Kui Raekojas olümpialaste vastuvõtul küsisin, missuguse ala Euroopa meistrivõistlused tund tagasi Tallinnas lõpetati, ei osanud EOK president ega ükski auliikmetest sellele vastata. Õige vastus oleks olnud 100-ruuduline kabe peaaegu 120 mängijaga, kelle seas mitmed maailmameistrid ja kümned suurmeistrid. Aga nii see male ja kabe ühine saatus on, meedia tähelepanust oleme väljas. Males olid küll kunagi märksa paremad ajad, kabe on püsinud varjus pikka aega. Vaid Pealinn kuulutas, et Tallinn on nädalaks Euroopa kabepealinn ja sedagi vaid tänu Savisaare rollile võistluste avamisel.
Kuivõrd pool aastat mul malevõistlustele asja pole, võtsin heameelega vastu ettepaneku kabe EM-il tegutsemiseks. Arvan, et meie Kabeliit tuli asjadega üldiselt ladusalt toime. Poolakast peakohtunik oli sümpaatne ja meie koostöö laabus kenasti. Kellegi alluvuses tegutsedes olen alati püüdnud nii palju kui võimalik midagi õppida. See ei pea muidugi tähendama, et alati tuleks ülemuste tegevus heaks kiita ja oma arvamust ei peaks välja ütlema. Siinkohal puudutan vaid neid küsimusi, mis võivad ühised olla nii males kui kabes.
Paariti arvutiga, tulemusi aga korrigeerisid peakohtunik oma asetäitjaga käsitsi. Tulemus sai aga veidi kummaline, eriti selles osas, mis puudutas värve. Male ja kabe erinevad kõige muu kõrval ka selle poolest, et valgetega mängimine annab males märksa suurema eelise kui kabes. Seepärast võib ehk kabes paaride kokkupanemisel värve mõnevõrra vähem arvestada. Arvan aga kindlasti, et kui paar on juba kokku pandud, siis selle määramine, kes neist valgetega mängib, peaks kabes toimuma just samamoodi kui males, kus reeglid on täiesti selged ja kindlad. Meil oli aga 3 korda järjest sama värviga mängimine täiesti tavaline juhtum (eriti turniiri algupoole, enne kui ma asjale peakohtuniku tähelepanu juhtisin). Osavõtjakaartidel jäid kõige kurioossemaks situatsioonid (kuigi vaid erandina), kus keegi oli mänginud valgetega 4 partiid järjest või oli lõpuks värvide vahekord 6:3. Et see ka kabes tavaliselt niimoodi ei ole, näitasid mitmete suurmeistrite küsimused.
Kuidas peaks kohtunike vahel tööd jaotama, kui tegemist on meeste ja naiste turniiriga? Kas nii, et üks päev ollakse meeste ja teine päev naiste turniiril, et tagada täielikku võrdsust, või nii, et ühed tegelevad meeste, teised naistega. Ise oleksin kindlalt teise variandi poolt ja nii ju tavaliselt ongi. Sel juhul tean ma peagi kõike selles ruumis olevatest mängijatest ja kasutatavast inventarist. Pärast ühe vooru lõppu võin ma sealsamas hakata ette valmistama järgmist. Muidu sõltun täielikult teise grupi mängijatest ja kohtunikest. Sellel turniiril otsustas peakohtunik kellegi soovitusel igapäevase üles-alla pendeldamise kasuks.
Turniiril olid kasutusel üldiselt korralikud DGT XL kellad. Esimeses voorus oli aga äkki ühel kellal näiduks OO. Mängijate abil suutsime enam-vähem õige aja taastada. Järgmisest voorust peale kulus pool kohtuniku tööajast numbrite kirjutamisele. Nagu suurematel kabevõistlustel tavaks, kirjutatakse iga poole tunni järel igas partiis nii tehtud käikude arv kui ka kulutatud mõtlemisaeg. Kui mu hoole all juhtusid olema meeste turniiri 33 lauda (ühtekokku olime võistlustel vaid neljakesi), siis võttis üks selline protseduur aega 15 minutit (kui vahepeal mingi partii lõppes või juhtus midagi muud, siis kindlasti rohkem). 15 minuti pärast tuli uut samasugust ringi alustada. Vooru lõpul polnud täidetud blanketti enam millekski vaja ja võisin selle rahumeeli prügikasti visata. Õnneks juhtus mul turniiri jooksul veel vaid kord OO tekkima ja seda juba kella käigu esimesel 5 minutil, nii et mingeid üleskirjutusi mul veel polnud.
Kirjutamise mõte on muidugi õige: nii saab mingi ligikaudsegi võimaluse mõtlemisaegade taastamiseks, aga malevõistlustel soovitada sama teha ma siiski ei söanda. Kasutegur on siiski minimaalne, minu 8 vooru jooksul hoolikalt täidetud blankettidest polnud vähimatki kasu. Ehk oleks neid vaja siis, kui kellad on üsna viletsad. Aga kohtunikul oli küll terve voor nii pidevalt tegemist. Ta ei ole siis Opoćensky võrdluse järgi vaid teatri tuletõrjevalvur, kes ärkab vaid suure ohu korral.
Igatahes oli kaheksa päeva päris huvitavat siblimist.
Lembit
reede, 29. august 2008
teisipäev, 26. august 2008
Küsimusi Indiast
Kõigile Chesscafessse esitatavatele küsimustele malekoodeksist vastust ei leia, vaid tuleb kasutada ka teisi dokumente.
Paar Iraanist saadetud küsimust puudutavad kapteni tegevust meeskonnavõistlustel. Mängija võib seal teatavasti kapteniga konsulteerida ka viigi vastuvõtmise üle. Kas kapten võib vaadata seisu, seda siis analüüsida ja siis otsustada? Neil ütlevat kapten sel juhul alati: "Las ma vaatan seisu."
Koodeksi art. 12.2a ütleb aga selgelt: Partii ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid märkmeid, informatsiooniallikaid ja nõuandeid või analüüsida teisel malelaual. Sellest lähtudes ei või ka kapten mängijale seisu kohta nõu anda.
Turniirimääruste art. 15b järgi peab kapten piirduma ainult lühikese informatsiooniga, mis põhineb üksnes matśi käiku puudutavatel asjaoludel. Ta ei või anda mängijale infot laual oleva seisu kohta ega küsida selle kohta nõu ka teistelt.
Geurt teeb ilmselt põhimõtteliselt õigesti, kui ta keelab kaptenil partii juurde minemast, kui mängija on kaptenilt nõu küsinud. Tema nõuanne võib põhineda mitte partii, vaid ainult matśi seisul. Muidugi võib kapten olla kogu seda partiid jälginud ja teab täpselt, milline seis parajasti on. Nii et minu arvates sellest keelust suurt kasu pole ja see võib jääda küllalt formaalseks.
Kui tuleb nii toimida, siis muutub õigupoolest mõttetuks sama mehe teine küsimus, et kui mängijal on vähe aega (kasvõi pool minutit), kas ta võib siis kellad seisata ja kapteniga viigi üle nõu pidada, sel moel aga endale täiendavat mõtlemisaega saada.
Malekell pole küll enam selline püha lehm nagu aastakümneid tagasi, kui selle seiskamine tõi peaaegu automaatselt kaotuse (nagu nüüd mobiili helisemine), kuid meelevaldselt sellega ümber käia ikkagi ei saa. Nagu ütleb koodeksi art. 6.13, võib kella seisata ainult kohtunikult abi otsimiseks. Ka siis peab selleks olema küllaldane põhjus. Muidu järgneb karistus vastavalt art. 13.4 toodud loetelule. Niisiis antud juhul ei mingit kellade seiskamist.
Üks kellade seiskamise kohta esitatud küsimusi puudutab välkpartiid. Nimelt mida teha juhul, kui kellade seiskaja arvab, et ta pani mati või sattus patti, tegelikult aga see nii polnud. Mida peab tegema kohtunik, kui vastasmängija talle selle kohta kaebuse esitab?
RC esimehe arvates on põhjuseta kella seiskaja karistamise kohta raske anda mingeid üldjuhendeid. Nii on siin kohtuniku käed tegutsemiseks küllalt vabad, lähtudes juba mainitud artiklist 6.13d. Loomulikult kehtib see mitte ainult välgu, vaid kõigi mänguliikide kohta, karistused aga ei saa olla ühesugused. Välgus ei välistaks ma ka kaotuse panemist (kuigi mitte tingimata), pikemate kontrollide puhul ilmselt mitte.
Lembit
Paar Iraanist saadetud küsimust puudutavad kapteni tegevust meeskonnavõistlustel. Mängija võib seal teatavasti kapteniga konsulteerida ka viigi vastuvõtmise üle. Kas kapten võib vaadata seisu, seda siis analüüsida ja siis otsustada? Neil ütlevat kapten sel juhul alati: "Las ma vaatan seisu."
Koodeksi art. 12.2a ütleb aga selgelt: Partii ajal on mängijatel keelatud kasutada ükskõik milliseid märkmeid, informatsiooniallikaid ja nõuandeid või analüüsida teisel malelaual. Sellest lähtudes ei või ka kapten mängijale seisu kohta nõu anda.
Turniirimääruste art. 15b järgi peab kapten piirduma ainult lühikese informatsiooniga, mis põhineb üksnes matśi käiku puudutavatel asjaoludel. Ta ei või anda mängijale infot laual oleva seisu kohta ega küsida selle kohta nõu ka teistelt.
Geurt teeb ilmselt põhimõtteliselt õigesti, kui ta keelab kaptenil partii juurde minemast, kui mängija on kaptenilt nõu küsinud. Tema nõuanne võib põhineda mitte partii, vaid ainult matśi seisul. Muidugi võib kapten olla kogu seda partiid jälginud ja teab täpselt, milline seis parajasti on. Nii et minu arvates sellest keelust suurt kasu pole ja see võib jääda küllalt formaalseks.
Kui tuleb nii toimida, siis muutub õigupoolest mõttetuks sama mehe teine küsimus, et kui mängijal on vähe aega (kasvõi pool minutit), kas ta võib siis kellad seisata ja kapteniga viigi üle nõu pidada, sel moel aga endale täiendavat mõtlemisaega saada.
Malekell pole küll enam selline püha lehm nagu aastakümneid tagasi, kui selle seiskamine tõi peaaegu automaatselt kaotuse (nagu nüüd mobiili helisemine), kuid meelevaldselt sellega ümber käia ikkagi ei saa. Nagu ütleb koodeksi art. 6.13, võib kella seisata ainult kohtunikult abi otsimiseks. Ka siis peab selleks olema küllaldane põhjus. Muidu järgneb karistus vastavalt art. 13.4 toodud loetelule. Niisiis antud juhul ei mingit kellade seiskamist.
Üks kellade seiskamise kohta esitatud küsimusi puudutab välkpartiid. Nimelt mida teha juhul, kui kellade seiskaja arvab, et ta pani mati või sattus patti, tegelikult aga see nii polnud. Mida peab tegema kohtunik, kui vastasmängija talle selle kohta kaebuse esitab?
RC esimehe arvates on põhjuseta kella seiskaja karistamise kohta raske anda mingeid üldjuhendeid. Nii on siin kohtuniku käed tegutsemiseks küllalt vabad, lähtudes juba mainitud artiklist 6.13d. Loomulikult kehtib see mitte ainult välgu, vaid kõigi mänguliikide kohta, karistused aga ei saa olla ühesugused. Välgus ei välistaks ma ka kaotuse panemist (kuigi mitte tingimata), pikemate kontrollide puhul ilmselt mitte.
Lembit
pühapäev, 24. august 2008
Mõnest käitumisprobleemist
Chesscafe augustiveerus puudutatakse ka mitmeid küsimusi seoses mängijate käitumisega.
Juba oma kommentaaris 25.VI Viimaseid pudemeid juuniveerust tegin juttu ühest itaallasest, kelle arvates kohtunikud peaksid hakkama kontrollima, kas mängijail pole kusagile peidetud elektroonikaseadmeid või muud keelatut, ning vajaduse korral kutsuma endale abiks politseinikud.
Viimases Chesscafe veerus tuleb ta sama asja juurde tagasi. Ta leiab, et suurtel võistlustel peab ikka petmiskahtluste puhul kohtuniku kutsuma. Kui mängija keeldub oma taske tühjendamast, peaks kohtunik ka politsei abita partii kaotatuks lugema. Kohtunikud otsustavad siis, kas politsei kutsumine on õigustatud. Mängija ei või petmiskahtluse puhul koostööst kohtunikega keelduda.
Geurti arvates näib ettepanek küll mõistlikuna, kuid ega asi nii lihtne ole. Mida peaks kohtunik tegema siis, kui ta ainult arvab, et mängija peidab midagi? Kehaline läbiotsimine kindlasti ei sobi. Eks Dresdenis RC arutab. Vaevalt siin ideaalset lahendust ongi.
Brasiiliast küsitakse, kas kohtunik peaks piirama mängijate liikumist mängukohas. Kas näiteks mängija võiks partiid soovi korral ka vastase selja tagant vaadata?
Artikli 12.5 järgi ei tohi käigul olev mängija kohtuniku loata mängukohast lahkuda. Muid piiranguid pole. Niisiis liikuda võib, liiati kui vastane parajasti käigul on. Geurti arvates on vastasmängija selja taga seismine siiski midagi muud, sest see võib ju teist mängijat häirida.
Nii et vajadusel võib kohtunik siin oma tegevusele kinnitust leida artiklist 12.6: Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada.
Liibanonlasele on ühes ajakirjas silme ette jäänud pilt, kus üks suurmeister enne partiid mängulaua taga turniiribülletääni uurib. Olgu selle tegevusega enne partiid kuidas tahes (miks ka mitte?), aga sageli jagavad korraldajad turniirimaterjale päris vooru ajal (muide tegi seda täna ka kabe EM peakohtunik). Loomulik, et mõned mängijad siis neisse ka pilgu sisse heidavad. Jällegi asi, mis võib vastase keskendumist häirida.
Muidugi on see tähelepanek õige. Võib ju vaadata kasvõi seda, kuidas vastane eelmises voorus mängis. Seepärast peaks bülletäänid kätte andma alles pärast partii lõppu. Ega seegi malepropaganda seisukohalt kena pole, kui kusagil lehes ilmub pilt mängijast, kes partii ajal tegeleb hoopis lugemisega.
