pühapäev, 27. veebruar 2011

Maleinventarist

Üheks uueks artikliks turniirimäärustes on ka maleinventari käsitlev. Järjekorranumbriks on sellel 10. Aga sisu on sel enam-vähem selline:
a) Kus võimalik, tuleb maailma ja kontinendi meistrivõistlustel kasutada puust malelaudu. Teistel FIDE-s registreeritud võistlustel on soovitatavad puust, plastmassist või kartongist valmistatavad malelauad. Igal juhul peab laud olema paindumatu. Laud võib samuti olla kivist või marmorist sobiva heleda ja tumeda värvusega, tingimusel, et peakohtunik peab seda vastuvõetavaks. Piisava kontrastsusega loomulikku puitu, näiteks kaske, vahtrat või euroopa saart kreeka pähkli, tiikpuu, pöögi jne. vastu võib samuti malelaudadeks kasutada, kui neil on tuhm või neutraalne viimistlus ja nad kunagi ei läigi. Lisaks loomulikele värvidele võib malelaua väljadeks kasutada kombinatsioone sellistest värvidest nagu pruun, roheline või väga hele kollakaspruun ning valge, kreemjas, koltunud valge elevandiluuvärv, tuhmkollane jne. Viidates artiklile 2.2 peab väli olema 2 korda suurem etturi aluse diameetrist. On soovitav, et välja suuruseks oleks 5,5 cm. Malelaua võib paigutada sobiva kõrgusega mugava laua sisse, kui laud ja malelaud on teineteisest eraldi.

b) Kui kasutatakse mehaanilisi malekelli, peab neil olema seade, mis täpselt signaliseerib, millal tunniosuti näitab täistunde. Neil peab olema nooleke, mis oleks kinnitatud nii, et selle langemist oleks selgelt näha, aidates kohtunikel ja mängijatel aega kontrollida. Kell ei tohi läikida, mis võiks teha selle nägemise raskeks. See peab käima nii vaikselt kui võimalik, et mitte häirida mängijat partii ajal.

c) Kui kasutatakse elektroonilisi malekelli, peavad need toimima täies vastavuses FIDE malekoodeksiga.
1) Kuvar peab kogu aeg näitama aega, mis mängijal on kasutada järgmise käigu tegemiseks. 2) Kuvarid peavad olema loetavad vähemalt 3 meetri kauguselt.
3) Mängijal peab olema vähemalt 10 meetri kauguselt selgelt näha, kumb kell käib.
4) Ajakontrolli möödumisel peab märk kuvaril andma selge signaali, kumb mängija läbis ajalimiidi esimesena.
5) Patareiga töötavatel kelladel peab olema viide nõrgale patareile.
6) Viite ilmumisel lõpukorral olevale patareile peab kell jätkama veatut toimimist vähemalt 10 tundi.
7) Erilist tähelepanu tuleb pöörata korrektsele teatamisele mööduvatest ajakontrollidest.
8) Akumuleeriva või viivitusega ajasüsteemide puhul ei tohi kell lisada mingit lisaaega, kui mängija läbib viimase ajakontrolli.
9) Ajakaristuste puhul peab olema võimalik, et kohtunik teostaks aja ja käiguloenduri korrigeerimise 60 sekundiga.
10) Peab olema võimatu kustutada või muuta andmeid kuvaril lihtsa menetlusega.
11) Kellal peab olema lühike kasutaja manuaal. FIDE võistlustel kasutatavatel elektroonilistel malekelladel peab olema FIDE tehnilise komisjoni heakskiit.
d) Sama tüüpi kelli tuleb kasutada kogu turniiri jooksul.
Lembit

kolmapäev, 23. veebruar 2011

Mängusaalist

Nii nagu malekoodeksit on ka FIDE turniirimäärusi viimasel ajal regulaarselt muutma hakatud. Nii tehti seda ka sügisesel kongressil. Sellist kohustuslikku mõju nagu koodeksil neil pole, tingimata tuleb neist kinni pidada FIDE enda korraldatud võistlustel, reitinguturniiridel on neil juba soovitav iseloom. Uues tekstis on millegipärast ära jäetud komajärgne osa lausest FIDE turniirimäärusi tuleb kasutada seoses malekoodeksiga, mis pole nendega mingil moel vastuolus. Mida rohkem neid järgida saab, seda parem siiski.
Viimasel kongressil lisati juurde kaks uut artiklit: mängusaali ettevalmistamisest ja maleinventarist. Ega neis sisalduv päris uus ole, muudes materjalides on need asjad enam-vähem kirjas olnud ka varem. Omajagu muudatusi on tehtud ka kõigis teistes artiklites. Niisiis uue teksti 9. artikkel Mängusaali ettevalmistamine.

