reede, 29. august 2008

Veel korraks kabest

Kui Raekojas olümpialaste vastuvõtul küsisin, missuguse ala Euroopa meistrivõistlused tund tagasi Tallinnas lõpetati, ei osanud EOK president ega ükski auliikmetest sellele vastata. Õige vastus oleks olnud 100-ruuduline kabe peaaegu 120 mängijaga, kelle seas mitmed maailmameistrid ja kümned suurmeistrid. Aga nii see male ja kabe ühine saatus on, meedia tähelepanust oleme väljas. Males olid küll kunagi märksa paremad ajad, kabe on püsinud varjus pikka aega. Vaid Pealinn kuulutas, et Tallinn on nädalaks Euroopa kabepealinn ja sedagi vaid tänu Savisaare rollile võistluste avamisel.

Kuivõrd pool aastat mul malevõistlustele asja pole, võtsin heameelega vastu ettepaneku kabe EM-il tegutsemiseks. Arvan, et meie Kabeliit tuli asjadega üldiselt ladusalt toime. Poolakast peakohtunik oli sümpaatne ja meie koostöö laabus kenasti. Kellegi alluvuses tegutsedes olen alati püüdnud nii palju kui võimalik midagi õppida. See ei pea muidugi tähendama, et alati tuleks ülemuste tegevus heaks kiita ja oma arvamust ei peaks välja ütlema. Siinkohal puudutan vaid neid küsimusi, mis võivad ühised olla nii males kui kabes.

Paariti arvutiga, tulemusi aga korrigeerisid peakohtunik oma asetäitjaga käsitsi. Tulemus sai aga veidi kummaline, eriti selles osas, mis puudutas värve. Male ja kabe erinevad kõige muu kõrval ka selle poolest, et valgetega mängimine annab males märksa suurema eelise kui kabes. Seepärast võib ehk kabes paaride kokkupanemisel värve mõnevõrra vähem arvestada. Arvan aga kindlasti, et kui paar on juba kokku pandud, siis selle määramine, kes neist valgetega mängib, peaks kabes toimuma just samamoodi kui males, kus reeglid on täiesti selged ja kindlad. Meil oli aga 3 korda järjest sama värviga mängimine täiesti tavaline juhtum (eriti turniiri algupoole, enne kui ma asjale peakohtuniku tähelepanu juhtisin). Osavõtjakaartidel jäid kõige kurioossemaks situatsioonid (kuigi vaid erandina), kus keegi oli mänginud valgetega 4 partiid järjest või oli lõpuks värvide vahekord 6:3. Et see ka kabes tavaliselt niimoodi ei ole, näitasid mitmete suurmeistrite küsimused.

Kuidas peaks kohtunike vahel tööd jaotama, kui tegemist on meeste ja naiste turniiriga? Kas nii, et üks päev ollakse meeste ja teine päev naiste turniiril, et tagada täielikku võrdsust, või nii, et ühed tegelevad meeste, teised naistega. Ise oleksin kindlalt teise variandi poolt ja nii ju tavaliselt ongi. Sel juhul tean ma peagi kõike selles ruumis olevatest mängijatest ja kasutatavast inventarist. Pärast ühe vooru lõppu võin ma sealsamas hakata ette valmistama järgmist. Muidu sõltun täielikult teise grupi mängijatest ja kohtunikest. Sellel turniiril otsustas peakohtunik kellegi soovitusel igapäevase üles-alla pendeldamise kasuks.

Turniiril olid kasutusel üldiselt korralikud DGT XL kellad. Esimeses voorus oli aga äkki ühel kellal näiduks OO. Mängijate abil suutsime enam-vähem õige aja taastada. Järgmisest voorust peale kulus pool kohtuniku tööajast numbrite kirjutamisele. Nagu suurematel kabevõistlustel tavaks, kirjutatakse iga poole tunni järel igas partiis nii tehtud käikude arv kui ka kulutatud mõtlemisaeg. Kui mu hoole all juhtusid olema meeste turniiri 33 lauda (ühtekokku olime võistlustel vaid neljakesi), siis võttis üks selline protseduur aega 15 minutit (kui vahepeal mingi partii lõppes või juhtus midagi muud, siis kindlasti rohkem). 15 minuti pärast tuli uut samasugust ringi alustada. Vooru lõpul polnud täidetud blanketti enam millekski vaja ja võisin selle rahumeeli prügikasti visata. Õnneks juhtus mul turniiri jooksul veel vaid kord OO tekkima ja seda juba kella käigu esimesel 5 minutil, nii et mingeid üleskirjutusi mul veel polnud.
Kirjutamise mõte on muidugi õige: nii saab mingi ligikaudsegi võimaluse mõtlemisaegade taastamiseks, aga malevõistlustel soovitada sama teha ma siiski ei söanda. Kasutegur on siiski minimaalne, minu 8 vooru jooksul hoolikalt täidetud blankettidest polnud vähimatki kasu. Ehk oleks neid vaja siis, kui kellad on üsna viletsad. Aga kohtunikul oli küll terve voor nii pidevalt tegemist. Ta ei ole siis Opoćensky võrdluse järgi vaid teatri tuletõrjevalvur, kes ärkab vaid suure ohu korral.
Igatahes oli kaheksa päeva päris huvitavat siblimist.
Lembit

Kommentaare ei ole: