kolmapäev, 30. juuni 2010

Korraks ka 10.2-st

Mitmete teiste maadega võrreldes näib meil olevat kasutusel suheliselt rohkem elektroonilisi kelli, mis annavad võimaluse lisada iga käigu sooritamisel täiendavalt sekundeid. See aga tähendab, et kunagi ka siin üsna palju vaidlusi tekitanud art. 10.2 sel juhul ei kehti ja seetõttu pole ka meie veerus vist juba terve aasta sellega tegeldud (siiski: 23. V Korduvad seisud).
Vaatleme täna siiski üht juhtumit Saksamaalt. Partii ise mängiti küll juba märtsi algul ja kutsus siis nende internetilehel esile ka paraja diskussiooni, aga alles nädalapäevad tagasi avaldati saksapärase põhjalikkusega koostatud apellatsioonikomisjoni otsuse täistekst.

Niisiis mängitakse Rheinland-Pfalzi liidumaal mingi ringkonna meistrivõistluste viimast vooru. Ühes partiis käib mäng vahelduva eduga. Kordamööda on viiki pakutud ja tagasi lükatud. 70. käiguks valitseb juba üsna närviline õhkkond, liiati jooksevad mõlemal kellal viimased sekundid.
Partiid jälgib isegi kaks kohtunikku, neist üks päris laua juures. Enam-vähem on ta püüdnud peaaegu lõpuni ka käike üles kirjutada. Alles hiljem tõstatub küsimus, et ta on valgetega mängijaga samast klubist. Teine kohtunik on tagapool.
Valge vaatab musta otsa ja ütleb: "See on ju viik". Vastane ei reageeri, partiid jälgiv kohtunik ka mitte. Tehakse veel käik või isegi paar. Laual olevat olnud järgmine seis:
Valged: Kb3, Rb3, Eb4 ja f5 (4). Mustad: Kg4, Eb5 ja g2 (3).
Valge käik. Valgel aega 3-6 sekundit, mustal 15-20. Nüüd ütleb valge kas "See on viigitaotlus", "Taotlen viiki", "Esitan viigitaotluse" või midagi sellesarnast. Enne kui ta oma lause lõpetab, saab ta kellal aeg otsa. Kella ta ju seisma ei pannud.
Kohtunik otsustab valge ajaületuse tõttu partii tulemuse 0 : 1 musta kasuks. Järgneb pikk diskussioon kahe kohtuniku vahel. Edasi tuleb valgete protest apellatsioonikomisjoni taotlusega partii viigiks lugeda ja otsus, millega partii tulemus jäeti jõusse.

Mind üllatas kõige rohkem see, et apellatsioonikomitee (täpsemalt Schiedsgericht des Pfälzischen Schachbundes) asja üldse arutusele võttis. Ütleb ju koodeks selgelt, et kohtuniku otsus seoses artikliga 10 on lõplik. Seda nendib komitee oma otsuses isegi. Nii et oleks olnud lihtsam asi üldse arutamata jätta. Komitee väidab aga otsuse algul, et erandina võib lugeda lubamatu protesti lubatavaks, eelduseks on õiguslike vahendite õigeaegne kasutamine ja kautsjoni maksmine. Võib muidugi väita, et antud juhul polnud üldse arutlusel artikli 10 rakendamine, vaid hoopis see, kas partii lõppes ajaületusega või mitte.

Milline kohtunik peaks asja otsustama? Kui turniiril on esitletud mitut kohtunikku nagu sel juhul, siis see , kes asub osavõtjatele nähtavalt toimunule kõige lähemal ja langetab otsuse. Vaid siis, kui see kohtunik poleks õiguspädev, võiks asja kahtluse alla seada. Leiti, et asjaolu seoses kohtuniku kuulumisega ühe protestiosalisega samasse klubisse, ei muuda teda veel erapoolikuks.

Oma otsuses nendib Schiedsgericht: Viigitaotlusega koodeksi artikli 10 järgi on tegemist siis, kui taotleja selgelt teatab, et ta taotleb viiki, kuna seisu pole võimalik võita normaalsete vahenditega või ei tee vastasmängija selleks jõupingutusi. Art. 10 kehtis ka sellel võistlusel, kusjuures uue koodeksiredaktsiooni järgi pole enam tingimata vaja, et viigitaotleja seiskaks kella. Ometi peab ta hoolitsema piisavate tõestusvahendite eest.
Kui mängija tahab, et tema viigitaotlus oleks edukas, on tal siiski soovitav kell seisata, et tõestusmaterjal kaotsi ei läheks. Vaid siis, kui on olemas kõik eeldused otsustamiseks art. 10 järgi, võib ja tohib kohtunik mängija poolt kelli seiskamata asjasse sekkuda. Kahtluse korral peaks kohtunik ilmutama tagasihoidlikkust ja mitte liiga kiiresti sekkuma.