Küsimus Iraanist: Kas mängijad võivad endale mängulaua juurde süüa ja juua tuua ning seda seal ka tarbida?
Mingit keeldu reglitega kehtestatud pole. Muidugi peaks siingi arvestama, et sel moel ei segataks vastast ega ühtki teist mängijat. Kui kohtunik leiab, et tegemist on segamisega, peab mängija sööma ja jooma kusagil mujal. Geurt väidab, et joomine pole kunagi probleemiks olnud, söömine on. Ise mäletan küll üht meeskonnavõistlust, kus tänu ülihoolitsevatele kaptenitele tekkis laudadele nii palju joogipudeleid, et olin sunnitud piirama nende arvu: mitte rohkem kui üks pudel mängija kohta.
Lembit
Juba oma kommentaaris 25.VI Viimaseid pudemeid juuniveerust tegin juttu ühest itaallasest, kelle arvates kohtunikud peaksid hakkama kontrollima, kas mängijail pole kusagile peidetud elektroonikaseadmeid või muud keelatut, ning vajaduse korral kutsuma endale abiks politseinikud.
Viimases Chesscafe veerus tuleb ta sama asja juurde tagasi. Ta leiab, et suurtel võistlustel peab ikka petmiskahtluste puhul kohtuniku kutsuma. Kui mängija keeldub oma taske tühjendamast, peaks kohtunik ka politsei abita partii kaotatuks lugema. Kohtunikud otsustavad siis, kas politsei kutsumine on õigustatud. Mängija ei või petmiskahtluse puhul koostööst kohtunikega keelduda.
Geurti arvates näib ettepanek küll mõistlikuna, kuid ega asi nii lihtne ole. Mida peaks kohtunik tegema siis, kui ta ainult arvab, et mängija peidab midagi? Kehaline läbiotsimine kindlasti ei sobi. Eks Dresdenis RC arutab. Vaevalt siin ideaalset lahendust ongi.
Brasiiliast küsitakse, kas kohtunik peaks piirama mängijate liikumist mängukohas. Kas näiteks mängija võiks partiid soovi korral ka vastase selja tagant vaadata?
Artikli 12.5 järgi ei tohi käigul olev mängija kohtuniku loata mängukohast lahkuda. Muid piiranguid pole. Niisiis liikuda võib, liiati kui vastane parajasti käigul on. Geurti arvates on vastasmängija selja taga seismine siiski midagi muud, sest see võib ju teist mängijat häirida.
Nii et vajadusel võib kohtunik siin oma tegevusele kinnitust leida artiklist 12.6: Keelatud on vastasmängijat ükskõik mil moel häirida või segada.
Liibanonlasele on ühes ajakirjas silme ette jäänud pilt, kus üks suurmeister enne partiid mängulaua taga turniiribülletääni uurib. Olgu selle tegevusega enne partiid kuidas tahes (miks ka mitte?), aga sageli jagavad korraldajad turniirimaterjale päris vooru ajal (muide tegi seda täna ka kabe EM peakohtunik). Loomulik, et mõned mängijad siis neisse ka pilgu sisse heidavad. Jällegi asi, mis võib vastase keskendumist häirida.
Muidugi on see tähelepanek õige. Võib ju vaadata kasvõi seda, kuidas vastane eelmises voorus mängis. Seepärast peaks bülletäänid kätte andma alles pärast partii lõppu. Ega seegi malepropaganda seisukohalt kena pole, kui kusagil lehes ilmub pilt mängijast, kes partii ajal tegeleb hoopis lugemisega.
Küsimus Iraanist: Kas mängijad võivad endale mängulaua juurde süüa ja juua tuua ning seda seal ka tarbida?
Mingit keeldu reglitega kehtestatud pole. Muidugi peaks siingi arvestama, et sel moel ei segataks vastast ega ühtki teist mängijat. Kui kohtunik leiab, et tegemist on segamisega, peab mängija sööma ja jooma kusagil mujal. Geurt väidab, et joomine pole kunagi probleemiks olnud, söömine on. Ise mäletan küll üht meeskonnavõistlust, kus tänu ülihoolitsevatele kaptenitele tekkis laudadele nii palju joogipudeleid, et olin sunnitud piirama nende arvu: mitte rohkem kui üks pudel mängija kohta.
Lembit
reede, 22. august 2008
Artikli 10.2 kordamiseks
Artikkel 10.2 on koodeksis üks neist, mille kohta on esitatud kõige rohkem küsimusi ja esitatakse kindlasti veelgi, mis sellest et elektronkellade tulek on vajadust selle kasutamiseks vähendanud. Viimases Chesscafe veerus küsib üks sakslane Geurtilt, kas viigitaotluse esitamisega minetab mängija selles partiis kõik võiduvõimalused, välja arvatud ehk mõni üliharv juhtum, kui näiteks vastane aja üle laseb. Või võib mängija olukorra muutudes oma taotlusest loobuda, kas siis sellest suuliselt teatades või lihtsalt võidu peale mängima hakates? Artikkel 10.2b lubab kohtunikul otsustamise edasi lükata ning kui ta veendub, et seda seisu normaalsete vahenditega võita ei saa, loeb ta partii viigiks hiljem, kas enne või pärast noolekese langemist. Aga on vastasmängijal võimalus normaalsete vahenditega võita ka siis, kui ta on saamas ühekäigulist matti?
Jääb siis üle põhitõdesid korrata. Esitatud taotlust partii viigiks tunnistamise kohta tagasi võtta ei saa. Partiid võib alati püüda võita (teine asi, kas see ka võimalik on) ja mingit ettekirjutust, kuidas peaks mängima, pole olemas.
Artikkel 9.1c ütleb, et ka artikli 10.2 järgi esitatud viigitaotlus loetakse ühtlasi viigipakkumiseks vastasmängijale. Kuigi näib, et selline viigitaotlus on vaid kohtuniku ja taotleja vaheline asi, on siin oma roll kindlasti ka vastasel. Sellel momendil, kui mängija viiki taotleb, võib vastane viigi vastu võtta, seda ka juhul kui kohtunik peaks otsustamise edasi lükkama.
Kui mängu on juba jätkatud, siis pole vastasel enam võimalust taotlusega nõustuda. Kui ta õigel ajal talle taotluse kaudu pakutud viiki vastu ei võtnud, siis riskib ta nüüd partii kaotusega. Seepärast ei peaks kohtunik lugema partiid viigiks hetkel, kui mängija on vastase kuningat matistamas.
Artiklis 10.2 on juttu kahest erinevast olukorrast:
- vastasmängija ei tee jõupingutusi partii võitmiseks normaalsete vahenditega,
- vastasmängija ei saagi seda seisu normaalsete vahenditega võita.
Sakslasest küsija viitas oma kirjas vaid teisele juhtumile, Geurt ise toob aga äärmusliku näite esimese punkti kohta. Laual on näiteks valged: Kd2, Le1 (2); mustad: Kf8 (1).
Mäng jätkub kasvõi nii: 1. Lf1+ Kg8 2. Lg2+ Kf8 3. Lf3+ Kg8 4. Lg4+ Kf8 5. Lf5+ Kg8 6. Lg6+ (lõpuks on lipp kuninga lähedale jõudnud, mis siis nüüd?) Kf8 7. Lf6+ Ke8 8. Le6+ Kd8 9. Ld6+ Kc8 10. Lc6+ Kb8 11. Lb6+ Ka8 12. La6+ Kb8 13. Lb6+ (ikka ei midagi).
Valgetel on küll selge võiduseis, aga mingeid jõupingutusi partii võitmiseks ja matistamiseks ta ette ei võta. Nii et kui mustad nüüd viiki taotleksid, peaks kohtunik selle neile ka andma.
Lembit
Jääb siis üle põhitõdesid korrata. Esitatud taotlust partii viigiks tunnistamise kohta tagasi võtta ei saa. Partiid võib alati püüda võita (teine asi, kas see ka võimalik on) ja mingit ettekirjutust, kuidas peaks mängima, pole olemas.
Artikkel 9.1c ütleb, et ka artikli 10.2 järgi esitatud viigitaotlus loetakse ühtlasi viigipakkumiseks vastasmängijale. Kuigi näib, et selline viigitaotlus on vaid kohtuniku ja taotleja vaheline asi, on siin oma roll kindlasti ka vastasel. Sellel momendil, kui mängija viiki taotleb, võib vastane viigi vastu võtta, seda ka juhul kui kohtunik peaks otsustamise edasi lükkama.
Kui mängu on juba jätkatud, siis pole vastasel enam võimalust taotlusega nõustuda. Kui ta õigel ajal talle taotluse kaudu pakutud viiki vastu ei võtnud, siis riskib ta nüüd partii kaotusega. Seepärast ei peaks kohtunik lugema partiid viigiks hetkel, kui mängija on vastase kuningat matistamas.
Artiklis 10.2 on juttu kahest erinevast olukorrast:
- vastasmängija ei tee jõupingutusi partii võitmiseks normaalsete vahenditega,
- vastasmängija ei saagi seda seisu normaalsete vahenditega võita.
Sakslasest küsija viitas oma kirjas vaid teisele juhtumile, Geurt ise toob aga äärmusliku näite esimese punkti kohta. Laual on näiteks valged: Kd2, Le1 (2); mustad: Kf8 (1).
Mäng jätkub kasvõi nii: 1. Lf1+ Kg8 2. Lg2+ Kf8 3. Lf3+ Kg8 4. Lg4+ Kf8 5. Lf5+ Kg8 6. Lg6+ (lõpuks on lipp kuninga lähedale jõudnud, mis siis nüüd?) Kf8 7. Lf6+ Ke8 8. Le6+ Kd8 9. Ld6+ Kc8 10. Lc6+ Kb8 11. Lb6+ Ka8 12. La6+ Kb8 13. Lb6+ (ikka ei midagi).
Valgetel on küll selge võiduseis, aga mingeid jõupingutusi partii võitmiseks ja matistamiseks ta ette ei võta. Nii et kui mustad nüüd viiki taotleksid, peaks kohtunik selle neile ka andma.
Lembit
kolmapäev, 20. august 2008
Üsna lihtsaid probleeme
Geurt Gijsseni Chesscafe veerg ilmus täna nähtavale juba varahommikul. Suurt avastust sealt ei leia, aga ikkagi on hea, kui RC esimehelt mõnele asjale kinnituse saab.
Kõigepealt on üks India maletaja teinud juttu käigu tegemisest. Lugu ise on selline: Mustad on laua juurest lahkunud. Sel ajal mängib valge Oxh6, võtab aga siis selle käigu tagasi ja käib hoopis Ld2. Üks kohtunik näeb seda eemalt ja informeerib peakohtunikku. Vahepeal tuleb must laua juurde tagasi ega tea juhtunust midagi. Enne kui must käib, jõuab laua juurde peakohtunik, kes laseb ikkagi lüüa Oxh6 ja teeb valgele hoiatuse. See on loomulik. Aga mis siis, kui must oleks vahepeal jõudnud käigu teha?
Art. 4.3c ütleb, mida teha: ... kui käigul olev mängija meelega puudutab malelaual üht kumbagi värvi malendit, siis peab ta lööma vastasmängija malendi oma malendiga.
Art. 13.1 lisab: Kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks.
Valged ei piirdunud malendi puudutamisega, vaid tegid koguni käigu. Kui käik on määrustepärane, siis seda tagasi võtta ei saa. Kui kohtunik asja näeb, siis peab ta sekkuma ja nõudma Oxh6 mängimist isegi sel juhul, kui must oleks vahepeal jõudnud käia.
Aga mis siis, kui ükski kohtunik poleks juhtunud asja nägema, vastav info oleks aga tulnud naaberlaudade mängijatelt?
Teised mängijad ei omaks antud juhul suuremat tähtsust kui mingid pealtvaatajad. Ka nemad peavad pöörduma kohtuniku poole ja see peab siis püüdma kindlaks teha, mis siis ikkagi tegelikult juhtus. Kui saab selgeks, et käik võeti tagasi, tuleb panna seda tegema. Kui aga ikkagi selget tõendust pole, on kohtunikul muidugi targem sekkumisest hoiduda.
Mõned küsimused on selles veerus ka malekellade kasutamise kohta.
Liibanoni mängija kurdab, et art. 6.5 on mõneti ebamäärane: Partii alguseks ettenähtud ajal käivitatakse selle mängija kell, kellel on valged malendid. Aga kes see käivitaja ikkagi on, kas valgete või mustadega mängija või hoopis kohtunik?
Geurti arvates on väga hea, et RC asja ebamääraseks jättis. Olukorrad on erinevad ning asi sõltub paljuski sellest, kui palju on mängijaid ja kohtunikke. Tähtis on, et kõik partiid algaksid samal ajal. Üheminutiline kõikumine on muidugi võimalik. On selge, et kui tegemist on matśiga või väheste mängijatega turniiriga, teeb seda kohtunik ise.
Tavaliselt ütleb kohtunik turniiridel, et mustad käigustaksid valgete kella. Seejärel teeb ta turniirisaalis ringi ja kontrollib, kas ikka kellad käigustati, ning kui musti kohal pole, teeb seda kohtunik. Kui kohtunik käigustab, peab ta veenduma, et kell tõesti käima hakkas.
Liibanonlane tõstatab ka küsimuse, kus peaks kohtunik seisma, kui ta kella käima paneb. Kas võiks eestpoolt käivitamine segada mängijate keskendumist? Nagu Geurt, ei mäleta ka mina, et keegi oleks sellise kaebuse esitanud. Eks me enamasti seisa ikka nii, et kella numbrilaud oleks hästi näha. Geurt olevat aga Sotśi GP turniiril nimme proovinud kelli tagantpoolt käigustada ja leiab, et ka sealt on kellade käimine nähtav. Nii et ehk ongi siis tagantpoolt käigustamine eelistatavam.
Üks USA maletaja väidab aga, et on korduvalt näinud, kuidas mõni mängija vajutab kella löödud vastasmalendiga. See aga võivat seda malendit vigastada (aga võib-olla rohkem hoopis kella?).
Art. 6.8b ütleb, et mängija peab seiskama oma kella sama käega, millega ta tegi oma käigu. Kas siit võib välja lugeda, et malendiga kella vajutada ei tohi?
