed kipsis ja ütleb seepärast käigud oma abilisele, kes need siis malelaual teeb ja seejärel kella vajutab.
Teine mängija on ortodoksne juut, parajasti on aga laupäev, juutide puhkepäev. Mängija võib küll laual malendeid tõsta, mitte aga kella vajutada.

Kuigi üsna harva esinevad juhtumid, on nende reguleerimine koodeksiga põhimõtteliselt ette nähtud. Art. 6.7d: Kui mängija on võimetu kella kasutama, võib ta hankida toimingu tegemiseks abilise, kes peab olema kohtunikule vastuvõetav. Kohtunik korrigeerib kellanäite õiglasel moel.
Küllap leiabki abilise kasutamine aset kahel juhul: kas mängija füüsilise puude korral või kui usukombed mingiteks perioodideks kellavajutuse keelavad. Erinevalt partii üleskirjutamiseks kasutatavast abilisest peab see abiline olema vahetult mängulaua juures ja võib seetõttu vastasmängijat häirida. Ühes kunagises artiklis väitsin ma, et analoogia põhjal võiks ka siin võtta kompensatsiooniks abilist kasutava mängija ajast ära 10 minutit. Sakslased näivad üldiselt arvavat, et kellavajutaja kasutamisel piisab ka 5 minutist.

Samuti võib kohtunik vabastada mängija partii üleskirjutamisest. Mõtlemisaja vähendamise otsustab selgi juhul kohtunik. Siin on see praktikas vist üldiselt 10 minutit. Varem oli koodeksis ka sel juhul öeldud, et peavad olema füüsilised või usulised põhjused, nüüd nendib art. 8.1: Kui mängija ei saa partiiprotokolli pidada, võib ta hankida käikude kirjutamiseks abilise, kes peab olema kohtunikule vastuvõetav. Kohtunik korrigeerib tema kellanäitu õiglasel moel.

Vahe partii üleskirjutamise ja kellavajutuse vahel on selles, et kellavajutus on partii enda oluline osa, üleskirjutamine aga mitte. Partiid üles kirjutada saab ka eemalt. Ning kui kellavajutaja kasutamiseks peaks vastasmängijalt nõusolekut küsima (otsustab ikkagi kohtunik), siis üleskirjutaja puhul sellist vajadust pole. Kui kohtunik abilise kasutamisega ei nõustu, peab ta seda kindlasti põhjendama.
Eestiski on kirjutamata jätmise ja 10 minuti mahavõtmise võimalust mõne mängija puhul kasutatud, kusjuures tegemist oli siis nii nägemishäirete kui ka psüühiliste probleemidega.

Sakslaste arutelus ei paistnud füüsiline võimetus kella vajutada või käike üles kirjutada erilisi probleeme tekitavat. Sellega lepiti kui paratamatusega. Oli aga üsna palju neid, kes olid vastu sellele, et abilise kasutamiseeks võiks olla usukommete täitmine. Rõhutati, et reegel on kirjutatud vaid nende jaoks, kes kella vajutada või kirjutada ei saa. Kui reeglid ei sobi, siis ärgu mängigu. Analoogiad, mida toodi, olid enamasti kunstlikud ega aidanud arutlusele kaasa. Oli küll ka neidki, kes leidsid, et reegleid tuleks rakendada nii, et võimalikult paljud malet mängida saaksid. Toodi näiteks, et Baieris on noortevõistlusteks sobivaim päev laupäev ja andekaid noori ei tohiks neist kõrvale jätta. Palju sõltub aga ikkagi konkreetse turniiri iseloomust.

Eelkõige oli jutt tõsiusklikest juutidest. Omal ajal oli ju ka Fischeril probleeme turniiride ajagraafikuga, kui mängupäevade seas oli laupäev. Aluseks kolmas käsk: Sina pead pühapäeva pühitsema. Male on mäng, mängida vist siiski usunõuded rangelt ei keela, aga kirjutamist või kella käigukangi kasutamist tuleb paratamatult tööks pidada. Üldse olevat sabati ajal keelatud 39 tegevust, sealhulgas tuuakse loetelus 32. kohal: ei tohi kaht tähte kirjutada.
Meil pole vist maleturniiridel usuprobleemidega tegemist olnud.
Head lähenevat rahvusvahelist malepäeva kõigile!
Lembit

kolmapäev, 14. juuli 2010

Tuld kuningale!