Miks siis ikkagi ebaõnnestus viigitaotlus nii partii ajal kui ka apellatsioonikomitees? Jätame siinkohal laual oleva seisu analüüsi kõrvale. "See on ju viik" polnud mingi taotlus, vaid ainult seisuhinnang. Kohtunikul alust sekkumiseks polnud, mõnede arutlejate arvates oleks ta võinud ehk mängijalt küsida, mida ta oma ütlusega mõtleb. Teine avaldus võis olla juba aktsepteeritav, kui ... oleks olnud aega.
Taotluse esitamiseks art. 10.2 järgi oleks vaja, et malekellal oleks jäänud 2 minutit - 1 sekund aega. Kui neid sekundeid on vaid paar-kolm, on taotluse rahuldamise tõenäosus väiksem, kui laual just ilmselget viiki pole. Kohtunik ei tarvitse ju kohe viiki fikseerida, vaid võib lasta edasi mängida, veendumaks, et laual on tõepolest viik. Nii lükkab ta arvatavasti 99 %-l juhtudest taotluse tagasi.
Antud juhul polnud aega enam üldse. Nii et kui taotleja ei jõudnud oma lauset enne noolekese langemist lõpetada, siis polnud kohtunikul enam mingit mänguruumi, sest pärast mõtlemisaja otsasaamist ei saa enam mingit taotlust olla. Kui selle lausega siiski lõpule jõuti, siis oli kohtunikul õigus otsustada, küll aga pole see seis vist nii selge ühti, et seda poleks võimalik kaotada.

Ma ei tea, milliseid vigu valge mängides tegi, ilmselge on aga, et ta oleks pidanud teadma, kuidas viigitaotlust korrektselt esitada ja muidugi oleks ta võinud igaks juhuks ka sel kõige otsustavamal hetkel oma kella seisma panna.
Lembit

pühapäev, 27. juuni 2010

Küsimusi noorkohtunikele

Vaatame täna, mida küsiti Prantsuse noorkohtunikelt kevadistel eksamitel. Nendeltki nõuti kõigi vastuste põhjendamist, aega oli nagu tavaliselt 2 tundi. Noorkohtunikul peab vanust olema 12 - 16 aastat.

Eksami esimeses osas tuli esitatud väidete kohta öelda, kas need on õiged või valed.
1. Kohtunik teatab tavapartiis noolekese langemisest. - Õige. 6.8.
2. Enne partii algust võivad mustad otsustada, kuhu malekell asetatakse. - Vale. 6.4.
3. Kui ajakontrolliks on 1 tund 30 min. partiile ja 30 sekundit käigule, võivad mängijad lõpetada partii üleskirjutamise, kui neil jääb aega alla 5 minuti. - Vale. 8.4.
4. Viigitaotlus tuleb märkida partiiprotokolli. - Õige. 9.1.
5. Tavapartiis annab kohtunik määrustevastase käigu puhul vastasmängijale 3 lisaminutit. - Vale. 7.4b.

Küsimustiku teises osas käsitletakse malendite puudutamist. Kujutate ette, et olete kohtunikuks mingil noorteturniiril tavamales. Mida teeksite järgmistes olukordades? Koodeksile viidates peaks võimaluse korral ütlema sedagi, millise malendiga peaks käima.
1. Stephane puudutab oma lippu ja lööb sellega vastase oda. Siis märkab, et see oleks halb käik ja otsustab panna lipu teisele väljale. - Lipp peab lööma oda. 4.3c.
2. Marc puudutab oma kuningat, aga mõistab, et sellega head käiku pole, ja paneb selle siis tulle. Vastane ütleb: "Puudutatud - käidud." - Kuningaga tuleb teha mingi määrustepärane käik. 4.5.
3. Paul puudutab kõigepealt oma vankrit, seejärel kuningat ja teeb siis lühikese vangerduse. Vastane ütleb, et vangerdada ei saa. - Vangerduse asemel tuleb teha mingi vankrikäik. 4.4b.
4. Jean viib oma etturi viimasele reale ja asendab selle lipuga. Seejärel võtab aga pati vältimiseks lipu laualt ja paneb selle asemele vankri. - Lipp jäägu lauale. 4.6c.
5. Patrick puudutab lippu, ütleb siis: "Kohendan" ja käib vankriga. - Tuleb käia lipuga. 4.2.
6. Richard kirjutab vastase käiku üles, aga lükkab seejuures oma kuninga kogemata ümber. Vastane ütleb, et kuningaga tuleb käia, sest seda on puudutatud.- Kogemata puudutamine ei too kaasa käimiskohustust. 4.3.

Seejärel on tegemist määrustevastasusega. Michel ütleb, et 5 käiku varem oli tema vastane teinud lühikese vangerduse, kuigi ta kuningas oli seisnud tules. Tuleb täpselt kirjeldada oma sekkumist. - Taastatakse 5 käiku tagasi laual olnud seis. Mõtlemisajad korrigeerib kohtunik oma parema äranägemise järgi. Kui mingi kuningakäik on võimalik, tuleb see teha. 7.4a.
Eksami lõppu jääb neli küsimust Prantsuse noorte meistrivõistluste kohta (kus mängitakse, millised on ajakontrollid, kuidas võistlustele kvalifitseerutakse, mida tehakse kohtade jagamisel).
Küllap oleks meilgi parasjagu noori, kes oleksid sellistele küsimustele võimelised vastama. Kunagi eksisteeris ka NSVL-s mõnda aega noore spordikohtuniku nimetus.
Lembit

kolmapäev, 23. juuni 2010

Mis loeb?

