Milline häirimine on tähtsam?

FIDE reeglid kipuvad üle tähtsustama mobiilihelinate mõju partiile. Koodeks näeb teatavasti selle eest endiselt ette partii kaotuse (Eestis kehtivad reeglid võimaldavad kohtunikul tegutseda ka paindlikumalt, aga nende rakendamine peab sel juhul enne turniiri algust teada olema), kuigi see partii tegelikku käiku ehk ei mõjutagi, samal ajal kui mingisugune muu häirimine võib nii vastast kui ka teisi mängijaid hoopis rohkem segada.

Üks mängija kirjeldab oma partiis Londoni lahtisel reitinguturniiril juhtunut. Laual olevat olnud täielik viigiseis. 40. käigul toimuva ajakontrollini olevat tal jäänud veel 30 sekundit. Kui ta parajasti mõtles, tuli vastase juurde selle sõber ja hakkas rääkima. Suhtlesid, aga juhtumi kirjeldajat segas see niivõrd, et ta paanikasse sattus. Kui külaline eemaldus, oli kellale jäänud vaid 10 sekundit. Ainult selleks, et ajakaotust vältida, tegi mees esimese ettejuhtuva käigu ja märkas kohe, et lipp läheb kaotsi. Vastane pidas isegi vajalikuks vabandada, aga lipuvõidu võimalust ta kasutamata ei jätnud.
Nüüd mõistis mängija küll, et ta poleks pidanud käiku tegema, vaid seiskama kellad ja kohtuniku kutsuma. Seda ta aga ei teinud ja kohtunikku ka silmapiiril polnud. Nüüd ta alistub, kuigi partiiprotokollile alla ei kirjuta. Vastane kutsub ise kohtuniku. See laseb endale olukorra selgeks teha, aga jätab tulemuse jõusse. Pärast partiid püüab mängija selgust saada, kas talle ikkagi liiga ei tehtud. Miks ei karistata mängijat, kelle juurde tullakse kasvõi laual olevast seisust kõnelema?

Küsimuse tõstataja toob sellelt turniirilt veel ühe näite. Ta läinud tualetti ja näinud, et üks mees, kellel parajasti veel naaberlaual partii pooleli, kõneleb seal mobiiliga. Mida oleks tulnud teha ja mida oleks pidanud tegema kohtunik, kui talle öelda?
Välja pole siin vaja midagi mõelda. Kohtuniku otsus oleks olnud, et esimesena kirjeldatud partii on kaotatud ja enam pole midagi teha. Vastavalt art. 6.12b (Mängija võib seisata kellad, et kohtunikult abi otsida...) võis mängija kohtuniku poole pöörduda ja siis oleks olnud juba kohtuniku otsustada, mida teha. Ka tollest tualetiloost pidi kohtunikku informeerima ning kui kohtunik leiab, et mängija tõepoolest kellelegi helistas, peaks ta partii kaotatuks lugema vastavalt art. 12.3b.
Praegune asjade seis on igatahes selline. RC esimees meenutab küll, et järgmise aasta FIDE kongress on jällegi aeg, kus koodeksit on võimalik muuta. Aga see jõustuks alles 1. juulil 2013. Nii et seni asjad ei muutu.

Mõni kuu tagasi (meil 31. X Veel Chesscafe veergudelt) oli juttu juhtumist, kus mängija viis oma etturi viimasele reale, midagi selle asemel peale ei pannud ja vajutas kella. Kohtunik hakkas kellanäite korrigeerima, sest luges käigu määrustevastaseks. Teine pool aga sel hetkel alistus. Tekkis vaidlus, kas võis sel momendil üldse alistuda. Aga mis siis, kui tolle käiguga oleks lauale tekkinud patiseis? Geurt oli seisukohal, et patiseisu poleks saanud fikseerida, kuna polnud ju teada, milleks etturit muundada kavatseti.

Nüüd on üks itaallane välja pakkunud sellise seisu:
valged:Kg6, Ed7, e6, f5 ja h5 (5), mustad: Kh8, Rg8, Ee7, f6 ja h6 (5).
Kui nüüd valge käiks d7-d8 või kasvõi ainult puudutaks seda etturit, viidates kavatsusele sellega käia, mis siis? Seisu omapära on selles, et ükskõik missuguseks malendiks valge etturi ka ei muudaks, on must igal juhul patis. See aga tähendab, et seisu võib patiks lugeda ikkagi ka siis, kui ei tea, milleks ettur muundatakse. Ise ei saanud aru Geurti märkusest, et seda võib teha isegi sel juhul, kui mängija poleks üldse Ed7 puudutanud. Lähteseisus on ju olemas ka käik Kf7, mis ei vii patile.
Lembit