Austraallaste kodulehel on viimasel nädalal arutletud selle üle, kas vastase kuninga ründamisel peaks (või võiks) tuld ütlema või mitte. Koodeks ei ütle asja kohta midagi, võistlustel kohtab tuleütlemist haruharva, austraallaste tähelepanekute järgi vaid mingites Hollywoodi filmides. Kunagi olid asjad muidugi teisiti.

Võtan riiulilt juhuslikult mõned väljaanded. A. Grenzsteini Male-õpetuses (1904) ütleb p. 10 (Tule-andmine): Iga astumise juures, millede läbi võeras kuningas meie löögikonna sisse tuleb, peame kuuldavalt hüüdma: "Tuld kuningale!" Vastane peab siis oma kuninga järgmise sammu läbi tulest peastma.
A. Burmeistri Malemängu õperaamat (1922) p. IV (Tuleandmine ja matt): Kui meie vaenlase kuninga kallale tungime, s. o. kui meie ähvardame teda järgmise astumisega lüüa, siis peame seda kallaletungimise sammu saatma hoiatushüüdega "Tuld kuningale!" ("schach!")
Aga sama aasta Ranneforthi malekalendris ei olda enam põrmugi nii resoluutsed. Sakslaste mängureeglite p. 5 ütleb: On tavaline, aga mitte hädavajalik, saata vastase kuninga ründamist hüüdega Schach! Seepärast ei kohusta ka tule ütlemine tuld andma.

Viimase lausega haakub üks näidetest, mille austraallased nüüd oma lehel ära toovad. Mustadega mängijal on laual kaotusseis. Valgetel vaid üks käik ajakontrolliks oleva 40. käiguni teha. Must võis käia Va1+, mille peale valge oleks teinud mingi kuningakäigu, või Va2 ilma tuleta, mis oleks ähvardanud kergesti tõrjutava matiga g2-l. Tema aga otsustas käia Va2+ (tuld ainult öeldi, laual seda polnud). Nii ahvatles ta valget oma kuningat puudutama, misjärel asi lõppes järgmisel käigul matiga.

Kunagi oli tava (kuigi mitte üldlevinud) isegi lipu ründamisel "Gardez!" ütelda. Praegu nähakse aga kuningale tule kuulutamise ütlemises eelkõige vastasmängija häirimist. Ja kui me niimoodi just oma vastast ei häiri, siis ehk teisi mängijaid ikka. Ehk on see heakskiidetav siis, kui seda teha väga vaikselt siis, kui näete, et vastane hakkab juba määrustevastast käiku tegema ja tahate aumehelikult seda ära hoida. Piisab sellestki, osutate kõigepealt tulistavale malendile ja siis kuningale.

Austraallaste arvates võiks soovitada tuleütlemist kasutada nõrgematel noorteturniiridel, sest muidu peaksid kohtunikud kogu päeva tegelema määrustevastaste käikude ja nende tagajärgedega. Siis aga peab järgnema mingi aeg, kus need noored jälle tuleütlemise harjumusest loobuma peaksid.
Eriti häirivaks võib tule ütlemine osutuda mingites lõppmängudes, kus tuleandmine sageli kordub. Üks arutleja meenutab, kuidas üks suurmeister oli talle kunagi põhjendatult märkuse teinud, kui oli 3 - 4 korda järjest tuld andnud ja ... öelnud.
Välkpartiis tuleütlemine pole ehk endale kasulik. On ju võimalus, et vastane tuld ei märka ja kuningas tulle jääb. Olekski võidupunkt käes.