Viimases Chesscafes kirjutatakse veel paarist veidravõitu juhtumist. Kusagil Kanadas olevat mängija võtnud pihku h8 seisnud vankri ja selle siis f8 lahti lasknud. Paar sekundit hiljem võtnud ta kuninga ja pannud selle f8. Vastane muidugi protesteeris vangerdusreeglite rikkumise vastu. Asi täiesti selge. Millegipärast olevat aga nüüd läinud lahti vaidlus selle üle, kas peaks vanker jääma f8 või võib selle panna ka g8.

Ei saa küll aru, millele see vaidlus rajanes. Reeglid ütlevad ju kõik täiesti selgelt ära.
4.4 Kui käigul olev mängija meelega puudutab oma vankrit ja seejärel ka kuningat, ei tohi ta sellel käigul sellele tiivale vangerdada ning olukorra suhtes rakendatakse artiklit 4.3a (... peab ta käima esimese puudutatud malendiga, millega saab käia).
4.6 Kui määrustepärase käiguna või määrustepärase käigu osana on malend mingil väljal käest vabastatud, ei saa seda sellel käigul asetada teisele väljale.
Nii jääb vanker muidugi f8.

Keerukam on teine juhtum. Lõuna-Aafrika kohtunikud nimelt väidavad, et nad olevat avastanud reeglitega katmata küsimuse. Must annab alla, siis aga selgub, et valgel pole laual materjali, millega matti panna. Milline seis seal parajasti oli, pole teada. Mis saab siis nüüd partii tulemusest? Kui asjast saadakse aru alles voor hiljem, on sealsete kohtunike arvates asi selge: partii on kaotatud ja kõik.
Keerukam on aga, kui must saab asjast aru enne, kui mängijad on tulemuse kinnitamiseks käsi surunud. Ühed kohtunikud viidanud siingi art. 5.1b: Partii on võitnud mängija, kelle vastasmängija teatab, et ta alistub. Sellega on partii kohe lõppenud.Teiste arvates pidavat olema viik, sest võita ei saa. Aga olnud neidki, kes leidnud, et tulemuseks peaks märkima hoopis 0,5:0 (valge ju võita ei saa, aga must on alistunud). Kohtunikul ei jää muud, kui toimida oma parema äranägemise järgi.
Oma praktikast ei mäleta küll, et niisuguseid asju oleks vaja lahendada olnud. Veidi meenutab see mulle küll juhtumeid hiljutise noorteturniiri noorimast grupist.

Reegleid on muidugi aja jooksul niigi täpsustatud. Kasvõi ajaületusest kõneleva art. 6.9 lõppu kirjutame ju praegu endastmõistetavalt: Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga. Omal ajal seda polnud.
Samamoodi on siis ettepanek lisada juba mainitud art. 5.1b lõppu: Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vähemalt üks mängijatest ei saa oma vastasmängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga.

Küllap ongi alistumine niisuguses seisus, kus vastane võita ei saa, võrreldav ajaületusega seisus, kus vastane samuti võita ei saa.
Geurt meenutab juhtu, kus ühel turniiril ei märgatud patti ja mängiti edasi, kuni üks lõpuks võitis. Turniiritabelisse läkski siis see tulemus, reitinguarvestusse aga märgiti tulemuseks viik.
Ka antud konkreetsel juhul võiks siis, kui arusaamatus otsekohe avastatakse, lugeda partii viigiks, kui aga asi selguks päevi hiljem, võiks üks tulemus minna turniiritabelisse, teine aga reitinguarvestusse.

Heitsin pilgu oma märkmikku ja veendusin, et kolleegid toimiksid patiseisus alistumise puhul tõepoolest erinevalt.
Prantsuse IA Pierre Denommee: Patt loeb.
IA Stewart Reuben: Kui mõlemad on alla kirjutanud kaotust fikseerivale protokollile, otsustab kohtunik. Ise jätaksin protokolli jõusse. Kui mängija ei mõista, et ta on patis, mismoodi erineb see siis halvast käigust?
Śotlaste Arbiter Guide: Mängijal, kes on alistunud ja märkab siis, et on patis või pannud mati, pääseteed pole. Kui oled nõustunud ebakorrektse matitaotlusega, oled kaotanud.
Ühtne tegutsemine tuleb alati asjale kasuks.
Lembit

pühapäev, 20. juuni 2010

Veel kiir- ja välkmalest

Ega suurmeistritegi seisukohad mingite seisude ja nende mängimise kohta tarvitse tippkohtunike arvamustega tingimata kokku langeda. Mängijatele on ilmselt olulisem seis kui selline ise, kohtunikud arvestavad rohkem muid tegureid, kasvõi aega. Konkreetseks näiteks võib olla kasvõi vene GM Kornejevi kiri viimasest Chesscafest.
Ta kurdab, et talle olevat mingil kiirturniiril (15 min. partiile) liiga tehtud. Viimases voorus oli tal laual kaks etturit rohkem. Seis ise aga selline:
Valged: Kg1, Vf5, Ec2, f6, g3 ja h4 (6).
Mustad: Kc6, Vf8, Ed4 ja g4 (4).