a) Valgustusel tuleks kasutada norme, mis on sarnased eksamitel kasutatavatega. Piisav on ligikaudu 800 luumenit. Valgustus ei tohi heita varje ega koondada valgust üksikutesse punktidesse, mis peegelduksid malenditelt. Hoiduge otsesest päikesevalgusest, eriti kui see mängu jooksul varieerub.
b) Kui võimalik, peaks saali põrand olema vaibaga kaetud. Kui see on võimatu, võib osutuda vajalikuks paluda mängijaid mitte kanda kõva tallaga kingi.
c) Tualetiseadmeid tuleb väga hoolikalt kontrollida.

d) Kõrgetasemelisel võistlusel peab iga mängija kasutuses olema 4,5 ruutmeetrit pinda. Madalamal tasemel piisab 2 ruutmeetrist. Partiisid ei tohi paigutada ustele liiga lähedale. Mängijate ridade vahel peab olema vähemalt 2,5 meetrit. Parem on mitte paigutada mängijaid pikkadesse katkestamata ridadesse. Kus võimalik, peaksi mängijad mängima omaette laudadel.
e) Malemänguks kasutatava laua pikkus peaks olema vähemalt 2 korda suurem malelaua pikkusest ja laius 15-20 cm suurem kui malelaual. Laua soovitatav suurus on 100/120 x 80/83 cm. Laua kõrgus peaks olema 74 cm ja toolid peaksid olema mängijatele mugavad. Erilist tähelepanu tuleb pöörata lastevõistlustele. Tuleb vältida igasugust müra toolide liigutamisel.
f) Mõlema mängija mängutingimused peavad olema samasugused. Kui võimalik, peaksid ühesugused olema kõigi mängijate tingimused.

Ühes teises peatükis on vooru alguse kohta öeldud: FIDE võistlustel, kus on rohkem kui 30 mängijat, tuleb mängusaali paigutada suur sekundite tagurpidi-lugemise seade. Alla 30 mängijaga FIDE võistlustel tuleb mikrofoni kaudu teatada 5 minutit enne vooru algust ja uuesti 1 minut enne algust.
Lembit

pühapäev, 20. veebruar 2011

Partiid ei mängitud

Vahel polegi korrapealt selge, millise tulemuse peaks turniiritabelisse kirjutama ja mis tagajärgi see endaga kaasa tooks. Viimases Chesscafes on juttu Itaalia kohtunike (nende seas ka paar rahvusvahelise tiitliga meest) vaidlustest. Juhtum ise aga on selline.
A ja B on omavahel paari pandud. A on partii alguseks laua taga, B-d veel pole. Hilinemisaeg on sellel turniiril lubatud, nii et seepärast ta kaotust kohe ei saa. Enne kui B kohale jõuab, heliseb aga A mobiiltelefon. Turniiril kehtib artikkel 12.3 mingite eranditeta: Kui mistahes selline seade tekitab heli, kaotab mängija partii. Vastasmängija võidab. Niisiis peaks A saama kaotuse. Edasi on aga itaalllaste arutluse järgi võimalikud kaks varianti:

1) B jõuab lubatud hilinemisaja piires kohale. Tema pärast võiks partii nüüd alata, aga see on juba läbi, tema enam käia ei saa. Tal on äsja mainitud artikli alusel õigus punkti saamiseks, mis aga tähendaks, et ta on partii võitnud juba enne laua juurde jõudmist.
2) Kui B õigeks ajaks kohale ei jõua, siis peaks vastavalt art. 6.6 ta partii kaotama. Aga ülaltoodud art. 12.3 järgi saab ta vaid partiid võita või viigistada (kui võit mistahes määrustepäraste käikude seeriaga pole võimalik). Mis tuleks siis tema tulemuseks märkida?