Samas arutluses on austraallased riivanud muidki küsimusi, näiteks seda, kuidas peaks toimuma vastasmängija poolt pakutud viigi tagasilükkamine: kas peaks seda tegema suuliselt või piisab ainult vastukäigust laual?
Koodeks võimaldab nii üht kui teist, kusjuures viigi tagasilükkamiseks pole vaja veel käiku tehagi, vaid selleks piisab, kui malendit vaid puudutatakse kavatsusega sellega käia või see lüüa.
Austraallaste arvates sõltub see asjaolust, kuivõrd siiras see viigipakkumine oli (või oli tegemist vaid katsega vastast häirida) ja kuivõrd võrdne on laual olev seis. Vastavalt sellele olevat võimalik valida vastamiseks erinevad väljendid või isegi hääletoon. Vaevalt nendesse mõtet süveneda on. Oluline on, et vastasmängija mõistaks, et sa viigiga päri pole.
Lembit

esmaspäev, 12. juuli 2010

Jälle Kärdlas

Hiiumaa Suve maleturniiril on mängijate arv aastati olnud üsna erinev. Tänavu oli aasta, kus osavõtjaid oli suhteliselt vähe. Oli siin põhjuseks turniiride peakorraldaja haigus, mõnede teiste võistluste sattumine samale ajale (Heart of Finlandia, ehk isegi Euroopa noorte kiirmale) või maleliidu samal ajal toimuv tähtis koosolek, kes teab, aga ehk mõjutasid need kõik ühtekokku. Kohtunike töö oli seetõttu üsna lihtne ja mingeist juhtumeist polegi kõnelda. Kui võrrelda mullusega (13. VII Suvisel Hiiumaal), siis olid ka kapriissed Easy-kellad asendatud primitiivsete, aga töökindlate Saitekitega. Nii et ka selles osas probleeme polnud.

Turniiri eelarve oli sundinud nelja päeva asemel piirduma kolmega ja teisel päeval mängima kolm vooru, see tähendas aga ka mõtlemisaja kärpimist. Tundub, et neis tingimustes oli valitud kontroll 45 minutit partiile ja 30 lisasekundit iga käiguga üsna normaalne. Kui mingi partii kestab 60 -70 käiku või isegi rohkem, siis mängitakse partii lõpuosa niikuinii vaid tänu lisasekunditele.

Kõigepealt muidugi malendid laudadele ja kellad korda. Kui selle juures ka vabatahtlikke abilisi on, siis peab kohtunik muidugi jälgima, et kogu saalis olev inventar ka päris ühtmoodi laudadele saaks.
Uus koodeksiredaktsioon oli juba terve aasta kehtinud ja kõik sellega harjunud, võistlusjuhend kahte kohta seinale üles pandud. Juhendis oli ka kõigi voorude ajagraafik. Tagantjärele jäi küll veidi kripeldama, et ehk oleks pidanud ajakava eraldi ja veidi suuremate tähtedega ka üles riputama, ehk oleks see siis veidi rohkem silma hakanud ja võinud allpool toodud juhtumi ära hoida.
Turniiril on ülioluline, et vajalik info jõuaks kõigini. Üldist infot anname loomulikult ikka vaid eesti keeles. Kaasa mängis aga ka üks ukrainlane, kelle informeerimise eest ilmselt maalekutsujad hoolitsesid ja kellega seetõttu mingeid probleeme polnud. Oli veel üks vene rahvusest mängija, kes mullusel Hiiumaa turniiril oli rohkem kui 15-minutilise hilinemise eest ainsa ajakaotuse saanud ja kellele nüüd eraldi meelde tuletasin, et ka sel aastal võib hilineda niisama palju. Oligi vaid üksikuid paariminutilisi hilinemisi.