Aega oli tal jäänud aga vaid 4 sekundit, vastasel 40. Lükkas siis oma etturi f7, kulutas tervelt 3 sekundit kellade seiskamisele ja taotles siis kohtunikult viiki. Ütles, et tegemist on absoluutse võiduseisuga, kus vastasel vastumängugi pole, aga võitmiseks pole enam jäänud mõtlemisaega. Kohtunik olevat küsinud, kas vastane püüdis tema ajapuudust ära kasutada. Kuivõrd GM seda väita ei saanud, siis lükati taotlus tagasi ja lisati veel vastasele 2 minutit mõtlemisaega juurde. Kornejevil ei jäänud muud üle kui kohtuniku otsusele alluda, küll aga lubas ta protesti esitada FIDE-le.
Aga sellestki polnud kasu. Isegi juhul, kui asi oleks olnud põhjendatud, sest art. 10.2d järgi on ju kohtuniku otsus lõplik. Selge, et kiirmales on malekellal suurem tähtsus kui tavamales. Igatahes Geurt toetas täielikult kohtuniku otsust. Nii et hea seis laual ei saa kompenseerida kaotusseisu kellal. Ajakaotusest ei päästa mingi seis, muidugi kui teisel poolel ikkagi matistamisvõimalus on. Ainult kohtuniku küsimus ajapuuduse ärakasutamise kohta tundus veidra ja ebavajalikuna.

Kusagil Inglismaal aga mängiti välku (3 min. partiile ja 2 sek. käigule), küllaldast järelevalvet muidugi polnud. Ühes partiis andis must tuld. Valge ei märganud, käis vankriga ja vajutas kella. Must lõi valge kuninga maha. Valge taotles nüüd võitu. Mis peaks sellest partiist saama? Kui kohtunik sekkus, ütles must, et tema polnud veel kella vajutanud ja seega oli käik veel sooritamata.
Kohtunik leidiski, et valge määrustevastase käigu tõttu võib võitu taotleda hoopis must. Kas oleks siis valge pidanud ootama nii kaua, kuni must seiskab kellad ja alles siis taotluse esitama? Aga mängijad ei pruugigi pärast kuninga löömist kelli seisata.
Reegel on ometi reegel. Art. B3c ütleb: Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Vastasmängija võib seejärel enne oma käigu tegemist taotleda võitu. Varem mitte. Nii on kella seiskamine vähemalt niisama oluline kui kuninga löömine.

Teises välkpartiis olid kummalgi laual vanker ja ettur. Üks pool aga loovutas vankri ja vastane pidi siis pati vältimiseks etturi ratsuks muundama. Vankriga poolel jäi aega veel terve minut, ratsupoolel vaid 10 sekundit. Viimane teatas, et teab, kuidas vankriga matistamist vältida, seiskas siis kellad ja taotles kohtunikult viiki. Kuivõrd tegemist oli viimasena mängu jäänud partiiga, oli kohtunik kogu aja partiid jälginud. Kuivõrd ta leidis, et taotlus oli vale, andis ta punkti vankri omanikule

Viigitaotluse tagasilükkamine oli muidugi kohtuniku õigus. Taotluse tagasilükkamine ei oleks aga pidanud tähendama teise poole automaatset võitjaks tunnistamist. Geurt oleks rakendanud art. 9.5, mille järgi ebaõige taotluse korral lisab kohtunik vastasmängija mõtlemisajale 3 minutit, laseb siis partiil jätkuda ning kui edasimängu jälgides pole progressi märgata, võib ta partii viigiks lugeda hiljem. Tuleks aga arvestada, et tegemist oli ikkagi välkpartiiga ning art. 9.5 viitab vaid juhtudele, kus viiki taotletakse seisu kolmekordse kordumise tõttu või 50 käigu reegli alusel.

Tänase kommentaari järjekorranumbriks peaks aga olema 400.

Lembit

kolmapäev, 16. juuni 2010

Seenioride turniirilt

Viimati korraldasin seenioride meistrivõistlusi kolm aastat tagasi Kuressaares, tänavu aga oli Tallinna malemajas mängijaid 18. Oleks võinud ehk rohkemgi olla, aga mõned võimalikud osavõtjad sattusid just sel ajal pealinnast ära olema, mõnda aga hirmutas vajadus paaril päeval kaks partiid mängida.
Juhendis torkas mulle kõigepealt silma asjaolu, et kohtuniku otsus pidi olema lõplik. Vastutus missugune! Hiljem sirvisin teisi juhendeid ja leidsin, et siin-seal oli niimoodi kirjas mujalgi. Ilmselt ei kehti neil juhtudel siis FIDE malekoodeksi rakendamisest Eestis toodud reegel, mis lubab kohtuniku tegevuse peale kohtunikekogule kolme päeva jooksul protesti esitada. Ehk tuleks siiski igal pool ühesugune lähenemine asjadele kasuks.