Vaevalt seda sageli juhtub, kui siis vaid ajapuuduses aja võitmiseks, kui see malend on just laualt löödud. Geurti arvates pole sellisele ühekordsele vajutusele mõtet reageerida, kui aga samasugune käitumine kordub, on kohtuniku sekkumine põhjendatud.
Lembit
Kõigepealt on üks India maletaja teinud juttu käigu tegemisest. Lugu ise on selline: Mustad on laua juurest lahkunud. Sel ajal mängib valge Oxh6, võtab aga siis selle käigu tagasi ja käib hoopis Ld2. Üks kohtunik näeb seda eemalt ja informeerib peakohtunikku. Vahepeal tuleb must laua juurde tagasi ega tea juhtunust midagi. Enne kui must käib, jõuab laua juurde peakohtunik, kes laseb ikkagi lüüa Oxh6 ja teeb valgele hoiatuse. See on loomulik. Aga mis siis, kui must oleks vahepeal jõudnud käigu teha?
Art. 4.3c ütleb, mida teha: ... kui käigul olev mängija meelega puudutab malelaual üht kumbagi värvi malendit, siis peab ta lööma vastasmängija malendi oma malendiga.
Art. 13.1 lisab: Kohtunik jälgib, et malekoodeksist rangelt kinni peetaks.
Valged ei piirdunud malendi puudutamisega, vaid tegid koguni käigu. Kui käik on määrustepärane, siis seda tagasi võtta ei saa. Kui kohtunik asja näeb, siis peab ta sekkuma ja nõudma Oxh6 mängimist isegi sel juhul, kui must oleks vahepeal jõudnud käia.
Aga mis siis, kui ükski kohtunik poleks juhtunud asja nägema, vastav info oleks aga tulnud naaberlaudade mängijatelt?
Teised mängijad ei omaks antud juhul suuremat tähtsust kui mingid pealtvaatajad. Ka nemad peavad pöörduma kohtuniku poole ja see peab siis püüdma kindlaks teha, mis siis ikkagi tegelikult juhtus. Kui saab selgeks, et käik võeti tagasi, tuleb panna seda tegema. Kui aga ikkagi selget tõendust pole, on kohtunikul muidugi targem sekkumisest hoiduda.
Mõned küsimused on selles veerus ka malekellade kasutamise kohta.
Liibanoni mängija kurdab, et art. 6.5 on mõneti ebamäärane: Partii alguseks ettenähtud ajal käivitatakse selle mängija kell, kellel on valged malendid. Aga kes see käivitaja ikkagi on, kas valgete või mustadega mängija või hoopis kohtunik?
Geurti arvates on väga hea, et RC asja ebamääraseks jättis. Olukorrad on erinevad ning asi sõltub paljuski sellest, kui palju on mängijaid ja kohtunikke. Tähtis on, et kõik partiid algaksid samal ajal. Üheminutiline kõikumine on muidugi võimalik. On selge, et kui tegemist on matśiga või väheste mängijatega turniiriga, teeb seda kohtunik ise.
Tavaliselt ütleb kohtunik turniiridel, et mustad käigustaksid valgete kella. Seejärel teeb ta turniirisaalis ringi ja kontrollib, kas ikka kellad käigustati, ning kui musti kohal pole, teeb seda kohtunik. Kui kohtunik käigustab, peab ta veenduma, et kell tõesti käima hakkas.
Liibanonlane tõstatab ka küsimuse, kus peaks kohtunik seisma, kui ta kella käima paneb. Kas võiks eestpoolt käivitamine segada mängijate keskendumist? Nagu Geurt, ei mäleta ka mina, et keegi oleks sellise kaebuse esitanud. Eks me enamasti seisa ikka nii, et kella numbrilaud oleks hästi näha. Geurt olevat aga Sotśi GP turniiril nimme proovinud kelli tagantpoolt käigustada ja leiab, et ka sealt on kellade käimine nähtav. Nii et ehk ongi siis tagantpoolt käigustamine eelistatavam.
Üks USA maletaja väidab aga, et on korduvalt näinud, kuidas mõni mängija vajutab kella löödud vastasmalendiga. See aga võivat seda malendit vigastada (aga võib-olla rohkem hoopis kella?).
Art. 6.8b ütleb, et mängija peab seiskama oma kella sama käega, millega ta tegi oma käigu. Kas siit võib välja lugeda, et malendiga kella vajutada ei tohi?
Vaevalt seda sageli juhtub, kui siis vaid ajapuuduses aja võitmiseks, kui see malend on just laualt löödud. Geurti arvates pole sellisele ühekordsele vajutusele mõtet reageerida, kui aga samasugune käitumine kordub, on kohtuniku sekkumine põhjendatud.
Lembit
pühapäev, 17. august 2008
Võit või viik?
Klubiturniir kusagil Saksamaal. A seisab kogu aeg paremini. Kui ajakontroll hakkab kätte jõudma, õnnestub B-l luua vastuähvardusi. B pakutud viigist A keeldub. B võib nüüd mitut moodi tuld anda. Üht neist võimalustest ta kasutabki. A näeb, et ei suuda igavest tuld vältida, ütleb "okei" ja ulatab vastasele käe. Oma partiiprotokolli märgib ta viigi. Kui tuleb kohtunik, paneb see sellise tulemuse ka tabelisse. B ütleb aga nüüd, et A nägi vältimatut 6-käigulist matti ja andis seepärast partii alla. Kui B on demonstreerinud, kuidas see matt tuleb, muudetakse tulemus 1:0 B kasuks. A ei nõustu. Tema võttis ainult viigi vastu, sest ei saanud igavesest tulest hoiduda. Mativõimalust ta ei näinud. Kas kohtuniku otsus oli õige?
Võtame kätte koodeksi. Leiame sealt: 5.1b Partii on võitnud mängija, kelle vastasmängija teatab, et alistub. Sellega on partii kohe lõppenud; 5.2c Partii lõpeb viigiga kahe mängija vastastikusel kokkuleppel partii ajal. Sellega on partii kohe lõppenud.
Palju targemaks me sellest ei saa. Kui, siis seda, et viigiks on vaja kaht poolt, alistumine on ühepoolne tegevus. Haruharva öeldakse partii lõpus selgelt: "Ma alistun." Mõni mees õnnitleb sõnadeta, mõni lükkab kuninga ümber. Alati ei kirjutata alla mõlemale protokollile. Antud juhul polevat B märkinud mingit tulemust. Ehk oli olukorra diametraalne muutumine temalegi ootamatu.
Igatahes selget allaandmist A käitumisest välja ei loe. Küll aga võib viigiga nõustumist välja lugeda B varasemast viigipakkumisest ja selle tulemuse märkimisest oma protokolli. B ei saa väita, et ta luges käeandmist alistumiseks ja mitte viigiga nõustumiseks. Kuna partiil selget tulemust pole, oleks tulnud edasi mängida samade aegadega. Praktiliselt oleks see ikkagi tähendanud B võitu.
A oleks võinud edasimängule vastu vaielda, sest vahepeal oli jõutud juba analüüsima hakata. Aga ise oli ta selle olukorra tekitanud. Kuivõrd ta oli juba korra viigi tagasi lükanud, oleks ta pidanud nüüd kuuldavalt ütlema: "Pakun viiki." Ja B oleks kindluse mõttes pidanud enne käe vastuvõtmist küsima: "Annad alla?"
Ka juhul, kui kaks mängijat tuleksid kohtuniku juurde pärast seda, kui nad on teineteisele käe andnud ja kumbki seejuures arvab, et vastane alistub, pole vist muud teha, kui lasta edasi mängida.
Kohtunikul oli ilmselt kogemusi vähe. Selliseid partiisid tuleb püüda pidevalt jälgida, tema astus juurde aga alles siis, kui asi juba läbi. A poolt protokolli märgitud viik tähendas vaid seda, et ta viiki tahtis. Formaalselt oli kohtuniku otsus vale, aga antud juhul see tulemust ei muutnud. Ehk oli "okei" viigipakkumine? A-le oleks tulnud öelda, et ta viigipakkumised edaspidi selgemini formuleeriks.
Selle partiiga seoses on sakslased meenutanud ühe teise partii omapärast lõppu.
Klundt - Hübner (Bad Wiessee 1997, eelviimane voor). Korra on mustad viigi tagasi lükanud, pärast valge 48. käiku tekib aga lauale seis: Valged: Kb3, Vh4, Of3 (3). Mustad: Kf5, Vb5, Ob4 (3). Hübner ulatab siin vastasele sõnatult käe. Seejärel märgivad mõlemad protokolli tulemuse ja kirjutavad alla. Enne aga, kui ta vastase partiiprotokollile alla kirjutab, korrigeerib ta seal seisnud tulemuse "1/2:1/2" "1:0"-ks (!?). Hübner seletab, et tahtis küll viiki teha, kuid alles pärast käeandmist märkas, et oli unustanud seda pakkuda. Kui Klundt ja Hübner juba partiid analüüsisid ja partii tulemuse ümber alanud jutud juba teisi mängijaid segama hakkasid, oli ka peakohtunik, eakas IA Nöttger lõunapausilt turniirisaali tagasi pöördunud. Juhtunut ta ei näinud, mängijaid ära kuulama ei vaevunud, vaid otsustas: "Hübner alistus. Seda talle ei saa keelata ega sundida teda otsust muutma." Nii jäigi.
Küllap oli see partii juba enne Hübneri alistumist viiki läinud. Hübner ise oli seletanud, et käeulatamine tähendab viigipakkumist. Vastane oli nõus, seepärast kirjutaski protokolli viigi. Käesurumise momendil olid mõlemad ilmselt samal seisukohal, alistumisega seda muuta ei saanud.
Peakohtuniku käitumine jääb arusaamatuks. Selleks ta ju ongi, et selgeks teha, mis partiides juhtub. Hübneri käitumisse võib suhtuda mitmeti. Oma tavanormidest veidi hälbiva käitumisega tõmbas ta turniiridel endale korduvalt tähelepanu. Vaevalt küll oleks teda antud juhul pidanud ebasportliku käitumise eest hoiatama. Kahju sai ta ju peamiselt ise. Muidugi tõusis Klundt tabelis teenimatult ja kannatasid tema konkurentide auhinnarahad.
Lembit
Võtame kätte koodeksi. Leiame sealt: 5.1b Partii on võitnud mängija, kelle vastasmängija teatab, et alistub. Sellega on partii kohe lõppenud; 5.2c Partii lõpeb viigiga kahe mängija vastastikusel kokkuleppel partii ajal. Sellega on partii kohe lõppenud.
Palju targemaks me sellest ei saa. Kui, siis seda, et viigiks on vaja kaht poolt, alistumine on ühepoolne tegevus. Haruharva öeldakse partii lõpus selgelt: "Ma alistun." Mõni mees õnnitleb sõnadeta, mõni lükkab kuninga ümber. Alati ei kirjutata alla mõlemale protokollile. Antud juhul polevat B märkinud mingit tulemust. Ehk oli olukorra diametraalne muutumine temalegi ootamatu.
Igatahes selget allaandmist A käitumisest välja ei loe. Küll aga võib viigiga nõustumist välja lugeda B varasemast viigipakkumisest ja selle tulemuse märkimisest oma protokolli. B ei saa väita, et ta luges käeandmist alistumiseks ja mitte viigiga nõustumiseks. Kuna partiil selget tulemust pole, oleks tulnud edasi mängida samade aegadega. Praktiliselt oleks see ikkagi tähendanud B võitu.
A oleks võinud edasimängule vastu vaielda, sest vahepeal oli jõutud juba analüüsima hakata. Aga ise oli ta selle olukorra tekitanud. Kuivõrd ta oli juba korra viigi tagasi lükanud, oleks ta pidanud nüüd kuuldavalt ütlema: "Pakun viiki." Ja B oleks kindluse mõttes pidanud enne käe vastuvõtmist küsima: "Annad alla?"
Ka juhul, kui kaks mängijat tuleksid kohtuniku juurde pärast seda, kui nad on teineteisele käe andnud ja kumbki seejuures arvab, et vastane alistub, pole vist muud teha, kui lasta edasi mängida.
Kohtunikul oli ilmselt kogemusi vähe. Selliseid partiisid tuleb püüda pidevalt jälgida, tema astus juurde aga alles siis, kui asi juba läbi. A poolt protokolli märgitud viik tähendas vaid seda, et ta viiki tahtis. Formaalselt oli kohtuniku otsus vale, aga antud juhul see tulemust ei muutnud. Ehk oli "okei" viigipakkumine? A-le oleks tulnud öelda, et ta viigipakkumised edaspidi selgemini formuleeriks.
Selle partiiga seoses on sakslased meenutanud ühe teise partii omapärast lõppu.
Klundt - Hübner (Bad Wiessee 1997, eelviimane voor). Korra on mustad viigi tagasi lükanud, pärast valge 48. käiku tekib aga lauale seis: Valged: Kb3, Vh4, Of3 (3). Mustad: Kf5, Vb5, Ob4 (3). Hübner ulatab siin vastasele sõnatult käe. Seejärel märgivad mõlemad protokolli tulemuse ja kirjutavad alla. Enne aga, kui ta vastase partiiprotokollile alla kirjutab, korrigeerib ta seal seisnud tulemuse "1/2:1/2" "1:0"-ks (!?). Hübner seletab, et tahtis küll viiki teha, kuid alles pärast käeandmist märkas, et oli unustanud seda pakkuda. Kui Klundt ja Hübner juba partiid analüüsisid ja partii tulemuse ümber alanud jutud juba teisi mängijaid segama hakkasid, oli ka peakohtunik, eakas IA Nöttger lõunapausilt turniirisaali tagasi pöördunud. Juhtunut ta ei näinud, mängijaid ära kuulama ei vaevunud, vaid otsustas: "Hübner alistus. Seda talle ei saa keelata ega sundida teda otsust muutma." Nii jäigi.
Küllap oli see partii juba enne Hübneri alistumist viiki läinud. Hübner ise oli seletanud, et käeulatamine tähendab viigipakkumist. Vastane oli nõus, seepärast kirjutaski protokolli viigi. Käesurumise momendil olid mõlemad ilmselt samal seisukohal, alistumisega seda muuta ei saanud.