Itaallaste arvates on põhiküsimuseks see, kas tegemist on ikkagi mängitud partiiga või mitte. A seisukohalt on see nagu mängitud ja karistusega kaotatud, B seisukohalt on see igal juhul mängimata. Kas võiks siis tegemist olla kahesuguse lähenemisega partiile? Kas neid mehi võiks edaspidi uuesti omavahel paarida ja kas see sõltub B laua juurde jõudmise ajast? Kas partiil peaks olema mõju tiitlinormide täitmisele ja reitingute muutumisele ning kuidas peaks temaga toimima kohtade jagamisel, kasvõi Buchholzi arvutamisel?

Küsimusi on tõepoolest palju, aga ega tegelikult asi ikka nii keeruline ole.
Reitinguarvestusse partii kindlasti ei lähe. Arvesse ei lähe partiid, mis on lõppenud loobumisvõiduga või mõnel muul sarnasel põhjusel. Iga partii, kus kumbki mängija on teinud vähemalt ühe käigu, läheb reitinguarvestusse (reitingumääruste 5.1). Aga siin ju ei tehtud. Ka tiitlinormide täitmiseks ei lähe mängimata partiid arvesse.

Koodeksi eessõna ütleb, et see ei saa haarata kõiki võimalikke olukordi, mis võivad mängu käigus tekkida. Õige otsuseni jõudmiseks oleks vaja uurida koodeksis analoogilisi olukordi. Kui vastane õigel ajal tuleb, peab ta punkti saama. Ei saa aga siis, kui ta tuleb liiga hilja. Tulemusest (või selle puudumisest) sõltumata on see igal juhul mängimata partii ja selle osalisi võib omavahel edaspidi uuesti paarida, kui selleks vajadus tekib. Geurti arvates tuleb ka Buchholzi arvutamisel toimida selle partiiga samuti nagu mängimata partiidega.
Lembit

kolmapäev, 16. veebruar 2011

Kelladest ja aegadest

Tänases Chesscafes on tavapäraselt mitmeid kirju, kus tegemist mõtlemisaegade ja ajaületustega.
Ühes Iraanist tulnud kirjas on juttu välkpartiist. Turniiril on aga küllaldane järelevalve, mis tähendab seda, et iga partii jaoks on omaette kohtunik. Sel juhul kehtivad mitte välkmale, vaid tavamale reeglid.

A ja B on teravas ajapuuduses, kummalgi jäänud vaid viimased sekundid. Must on käigul ja märkab, et valge nooleke on juba langenud. Must käiku ei tee, küll aga vajutab kella. Siis seiskab ta selle. Käigu tegemisega oleks ta minetanud ehk veel ühe sekundi.
Kuidagi kummaliselt see must toimis. Kui ta märkas valge ajaületust, oleks ta pidanud lihtsalt kellad seiskama ja võitu taotlema. Või mida ootas kohtunik? Sellise välkpartii juures pidanuks ta toimima samuti kui tavapartiis, see tähendab kohe sekkuma, kui märkas noolekese langemist ja fikseerima ajaületuse. Niimoodi toimides võis aga valge ise saada võimaluse.

Mida teha mängijaga, kes partii algul ega lõpul vastasele kätt ei anna? Geurt teeb siin millegipärast vahet FIDE võistluste ja ülejäänute vahel. FIDE võistlusel teeks ta sellisele mängijale hoiatuse. Kui see ei mõju, võib minna kuni kaotuse määramiseni. Ei saa aru, miks ei või karistusi rakendada, kui pole tegemist FIDE võistlustega. Milles on vahe?

Ühes partiis olnud valgel algseisus kaks lippu. Algul sellele tähelepanu ei pööratud. Kui märgati, oli juba kolm käiku tehtud. Kas siis nüüd peaks mäng jätkuma, sest art. A4 järgi ei saavat enam mingeid taotlusi esitada? Või tuleks teha vahet malendite valel asetsemisel ja hoopis nende vääral koosseisul? Siingi unustas küsimuse esitaja ära, et tegemist on küllaldase järelevalvega. Niisiis A4 asemel kehtib hoopis tavamale art. 7.1. Paneme kõik malendid korralikult algseisu ja hakkame uuesti otsast peale.