Nädalapäevad varem olin tegutsenud Vabaetturi noorteturniiril. Mitmesugustest asjaoludest tingituna alustasime seal iga päev mänge erineval ajal. Hea see ilmselt polnud, kuigi ma ei tea, kas mõnede mängijate üksikutel päevadel mitteilmumine just sellest tingitud oli. Seekord suutsime hoida ühesuguseid mänguaegu iga päev, kuigi jalgpallihuvilistele oleks ehk MM ajal painduvam graafik paremini sobinud. Aga igatahes ükski partii mängimata ei jäänud.

Śveitsi süsteem, 7 vooru. Kõiki voore paarisime nii arvutiga kui ka käsitsi. Sellise väikese osavõtjate arvu juures oli käsitsi parimate paaride leidmine ja nende võrdlemine arvuti poolt pakutavatega üsna huvitav tegevus. Suurema osavõtjate arvuga oleks see muidugi raske. Olulisi lahkuminekuid polnud, oli mitmeid voore, kus mõlemad paarimised andsid täiesti ühesuguseid tulemusi. Kaht viisi paarimisel loetakse arvutit vaid kohtuniku abivahendiks.
Päris selge aga, et arvutipaarimisse tehtavate korrektiividega ei või liialdada. Kui paarimise põhiprintsiipe pole rikutud ja ka arvutipaarimise tulemus on vastuvõetav, siis on parem see jõusse jätta. Pealegi kui kohtunik kusagil midagi muutma hakkab, siis leidub kindlasti kohe neidki mängijaid, kes leiavad, et arvuti on neile liiga teinud, olgu siis teistkordse tõstmisega kõrgema grupi vastu või taas mustade malendite andmisega. Sel turniiril sekkusin arvutipaarimisse erandjuhul. Ei saanud ma põrmugi aru, miks ta tabeli viimaseid omavahel kokku panna ei taha ja paarid omamoodi ümber teeb.

Reeglitega polnud nii kogenud mängijatega tegemist vaja teha. Vist viimase aja vähese mängupraktika tõttu oli siiski üsnagi mitmeid mängijaid, kes leidsid, et ka selle ajakontrolliga (1:15 partiile +30 sek. käigule) võivad nad käigud rahumeeli kirjutamata jätta, kui kellale jääb alla 5 minuti. Ja oli paar mängijat, kes vahel ka suurema ajavaruga üritasid käike mitte kirjutada, kui kohtunik just tähele ei pannud.

Kord tõstatus küsimus, kas oma käigu ajal võib mängija laua tagant püsti tõusta ja ehk koguni mängusaalist väljuda. Laua tagant tõusmist ei saa keegi keelata, sest ollakse ju ikka veel mängukohas. Konkurendi seisu vaatamine võib ju olla oluline kasvõi oma mänguplaani kavandamiseks. Mängusaalist lahkuda kindlasti ei tohi, vähemalt kohtuniku loata mitte.

Aga üldiselt oli turniir huvitav, põnevaid partiisid oli üsna palju. Ei meeldinud mõnel puhul kaotusseisus või surnud viigiseisus partiide asjatu venitamine (ühe osavõtja mängutase oli teiste omast märksa nõrgem) või see, et üks mängija pidas vajalikuks hilineda kõigile voorudele (muidugi lubatud 15 minuti piires).
Lembit

pühapäev, 13. juuni 2010

FIDEs arutatust

Mõningaid infokillukesi on nähtavale ilmunud FIDE presidendinõukogus arutatu kohta. Üks asi, mis näib malejuhte veidi rahutuks tegevat, on nulltolerantsi rakendamine, seega siis kaotuse fikseerimine juba paarisekundilise hilinemise eest. Idee oli kindlasti ilus, aga malemaailm polnud selle vastuvõtmiseks veel lihtsalt valmis, liiati tundub, et kohati on selle elluviimisel jõutud päris absurdsusteni.

Nüüd jõuti siis Sofias kõigepealt kõlava, aga ebamääraseks jääva lauseni: Nendel turniiridel, kus nulltolerantsi kasutatakse, peavad korraldajad tagama mängijatele parimad tingimused, et nad saaksid reeglist kinni pidada. Tõsi küll, ühest praktilisest meetmest on ka juttu. Nimelt tuleb mängijaid malekellade peatsest käivitamisest õigeaegselt kuuldavalt (või nähtavalt) hoiatada. Kui turniiril on rohkem kui 30 osavõtjat, peab mängusaalis olema suur digitaalkell, mis näitab, kui palju vooru alguseni veel aega on jäänud. Kui osavõtjaid on vähem, tuleb teade vooru alguse lähenemisest edastada 5 minutit enne vooru algust mikrofoni kaudu. Sama tuleb teha ka siis, kui vooru alguseni on jäänud veel viimane minut.

