Millal võib mängida?

Kõigepealt kõigile head uut aastat! Püüdsin vaadata, milliseid teemasid on viimasel kuul teiste maade kohtunike veebilehekülgedel käsitletud, aga tulemus oli kesine. Enamikus mulle teadaolevatest polnud ainsatki uut teematõstatust.
Saksa Maleliidu lehel arutleti küsimuse üle, kas võiks turniiripartiid mängida ka pärast ajakavaga ettenähtud viimast võistluspäeva. Konkreetselt oli tegemist mingi klubi meistrivõistlustega, kus ajakava järgi pidi viimaseks mängupäevaks olema neljapäev, aga üks paar mängis alles pühapäeval. Peaks ju olema endastmõistetav, et partiid mängitakse siis, kui ajakava seda ette näeb, kuigi konkreetset vihjet sellele ei koodeksist ega turniirimäärustest me ei leia. Ja veel asjatum oleks otsida küsimuse reeglistamist mingi konkreetse võistluse juhendist.

Kindlasti võis teisel ajal mängida vaid juhul, kui kohtunik selleks nõusoleku andis. Kui sellist nõusolekut polnud, siis võib partii tulemusena ka 0:0 õigustatud olla. Üldiselt on küll mängitud partii kõigi jaoks ilmselt parem kui tulemuse fikseerimine mänguta.
Kindlasti ei tohiks selline partii mõjutada turniiri paremusjärjestust, eriti tabeli ülaosas. Kuigi väideti, et antud partiis polnud mängijad teadnud viimase vooru tulemusi ja mänginud ausalt, siis avaldas see turniiri tulemustele ikkagi mõju, isegi esikohtade saatusele. Võrreldes teiste mängijatega olid selle partii mängijad kindlasti eelisolukorras.

Sõnavõtnud väitsid, et kõigis partiides peavad kehtima võrdsuse ja aususe põhimõtted, luba andes selle partii mängimiseks väljaspool ajakava rikkus kohtunik aga neid mõlemaid. Vähemalt Bucholzi ja Sonneborn-Bergeri arvutamist mõjutas see partii kindlasti. On soovitatud küsida konkurentidelt, kas nad partii edasilükkamisega nõus on.
Ei söanda ütelda, kas peaks asjaosalistele tingimata nullid panema, küllap oleneb see nii turniiri tähtsusest kui ka konkreetsest olukorrast, aga hea selline edasilükkamine kindlasti polnud. Kui väljaspool ajakava mängimine on halb, siis pärast turniiri lõppu mängida on kindlasti väga halb.

Ühel teisel Saksa lehel toodi arutluseks partii, kus üks malend oli kogemata valele väljale sattunud. Nimelt olid kaks meest vankrid vahetanud. Kui üks neist aga pärast käigu üleskirjutamist malelauale vaatas, oli seal tema vanker, mitte aga vastase oma. See oli nimelt tema vankriga enda oma löönud. Vahetati siis vankrid õigeks, aga seejuures sattus üks vanker d7 asemel d6-le. Mõni käik hiljem järgnes alistumine, sest matti ei saanud enam vältida. Viga märgati alles siis, kui partiid analüüsima hakati. Kas tulemus siis nüüd loeb?

Art. 7.4a ütleb, et kui partii ajal leitakse, et on sooritatud määrustevastane käik, ... tuleb taastada seis, nagu see oli vahetult enne määrustevastasust.
Partii ajal seda ei leitud. Vastavalt art. 5.1a kui vastasmängija teatab, et ta alistub, on partii kohe lõppenud. Pärast partii lõppu pole enam midagi teha. Määrustevastasused tuleb kõrvaldada partii ajal.

Kuivõrd võib siin asja muuta kohtunik. Saksa kohtunike tegevusjuhendis öeldakse tõepoolest: Meeskonnavõistlustel kasutab kohtunik oma õigusi ja märgib matśiprotokolli õige partiitulemuse. Individuaalvõistlustel, eriti kui need peetakse śveitsi süsteemis, on soovitav arvesse võtta kõiki asjaolusid ja jõuda õiglase tulemuseni. Seejuures ei tohi aga muuta juba väljakuulutatud paarimisi.
Olgu kuidas on, kohtunik peab ikkagi eelkõige lähtuma koodeksis kirjapandust. Muidu hakkaksime asju tõlgendama liiga suvaliselt.
Lembit