Aga mida teha siin viigitaotlustega seisu kolmekordse kordumise või 50 käigu reegli alusel? Põhimõtteliselt peaksid ju needki taotlused võimalikud olema, tegelikkus on aga märksa teistsugune. Kontrollida on ju nende õigsust praktiliselt võimatu. Ehk mingid erandid välja arvatud. Geurt toob näiteks MM-võistluste järelmängud, kus kohtunikud käike kirjutavad ja elektroonilised lauad neid salvestavad.

Võimalik, et kusagil leiab järgmine kord aset väike reeglite korrigeerimine. Kiirmale osas ütleb art. 4c: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Kui aga on tegemist ajaületusega, siis on elektroonilise kella tablool tavaliselt näha ainult nulle. Teise poole kell ei käivitu. Niisiis on üks sakslane pakkunud, et selles reeglis peaks seisma hoopis: Määrustevastane käik on sooritatud, kui mängija on vajutanud kella- sõltumata siis sellest, kas kell käivitus või mitte. Geurt näis asjaga nõustuvat.

Ajakontrollid on erinevad. Ega nende seadmine kelladelegi alati lihtne ole, pealegi kui tuleb toimida kiiresti. USA-st on näide, kus ajakontrolliks pidi olema 1:30 esimesele 30 käigule ja siis 1 tund partii ülejäänud osale, kogu aeg aga lisandus iga käiguga 5 sekundit. Üks kell seati aga nii, et 5 sekundit lisandus vaid esimeses partiiosas (ei tea, kas kogemata või sihilikult, kuigi see olevat olnud mustadega mängija kell). Valge kaotas ajaga ega taibanud veel siiski, mis valesti oli, kuigi imestas, et aeg nii kiiresti kadus.
Pärast partiid oli üks pealtvaataja öelnud kohtunikule, et lisasekundeid polnud. Nüüd polnud enam midagi teha. Partii tulemus jäi jõusse. Küll aga oleks kohtunik pidanud sekkuma, kui ta märkas enne partii lõppu, et midagi on valesti, või sai kelleltki teiselt vastavat infot. Muidugi oleks aegade korrigeerimine siin olnud keeruline ülesanne. Geurti arvates oleks tulnud anda mõlemale mängijale siis kaotsiläinud aja eest mõned lisaminutid.
Lembit

pühapäev, 13. veebruar 2011

Noorte absoluutsed võistlused

Ametlikult oli muidugi tegemist 18-aastaste meistrivõistlustega, aga tegelikult tegid seal kaasa mistahes vanusega noored. Nii et sellest õigest klassist oli 22 noormehe seast vaid 6 ja 8 neiu seast vaid 4. Tüdrukuid oli üldse sedavõrd vähe, et tuli śveitsi asemel mängida ringsüsteemis (muidugi oleks võinud ka juhendist ikkagi täht-tähelt kinni pidada ja ikkagi 7 vooru śveitsi süsteemis mängida). Needki tüdrukud võis tugevuse järgi selgelt kolme kategooriasse jagada. Kuidagi kesine näis see vanuseklass olevat. Või oli sõidusiht Kohtla-Järve paljude jaoks liiga kaugel. Vähemalt tüdrukutel oli ju algnimekiri palju pikem.

Kui neidudel said otsustavaks vaid mõned tippude omavahelised partiid, siis poistel dramaatikat jätkus. Nelja avavooru võiduga oli Georg Abozenko teistest juba terve punkti ees, aga enam võite ei tulnud. Enne viimast vooru oli ainuliider juba reitingufavoriit Mark Lapidus, aga seal jäi ta alla oma tavalisele põhikonkurendile, seekord aga ebakindlalt mänginud Ottomar Ladvale. Ladvast ei teinud see võit isegi medalisaajat, aga Lapiduselt võttis see kuldmedali küll. See läks nüüd hoopis tagasihoidlikule Sillamäe poisile Ilja Sirośile, kes ainsana ei kaotanud ainsatki partiid. Ehk oli tal ka veidi õnne, aga võitjatel on seda enamasti alati. Ja ainult omavaheliste kohtumiste alusel jäi noormeeste medalist ilma Katrina Korban. Nii et põnev oli.

