Aegadest

Kuidas peaks lõppema partii, kus üks pool annab teisele tuld, aga enne kui ta jõuab kella vajutada, tema nooleke langeb? Seisu omapära on aga selles, et pärast seda, kui tuld andev malend on löödud (ainuke võimalus), on teine pool lausa sunnitud tegema matikäigu.
Konkreetselt on tegemist ühe hollandlase poolt viimases Chesscafes väljapakutud seisuga:
Valged: Kh2, Lg1, Vh1, Of2 ja f3, Ea7, b6, g2 ja h3 (9). Mustad: Ka8, Lg7, Eb7, f4 ja h4 (5).
Siin mängis must 1. ... Lg3+ ja tema nooleke kukkus. Valge ainus võimalus on 2. Oxg3 ning must ei saaks muud teha kui lüüa 2. ... fxg3x või 2. ... hxg3x.

Lahenduse peaksime leidma koodeksi art. 6.9 ... partii on kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga.
Eks see esmapilgul veidi paradoksaalne tundu: ajaületus peaks andma võidu ühele poolele, matt teisele, kokku aga tekib siin reeglite järgi tõepoolest viik.
Oluline on siin, et mustal poleks muud võimalust peale matiandmise. Kui laualt eemaldada näiteks valge Ea7, siis tuleks antud juhul fikseerida valge võit, sest must poleks sunnitud matti andma, vaid võiks käia ka 2. ... Kb8.

Lõuna-Aafrikast tulnud kiri räägib vaidlusest väidetava ajaületuse üle. Valge aeg on otsas. Kell ajaületust ei fikseeri, käiguloenduri järgi on 40 käiku tehtud. Mõlema mängija partiiprotokollide järgi on käike ainult 38. Milles asi?
Ilmselt on kella kaks korda põhjendamatult vajutatud. Mängija peaks sellises olukorras kutsuma kohtuniku ja mitte kella vajutama. Kohtunikul on võimalus kellanäitude ja käiguloenduri reguleerimiseks. Minu isikliku arvamuse järgi on käiguloenduri kasutamisest sageli rohkem kahju kui kasu. Käikude arvuks tuleb ikkagi lugeda vaid need, mis tegelikult laual tehtud. Nii et antud juhul tuleb fikseerida ajaületus, kui aga kohtunik on veendunud, et kell oli seatud ja töötas korrektselt.

Kusagil Belgias mängiti välku, 3 minutit kummalegi mängijale partiiks. Valgel on jäänud vanker, oda ja ettur, mustal vaid vanker ja oda. Odad on lahkvärvilised. Võita üritab aga hoopis must, sest valgele on jäänud viimased sekundid. Äkki seiskab valge kellad ja ütleb, et partii on viik, kuna võita ju ei saa. Must protesteerib. Tal olevat õigus jätkata, kuni vastane ületab aja.
Geurti arvates pole siin midagi teha. Kui küllaldast järelevalvet pole (s. t. igal laual pole omaette kohtunikku), siis kohtunik ei sekku ja partii jätkub loomuliku lõpuni. Kui tegemist on küllaldase järelevalvega, mängitakse tavamale reeglite järgi ja ka välgus rakendub artikkel 10.2, mis lubab kohtunikul ühe poole taotlusel viigi fikseerida.
Lembit