Reegleis täpselt pole

Koodeksis on art. 12.4, mis räägib, milleks partiiprotokolli kasutada võib: ainult käikude, kellaaegade, viigipakkumiste, mingi taotlusega seotud asjaolude ja muude asjakohaste andmete ülesmärkimiseks.
Aga mida teha mängijaga, kes peab vajalikuks käike varustada hüüu- või küsimärkidega?

Kirjavahemärkidest pole selles artiklis tõepoolest juttu, kuid ilmselt nende kasutamine kena küll ei ole. Kuigi pole sobilik vastase partiiprotokolli jälgida, on see ilmselt teisele poolele ebameeldiv, kui tema käik saab küsi-, vastase enda käik aga hüüumärgi. Aga ehk võib niimoodi ka partii käiku mõjutada. Teed käigu ja seda protokolli kirjutades paned talle kohe küsimärgi taha. Teine pool jääbki uskuma, et tegid vea ja teeb vastuseks esmapilgul tugevana näiva käigu. Siis aga selgub, et tegemist oli hoopis kavala plaaniga vastase ninapidivedamiseks. Kuigi koodeks siin otsest tegevusjuhist ei anna, keelaks RC esimees partiiprotokollides hüüu- ja küsimärkide kasutamise.

Kui aga kohtunik leiab, et koodeksis toodud reeglitest ei piisa, kas ta ei võikski siis nende loetelu täiendada ja need turniiri algul teatavaks teha?
Näiteks mingi noorteturniir Indias. Turniiri algul avalikustab peakohtunik mõned reeglid määrustevastaste käikude kohta. Nii teatab ta, et määrustevastaseks käiguks loetakse ka see, kui puudutatakse mingit malendit, millel ühtki võimalikku käiku pole. Või et määrustevastane käik on ka mingi malendi puudutamine sel ajal, kui hoopis vastase käigukord on. Kas siis peaks mängija sellega järgmisel käigul käima?

Loomulikult pole selliseid reegleid koodeksis. Ometi leiab RC esimees, et need ehk polekski nii halvad. Kohtunik tahtis lihtsalt lapsi õpetada, et enne mingi malendi puudutamist tuleb ikkagi mõtelda. Nii et mingil perioodil võib neist isegi kasu olla. Teine küsimus on aga see, kuidas neist hiljem vabaneda, kui lastel mänguoskus juba käes ja turniiridel juba tavaliste reeglite järgi mängivad.

Üks küsimus, mille juurde vahetevahel ikka jälle tagasi pöördutakse, on küsimus kapteni rollist võistkonnavõistlustel. Teatavasti võib mängija näiteks kapteniga konsulteerida, et otsustada, kas talle pakutud viik vastu võtta või mitte. Aga kas sel juhul võib kapten kõigepealt uurida laudadel olevaid seise ja ütelda alles seejärel oma arvamus? Kui seda ei tohi, siis oleksid kaasamängival kaptenil märksa suuremad õigused - ta võib ju võistkonnakaaslaste seise jälgida ja oma seisukoha öelda neile vaatlustele tuginedes. Mittemängiv kapten saab neid seise jälgida ainult kui pealtvaataja.

Näib, et reeglites on tõepoolest mingi vastuolu olemas.
Koodeksi art. 12.3a: Mängu ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid märkmeid,
informatsiooniallikaid ja nõuandeid või analüüsida teisel malelaual.
Turniirimääruste art. 15: Kaptenil on õigus anda oma võistkonna mängijatele nõu, kas
pakkuda viiki, viigipakkumine vastu võtta või partii alla anda.
Isegi siis, kui kapten otseselt ei ütle, kuidas mängija peaks partiid jätkama, on ikkagi tegemist nõuandega.

Kuigi turniirimäärused ütlevad selgelt vastupidi, leiab RC esimees, et olukord, kus mängija küsib, kas viigipakkumist vastu võtta või mitte, pole aktsepteeritav. Igal juhul peab küsimuse saanud kapten sellele vastama otsekohe. Probleem laheneks alles siis, kui kaptenil üldse keelataks mängijatega suhelda. Praeguste turniirimääruste kehtides selget vastust olla ei saa.

Olen täna hommikupoolikul saanud terve hulga meile ja telefonikõnesid. Aitäh kõigile, kellega kunagi on olnud võimalus koos tegutseda.
Lembit