Kohtunikutöö seisukohalt erilist öelda pole. Pikimas partiis tehti 11o käiku, rohkem kui 80-käigulisi oli veel mitmeid. See tähendas voorude vahe muutumist minimaalseks. Olin laupäeval turniirisaalis ühtejärge üle 10 tunni ja ega pühapäevalgi palju vähem olnud. Viimase vooru keskel kummitas veel oht, et esikohta võivad kolm meest jagada. Nendevaheline järelvõistlus oleks võtnud umbes kaks tundi. Kuidas pärast seda veel koju saab? Tallinnas pole see probleem, aga seal kus hilisematel õhtutundidel on vaid paar läbisõitvat bussi, on küll. Leppisin enne ärasõitu kokku, et kui kohajagajad on samast linnast, siis võib järelvõistlust ka hiljem pidada, aga kui üks Sillamäelt ja teised Tallinnast, pole ka see variant reaalne. Või peaksime kohtade jagamisel mängima matśi hoopis turniiril kasutatud ajakontrolliga ja tegema seda siis eraldi?

Ühelegi määrustevastasele käigule reageerida ega kelli reguleerida polnud vaja. Ühel DGT-kellal jooksid näitajad tavapäraselt siiski nulli. Hilinemisi polnud. Isegi viimase mängupäeva hommikul, kui alustasime pool tundi varem ja üks treener oli mulle veel helistanud, et tema omad jäävad arvatavasti millegipärast veerand tundi hiljaks, olid kõik täpselt laudade taga kohal.
Muidugi pole mängijaid mõtet ka liigselt kiita. Ühel hommikul ütlesin neile, et on tore, et kõik teavad, et 30-minutilise ajalisandiga tuleb käigud kirjutada lõpuni ja et kõik sellest ilma meeldetuletuseta kinni peavad. Tegelikult näitas lähem vaatlus, et üsna mitmete poiste kirjapandus oli arusaamatut parasjagu ja ainult väliselt näis asi korras.

Ja partiisidki oli igasuguseid. Ühes voorus jäin pärast kellade käigustamist ja avaringi turniiri saalis veerandtunniks kohtunikelaua taha istuma. Kõik olid paigal ja näisid tõsiselt mängivat. Kui uuesti tõusin, soovitas mul üks treenereist tähelepanelikult jälgida ühel laual toimuvat. Nägin seal midagi enneolematut. Tehtud oli juba 18 käiku, aga kõik etturid veel algseisus paigal. Edasi-tagasi olid käinud vaid ratsud. Mida peaks tegema kohtunik?
Tean hästi, et koodeksis on art. 12.1 Mängijad ei või ette võtta tegevusi, mis kahjustaksid malemängu mainet. Küllap oleks selle artikli alusel võinud mõlemale nulli panna. Vaevalt aga nullidki oleksid asja paremaks teinud, medalikonkurentsi polnud niigi kummalgi asja. Ütlesin neile vaid ühe lause: "Siin mängitakse Eesti meistrivõistlusi" ja kohe liikus esimene ettur ja hakkasid käima teisedki malendid. Partiiprotokollidele kirjutasin: "Mõlemale mängijale tehtud hoiatus Eesti noorte meistrivõistluste naeruvääristamise eest." Rääkisin pärast poistega ja mulle näis, et nad said asjast aru. Järgmisel hommikul käsitlesin sama teemat kõigiga enne kellade käigustamist. Loodetavasti selliseid partiisid enam ei tule.

Aga muidu oli täiesti normaalne võistlus. Tingimused selliste pidamiseks on Kohtla-Järvel igati olemas. Väga heal tasemel oli ka üliõpilaskodu, kus mängijate põhiosa elas. Mul oli igatahes laual korralik arvuti, mis lubas mul turniirist ülejäänud napi aja kulutada turniirimääruste uuele väljaandele ja Prantsuse kohtunikelehe äsjasele numbrile, aga nende materjalidest juba edaspidistes kommentaarides.
Lembit

kolmapäev, 9. veebruar 2011

Kui nooleke kukub

Veidi üllatas poleemika, mis arenes eelmisel nädalal ühel Saksa kodulehel. Tervelt 40 arvamuseavaldust. Lähte selleks andis kõige tavalisem juhtum.
Käib meeskonnavõistlus. Mõlemad mängijad on parajas ajapuuduses ega pea enam partiiprotokolli, küll aga kirjutab käike kohtunik. Ajakontroll on 40. käigul. Kui musta nooleke kukub, pole käikude kontrollarv veel täis. Enne kui valge midagi ette võtab, fikseerib kohtunik ajaületuse ning seejärel taotleb ka valge võitu. Küsimus oli, kas kohtunik võis ajaületusest valjusti teatada ja partii käiku sekkuda. Missuguste koodeksi artiklite järgi oleks tulnud toimida?