Ja siis. Pärast 3. vooru oli turniiril juba ainujuhtija, kes võitnud kõik partiid. 4. voorus aga jäi tema koht 1. laual tühjaks. Liider oli vooru algusajana meelde jätnud mitte 14.00, vaid 14.30 (kuigi ka eelmisel päeval olime alustanud kell 14) ja nii ta siis tuligi, kui olime tulemuse juba parajasti tabelisse kandnud. Aga reeglid on reeglid. Teha polnud midagi ja ega mängija püüdnudki protestida, vaid suhtus asja rahulikult.
Veidi elevust tekitas see, et kaks vooru hiljem pani arvuti selle paari uuesti kokku, kellel 4. voorus omavahel mängimata jäi. Sellised juhtumid on üsna harvad ja olin need juba unustanud. Aga midagi lahti polnud. Kolleeg Askold näitas mulle pärast arvutist mu enda kommentaari üsna analoogilisele juhtumile Kalevi kiirturniiril (6. I 2008). See on üks śveitsi selgeid reegleid: paaride moodustamisel võetakse arvesse ainult tegelikult mängitud partiid. Nii et see paar oli igati korrektne. Edasi võitis vooru vahelejätnu ka kõik ülejäänud partiid ja lõpetas Hiiumaa turniiri esmakordselt 100 %-lise tulemusega ehk 6 punktiga 7-st.

Kui partiiprotokollid on kopeerita, siis on avavoorus tavaliselt ikka katseid loobuda teise eksemplari kirjutamisest ja kirjutatu endale jätta. Aga sellega harjuti peagi.
Olid mõned noored mängijad, kellel males veel palju õppida. Aga üsnagi valvas tuli olla ka nende täidetud partiiprotokollide vastuvõtmisel. Üsna mitmel korral olid nimed kirjutatud vastupidi (või mõni nimi üldse kirjutamata jäetud) või kahel protokollil tulemused erinevad. Vastasmängija oli asja kontrollimata muidugi lihtsalt alla kirjutanud. Nii et kohtunik peab seda enam tähelepanelik olema.
Käike kirjutati üldiselt korrektselt ka ajapuuduses. Muidugi pidi kohtunik ajuti pilgu protokollidele heitma. Mõnel korral kippusid kaotusseisus mängijad kirjutamist unarusse jätma. Ei päästa siin isegi see, kui vastane ütleb, et küll ta pärast kirjutab järele.

Aga muidu oli jällegi päris normaalne turniir.
Tagasiteel Heltermaalt Rohukülla oli parasjagu aega diskuteerimiseks paljude reeglite ja kohtunikutöö küsimuste üle.
Lembit

kolmapäev, 7. juuli 2010

Probleeme pealtvaatajatega

Paar päeva tagasi oli ühel Saksa lehel juttu juhtumist mingil turniiril. A mängib B-ga. Huvitatud pealtvaatajana on kohal Z, kes A-ga samast klubist. Ei tea, mida seal tegi kohtunik, aga Z oli juba korduvalt valjusti käike kommenteerinud ja omapoolseid lahendusi pakkunud. A on kaotamas, siis aga teeb B kehva käigu, misjärel tekib A-l korrapealt võimalus asi oma kasuks otsustada. Enne kui A midagi ette võtta jõuab, teeb Z ise võidukäigu laual, öeldes, et ega A poleks seda ise leidnud. Mis siis nüüd? A on Z peale sekkumise pärast pahane, mõlemad mängijad tahavad võidupunkti endale.

Tavapärastest piiridest on siin ilmselt üle mindud. Pealtvaatajaga peaks asi selge olema. Art. 13.7a ütleb: Pealtvaatajad ja teiste partiide mängijad ei tohi partii läheduses kõnelda ega muul viisil sellesse sekkuda. Kui vaja, võib süüdlased mängualalt eemaldada.
Nii ilmselt tulebki toimida. Aga mida teha partiiga? Ega head lahendust polegi. Me ei tea, kas A oleks ise võidukäiku märganud ega saa väita ei üht ega teist. Loomulikult tuleb Z tehtud käik tagasi võtta ja lasta A-l selle asemel teha oma käik, mis muidugi võib ka seesama olla. A ei saanud ju Z sekkumise vastu midagi teha.
Kuigi mõned sakslastest arutlejad on pakkunud A-le kaotuse määramist või isegi matśitulemuse korrigeerimist kasvõi 0 : 8-ks, siis koodeksist me nendele ettepanekutele toetust ei leia. Art. 12.3a keelab mängijatel küll kasutada mängu ajal ükskõik milliseid informatsiooniallikaid, aga siin ei sõltunud kasutamine mängijast endast. Mängijat peaks karistama siis, kui ta ise nõu küsis.