Peakohtuniku käitumine jääb arusaamatuks. Selleks ta ju ongi, et selgeks teha, mis partiides juhtub. Hübneri käitumisse võib suhtuda mitmeti. Oma tavanormidest veidi hälbiva käitumisega tõmbas ta turniiridel endale korduvalt tähelepanu. Vaevalt küll oleks teda antud juhul pidanud ebasportliku käitumise eest hoiatama. Kahju sai ta ju peamiselt ise. Muidugi tõusis Klundt tabelis teenimatult ja kannatasid tema konkurentide auhinnarahad.
Lembit
reede, 15. august 2008
Kuidas jagada kohti?
Kohtade jagamine on males pikka aega probleemiks olnud. Kindlat süsteemi pole ja iga võistluse korraldaja toimib oma suva järgi. FIDE turniirimäärustel on küll pikk kohtade jagamist käsitlev osa, kuid seal loetletakse vaid mitmesuguseid variante ega anta mingeid selgeid soovitusi. Mängijatel, korraldajatel, sponsoritel ja pealtvaatajatel on erinevad arvamused. Ega selline segadus hea ole. Keeruliseks teeb males asja seegi, et partii võib lõppeda viigiga ning kuivõrd valgetega mäng annab teatud eelise, peaks mängima kaks partiid.
USA-s lõid kired lõkkele seoses nende viimaste naiste meistrivõistluste järelmatśiga, millest olen isegi mitmel korral juttu teinud. Nende võistluste peakorraldaja Tom Braunlich on asja tõsiselt kätte võtnud ning teinud ulatusliku küsitluse nii mängijate kui ka korraldajate ja kohtunike seas. Tulemuseks on üsna huvipakkuv artikkel Playoff Theory, mille uurimisele kulutasin pool päeva. Selles on üsna põhjalikult ja vist ka erapooletult käsitletud iga võimaliku süsteemi plusse ja miinuseid ning jõutud lõpuks ka omapoolsetele ettepanekutele. Siinkohal vast ainult neist ettepanekutest.
Kõigepealt leiab Braunlich, et pole midagi halba selles, kui ainuvõitjat välja ei selgitatagi. Kui on tegemist mingite meistrivõistlustega, siis võivad ju mõlemad (või kõik) võitjad olla kaastśempionid.
Loomulikult on aga ka juhtumeid, kus ainuvõitjat on tingimata vaja, saab see siis maailmameistriks või pääseb võistluste järgmisse etappi või nõuavad selle selgitamist sponsorid. Siis tuleb see ikkagi selgitada, meetod selleks peab aga olema varakult avalikustatud.
Kui aega on piisavalt, mängitakse täispikk playoff, kus ajakontroll on selline või peaaegu selline kui oli turniiril endal. Mängima peaks kaks partiid. Kui nendest ei piisa, peaks asja kordama (jälle kaks partiid) või siis üle minema ühele allpool toodud meetoditest. Ilmselt nõuab selline mängimine turniirile lisapäeva. On võimalik ka see, et playoff lükatakse edasi ja mängitakse kasvõi mitu kuudhiljem seoses mingi teise võistlusega.
Kui playoff´i jaoks on olemas vaid mingi teatud aeg (ideaalselt peaks olema 2-5 tundi, minimaalselt aga 1 tund), siis on kaks võimalust lühendatud playoff´i mängimiseks:
1. Kiir- või välkmale playoff´id. Need on kahepartiilised seeriad varem teatatud kontrolliga. Malekellad peaksid töötama ajaviivitusmooduse põhimõttel. See tähendab, et igal käigul saab mängija juurde (vähemalt) 3 sekundit, mida koguda ei saa ja mis tuleb antud käigul ära kasutada (vt. koodeksi 6.2b). Kui 1. seeriaga võitja ei selgu, järgneb 2. jne. Võimalik, et algul on ajakontroll pikem, hiljem lühem. Viimane playoff´i partii tuleb paigutada olemasoleva ajavaru lõppu ning kasutada seal armageddon´i välku või äkksurma seeriaid. (Olen siiani pidanud neid sünonüümideks, ameeriklastel on siin vahe sees.)
Tüüpilises armageddon´i välkpartiis saab valge 6 minutit (+ 3 sekundit käigule), must 4 minutit (+ sama 3 sekundit). Mustale piisab siin viigist.
Tüüpilises äkksurma partiis on kummalgi 5 minutit (+ 3 sekundit käigule). viigi puhul järgneb kohe 2. partii vahetatud värvidega ja nii kuni lõpuni.
2. Kahepartiiline äkksurm. Kogu olemasolev aeg kasutatakse sel puhul ära kaheks partiiks. Valged määratakse loosiga. Kui 1. partii on resultatiivne, siis on asi läbi. Kui partii läheb viiki, siis mängitakse 2. partii sama värviga. Siin piisab mustal viigist.
1. partiiks kasutatakse 50 % olemasolevast ajast, 10 % läheb vaheajaks, 40 % aga teisele partiile. Korraldaja võib neid proportsioone ka muuta. Aeg jagatakse võrdselt (ikka + 3 sekundit käigule ajaviivitusmoodusega). Näiteks kui aega on 3 tundi, siis mängitakse 1. partii 45-minutilise kontrolliga (+ 3 sek.) ja pärast 18-minutilist vaheaega 2. partii 36-minutilise kontrolliga (+ 3 sek.).
Kui on üle kahe jagaja, võiks kasutada kahe parema selgitamiseks kõigepealt mingit matemaatilist kohajagamissüsteemi. Kui aga on aega, võib mängida ringsüsteemis kiir- või välkturniiri, selgitades vajadusel ka järgmised kohad.
Kui playoff´ideks üldse aega pole, kasutatakse võitja selgitamiseks matemaatilisi süsteeme. Vastav kord tuleb eelnevalt teatada. Soovitatavad meetodid leiab turniirimäärustest.
Taolised paindlikud juhendid tuleks lisada reeglitesse. On muidugi asju, mida veel katsetama peab. Hinnangut anda ei söanda, aga oma mõte neis on. Igatahes FIDE reeglite komiteel peaks tööd olema, kui ta selle asja ette võtab.
Saatsin täna sünnipäevaõnnitluse Geurt Gijssenile ja avaldasin lootust, et vähemalt koodeks peaks tänavu hea tulema.
Lembit
USA-s lõid kired lõkkele seoses nende viimaste naiste meistrivõistluste järelmatśiga, millest olen isegi mitmel korral juttu teinud. Nende võistluste peakorraldaja Tom Braunlich on asja tõsiselt kätte võtnud ning teinud ulatusliku küsitluse nii mängijate kui ka korraldajate ja kohtunike seas. Tulemuseks on üsna huvipakkuv artikkel Playoff Theory, mille uurimisele kulutasin pool päeva. Selles on üsna põhjalikult ja vist ka erapooletult käsitletud iga võimaliku süsteemi plusse ja miinuseid ning jõutud lõpuks ka omapoolsetele ettepanekutele. Siinkohal vast ainult neist ettepanekutest.
Kõigepealt leiab Braunlich, et pole midagi halba selles, kui ainuvõitjat välja ei selgitatagi. Kui on tegemist mingite meistrivõistlustega, siis võivad ju mõlemad (või kõik) võitjad olla kaastśempionid.
Loomulikult on aga ka juhtumeid, kus ainuvõitjat on tingimata vaja, saab see siis maailmameistriks või pääseb võistluste järgmisse etappi või nõuavad selle selgitamist sponsorid. Siis tuleb see ikkagi selgitada, meetod selleks peab aga olema varakult avalikustatud.
Kui aega on piisavalt, mängitakse täispikk playoff, kus ajakontroll on selline või peaaegu selline kui oli turniiril endal. Mängima peaks kaks partiid. Kui nendest ei piisa, peaks asja kordama (jälle kaks partiid) või siis üle minema ühele allpool toodud meetoditest. Ilmselt nõuab selline mängimine turniirile lisapäeva. On võimalik ka see, et playoff lükatakse edasi ja mängitakse kasvõi mitu kuudhiljem seoses mingi teise võistlusega.
Kui playoff´i jaoks on olemas vaid mingi teatud aeg (ideaalselt peaks olema 2-5 tundi, minimaalselt aga 1 tund), siis on kaks võimalust lühendatud playoff´i mängimiseks:
1. Kiir- või välkmale playoff´id. Need on kahepartiilised seeriad varem teatatud kontrolliga. Malekellad peaksid töötama ajaviivitusmooduse põhimõttel. See tähendab, et igal käigul saab mängija juurde (vähemalt) 3 sekundit, mida koguda ei saa ja mis tuleb antud käigul ära kasutada (vt. koodeksi 6.2b). Kui 1. seeriaga võitja ei selgu, järgneb 2. jne. Võimalik, et algul on ajakontroll pikem, hiljem lühem. Viimane playoff´i partii tuleb paigutada olemasoleva ajavaru lõppu ning kasutada seal armageddon´i välku või äkksurma seeriaid. (Olen siiani pidanud neid sünonüümideks, ameeriklastel on siin vahe sees.)
Tüüpilises armageddon´i välkpartiis saab valge 6 minutit (+ 3 sekundit käigule), must 4 minutit (+ sama 3 sekundit). Mustale piisab siin viigist.
Tüüpilises äkksurma partiis on kummalgi 5 minutit (+ 3 sekundit käigule). viigi puhul järgneb kohe 2. partii vahetatud värvidega ja nii kuni lõpuni.
2. Kahepartiiline äkksurm. Kogu olemasolev aeg kasutatakse sel puhul ära kaheks partiiks. Valged määratakse loosiga. Kui 1. partii on resultatiivne, siis on asi läbi. Kui partii läheb viiki, siis mängitakse 2. partii sama värviga. Siin piisab mustal viigist.
1. partiiks kasutatakse 50 % olemasolevast ajast, 10 % läheb vaheajaks, 40 % aga teisele partiile. Korraldaja võib neid proportsioone ka muuta. Aeg jagatakse võrdselt (ikka + 3 sekundit käigule ajaviivitusmoodusega). Näiteks kui aega on 3 tundi, siis mängitakse 1. partii 45-minutilise kontrolliga (+ 3 sek.) ja pärast 18-minutilist vaheaega 2. partii 36-minutilise kontrolliga (+ 3 sek.).
Kui on üle kahe jagaja, võiks kasutada kahe parema selgitamiseks kõigepealt mingit matemaatilist kohajagamissüsteemi. Kui aga on aega, võib mängida ringsüsteemis kiir- või välkturniiri, selgitades vajadusel ka järgmised kohad.
Kui playoff´ideks üldse aega pole, kasutatakse võitja selgitamiseks matemaatilisi süsteeme. Vastav kord tuleb eelnevalt teatada. Soovitatavad meetodid leiab turniirimäärustest.
Taolised paindlikud juhendid tuleks lisada reeglitesse. On muidugi asju, mida veel katsetama peab. Hinnangut anda ei söanda, aga oma mõte neis on. Igatahes FIDE reeglite komiteel peaks tööd olema, kui ta selle asja ette võtab.
Saatsin täna sünnipäevaõnnitluse Geurt Gijssenile ja avaldasin lootust, et vähemalt koodeks peaks tänavu hea tulema.
Lembit
teisipäev, 12. august 2008
Reitingutest ja tiitlitest
Lõpetaksime selle korraga Hispaania kohtunikueksami küsimuste vaatlemise ära. On jäänud veel need küsimused, mis eeldavad reitingu- ja tiitlimääruste tundmist.
Kõigepealt siis reitingutest, jutt on muidugi FIDE omadest.
1. Milliste turniiride partiid lähevad reitinguarvestusse?
Päevas ei tohi mängida üle 3 vooru ja puhas mänguaeg ei tohi ületada 12 tundi (ei tea, kust hispaanlased on võtnud 14) (RM 3.1). Võistluse kestus ei tohi olla pikem kui 90 päeva (RM 4.1). Partiide kohta ei tohi olla mingisuguseid vaidlusi. Arvesse ei võeta partiisid, mida ei mängitud ühe mängija mitteilmumise tõttu või mingil muul põhjusel (RM 5.O). Kui reitinguta mängija saab turniiril alla 1 punkti, siis tema tulemust ei arvestata ega ka vastasmängijate tulemust tema vastu (RM 6.1).
2.Millised nõuded on reitinguarvestusse minevateks ringsüsteemiga turniiride koosseisu kohta?
Vähemalt 2/3 mängijatest peavad olema reitinguga (RM 6.3). Kaheringilisel turniiril olgu vähemalt 6 mängijat, neist vähemalt 4 reitinguga (RM 6.32). Rahvuslikel meistrivõistlustel on nõutav, et vähemalt 3 meest või 2 naist oleksid enne turniiri ametliku FIDE reitinguga (RM 6.33).
3. Milline peab olema mängutempo turniiri minekuks reitinguarvestusse?
Kui vähemalt üks mängija on FIDE reitinguga 2200 või rohkem, peab ajakontroll ühele mängijale olema vähemalt 2 tundi (kontroll arvestatakse esimese 60 käigu järgi). Kui vähemalt ühel on 1600 või rohkem, peab olema vähemalt 1,5 tundi. Kui kõigi reiting on alla 1600, siis olgu vähemalt 1 tund (RM 1.1).
4. Kes on passiivmängija?
See, kes mängib aastas vähem kui 4 partiid (RM 9.23a).
5. Kas FIDE liikmesföderatsioon võib reitinguturniiriks kehtestada detailsemaid reegleid?
Koodeksi eessõna järgi võib iga maleföderatsioon vabalt kehtestada detailsemaid reegleid, aga FIDE korraldatavatel matśidel, meistri- või kvalifikatsioonivõistlustel, samuti FIDE tiitli- või reitinguturniiridel need ei kehti.
6. Mis siis, kui mängijad ilmuvad rahvusvahelisele reitinguturniirile ebapuhtas või puudulikus riietuses?
Kõik osavõtjad peavad olema sobivalt riietatud (TM 14c). Korraldajad ja kohtunikud peaksid ilmselt mängijaid hoiatama, et sama ei korduks järgmistes voorudes.
7. Milline kohtunikudokumentatsioon on vaja reitinguarvestuseks esitada ja kas seda saab hankida Swiss Manageri abil?
Vaja on täita FIDE reitinguraport, mille leiame arvutist (Speciale/FIDE-Data-Export). Loodav tekstifail salvestatakse arvutisse ja saadetakse reitinguadministraatorile. Swiss Manageri abil tuleme sellega toime.