Juttu oli ka ajakontrollidest. Praegu on erinevaid kontrolle palju ja vaevalt see mängijaile meelepärane on. FIDE on juba mõnda aega teinud ponnistusi, et välja selgitada need kontrollid, mis peaksid tulema üldiselt kasutusele, eriti aga neil turniiridel, kus saab täita tiitlinorme. Erilisi tulemusi aga seni pole.
Oma tekstis 22. VII 09 Tiitlid ja reitingud viitasin muuseas ka sellele, et üsna populaarne kontroll 90 minutit partiile + 30 sekundit igale käigule kõlbab tiitlinormideks veel vaid aasta (täpsemalt 1. juulini 2010), siis võib selle abil veel vaid oma reitingut korrigeerida. Sellest loobumine ei osutunud vist siiski lihtsaks. Igatahes pikendati nüüd selle kontrolli kõiki õigusi 1. jaanuarini 2011. Olümpia ajal Hanti-Mansiiskis tehtavat lõplik otsus kõigi FIDE ajakontrollide kohta. Siis ei muudetavat neid tervelt neli aastat. Eks näeme.

Ateenasse aga kogus FIDE juuni algul kokku kuus reitinguarvestuse spetsialisti, arutamaks, kui hull selles valdkonnas olukord on ja kas peaks midagi radikaalset ette võtma. Minu kunagistest headest tuttavatest olid seal kasvõi Stewart Reuben ja Mikko Markkula. Millegi koheseks otsustamiseks neil volitusi polnud, asjade hindamiseks aga küll. Näib, et üldine järeldus oli umbes selline, et probleemide olemasolule vaatamata midagi eriti hullu pole ja kibekiirelt midagi tingimata ette võtta pole vaja. Põhjalik arutelu ja otsustamine peaks aset leidma FIDE 2012. a. kongressil.

Juba mõnda aega kestev vaidlus selle üle, kas on tegemist reitingute inflatsiooniga või mitte, ei leidnud Ateenaski lahendust. Arvamused läksid lahku. Sest mille järgi otsustada? Kui reitingusüsteemi kehtestudes 1971 oli üle 2700 reitinguga ainult Fischer, siis a. 20o0 oli selliseid mängijaid juba 11, praegu aga tervelt 37. Teiselt poolt on aga selle aja jooksul süsteem ise hakanud järjest ulatuslikumaks muutuma. 2000. a. keskel oli reitingulehtedel 33 384 mängijat, praegu aga juba 112 000.

Kui FIDE vajalikuks peab, pole tehnilisi raskusi reitingute alampiiri viimisele 1000-le ja igakuiste reitingulehtede avaldamisele, kuigi ka praegune 6 reitingulehte aastas on kindlasti parem kui varasem 4. Statistiliselt pole mõtet suurendada reitinguks vajalike partiide miinimumarvu üle 9. Küll ehk aga siis, kui mängijate algreiting tuleks üle 2000. Väga kõrgete ja väga madalate reitingutega alustajad võivad ikkagi olla ebaõigesti hinnatud.
Mullu palju vaieldud juurdekasvukoefitsient K (kasvõi 1. V Segadus K ümber, 22. VI K ikka päevakorral, 22. VII Tiitlid ja reitingud) on endiselt arutlusaineks. Reitingutargad pidasid seda vajalikuks tõsta uutel mängijatel, kellel veel 30 reitingupartiid täis pole, 25-lt 30-le. Edasiminekuks oleks vaja FIDE reitingulehti nii kiir- kui ka välkmale kohta, aga selle peab juba FIDE ise otsustama. Aga 2012 peaks otsustama sedagi, kas edaspidi jätkata üldse Elo süsteemi alusel või kuidagi teisiti, kasvõi mulle tundmatu Glicko süsteemiga.
Lembit

kolmapäev, 9. juuni 2010

Välk- ja kiirmalest

Prantslaste viimase kohtunikeeksami UV1 teine pool oli pühendatud välk- ja kiirmalele. Eksamineerijad tahtsid teada saada järgmist:
Välkmale
1. Mida loetakse välkpartiiks? - Partiid, kus kummagi mängija mõtlemisaeg on alla 15 minuti või kus määratud aeg ja 60-kordne lisand kokku moodustavad kummalegi mängijale alla 15 minuti (B1).
2. Ühe mängija kellal langeb nooleke. Ilmneb aga, et tema vastase viimane käik oli pannud ta kuninga patti. Nüüd taotleb ta endale poolt punkti. Kas olete nõus? - Patt lõpetas partii. Seega on tulemuseks viik (5.2a).
3. Üks mängija paneb mati, aga nooleke ta kellal langeb. Kas ta on selle partii võitnud? - On küll, sest matt lõpetas partii (5.1a).
4. Välkturniiril on vaid üks kohtunik. Ühes partiis on lauale jäänud ainult kuningad. Mõlemad mängijad taovad tugevalt kella, lootes vastase noolekese langemisele. Mida teha? - Mängijad peavad malekella käsitsema korralikult, seda jõuga taguda ei tohi (6.7c). Kohtunik peab jälgima malekoodeksist kinnipidamist ja tegutsema võistluste huvides (13.1, 13.2). Seepärast peab kohtunik sekkuma. Tekkinud surnud seisus on kummalgi võidu saavutamine võimatu, seetõttu lõpetab ta partii viigiga (1.3, 5.2b).
5. Lootusetus seisus paneb mängija oma kuninga tulle. Vastane lööb kuninga ära. Mõlemad taotlevad endale võitu. Milline on teie otsus? - Kuninga tulleasetamisega tegi mängija määrustevastase käigu. Enne oma käigu tegemist võis vastane võitu taotleda (B3c). Käigu tegemisega laual see õigus kadus, kuninga löömisega tegi ta aga ise määrustevastase käigu. Määrustevastane käik on sooritatud, kui vastasmängija kell on käivitatud. Nii saab punkti mängija, kelle kuningas löödi ja kes esitas selle kohta õigeaegselt taotluse.

Kiirmale
Olete ainus kohtunik 10 osavõtjaga turniiril. Toimib Fischeri kontroll 15 minutit partiile ja 10 sekundit igale käigule. Mängijad on alles hooaja algul mängimist alustanud, aga neilt nõutakse kindlalt reeglite järgimist.
1. Üks mängija puudutab malendit, käib aga teisega, ilma et oleks öelnud "kohendan". Ta tunnistab oma viga, vastane aga nõuab võitu. Mida teete? - Kiirmales ei vii määrustevastane käik 1. või 2. korral kaotusele. Kui puudutatud malendiga on mingi määrustepärane käik võimalik, peab mängija selle tegema (4.3). Kui kohtuniku arvates mängija tegevus häiris vastast, võib ta kasutada art. 12.6 ja leida karistuse art. 13.4. Hoiatusest ilmselt piisab.
2. Üks mängija kurdab, et vastane on alustanud vangerdust vankrikäiguga. Ta nõuab, et vangerduse asemel tehtaks vankrikäik. Teie otsus? - Taotlus on õige (4.4b).
3. Näete, et ühes partiis on mõlemad kuningad tules. Kas sekkute omal algatusel? - On üks vähestest juhtudest, kus kohtunikul tuleks sekkuda (A4c).
4. Kaks mängijat pöörduvad teie poole, kuna arvavad, et partiis olevat mõni käik tagasi tehtud mingi määrustevastane käik. Mida teha? - Tegemist on vaid oletusega, mitte eelmisel käigul toimunud määrustevastasusega (A4a). Kuigi Prantsuse kohtunikud toimivat siin erinevalt, pole ainsal kohtunikul ilmselt mõtet sekkuda.
5. Valge nooleke kukub, partii aga jätkub, ilma et must võitu nõuaks. Kas sekkute? - Ei, sest sel turniiril pole ju tegemist küllaldase järelevalvega. Kohtunik sel juhul ühe noolekese langemisest märku ei anna (A4d1).
6. Üks mängija laseb malekellal õnnetult põrandale kukkuda. Kell enam ei toimi, näidud numbrilaualt kaovad. Mida teha? - Kell asendada ja partiid jätkata. Ajad seadku kohtunik oma parema äranägemise järgi (6.10a).
Lembit

pühapäev, 6. juuni 2010

100 mängijat, välismaalasigi

Võistlused on ikka päris erinevad. Eelmisel pühapäeval korraldasin Jõgeval pargikabe turniiri, kus korraga oli vaja jälgida vaid üht maapinnal suurte nuppudega mängitavat partiid. Ainult sel juhul, kui põhipartii viiki läks, jätkati järgmise partiiga samaaegselt teisel laual kiirema kontrolliga.
Viimastel päevadel tuli aga tegelda Vabaetturi rahvusvahelise noorteturniiriga, kus 100 maletajat olid hõivanud kõik malemaja kolm korrust. Nii et jalgadel oli igatahes paras koormus. Õieti oli tegemist viie erineva turniiriga: poisid kuni 8, 12 ja 18, tüdrukud kuni 12 ja 18 aastat. Välismaalasi oli Soomest , Lätist ja Poolast, kuigi mitte eriti palju.

12- ja 18-aastastest oli näha, et nad olid varemgi turniiridel mänginud, nii et nendega kohtunikutöös erilisi probleeme polnud. Hoopis erinevad olid aga 8-aastased. Käigud olid küll selged, mati asemel jõuti aga nii mõnelgi korral patini. Siis oldi aga väga imestunud, kui turniiritabelisse vaid pool punkti kirjutati. Oli isegi juhtum, kus tüdruk vastase alistumisavaldust vastu ei võtnud, hiljem aga teatas, et viik meeldib talle rohkem kui võit.
Seepärast nõudsid kõige nooremad iga vooru algosas endale peaaegu kogu tähelepanu. Poole vooruga olid need partiid küll läbi. Omajagu tööd oli ka rahu ja vaikuse tagamisega, sest sealsamas kõrval mängis ka vanem grupp. Mõne partii tulemuse kirjasaamisega oli raskusi, eriti avavoorudes. Kuivõrd osale mängijaist oli tõsiseks probleemiks partiide üleskirjutamine, jätsime selle noorimas grupis mängijaile vabatahtlikuks.