Tundub, et üsnagi mitmed arutlejad jätsid kõrvale need artiklid, kus asi päris selgelt kirja pandud või lugesid mõnest artiklist ainult üksikuid lauseid, jättes teised kõrvale. Lõpuks jõuti ikkagi nii nagu tavaliselt õigetele seisukohtadele.
Tõsi küll, art. 13.6 ütleb, et kohtunik ei tohi sekkuda partii käiku, aga sinnasamasse on ju lisatud: välja arvatud malekoodeksis kirjeldatud juhtudel. Ta ei või osutada tehtud käikude arvule, aga võib seda teha, kui vähemalt üks nooleke on langenud.
Nii et antud juhul toimis kohtunik täiesti õigesti, kui ta partii käiku sekkus. Kui oleks olnud tegemist kiir- või välkpartiiga, siis oleks küll tulnud hoiduda märku andmast noolekese langemisest, sest ta võib seda teha vaid siis, kui mõlemad noolekesed on langenud.

Muidugi oli hea, et kohtunik käike üles kirjutas. Nii oli tal kogu aeg sooritatud käikude arv teada. Ajapuuduses peab kohtunik sageli oma tähelepanu jaotama paljude partiide vahel ja ühele partiile keskenduda ei saa. Siis oleks kohtunik noolekese langemise märkamisel pidanud kellad seisma panema ja laskma mängijatel protokollide kordategemise abil käikude arvus selgusele jõuda.
Tavaliselt ju meie kohtunikud käikude ülesmärkimiseks mingeid abijõude ei kasuta. Saksamaal näib see praktika olevat rohkem levinud. Muidugi peab siis kohtunik üleskirjutajate tegevust jälgima.
Minu jaoks oli üllatav, et nad on selliste üleskirjutajate jaoks trükkinud isegi spetsiaalsed partiiprotokollid, millel ka tähtsamad reeglid seisavad. Kaks varianti sellistest protokollidest oli ka internetis näha. Nendele trükitud tekst oli umbes selline:

Kirjuta partii üles, kui kummalgi on aega jäänud alla 5 minuti. Üles tuleb kirjutada kõik käigud. Kui see pole võimalik, tõmba vähemalt kriipse. Mängijaile ei tohi anda mingeid vihjeid tehtud käikude arvu kohta. Ära lahku ka pärast 40. käigu tegemist, vaid jätka kirjutamist. Sekkuda võib alles pärast noolekese langemist. Siis seiska kohe kellad. Kontrolli, kas nõutav käikude arv on täis. Kahtluse korral mängi partii teisel laual läbi. Enne peaksid kellade näidud ja laual oleva seisu üles märkima.
Nooleke peab pärast kontrollkäigu tegemist veel ülal olema. Elektroonilistel kelladel olgu jäänud vähemalt üks sekund. Kui kumbki ei kirjutanud protokolli, tuleb kell uuesti käima panna alles pärast protokollide täiendamist. Kui ainult üks jättis käigud kirjutamata, toimub protokollide kordaseadmine selle aja arvel.
Lembit

pühapäev, 6. veebruar 2011

Kiirturniirid käivad

Eesti Male Toetusühing on pannud aluse kiirmale seeriavõistlusele. Eile mängiti Laagris. Mängijaid peaaegu sada, kolm suurmeistrit ja mitmed meistrid hulgas. Korralduse seisukohalt võin öelda nii Toetusühingule kui ka kohapealsetele tegijatele ainult kiidusõnu. Selline peakski üks korralik kiirturniir olema.
Kohtunikutöö seisukohalt midagi erilist öelda pole. Nägin juba enne turniiri ette, et probleeme võib tulla kellanäitude korrigeerimisega määrustevastaste käikude puhul. Ajakontroll oli küll elementaarne (15 minutit partiile), kuid kiirustades võib ikka mingi numbri valesti seada ja siis tuleb DGT-kelladega algusest peale hakata. Küsisin seepärast kohapeal üsna mitmelt mängijalt ja kohtunikult, kuidas peaksime toimima. Lõpuks jäime ikkagi pidama meie kohtunikekogu soovitusel, et 2-minutiline parandus tuleb teha siis, kui vastasel on jäänud ajakontrollini alla 5 minuti. Ma ei usu, et see oleks päris ideaalne variant, aga liiga palju paralleelselt kasutatavaid reegleid ei või ka olla. Parandus tuleb kindlasti teha teisel kellal.