Ja tiitlimäärustest.
1. Milline piirang on tiitliturniiride korraldamisel?
Ei tohi mängida rohkem kui 2 vooru päevas (TM 1.12).
2. Millised vastased on vajalikud suurmeistrinormi täitmiseks?
Vähemalt 3 vastast peavad olema suurmeistrid. (TM 1.35b).
3. Turniiril 10 mängijat. 2 neist on ilma FIDE reitinguta. Turniiri algul küsitakse, kui palju vajab üks mängija naiste suurmeistri normi täitmiseks. Kuidas arvestada vastaste reitinguid?
Turniiri algul seda arvestada ei saa, ainult lõpul.
4. Turniiril 12 mängijat, 2 neist on kohalikud ilma tiitlita. Korraldaja küsib, missugused tingimused peavad olema turniiril rahvusvahelise meistri normi täitmiseks. Kes võivad olla kohtunikuks?
IM normiks on vaja kas 2 GM või 1 GM + 2 IM või 3 IM.
Kohtunik peaks olema rahvusvaheline arbiter, aga piisab ka FIDE arbitrist. Kui ka seda pole, siis peaks turniir peetama vähemalt IA järelevalve all, kes ei tarvitse asuda samas paigas.
5. Kas tiitliga mängijalt võib tiitli ära võtta, kui ta on kuidagiviisi mõjutanud mitmete partiide tulemusi, et kergendada teistel normide täitmist?
Tiitli võib ära võtta kvalifikatsioonikomisjoni ettepanekul FIDE Peaassamblee otsusega.
Lembit
Kõigepealt siis reitingutest, jutt on muidugi FIDE omadest.
1. Milliste turniiride partiid lähevad reitinguarvestusse?
Päevas ei tohi mängida üle 3 vooru ja puhas mänguaeg ei tohi ületada 12 tundi (ei tea, kust hispaanlased on võtnud 14) (RM 3.1). Võistluse kestus ei tohi olla pikem kui 90 päeva (RM 4.1). Partiide kohta ei tohi olla mingisuguseid vaidlusi. Arvesse ei võeta partiisid, mida ei mängitud ühe mängija mitteilmumise tõttu või mingil muul põhjusel (RM 5.O). Kui reitinguta mängija saab turniiril alla 1 punkti, siis tema tulemust ei arvestata ega ka vastasmängijate tulemust tema vastu (RM 6.1).
2.Millised nõuded on reitinguarvestusse minevateks ringsüsteemiga turniiride koosseisu kohta?
Vähemalt 2/3 mängijatest peavad olema reitinguga (RM 6.3). Kaheringilisel turniiril olgu vähemalt 6 mängijat, neist vähemalt 4 reitinguga (RM 6.32). Rahvuslikel meistrivõistlustel on nõutav, et vähemalt 3 meest või 2 naist oleksid enne turniiri ametliku FIDE reitinguga (RM 6.33).
3. Milline peab olema mängutempo turniiri minekuks reitinguarvestusse?
Kui vähemalt üks mängija on FIDE reitinguga 2200 või rohkem, peab ajakontroll ühele mängijale olema vähemalt 2 tundi (kontroll arvestatakse esimese 60 käigu järgi). Kui vähemalt ühel on 1600 või rohkem, peab olema vähemalt 1,5 tundi. Kui kõigi reiting on alla 1600, siis olgu vähemalt 1 tund (RM 1.1).
4. Kes on passiivmängija?
See, kes mängib aastas vähem kui 4 partiid (RM 9.23a).
5. Kas FIDE liikmesföderatsioon võib reitinguturniiriks kehtestada detailsemaid reegleid?
Koodeksi eessõna järgi võib iga maleföderatsioon vabalt kehtestada detailsemaid reegleid, aga FIDE korraldatavatel matśidel, meistri- või kvalifikatsioonivõistlustel, samuti FIDE tiitli- või reitinguturniiridel need ei kehti.
6. Mis siis, kui mängijad ilmuvad rahvusvahelisele reitinguturniirile ebapuhtas või puudulikus riietuses?
Kõik osavõtjad peavad olema sobivalt riietatud (TM 14c). Korraldajad ja kohtunikud peaksid ilmselt mängijaid hoiatama, et sama ei korduks järgmistes voorudes.
7. Milline kohtunikudokumentatsioon on vaja reitinguarvestuseks esitada ja kas seda saab hankida Swiss Manageri abil?
Vaja on täita FIDE reitinguraport, mille leiame arvutist (Speciale/FIDE-Data-Export). Loodav tekstifail salvestatakse arvutisse ja saadetakse reitinguadministraatorile. Swiss Manageri abil tuleme sellega toime.
Ja tiitlimäärustest.
1. Milline piirang on tiitliturniiride korraldamisel?
Ei tohi mängida rohkem kui 2 vooru päevas (TM 1.12).
2. Millised vastased on vajalikud suurmeistrinormi täitmiseks?
Vähemalt 3 vastast peavad olema suurmeistrid. (TM 1.35b).
3. Turniiril 10 mängijat. 2 neist on ilma FIDE reitinguta. Turniiri algul küsitakse, kui palju vajab üks mängija naiste suurmeistri normi täitmiseks. Kuidas arvestada vastaste reitinguid?
Turniiri algul seda arvestada ei saa, ainult lõpul.
4. Turniiril 12 mängijat, 2 neist on kohalikud ilma tiitlita. Korraldaja küsib, missugused tingimused peavad olema turniiril rahvusvahelise meistri normi täitmiseks. Kes võivad olla kohtunikuks?
IM normiks on vaja kas 2 GM või 1 GM + 2 IM või 3 IM.
Kohtunik peaks olema rahvusvaheline arbiter, aga piisab ka FIDE arbitrist. Kui ka seda pole, siis peaks turniir peetama vähemalt IA järelevalve all, kes ei tarvitse asuda samas paigas.
5. Kas tiitliga mängijalt võib tiitli ära võtta, kui ta on kuidagiviisi mõjutanud mitmete partiide tulemusi, et kergendada teistel normide täitmist?
Tiitli võib ära võtta kvalifikatsioonikomisjoni ettepanekul FIDE Peaassamblee otsusega.
Lembit
pühapäev, 10. august 2008
Turniirimäärustest
Eelmises kommentaaris oli juba juttu sellest, et ainult malekoodeksi tundmisest Hispaania rahvusliku kohtuniku nimetuse saamiseks ei piisa. Siinkohal vaatleme mõningaid küsimusi turniirimääruste ja śveitsi süsteemi kohta, millele tänavustel eksamitel vastust oodati.
Kõigepealt siis turniirimäärused:
1. Kust ei tohi käigul olev mängija kohtuniku loata lahkuda, kas mängukohast, mängusaalist või mängualalt?
Vastuse leiame õieti juba koodeksist. Art. 12.5 keelab kohtuniku loata lahkumise mängukohast. See on siis üsna piiratud ala, kus mängulauad paiknevad. Teiste laudade vahel eriloata liikuda ja konkurentide mängu jälgida võib, kogu saalis mitte. Mänguala on hoopis laiem mõiste, kuhu kuuluvad ka puhkeruumid, söögi- ja suitsetamiskohad ning ka muud kohtuniku poolt määratud kohad.
2. Kas FIDE lubab ringsüsteemis turniiridel korraldada piiratud loosimist, nii et osavõtjad ei saa endale suvalisi loosinumbreid võtta?
See on lubatud turniirimääruste art. 9g ja 9h alusel, kusjuures kohe vaadeldavad Varma tabelid on siin üheks võimaluseks.
3. Mis on õige ja mis vale esitatud väidetes Varma tabelite kohta?
Õige on ilmselt see, et neid tabeleid kasutatakse vältimaks sama föderatsiooni (aga miks mitte ka sama klubi) mängijate kohtumisi 3 viimases voorus. Neid saab kasutada turniiridel, kus on 10-24 mängijat. Esimesena võtavad loosi mängijad föderatsioonist, kellel on kõige rohkem esindajaid. Kui kahel või enamal föderatsioonil on sama arv mängijaid, määratakse loosivõtmise järjekord FIDE riigikoodide tähestikulise järjekorraga. Sama föderatsiooni mängijatel on määravaks nende nimede tähestikuline järjekord.
4. Mis on ja mis ei ole võistkonna kapteni ülesandeks?
Kapten esitab ettenähtud ajaks nimekirja oma võistkonna mängijatest, kes antud voorus mängivad, ta võib anda oma mängijatele nõu, kas pakkuda viiki, viigipakkumine vastu võtta või partii alla anda ning ta peab matśi lõpul alla kirjutama matśiprotokollile, informeerides sellega kohtunikku matśi tulemusest. Seda aga, et kapten võiks endale mängukohast lahkudes asendaja määrata, turniirimäärused ei ütle.
Ja küsimusi śveitsi süsteemist.
1. Reitingutel põhinevas śveitsi süsteemis (Hollandi süsteem) märgitakse paarimisel väga tähtsat terminit sümboliga "X". Mis see on?
X on paarimiste arv kas homogeenses või heterogeenses punktigrupis, mis ei vasta kõigile värvieelistustele. Arvestatakse seda niimoodi:
V - mängijate arv, kelle värvieelistus on valge,
m - mängijate arv, kelle värvieelistus on must,
q - mängijate arv punktigrupis, jagatud 2-ga ja ümardatud ülespoole.
Kui m>v, siis x=m-q, muidu x=v-q.
2. Paaritakse numbrid 5 ja 9. Nende senised vastased ja värvid on järgmised:
5: 27, 19, 8, 2, 1, 3, 6, 9 MVMVMV MV
9: 31, 38, 4, 20, 8, 11, 7, 5 -VMVVMVM
Kuidas määrata värvid?
Mõlema mängija värvieelistus on must. 5 on mänginud värvidega 4V : 4M, 9 värvidega 4V : 3M. Seega on 5 värvieelistus nõrk, 9 oma tugev. Nii peaks paar olema 5 - 9.
3. Millised on reitingutel põhinevas śveitsi süsteemis paaride reastamise põhimõtted?
Nendeks on: 1) paari kõrgema mängija punktide arv,
2) paari mõlema mängija punktide koguarv,
3) paari kõrgem asend reitingute järgi.
4. Turniir peetakse FIDE śveitsi süsteemi järgi /ilmselt siis Limi süsteem/. Üks mängija palub seletada, mille poolest erineb see turniir śveitsi süsteemi põhiprintsiipidest. Millised on need 6 põhiprintsiipi, mis FIDE ette kirjutab?
Seoses Limi meetodi kinnitamisega FIDE kongressil 1987 sõnastati need järgmiselt:
1) Mängitavate voorude arv tuleb eelnevalt teatada.
2) Samad mängijad kohtuvad omavahel vaid ühel korral.
3) Paaridesse määratakse mängijad, kellel on samasugune või võimalikult lähedane punktide arv.
4) Kui võimalik, antakse mängijale valged ja mustad malendid samasugune arv kordi.
5) Kui võimalik, antakse mängijale teistsugune värv kui eelmises voorus.
6) Mängijate lõplik järjestus määratakse kogutud punktide arvu järgi: 1 punkt võidu, 1/2 punkti viigi ja O punkti kaotuse eest. Mängija, kelle vastasmängija ei tule ettenähtud partiid mängima, saab 1 punkti.
Muide ei lange need printsiibid täielikult kokku 1985.a. kongressil kinnitatud śveitsi süsteemis turniiride 6 printsiibiga. Ega ma teagi, kumbi hispaanlased mõtlevad.
Lembit
Kõigepealt siis turniirimäärused:
1. Kust ei tohi käigul olev mängija kohtuniku loata lahkuda, kas mängukohast, mängusaalist või mängualalt?
Vastuse leiame õieti juba koodeksist. Art. 12.5 keelab kohtuniku loata lahkumise mängukohast. See on siis üsna piiratud ala, kus mängulauad paiknevad. Teiste laudade vahel eriloata liikuda ja konkurentide mängu jälgida võib, kogu saalis mitte. Mänguala on hoopis laiem mõiste, kuhu kuuluvad ka puhkeruumid, söögi- ja suitsetamiskohad ning ka muud kohtuniku poolt määratud kohad.
2. Kas FIDE lubab ringsüsteemis turniiridel korraldada piiratud loosimist, nii et osavõtjad ei saa endale suvalisi loosinumbreid võtta?
See on lubatud turniirimääruste art. 9g ja 9h alusel, kusjuures kohe vaadeldavad Varma tabelid on siin üheks võimaluseks.
3. Mis on õige ja mis vale esitatud väidetes Varma tabelite kohta?
Õige on ilmselt see, et neid tabeleid kasutatakse vältimaks sama föderatsiooni (aga miks mitte ka sama klubi) mängijate kohtumisi 3 viimases voorus. Neid saab kasutada turniiridel, kus on 10-24 mängijat. Esimesena võtavad loosi mängijad föderatsioonist, kellel on kõige rohkem esindajaid. Kui kahel või enamal föderatsioonil on sama arv mängijaid, määratakse loosivõtmise järjekord FIDE riigikoodide tähestikulise järjekorraga. Sama föderatsiooni mängijatel on määravaks nende nimede tähestikuline järjekord.
4. Mis on ja mis ei ole võistkonna kapteni ülesandeks?
Kapten esitab ettenähtud ajaks nimekirja oma võistkonna mängijatest, kes antud voorus mängivad, ta võib anda oma mängijatele nõu, kas pakkuda viiki, viigipakkumine vastu võtta või partii alla anda ning ta peab matśi lõpul alla kirjutama matśiprotokollile, informeerides sellega kohtunikku matśi tulemusest. Seda aga, et kapten võiks endale mängukohast lahkudes asendaja määrata, turniirimäärused ei ütle.
Ja küsimusi śveitsi süsteemist.
1. Reitingutel põhinevas śveitsi süsteemis (Hollandi süsteem) märgitakse paarimisel väga tähtsat terminit sümboliga "X". Mis see on?
X on paarimiste arv kas homogeenses või heterogeenses punktigrupis, mis ei vasta kõigile värvieelistustele. Arvestatakse seda niimoodi:
V - mängijate arv, kelle värvieelistus on valge,
m - mängijate arv, kelle värvieelistus on must,
q - mängijate arv punktigrupis, jagatud 2-ga ja ümardatud ülespoole.