Samalaadne juhtum oli aasta tagasi arutlusel ka Austraalia leheküljel. Üks sealseid malejuhte Bonham pakkus välja variandi, et B-le võiks anda võimalus oma viimane käik tagasi võtta ja selle asemel uus teha. Nii võiks partii edasi kulgeda teisel moel.
Bonham ise olevat koolidevahelistel võistlustel kunagi pannud kaotuse nii nõuande andjale kui ka selle vastuvõtjale, kuigi tagantjärele ta seda õigeks ei pea.
Ainult ühe võitva käigu puhul oleks ehk mängijate fair play parimaks väljenduseks viikileppimine.
Küll peaks asjasse rangelt suhtuma siis, kui etteütleja mängib ise samal turniiril ja tema jaoks võiks selle partii tulemus oluline olla.

Austraalia lehel on arutletud ka selle üle, kas pealtvaataja võib saalis ringi jalutavale mängijale öelda, et parajasti on tema käik. Loomulikult ei luba art. 13.7 sedagi. Ei või seda teha ka teised mängijad ega art. 13.6 alusel isegi mitte kohtunik. Ka siin võib kohtunik käituda rangemalt, kui see mängija on ise partii tulemusest huvitatud. Pealtvaatajat tuleb hoiatada, et sellise käitumise kordumisel peab ta mängusaalist lahkuma. Ainult mängija enda vastane on ehk ainus, kes võiks meenutada, et kell on käima unustatud.

Üks Austraalia kohtunik kirjeldab oma käitumist ühel koolidevahelisel võistlusel. Üks pealtvaataja oli öelnud oma kooli 1. laua mängijale, et tema kell käib, kuigi käigul on vastaspool. Pärast asjaosalistega nõupidamist võttis kohtunik mängijalt, kellele ette öeldi, 2 minutit ära, nii et 6 minuti asemel jäi järele vaid 4. Võitmist see ei seganud. Pärast partiid olid mõlemad mängijad kurtma tulnud. Võitja rääkis, et tema karistus olnud liiga karm, kaotaja aga, et punkti oleks pidanud saama hoopis tema.

Ka uinunud mängija äratamisega pole pealtvaatajatel midagi tegemist. Kui ei norska, las ta siis magab pealegi. Äratamine on kohtunike asi. Üldse peaksid pealtvaatajad iga kord, kui märkavad turniiril midagi ebanormaalset, juhtima asjale kohtuniku tähelepanu ja siis sõltub juba temast, mida ette võtta.
Muidugi peab kohtunik valvama selle järele, et pealtvaatajad ei väljenduks liiga häälekalt. Aga tegema seda nii, et tema enda hääl ei hakkaks üle saali kostma.
Need olid mõned mõtted, mis Saksa ja Austraalia lehtedelt silme ette jäid.
Lembit

pühapäev, 4. juuli 2010

Suvistelt internetilehtedelt

On suvi ja tundub, et kohtunike leheküljed internetis on muutunud passiivseks või hakanud tegelema vähetähtsate küsimustega. On ju muid ja tähtsamaidki asju. Minu oma internetiaadressile on hakanud üpris sageli saabuma eelolevate FIDE presidendivalimistega seotud materjale. Kuigi mul pole juba üle 10 aasta FIDE asjadega enam mingit tegemist olnud, on praeguse presidendi pooldajatele (eriti türklastele) kusagilt see aadress silma jäänud.