Eriti palju määrustevastaseid käike polnud ja seetõttu saime hakkama, aga muidugi peaks kohtunik kellade reguleerimist harjutama, eriti kui on tegemist mitmesuguste kellatüüpidega. Ise olin kogu eelmise nädala kabevõistlustel tegelnud vaid Saitekitega. Aga mängijatest sõltumata tekitasid DGT-d ka omalt poolt probleeme, sest mitmel korral asendusid näidud ekraanidel 00-dega ja siis tuli mängijate abil selgusele jõuda, mida võisid need varem näidata. Lubatud hilinemisajaks partiile nägi juhend ette 7 minutit, aga kõik mängijad olid täpselt või peaaegu täpselt laudade taga.
Aga muidu näisid asjad ka kohtunikutöös laabuvat. Sten Kasela on juba kogenud arvutipaarija ja kuigi Nikolai Daniloviga me varem kolleegidena toiminud polnud, siis tegi ka tema kõik, mis vaja.

Juhiksin meie kohtunike tähelepanu ühele uuele internetilehele. FIDE on hakanud looma oma allorganite kodulehti. Äsja avanes lastetöö komisjoni oma, vaid mõned päevad vanem on kohtunikekogu oma arbiters.fide.com. Leiame sealt kõikvõimalikke reegleid ja kohtunike nimekirju, lubatud on avaldada ka vastuseid saabuvatele küsimustele.

Võrreldes varasemaid materjale seal avaldatutega veendusin, et olen maailma viie kõige suurema staaźiga aktiivselt tegutseva rahvusvahelise arbitri seas. Täpsemalt öelda ei saa, sest vigadeta pole ka uued materjalid. Kõige suurem staaź peaks olema juba 1952 (!) IA-ks saanud Paulino Monasteriol Argentiinast. Mul on aga kahtlus, et argentiinlaste endi nimekirjas nii tema kui ka Joaquin Gomezi järel olev rist tähendab hoopis midagi muud. Igatahes polnud kumbagi Argentiina varasemates nimekirjades juba aastaid tagasi. Kanadalane Lyle Graves igatahes 1955.a. kongressil IA-ks ei saanud. Võimalik, et see on hoopis tema sünniaasta. Need numbrid on mitmel teiselgi sassi aetud. On veel kuubalane Alberto Garcia, kes mullu sai juba 100-aastaseks. Tegutseb ta veel? Kunagine hea kolleeg suurmeister Juri Averbahh, tśehhitar Nina Hruskova-Belska, bulgaarlane Asen Ilijev ja śveitslane Hans Seeger on nüüd arvatud passiivsete kohtunike hulka. Jääbki konkurendiks ehk vaid 83-aastane Leonid Levant Iisraelist. Nii, et kes tegelikult on staaźikaim tegutseja? Kunagi kaalus FIDE, kas rohkem kui 70-aastastel IA-del lubada üldse tegutseda. Ettepanek lükati tagasi, aga kindlasti on noorematel kohtunikel palju eeliseid.

Kui aga vigadest kõnelda, siis neid on loomulikult igasuguseid. Hiljuti tuli näiteks üks Tallinna nädalaleht välja väitega, et Karpov olevat Kasparovit võitnud 1985.a. MM-matśis ja seejärel tiitlit kogu aeg edukalt kaitsnud. Nii et Kasparov maailmameistriks ei saanudki? Kui neile kirjutasin, et Moskvas andsin allkirja hoopis teistpidise tulemusega matśiprotokollile, avaldasid nad siiski õienduse.
Lembit

kolmapäev, 2. veebruar 2011

Reegleis täpselt pole

Koodeksis on art. 12.4, mis räägib, milleks partiiprotokolli kasutada võib: ainult käikude, kellaaegade, viigipakkumiste, mingi taotlusega seotud asjaolude ja muude asjakohaste andmete ülesmärkimiseks.
Aga mida teha mängijaga, kes peab vajalikuks käike varustada hüüu- või küsimärkidega?