Kui m>v, siis x=m-q, muidu x=v-q.
2. Paaritakse numbrid 5 ja 9. Nende senised vastased ja värvid on järgmised:
5: 27, 19, 8, 2, 1, 3, 6, 9 MVMVMV MV
9: 31, 38, 4, 20, 8, 11, 7, 5 -VMVVMVM
Kuidas määrata värvid?
Mõlema mängija värvieelistus on must. 5 on mänginud värvidega 4V : 4M, 9 värvidega 4V : 3M. Seega on 5 värvieelistus nõrk, 9 oma tugev. Nii peaks paar olema 5 - 9.
3. Millised on reitingutel põhinevas śveitsi süsteemis paaride reastamise põhimõtted?
Nendeks on: 1) paari kõrgema mängija punktide arv,
2) paari mõlema mängija punktide koguarv,
3) paari kõrgem asend reitingute järgi.
4. Turniir peetakse FIDE śveitsi süsteemi järgi /ilmselt siis Limi süsteem/. Üks mängija palub seletada, mille poolest erineb see turniir śveitsi süsteemi põhiprintsiipidest. Millised on need 6 põhiprintsiipi, mis FIDE ette kirjutab?
Seoses Limi meetodi kinnitamisega FIDE kongressil 1987 sõnastati need järgmiselt:
1) Mängitavate voorude arv tuleb eelnevalt teatada.
2) Samad mängijad kohtuvad omavahel vaid ühel korral.
3) Paaridesse määratakse mängijad, kellel on samasugune või võimalikult lähedane punktide arv.
4) Kui võimalik, antakse mängijale valged ja mustad malendid samasugune arv kordi.
5) Kui võimalik, antakse mängijale teistsugune värv kui eelmises voorus.
6) Mängijate lõplik järjestus määratakse kogutud punktide arvu järgi: 1 punkt võidu, 1/2 punkti viigi ja O punkti kaotuse eest. Mängija, kelle vastasmängija ei tule ettenähtud partiid mängima, saab 1 punkti.
Muide ei lange need printsiibid täielikult kokku 1985.a. kongressil kinnitatud śveitsi süsteemis turniiride 6 printsiibiga. Ega ma teagi, kumbi hispaanlased mõtlevad.
Lembit
neljapäev, 7. august 2008
Hispaanlaste eksamist
Hispaanias peetakse kohtunikueksamid samaaegselt üle riigi selleks kindlaksmääratud paikades ühesuguse tekstiga. Aega selle tegemiseks on kolm tundi. Eksam koosneb kolmest osast. I osas on 30 küsimust, kusjuures igaühele pakutakse välja 4 võimalikku valikvastust. Iga õige vastus annab 1/3 punkti (nii et kokku võib siit saada 10 punkti), iga vale vastus võtab 1/9 punkti maha, vastamata jäänud küsimus punktiseisu ei muuda. Viimane kord puudutasid 13 küsimust koodeksit, ülejäänutele vastamiseks pidi teadma turniirimäärusi, reitingu- ja tiitlimäärusi ning śveitsi süsteemis paarimist. Nende osa on küllalt suur (Prantsusmaal on nende kohta eri eksam).
II osas on 5 küsimust, mis puudutavad samuti kõiki mainitud valdkondi ning eeldavad lühikeste vastuste andmist. III osas on praktiline ülesanne śveitsi süsteemi paarimise kohta (proovisime seda Kilingi-Nõmme seminaril, tulemus oli enam-vähem positiivne) ning mõnevõrra kummaline, aga sugugi mitte tähtsusetu küsimus, milleks on turniiril kohtunik. Nii II kui ka III osa eest võib saada niisama palju punkte kui I osa eest.
Siinkohal tooksin ära malekoodeksi kohta esitatud küsimused. Nad võivad tunduda küllalt lihtsatena, liiati on ka vastusevariandid olemas. Aga arvestagem, et meie eksamist erinevalt ei või hispaanlased eksami ajal kasutada ei koodeksit ega mingeid muid abimaterjale ning kui kellelgi midagi keelatut avastatakse, on selleks aastaks eksami tegemine läbi. Asjade korrapärase käigu üle valvab kõigis eksamipaikades föderatsiooni ametlik esindaja.
Aga nüüd siis tänavused küsimused.
1. Vaidluse ajal oli mängija käest lahti lasknud muundumisväljale jõudnud etturi, ilma et oleks seda teise malendiga asendanud. Millal loetakse etturi muundumine lõpetatuks, kas siis kui ettur on laualt võetud ja teise malendiga asendatud või kui mängija käsi on etturi küljest ära võetud või kui kell on vajutatud? -
Art. 4.6d ütleb, et siis kui ettur on malelaualt eemaldatud ja mängija käsi vabastanud uue malendi pärast selle muundumisväljale asetamist. Kui mängija on käest vabastanud muundumisväljale jõudnud etturi, pole käik veel tehtud, kuid mängijal pole enam õigust asetada ettur teisele väljale.
2. Missuguseid käike võib mängija malelaual teha ilma neid partiiprotokolli märkimata? -
Mängija võib vastasmängija käigule vastata enne selle üleskirjutamist, kuid peab oma eelmise käigu üles kirjutama enne, kui teeb järgmise (art. 8.1).
3. Ühes partiis tekkinud vaidluse ajal kustus digitaalkella näit ja kadus kogu info. Partiid transleeriti. Millist infot võib pidada usaldatavaks? -
Kohtunik asendab kella ja tegutseb oma parema äranägemise järgi, määrates kindlaks, mis aegu peab uus kell näitama (art. 6.11). Kellanäitude taastamiseks võib kasutada transleerimisel saadud andmeid. Seda ei keela art. 6.15 (mängija ei saa esitada mingit taotlust, mis toetuks ainult sel moel esitatud infole) ja selleks pole vaja mängijate nõusolekut.
4. Mängija paneb ühe malendi oma partiiprotokolli ette, takistades niimoodi vastasel oma protokolli nägemist. On see ebakorrektne käitumine, mis peaks kaasa tooma karistuse? -
Art. 8.2 nõuab, et partiiprotokoll peaks olema kohtunikule (mitte aga vastasmängijale) kogu partii jooksul nähtav. Nii et kui mängija protokollis käike kinni ei kata, pole etteheideteks alust.
5. Millised nendest väidetest on õiged:
a) määrustevastase käigu eest karistatakse alati 2 minuti lisamisega vastasmängijale;
b) kui seis on selline, kus kumbki matti anda ei saa, lõpeb partii viigiga;
c) kui mängija puudutab algul vankrit ja siis kuningat, ei saa sellele poole vangerdada;
d) partiiprotokoll on võistluste korraldajate omand ?
Ilmselt taheti selle küsimusega kontrollida kohtunikukandidaatide tähelepanelikkust. Esimesel hetkel tundus mulle endalegi, et kõik väited on tõesed. Lähemal vaatlusel aga ilmneb, et päris õige on vaid viimane (art. 8.3). Eelnenute puhul tuleks aga arvestada, et: a) kolmas määrustevastane käik toob kaotuse (art. 7.4b), b) tingimuseks on, et selle seisu tekitanud käik oleks olnud määrustepärane (art. 5.2) ja c) ei saa ainult sellel käigul, aga edaspidi võib jälle (art. 4.4b).
6. Mängija taotleb viiki seisu kolmekordse kordumise tõttu. Kohtunik kontrollib ja leiab, et taotlus pole õige. Taotlejal on kellale jäänud 5 ja vastasmängijal 2 minutit. Mida teeb kohtunik? -
Kui vastane nõustub viigiga, on partii kohe läbi ega ole vaja kontrollida. Kui kontrollimisel selgub, et taotlus pole õige, reguleerib kohtunik kelli, lisades 3 minutit vastasmängija allesjäänud ajale, taotlejal allesjäänud aega aga poole võrra vähendades. Seega on siis ajad 2,5 ja 5 minutit (art. 9.5)
7. Kas mängija võib pakkuda viiki selgelt halvemas seisus? -
Art. 9 seda ei keela, pealegi on selgelt halvem seis mõneti ebamäärane mõiste. Ettepanek on korrektne, kui on art. 9.1 nõuetest kinni peetud ja pakkumine ka partiiprotokolli märgitud. Küll aga võib sellisel toimimisel saada kahjustatud male maine ja nii toimija peab arvestama, et ta võib saada hoiatuse.
8. Mängija on käigul. Viigi saamiseks kutsub ta kohtuniku ja näitab, et viimase 50 käiguga pole kumbki mängija käinud etturiga ega ühtki malendit löönud. Mis nüüd? -
Kohtunik kontrollib partiiprotokolle ja kui taotlus on õige, loeb partii viigiks. Sel juhul pole vaja enam järgmist käiku protokolli kirjutada (art. 9.3b).
9. Tavapartii. Viimane käik, mis laualt etturi hävitas, oli 63. ... Vxb2. Pärast paljusid käike lõppmängus V - V + R jõuti seisuni Valged: Kh1, Vg1 (2). Mustad: Kf2, Vb1, Re1 (3).
Valgete juht teatab kavatsusest käia 113. Vg8 ja taotleb viiki 50 käigu reegli alusel. Kui oleksid kohtunik, milline oleks otsus? /See oli üks eksami II osa küsimusi/
Minu arust valge veidi kiirustab. Art. 9.3 nõuab viigiks, et kumbki mängija oleks teinud 50 viimast käiku ilma ühegi etturikäigu ja ühegi löömiseta. Kuivõrd esimene käik pärast löömist oli valgete 64. käik, siis saab nõutav käikude arv täis alles siis, kui ka must on teinud oma 113. käigu.
10. Kas mingil rahvusvahelisel turniiril võib mängija saada võidu eest 2 punkti, viigi eest aga mustadega 1,5 ja valgetega 1 punkti? -
Vastavalt art. 11 on see võimalik. Artikkel toob küll ära traditsioonilise punktijaotuse, aga selle algul seisab: kui eelnevalt pole teisiti teatatud ...
11. Ühel mängijal on jäänud alla 2 minuti ja ta leiab, et sellest partii lõpetamiseks ei piisa. Ta seiskab kellad ja palub kohtunikul fikseerida viik. Mis saab, kui kohtunik oma otsuse edasi lükkab? -
Vastavalt art. 10.2 jätkub partii kohtuniku kontrolli all. See, kas vastasmängijale täiendavalt 2 minutit juurde anda, sõltub kohtunikust ja sellest, kuivõrd põhjendatuks ta taotlust peab.
12. Partiis on ajakontrolliks 20 minutit kummalegi. 3. käigul informeerib valgete juht kohtunikku, et vastasmängija kuningas ja lipp seisavad valesti. Mis nüüd? -
Art. B4 järgi võib kiirmales sellise taotluse esitada 3 esimese käigu jooksul. Art. 7.1a järgi tuleb partii tühistada ja mängida uus.
13. Milline neist väidetest on kiirpartiis õige:
a) ajaga võidu taotlemiseks tuleb seisata kellad;
b) kohtunik võib sekkuda, kui näeb, et mängija puudutab üht malendit ja käib teisega;
c) määrustevastane käik on sooritatud, kui kell on vajutatud;
d) määrustevastane käik on sooritatud, kui malend on käest lahti lastud.
Täiesti ma siin hispaanlastest aru ei saanud. Minu arust on õiged väited a (art. B8 järgi) ja c (art. B6 järgi). Kohtunik partiissse sekkuda ei tohi (art. B5) ja c õigsus välistab sama d kohta.
14. Välkturniiril näeb kohtunik, kuidas mustade juht puudutab üht malendit, aga samal ajal ka seda, et valge kuningas on tules. Kuidas ta toimib, kui must taotleb võitu? -
Ilmselt annab ta võidupunkti mustale. Valge on teinud määrustevastase käigu ja mustal on õigus taotluse esitamiseks kuni oma käigu tegemiseni.
Lembit
II osas on 5 küsimust, mis puudutavad samuti kõiki mainitud valdkondi ning eeldavad lühikeste vastuste andmist. III osas on praktiline ülesanne śveitsi süsteemi paarimise kohta (proovisime seda Kilingi-Nõmme seminaril, tulemus oli enam-vähem positiivne) ning mõnevõrra kummaline, aga sugugi mitte tähtsusetu küsimus, milleks on turniiril kohtunik. Nii II kui ka III osa eest võib saada niisama palju punkte kui I osa eest.
Siinkohal tooksin ära malekoodeksi kohta esitatud küsimused. Nad võivad tunduda küllalt lihtsatena, liiati on ka vastusevariandid olemas. Aga arvestagem, et meie eksamist erinevalt ei või hispaanlased eksami ajal kasutada ei koodeksit ega mingeid muid abimaterjale ning kui kellelgi midagi keelatut avastatakse, on selleks aastaks eksami tegemine läbi. Asjade korrapärase käigu üle valvab kõigis eksamipaikades föderatsiooni ametlik esindaja.
Aga nüüd siis tänavused küsimused.
1. Vaidluse ajal oli mängija käest lahti lasknud muundumisväljale jõudnud etturi, ilma et oleks seda teise malendiga asendanud. Millal loetakse etturi muundumine lõpetatuks, kas siis kui ettur on laualt võetud ja teise malendiga asendatud või kui mängija käsi on etturi küljest ära võetud või kui kell on vajutatud? -
Art. 4.6d ütleb, et siis kui ettur on malelaualt eemaldatud ja mängija käsi vabastanud uue malendi pärast selle muundumisväljale asetamist. Kui mängija on käest vabastanud muundumisväljale jõudnud etturi, pole käik veel tehtud, kuid mängijal pole enam õigust asetada ettur teisele väljale.
2. Missuguseid käike võib mängija malelaual teha ilma neid partiiprotokolli märkimata? -
Mängija võib vastasmängija käigule vastata enne selle üleskirjutamist, kuid peab oma eelmise käigu üles kirjutama enne, kui teeb järgmise (art. 8.1).
3. Ühes partiis tekkinud vaidluse ajal kustus digitaalkella näit ja kadus kogu info. Partiid transleeriti. Millist infot võib pidada usaldatavaks? -
Kohtunik asendab kella ja tegutseb oma parema äranägemise järgi, määrates kindlaks, mis aegu peab uus kell näitama (art. 6.11). Kellanäitude taastamiseks võib kasutada transleerimisel saadud andmeid. Seda ei keela art. 6.15 (mängija ei saa esitada mingit taotlust, mis toetuks ainult sel moel esitatud infole) ja selleks pole vaja mängijate nõusolekut.