Aga jäägem siinkohal siiski oma teemade juurde. Sakslased on näiteks viimastel päevadel arutanud, kes peaks malekellad partii algul käima panema. Koodeks ju asja selgelt ära ei ütle.
Art. 6.5 seisab ebamääraselt: Partii alguseks ettenähtud ajal käivitatakse selle mängija kell, kellel on valged malendid.
Ise arvan, et siin oleneb palju laudade arvust. Kui mängijaid on vaid kümmekond, siis võiks kohtunik ise asja ära teha. Kui mängijaid on rohkem, peaksid seda tegema mustad pärast seda, kui kohtunik on teatanud mängu algusest. Ega see toiming val´getelegi keelatud pole. Igatahes peab kohtunik tegema mängusaalile ringi peale, veendumaks, et kõik kellad käivad. Kusagil võib ju mängija(d) veel puududa. Kui kasutatakse lisasekunditega ajakontrolle, on oluline, et valge 1. käiku ei tehtaks enne kellade käigustamist, muidu võib tekkida probleeme ajakontrollil.

Ühel Saksa lehel pandi rahvahääletusele küsimus mängija lahkumise kohta mängualalt. Nimelt kaob sealt mängija kohtunikku hoiatamata tervelt 45 minutiks. Mis siis nüüd? Ütleb ju art. 12.2: Mängijail ei ole lubatud kohtuniku loata mängualalt lahkuda. Karistuse peame ilmselt valima artiklist 13.4. Sakslaste vastused olid sellised:
hoiatus 8 %,
eksinud mängija kulutamata aja vähendamine 4 %,
partii kaotus 84 %,
eksinud mängija poolt partiis saadud punktide arvu vähendamine 4 %,
võistlustelt kõrvaldamine 4 %.
Leiti, et 45 minutist piisab arvutiga seisu põhjalikuks läbiuurimiseks. Peeti aga otstarbekaks enne karistuse määramist mängija käest ärakadumise põhjuste üle järele pärida. Soovitatakse mängualast kadumise puhul olla ka mitte liiga pedantne, kasvõi siis, kui keegi 1. käigu ära teeb ja siis läheb autost sinna unustatud pastakat tooma või kui keegi pärast ajapuudust toob endale teisest tänavaäärest kartulikrõpse.

Prantsusmaal otsiti aga lahendust järgmisele olukorrale: Olete kohtunikuks lahtisel kiirturniiril, muidugi mitteküllaldase järelevalvega. Ühel laual kutsub teid käigul olev mängija. Eelmisel käigul on ta pannud oma kuninga vastase ratsu tulle ja siis kella vajutanud. Vastane käinud seejärel aga oma vankri lipu kõrvale ja ise kella vajutanud. Nüüd siis teatab mees eelmisel käigul tehtud määrustevastasest käigust, nõuab, et teda karistataks 2 minuti lisamisega vastasele ja et taastataks seis enne tema määrustevastast käiku. Vastane nõuab aga, et ta viiks kuninga tulest ära, ja keeldub varasema seisu juurde tagasi pöördumast.

Mida peaks siis kohtunik tegema? Juhendid tegutsemiseks peaksime leidma koodeksist. Pikalt kõneleb määrustevastase käigu õiendamisest art. 7.4a - aga ärgem unustagem, et eelkõige on seal juttu tavamalest. A4c: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängijal on seejärel õigus väita enne oma käigu tegemist, et mängija on sooritanud määrustevastase käigu. A4b: Kohtunik peab langetama otsuse vastavalt art. 4 ainult siis, kui üks või mõlemad mängijad paluvad tal seda teha.

Sellest siis lähtuvad ka sealsed tippkohtunikud vastamisel. Määrustevastase käiguga ei hakata tegelema, kui vastane on vahepeal oma käigu teinud. Mängija peab tule tõrjuma ja kaotab seetõttu ilmselt lipu. On lisatud ka GM Bacrot`kommentaar, et vahel ongi kasulik vastase määrustevastasest käigust mitte teatada, vaid vastata mingi vastase malendi ründamisega. Ise polevat ta seda salakavalust küll kasutanud,
Lembit