Kirjavahemärkidest pole selles artiklis tõepoolest juttu, kuid ilmselt nende kasutamine kena küll ei ole. Kuigi pole sobilik vastase partiiprotokolli jälgida, on see ilmselt teisele poolele ebameeldiv, kui tema käik saab küsi-, vastase enda käik aga hüüumärgi. Aga ehk võib niimoodi ka partii käiku mõjutada. Teed käigu ja seda protokolli kirjutades paned talle kohe küsimärgi taha. Teine pool jääbki uskuma, et tegid vea ja teeb vastuseks esmapilgul tugevana näiva käigu. Siis aga selgub, et tegemist oli hoopis kavala plaaniga vastase ninapidivedamiseks. Kuigi koodeks siin otsest tegevusjuhist ei anna, keelaks RC esimees partiiprotokollides hüüu- ja küsimärkide kasutamise.

Kui aga kohtunik leiab, et koodeksis toodud reeglitest ei piisa, kas ta ei võikski siis nende loetelu täiendada ja need turniiri algul teatavaks teha?
Näiteks mingi noorteturniir Indias. Turniiri algul avalikustab peakohtunik mõned reeglid määrustevastaste käikude kohta. Nii teatab ta, et määrustevastaseks käiguks loetakse ka see, kui puudutatakse mingit malendit, millel ühtki võimalikku käiku pole. Või et määrustevastane käik on ka mingi malendi puudutamine sel ajal, kui hoopis vastase käigukord on. Kas siis peaks mängija sellega järgmisel käigul käima?

Loomulikult pole selliseid reegleid koodeksis. Ometi leiab RC esimees, et need ehk polekski nii halvad. Kohtunik tahtis lihtsalt lapsi õpetada, et enne mingi malendi puudutamist tuleb ikkagi mõtelda. Nii et mingil perioodil võib neist isegi kasu olla. Teine küsimus on aga see, kuidas neist hiljem vabaneda, kui lastel mänguoskus juba käes ja turniiridel juba tavaliste reeglite järgi mängivad.

Üks küsimus, mille juurde vahetevahel ikka jälle tagasi pöördutakse, on küsimus kapteni rollist võistkonnavõistlustel. Teatavasti võib mängija näiteks kapteniga konsulteerida, et otsustada, kas talle pakutud viik vastu võtta või mitte. Aga kas sel juhul võib kapten kõigepealt uurida laudadel olevaid seise ja ütelda alles seejärel oma arvamus? Kui seda ei tohi, siis oleksid kaasamängival kaptenil märksa suuremad õigused - ta võib ju võistkonnakaaslaste seise jälgida ja oma seisukoha öelda neile vaatlustele tuginedes. Mittemängiv kapten saab neid seise jälgida ainult kui pealtvaataja.

Näib, et reeglites on tõepoolest mingi vastuolu olemas.
Koodeksi art. 12.3a: Mängu ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid märkmeid,
informatsiooniallikaid ja nõuandeid või analüüsida teisel malelaual.
Turniirimääruste art. 15: Kaptenil on õigus anda oma võistkonna mängijatele nõu, kas
pakkuda viiki, viigipakkumine vastu võtta või partii alla anda.
Isegi siis, kui kapten otseselt ei ütle, kuidas mängija peaks partiid jätkama, on ikkagi tegemist nõuandega.

Kuigi turniirimäärused ütlevad selgelt vastupidi, leiab RC esimees, et olukord, kus mängija küsib, kas viigipakkumist vastu võtta või mitte, pole aktsepteeritav. Igal juhul peab küsimuse saanud kapten sellele vastama otsekohe. Probleem laheneks alles siis, kui kaptenil üldse keelataks mängijatega suhelda. Praeguste turniirimääruste kehtides selget vastust olla ei saa.

Olen täna hommikupoolikul saanud terve hulga meile ja telefonikõnesid. Aitäh kõigile, kellega kunagi on olnud võimalus koos tegutseda.
Lembit