4. Mängija paneb ühe malendi oma partiiprotokolli ette, takistades niimoodi vastasel oma protokolli nägemist. On see ebakorrektne käitumine, mis peaks kaasa tooma karistuse? -
Art. 8.2 nõuab, et partiiprotokoll peaks olema kohtunikule (mitte aga vastasmängijale) kogu partii jooksul nähtav. Nii et kui mängija protokollis käike kinni ei kata, pole etteheideteks alust.
5. Millised nendest väidetest on õiged:
a) määrustevastase käigu eest karistatakse alati 2 minuti lisamisega vastasmängijale;
b) kui seis on selline, kus kumbki matti anda ei saa, lõpeb partii viigiga;
c) kui mängija puudutab algul vankrit ja siis kuningat, ei saa sellele poole vangerdada;
d) partiiprotokoll on võistluste korraldajate omand ?
Ilmselt taheti selle küsimusega kontrollida kohtunikukandidaatide tähelepanelikkust. Esimesel hetkel tundus mulle endalegi, et kõik väited on tõesed. Lähemal vaatlusel aga ilmneb, et päris õige on vaid viimane (art. 8.3). Eelnenute puhul tuleks aga arvestada, et: a) kolmas määrustevastane käik toob kaotuse (art. 7.4b), b) tingimuseks on, et selle seisu tekitanud käik oleks olnud määrustepärane (art. 5.2) ja c) ei saa ainult sellel käigul, aga edaspidi võib jälle (art. 4.4b).
6. Mängija taotleb viiki seisu kolmekordse kordumise tõttu. Kohtunik kontrollib ja leiab, et taotlus pole õige. Taotlejal on kellale jäänud 5 ja vastasmängijal 2 minutit. Mida teeb kohtunik? -
Kui vastane nõustub viigiga, on partii kohe läbi ega ole vaja kontrollida. Kui kontrollimisel selgub, et taotlus pole õige, reguleerib kohtunik kelli, lisades 3 minutit vastasmängija allesjäänud ajale, taotlejal allesjäänud aega aga poole võrra vähendades. Seega on siis ajad 2,5 ja 5 minutit (art. 9.5)
7. Kas mängija võib pakkuda viiki selgelt halvemas seisus? -
Art. 9 seda ei keela, pealegi on selgelt halvem seis mõneti ebamäärane mõiste. Ettepanek on korrektne, kui on art. 9.1 nõuetest kinni peetud ja pakkumine ka partiiprotokolli märgitud. Küll aga võib sellisel toimimisel saada kahjustatud male maine ja nii toimija peab arvestama, et ta võib saada hoiatuse.
8. Mängija on käigul. Viigi saamiseks kutsub ta kohtuniku ja näitab, et viimase 50 käiguga pole kumbki mängija käinud etturiga ega ühtki malendit löönud. Mis nüüd? -
Kohtunik kontrollib partiiprotokolle ja kui taotlus on õige, loeb partii viigiks. Sel juhul pole vaja enam järgmist käiku protokolli kirjutada (art. 9.3b).
9. Tavapartii. Viimane käik, mis laualt etturi hävitas, oli 63. ... Vxb2. Pärast paljusid käike lõppmängus V - V + R jõuti seisuni Valged: Kh1, Vg1 (2). Mustad: Kf2, Vb1, Re1 (3).
Valgete juht teatab kavatsusest käia 113. Vg8 ja taotleb viiki 50 käigu reegli alusel. Kui oleksid kohtunik, milline oleks otsus? /See oli üks eksami II osa küsimusi/
Minu arust valge veidi kiirustab. Art. 9.3 nõuab viigiks, et kumbki mängija oleks teinud 50 viimast käiku ilma ühegi etturikäigu ja ühegi löömiseta. Kuivõrd esimene käik pärast löömist oli valgete 64. käik, siis saab nõutav käikude arv täis alles siis, kui ka must on teinud oma 113. käigu.
10. Kas mingil rahvusvahelisel turniiril võib mängija saada võidu eest 2 punkti, viigi eest aga mustadega 1,5 ja valgetega 1 punkti? -
Vastavalt art. 11 on see võimalik. Artikkel toob küll ära traditsioonilise punktijaotuse, aga selle algul seisab: kui eelnevalt pole teisiti teatatud ...
11. Ühel mängijal on jäänud alla 2 minuti ja ta leiab, et sellest partii lõpetamiseks ei piisa. Ta seiskab kellad ja palub kohtunikul fikseerida viik. Mis saab, kui kohtunik oma otsuse edasi lükkab? -
Vastavalt art. 10.2 jätkub partii kohtuniku kontrolli all. See, kas vastasmängijale täiendavalt 2 minutit juurde anda, sõltub kohtunikust ja sellest, kuivõrd põhjendatuks ta taotlust peab.
12. Partiis on ajakontrolliks 20 minutit kummalegi. 3. käigul informeerib valgete juht kohtunikku, et vastasmängija kuningas ja lipp seisavad valesti. Mis nüüd? -
Art. B4 järgi võib kiirmales sellise taotluse esitada 3 esimese käigu jooksul. Art. 7.1a järgi tuleb partii tühistada ja mängida uus.
13. Milline neist väidetest on kiirpartiis õige:
a) ajaga võidu taotlemiseks tuleb seisata kellad;
b) kohtunik võib sekkuda, kui näeb, et mängija puudutab üht malendit ja käib teisega;
c) määrustevastane käik on sooritatud, kui kell on vajutatud;
d) määrustevastane käik on sooritatud, kui malend on käest lahti lastud.
Täiesti ma siin hispaanlastest aru ei saanud. Minu arust on õiged väited a (art. B8 järgi) ja c (art. B6 järgi). Kohtunik partiissse sekkuda ei tohi (art. B5) ja c õigsus välistab sama d kohta.
14. Välkturniiril näeb kohtunik, kuidas mustade juht puudutab üht malendit, aga samal ajal ka seda, et valge kuningas on tules. Kuidas ta toimib, kui must taotleb võitu? -
Ilmselt annab ta võidupunkti mustale. Valge on teinud määrustevastase käigu ja mustal on õigus taotluse esitamiseks kuni oma käigu tegemiseni.
Lembit
teisipäev, 5. august 2008
Kas sekkuda?
Ühel Saksa veebilehel käis eelmisel nädalal elav arutlus (30 sõnavõttu) selle üle, millal ja kui suurel määral peaks ikkagi kohtunik partii käiku sekkuma. Näib ju, et koodeks paneb asjad selgelt paika. Aga mis siis, kui mängijad, eriti need kõige nooremad reeglitega veel kuigivõrd kursis pole? Kas peaks siin mingeid erandeid tegema? Ütlen kohe, et ühtsete seisukohtadeni sakslased ei jõudnud ja ega vist saanudki jõuda.
Aga alguseks oli selline juhtum: Kiirturniir kuni 10-aastastele. Kaks mängijat kordavad juba 8 (!) korda käike. Kohtunik jõuab järeldusele, et seisu kolmekordse kordumise reeglist pole neil mingit aimu. Läheb vahele ja fikseerib viigi. Võis ta niimoodi sekkuda ja kas see vastas reeglitele või võib emb-kumb pooltest nüüd protesti esitada?
Normaalne see partii kindlasti polnud. Samuti nagu ka teised juhud, mida arutelu käigus mainiti. Näiteks: Ühel poolel on kuningas, ratsu ja 10 minutit aega, teisel kuningas oda ja 4 minutit. Ja kaks 9-aastast mängivad seda seisu 14 minutit. Või veel hullem: ühel on 15, teisel 20 minutit. Teisel on palju nuppe vähem, aga ta on leidnud igavese tule ja püüab nüüd ajaga võita. Või mida teha, kui mängija kuningas on tules. Ainuke võimalus on tuld andev ettur möödaminnes ära lüüa, aga mängija ei tea sellise käigu olemasolust. Oli mul endalgi kevadel Lasnamäel olukord, kus üks tüdruk ütles teisele "matt!" ja kui laua juurde asja otsustama kutsutud kohtunik ütles, et matti ei ole (mida võis juba ka etteütlemisena tõlgendada), ei aidanud seegi vastasmängijal ühtegi kolmest kaitsevõimalusest leida.
Saan väga hästi aru oma Saksa kolleegidest, kes leiavad, et kuivõrd on tegemist väikestega, kellel pealegi vaevalt et suured auhinnad mängus on ja tõenäoliselt mängiti algul toodud partii ühel tagumistest laudadest, siis oleks võinud partii pooleli jätta ja reegleid seletama hakata. Tekkinud olukorrale kohane reageerimine on lastevõistlustel ehk tõepoolest tähtsam kui reeglitest täht-täheline kinnipidamine. Mäng peab selles eas ka lastele lõbu pakkuma.
Aga ikkagi. Treening on treening ja võistlus on võistlus ning võistlusel ei tohi keegi reeglitevastaselt sekkuda, ka kohtunik mitte. Malet mängivad kaks osapoolt, kes pärast partii tulemuse teatavad. Kohtunik ei tohi seda tulemust mõjutada.
Koodeksi art. 9.2 ütleb selgelt, et partii lõpeb viigiga käigul oleva mängija konkreetsel taotlusel, kui sama seis vähemalt kolmandat korda on tekkimas või just tekkinud. Kuivõrd kiirmales partiiprotokolle ei peeta, siis pole neid vaja ka korduse fikseerimiseks. Aga taotluseta pole viiki fikseerida võimalik.
On väga oluline, et turniiridel mängivad noored saaksid reeglid selgeks võimalikult vara. Turniiril mängimine eeldab ju reeglite vähemalt minimaalset tundmist. Seda peaks aga tegema enne turniiri. Ja muidugi peaks kohtunik ka pärast partiid asja nii mängijatele kui ka vajadusel treeneritele või lapsevanematele selgeks tegema. Ise olen seda võimaluse korral püüdnud teha. Turniiril ei saa me oma tähelepanu keskendada üksikule partiile, jättes teised samal ajal unarusse. Suhtumine kõigisse partiidesse olgu ühesugune. Reeglite seletamine keset vooru võib häirida teisi mängijaid. Ja tundub, et lapsed saavad asja paremini selgeks siis, kui neil on mingi reegli rakendamisest juba negatiivne kogemus.
Muidugi on hea, kui kohtunik juhib turniiri algul laste (aga miks mitte vajadusel ka vanemate mängijate) tähelepanu reeglitele, mida võib turniiri ajal vaja minna ja mida kõik võivad mitte teada. Küllap võiks nende seas olla ka seisu kolmekordse kordumise reegel.
Kindlasti ei maksa laste(noorte) võistlustel tähenärijaks muutuda. Vähemalt algatus mingi reegli rakendamiseks peaks neilt endilt tulema. Nii et kui keegi partii ajal kohtunikult küsib, kas ta võib selles seisus viiki taotleda, siis võib kohtunik ikkagi seletada, millal seda teha võib. Ja kui keegi viiki taotleb vastase käigul olles, siis tuleb öelda, millal ikkagi taotlema peab. Ja kindlasti ei pea ka taotluse formuleering väga täpne olema.
Aga alguseks toodud näite puhul oleks kõige paremate kavatsustega tegutsenud kohtunikul raske end kaitsta võimalike protestide vastu, kuigi tema eesmärgiks oli vaid partii normaalse tulemuseni jõudmine. Ehk leiab iga kohtunik ise konkreetses olukorras toimimisviisi, et ta reeglitega otse vastuollu ei satuks, kuid ka malemäng ikka malemänguks jääks.
Ühe mulluse kommentaari lõpetasin nii: Kohtunikult eeldame noortevõistlustel mitte ainult reeglite järgimist ja nendest kinnipidamise nõudmist, vaid ka sõbralikkust ja tähelepanelikkust mängijate suhtes, et nende malehuvi ja võistlusind nende võistlustega ei lõpeks. Kordan seda nüüdki.
Lembit
Aga alguseks oli selline juhtum: Kiirturniir kuni 10-aastastele. Kaks mängijat kordavad juba 8 (!) korda käike. Kohtunik jõuab järeldusele, et seisu kolmekordse kordumise reeglist pole neil mingit aimu. Läheb vahele ja fikseerib viigi. Võis ta niimoodi sekkuda ja kas see vastas reeglitele või võib emb-kumb pooltest nüüd protesti esitada?
Normaalne see partii kindlasti polnud. Samuti nagu ka teised juhud, mida arutelu käigus mainiti. Näiteks: Ühel poolel on kuningas, ratsu ja 10 minutit aega, teisel kuningas oda ja 4 minutit. Ja kaks 9-aastast mängivad seda seisu 14 minutit. Või veel hullem: ühel on 15, teisel 20 minutit. Teisel on palju nuppe vähem, aga ta on leidnud igavese tule ja püüab nüüd ajaga võita. Või mida teha, kui mängija kuningas on tules. Ainuke võimalus on tuld andev ettur möödaminnes ära lüüa, aga mängija ei tea sellise käigu olemasolust. Oli mul endalgi kevadel Lasnamäel olukord, kus üks tüdruk ütles teisele "matt!" ja kui laua juurde asja otsustama kutsutud kohtunik ütles, et matti ei ole (mida võis juba ka etteütlemisena tõlgendada), ei aidanud seegi vastasmängijal ühtegi kolmest kaitsevõimalusest leida.
Saan väga hästi aru oma Saksa kolleegidest, kes leiavad, et kuivõrd on tegemist väikestega, kellel pealegi vaevalt et suured auhinnad mängus on ja tõenäoliselt mängiti algul toodud partii ühel tagumistest laudadest, siis oleks võinud partii pooleli jätta ja reegleid seletama hakata. Tekkinud olukorrale kohane reageerimine on lastevõistlustel ehk tõepoolest tähtsam kui reeglitest täht-täheline kinnipidamine. Mäng peab selles eas ka lastele lõbu pakkuma.
Aga ikkagi. Treening on treening ja võistlus on võistlus ning võistlusel ei tohi keegi reeglitevastaselt sekkuda, ka kohtunik mitte. Malet mängivad kaks osapoolt, kes pärast partii tulemuse teatavad. Kohtunik ei tohi seda tulemust mõjutada.
Koodeksi art. 9.2 ütleb selgelt, et partii lõpeb viigiga käigul oleva mängija konkreetsel taotlusel, kui sama seis vähemalt kolmandat korda on tekkimas või just tekkinud. Kuivõrd kiirmales partiiprotokolle ei peeta, siis pole neid vaja ka korduse fikseerimiseks. Aga taotluseta pole viiki fikseerida võimalik.
On väga oluline, et turniiridel mängivad noored saaksid reeglid selgeks võimalikult vara. Turniiril mängimine eeldab ju reeglite vähemalt minimaalset tundmist. Seda peaks aga tegema enne turniiri. Ja muidugi peaks kohtunik ka pärast partiid asja nii mängijatele kui ka vajadusel treeneritele või lapsevanematele selgeks tegema. Ise olen seda võimaluse korral püüdnud teha. Turniiril ei saa me oma tähelepanu keskendada üksikule partiile, jättes teised samal ajal unarusse. Suhtumine kõigisse partiidesse olgu ühesugune. Reeglite seletamine keset vooru võib häirida teisi mängijaid. Ja tundub, et lapsed saavad asja paremini selgeks siis, kui neil on mingi reegli rakendamisest juba negatiivne kogemus.
Muidugi on hea, kui kohtunik juhib turniiri algul laste (aga miks mitte vajadusel ka vanemate mängijate) tähelepanu reeglitele, mida võib turniiri ajal vaja minna ja mida kõik võivad mitte teada. Küllap võiks nende seas olla ka seisu kolmekordse kordumise reegel.
Kindlasti ei maksa laste(noorte) võistlustel tähenärijaks muutuda. Vähemalt algatus mingi reegli rakendamiseks peaks neilt endilt tulema. Nii et kui keegi partii ajal kohtunikult küsib, kas ta võib selles seisus viiki taotleda, siis võib kohtunik ikkagi seletada, millal seda teha võib. Ja kui keegi viiki taotleb vastase käigul olles, siis tuleb öelda, millal ikkagi taotlema peab. Ja kindlasti ei pea ka taotluse formuleering väga täpne olema.
Aga alguseks toodud näite puhul oleks kõige paremate kavatsustega tegutsenud kohtunikul raske end kaitsta võimalike protestide vastu, kuigi tema eesmärgiks oli vaid partii normaalse tulemuseni jõudmine. Ehk leiab iga kohtunik ise konkreetses olukorras toimimisviisi, et ta reeglitega otse vastuollu ei satuks, kuid ka malemäng ikka malemänguks jääks.
Ühe mulluse kommentaari lõpetasin nii: Kohtunikult eeldame noortevõistlustel mitte ainult reeglite järgimist ja nendest kinnipidamise nõudmist, vaid ka sõbralikkust ja tähelepanelikkust mängijate suhtes, et nende malehuvi ja võistlusind nende võistlustega ei lõpeks. Kordan seda nüüdki.
Lembit
pühapäev, 3. august 2008
Kui alustada teistpidi?
Kolm päeva olid 15 kohtunikku Kilingi-Nõmmel. Ehk sai igaüks sealt midagi kasulikku. Kuivõrd iga teema kohta leiab üht-teist EML kodulehelt ja juhatuse esimees on lubanud ka oma tähtsad suunised seal avalikustada, siis puudub vajadus siinkohal esinemisi refereerima hakata. Meie ajaveebi kohta päris halvasti ei öeldud ja püüame jätkata samas vaimus vähemalt nii kaua, kui aasta täis saab. Olen malereeglitega tegelnud kolleegidest veidi kauem, mis aga põrmugi ei tähenda, et mu seisukohad õigemad oleksid või oleks kohe teada, kuidas kohtunik mingis olukorras toimima peaks.
Mõistsin seda kohe, kui pärast kojujõudmist hakkasin internetti kogunenud materjale läbi vaatama. Sakslased paistsid olevat jälle hädas kiirpartiidega. Aga mis teha, kui juhtub selline täiesti võimalik olukord?
Ühes partiidest on ühel pooltest parajasti võimalus oma etturi muundamiseks. Võtab siis lipu ja paneb selle siis muundumisväljale (etturit puudutamata). Siis märkab ta, et sel juhul võib ta kahekäigulise mati saada. Mis siis muud, kui lipp laua kõrvale tagasi. Vastasmängija imestava küsimuse peale ütleb ta, et etturit pole ta ju pihku võtnud ja võib seepärast käia ükskõik millega. Mis siis nüüd?
Mehe kavatsus oli ju päris selge. Kuidas laual seni mitte olnud lipp sinna ikka tagasi saab, kui mitte etturi lipustamise kaudu? Lipu pealepanek on osa käigust, häda vaid selles, et need käiguosad on tehtud vastupidises järjekorras. Üks pool kaheosalisest käigust peaks kaasa tooma ka käigu teise poole (seminaril rääkisime sellest, et Ke1-g1 peaks tingimata kaasa tooma ka vankri kuningast ületõstmise). Sakslased tõid näite, et siin võiks analoogia olla malendi löömisega: kui me enne võtame pihku löödava malendi ja alles siis enda oma, siis peame ju ikkagi löömise tegema. Muidu võiks ju hakata meelevaldselt laua kõrvalt malendeid võtma ja neid lauale panema.
Art. 4.3 räägib sellest, mis juhtub siis, kui käigul olev mängija meelega puudutab malelaual olevaid malendeid. Lippu puudutati ju malelaual ka. Mingi analoogia võiks leida artiklist 4.6c: Kui mängija on käest vabastanud muundumisväljale jõudnud etturi, pole käik veel tehtud, kuid mängijal pole enam õigust asetada ettur teisele väljale. Kas ei peaks siis olema ka teistpidi: Kui mängija on käest vabastanud muundumisväljale asetatava malendi, pole käik veel tehtud, kuid mängijal pole enam õigust jätta ettur muundamata?
Terve mõistuse seisukohalt peaks see nagu tõesti nii olema. Liiati ega mees isegi eitanud, et püüdis vaid kujunenud olukorda ära kasutada. Päris selge, et muundamisel ei järgitud täpselt muundamisreegleid, aga neid reegleid ei tohi ju rakendada nii, et üks mängija saaks eelise ja teine kahju. Ilmselt oleksin isegi selle poolt, et muundatud malendi ilmumine 8. reale peaks kaasa tooma muundamise.
Aga ometi kõneleb art. 4c etturi muundumise puhul kohustusliku tingimusena etturi muundumisväljale asetamisest ja tema malelaualt eemaldamisest. Antud juhul seda aga polnud.
Ja analoogia võiks tuua jällegi kasvõi vangerdamisest: kui me teostame selle vastupidises järjekorras, nii et tõstame kõigepealt vankri ja alles seejärel kuninga, siis meil mitte ainult pole vaja vangerdada, vaid me isegi ei tohi seda teha.
Puudutatud-käidud reeglit siin rakendada ei saa, sest etturit ei puudutatud ning lipu laualepanekut võib vaid siis lugeda mingi käigu osaks, kui esimene pool sellest käigust on tehtud. Lipp võiks ilmuda lauale alles siis, kui ettur oleks muundumisväljal ära käinud ja siis laualt eemaldatud. Praegu pole aga formaalselt vahet võrreldes sellega, kui me haaraksime naaberväljalt ratsu ja paneksime selle kuhugi suvalisele väljale e3.
Pealegi võib määrustevastase käigu eest karistada ainult siis, kui see on sooritatud, s.t. kell vajutatud. Seda antud juhul polnud. Ja kui loeme koodeksist puudutamise kohta käivaid reegleid, siis arvestagem, et art. 4.3 ja 4.4 puhul on veel olemas teatud valikuvõimalus, art. 4.6 puhul aga valikut pole, sest tegemist on käigu lõpetamisega.
Ühes 37 aastat tagasi ilmunud artiklis kirjutasin: "Vaevalt saab ükski seadus kõiki juhtumeid täpselt ette näha... Aga objektiivsed peame olema ja lugema kirjasõnast välja seda, mis seal tõesti seisab, mitte seda, mida seal seismas tahaksime näha."
Nii siingi. Loomulikult ei pea sulitembu tegija karistamata jääma. Artiklist 13.4 leiame talle sobiva karistuse, olgu see siis hoiatus või ajaline karistus. Kui asi kordub, võib tulla ka kaotus. Loomulik, et kohtunik võib siin sekkuda ka vastasmängija taotluseta ja et ta edaspidi selle mehe hoolika valve alla võtab.
Aga esialgu ei leia me vist siiski koodeksist artiklit, mis teda lipustama sunniks. Seminaril nägime, et lünki ja vastuolusid on koodeksis praegu mitmeid. Loodetavasti jääb neid uues redaktsioonis ehk veidi vähemaks.
Sakslastel oli selles küsimuses õhtuks vist 7 sõnavõtjat, osa neist korduvalt. Kui õigesti lugesin, siis oli vahekord 5:2 koodeksi formaalse järgimise ehk lipustamise mittenõudjate kasuks.
Lembit
Mõistsin seda kohe, kui pärast kojujõudmist hakkasin internetti kogunenud materjale läbi vaatama. Sakslased paistsid olevat jälle hädas kiirpartiidega. Aga mis teha, kui juhtub selline täiesti võimalik olukord?
Ühes partiidest on ühel pooltest parajasti võimalus oma etturi muundamiseks. Võtab siis lipu ja paneb selle siis muundumisväljale (etturit puudutamata). Siis märkab ta, et sel juhul võib ta kahekäigulise mati saada. Mis siis muud, kui lipp laua kõrvale tagasi. Vastasmängija imestava küsimuse peale ütleb ta, et etturit pole ta ju pihku võtnud ja võib seepärast käia ükskõik millega. Mis siis nüüd?
Mehe kavatsus oli ju päris selge. Kuidas laual seni mitte olnud lipp sinna ikka tagasi saab, kui mitte etturi lipustamise kaudu? Lipu pealepanek on osa käigust, häda vaid selles, et need käiguosad on tehtud vastupidises järjekorras. Üks pool kaheosalisest käigust peaks kaasa tooma ka käigu teise poole (seminaril rääkisime sellest, et Ke1-g1 peaks tingimata kaasa tooma ka vankri kuningast ületõstmise). Sakslased tõid näite, et siin võiks analoogia olla malendi löömisega: kui me enne võtame pihku löödava malendi ja alles siis enda oma, siis peame ju ikkagi löömise tegema. Muidu võiks ju hakata meelevaldselt laua kõrvalt malendeid võtma ja neid lauale panema.
Art. 4.3 räägib sellest, mis juhtub siis, kui käigul olev mängija meelega puudutab malelaual olevaid malendeid. Lippu puudutati ju malelaual ka. Mingi analoogia võiks leida artiklist 4.6c: Kui mängija on käest vabastanud muundumisväljale jõudnud etturi, pole käik veel tehtud, kuid mängijal pole enam õigust asetada ettur teisele väljale. Kas ei peaks siis olema ka teistpidi: Kui mängija on käest vabastanud muundumisväljale asetatava malendi, pole käik veel tehtud, kuid mängijal pole enam õigust jätta ettur muundamata?
Terve mõistuse seisukohalt peaks see nagu tõesti nii olema. Liiati ega mees isegi eitanud, et püüdis vaid kujunenud olukorda ära kasutada. Päris selge, et muundamisel ei järgitud täpselt muundamisreegleid, aga neid reegleid ei tohi ju rakendada nii, et üks mängija saaks eelise ja teine kahju. Ilmselt oleksin isegi selle poolt, et muundatud malendi ilmumine 8. reale peaks kaasa tooma muundamise.
Aga ometi kõneleb art. 4c etturi muundumise puhul kohustusliku tingimusena etturi muundumisväljale asetamisest ja tema malelaualt eemaldamisest. Antud juhul seda aga polnud.
Ja analoogia võiks tuua jällegi kasvõi vangerdamisest: kui me teostame selle vastupidises järjekorras, nii et tõstame kõigepealt vankri ja alles seejärel kuninga, siis meil mitte ainult pole vaja vangerdada, vaid me isegi ei tohi seda teha.
Puudutatud-käidud reeglit siin rakendada ei saa, sest etturit ei puudutatud ning lipu laualepanekut võib vaid siis lugeda mingi käigu osaks, kui esimene pool sellest käigust on tehtud. Lipp võiks ilmuda lauale alles siis, kui ettur oleks muundumisväljal ära käinud ja siis laualt eemaldatud. Praegu pole aga formaalselt vahet võrreldes sellega, kui me haaraksime naaberväljalt ratsu ja paneksime selle kuhugi suvalisele väljale e3.
Pealegi võib määrustevastase käigu eest karistada ainult siis, kui see on sooritatud, s.t. kell vajutatud. Seda antud juhul polnud. Ja kui loeme koodeksist puudutamise kohta käivaid reegleid, siis arvestagem, et art. 4.3 ja 4.4 puhul on veel olemas teatud valikuvõimalus, art. 4.6 puhul aga valikut pole, sest tegemist on käigu lõpetamisega.
Ühes 37 aastat tagasi ilmunud artiklis kirjutasin: "Vaevalt saab ükski seadus kõiki juhtumeid täpselt ette näha... Aga objektiivsed peame olema ja lugema kirjasõnast välja seda, mis seal tõesti seisab, mitte seda, mida seal seismas tahaksime näha."
Nii siingi. Loomulikult ei pea sulitembu tegija karistamata jääma. Artiklist 13.4 leiame talle sobiva karistuse, olgu see siis hoiatus või ajaline karistus. Kui asi kordub, võib tulla ka kaotus. Loomulik, et kohtunik võib siin sekkuda ka vastasmängija taotluseta ja et ta edaspidi selle mehe hoolika valve alla võtab.
Aga esialgu ei leia me vist siiski koodeksist artiklit, mis teda lipustama sunniks. Seminaril nägime, et lünki ja vastuolusid on koodeksis praegu mitmeid. Loodetavasti jääb neid uues redaktsioonis ehk veidi vähemaks.
Sakslastel oli selles küsimuses õhtuks vist 7 sõnavõtjat, osa neist korduvalt. Kui õigesti lugesin, siis oli vahekord 5:2 koodeksi formaalse järgimise ehk lipustamise mittenõudjate kasuks.
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)