Mul olid kolmes keeles koodeksitekstid kaasas, aga nendesse pilguheitmiseks polnud vajadust. Mõned asjad, millega turniiril tuli kokku puutuda.
Ajakontroll 1 tund partiile tähendas, et tegemist oli tavapartiiga. Vajaduse korral tähendas see järelikult ka kohtuniku omaalgatuslikku sekkumist partiisse.
Oli mõningaid määrustevastaseid käike, mis tähendas 2 minuti lisamist vastasele. Jätsin lisaminutid andmata, kui ajad numbrilaual olid sellised, et lisandil poleks mingit tähtsust olnud.
Viigi taotlemiseks seisu kolmekordse kordumise tõttu on vaja, et mängija oleks käigul. Kui õige moment lastakse mööda, pole enam midagi teha, olgu kordusi olnud kui palju tahes.
Kui kohtade jagamisel on põhikriteeriumiks omavahelised kohtumised ja kõik kohajagajad pole omavahel mänginud, tuleb neid kohtumisi mitte arvestada, vaid võtta arvesse järgmine näitaja.
Śveitsi süsteemi korralikuks toimimiseks oli tütarlaste turniiridel jälle probleemiks mängijate vähene arv võrreldes voorude arvuga. Pealegi eelistasid mõned tüdrukud mängida poiste turniiridel. Nii pidi ühel turniiril üks liidritest viimases voorus mängima O punktiga mängijaga.

Vanemates gruppides oli rohkesti põnevaid partiisid. Kõige viimasena lõppenud partiis ei jõudnud turniiri liider vastasele lipuga matti panna, enne kukkus aeg. Mark Lapiduselt see esikohta siiski ära ei võtnud, paar tundi hiljem oli ta aga suurmeister Külaotsale kindlaks partneriks Harju tänava ääres antud paarissimultaanil.
Vabaettur oli võistlusi korraldanud hoole ja armastusega (raamatud, pastakad, kompvekid) ning kavatseb vist järgmisel aastal asja korrata. Näib, et osavõtjad ja nende saatjad jäid üritusega rahule. Ise ma endaga päris rahule ei jäänud. Oleksin pidanud nõudmistes olema järjekindlam ja ka võimalikke abilisi paremini ära kasutama. Aga ühtekokku oli ikkagi normaalne turniir.
Lembit

kolmapäev, 2. juuni 2010

Prantslaste eksamiküsimusi

Prantslaste kohtunikeajakirja Bulletin des Arbitres Federaux vastne number toob ära ka sealsetel kevadistel kohtunikeeksamitel esitatud küsimused. Võtaksime täna vaatluse alla esimese poole nende põhieksamist UV1. Aega võib neile vastamiseks kulutada umbes tunni. Muidugi on vaja ka põhjendusi ja viiteid koodeksi artiklitele.

Seekord on põhiliseks ajakontrolliks valitud 40 käiku 2 tunniga ja siis 1 tund partii lõpuni. Küsitakse:
1. Üht veel mängitavat partiid on alustatud ebaõigest algseisust. Mida teha? -
See partii tühistada ja mängida uus (7.1a).
2. Ühes juba lõppenud partiis oli malelaud asetatud valesti. Mida teha? -
Mitte midagi, tulemus jääb jõusse. Kui partii oleks veel kestnud, oleks seis, millele oli jõutud, tulnud üle kanda õigesti asetatud lauale (7.1b).
3. Esimese ajaperioodi lõpul teeb üks ajahädas olnud mängija oma 40. käigu. Kui ta vajutab kella, nooleke kukub. Mida teha? -
Käik on jäänud sooritamata ja toob seetõttu kaotuse (6.7a, 6.9).

4. Esimese ajaperioodi lõpul seiskab ühes partiis käigul olev mängija kellad ja taotleb teie sekkumist. Laual on seis:
Valged: Ke5, Of4, Ea3, b4, d6, g3, h4 (7).
Mustad: Kd7, Oc4, Ea4, b5, g6, h5 (6).
Mõni käik varem oli must viiki pakkunud, mida valge vastu ei võtnud. Nüüd on tal jäänud vaid mõni sekund ja ta taotleb viigi fikseerimist. Ta väidab, et suudab seisu kaitsta odakäikudega d3-f5. Kuningat ta d7-lt ära ei vii. Vastasel on jäänud veel 10 minutit. Ta ütleb, et must oli oma aega halvasti jaotanud. Viiki valge ei taha. Leiab, et korraldaja peaks mehaaniliste kellade asemel kasutama elektroonilisi Fischeri kontrolliga. -
On täidetud kõik tingimused art. 10.2 rakendamiseks: tegemist pole Fischeri kontrolliga, viigitaotleja on käigul, tema nooleke pole langenud, jäänud on aga alla 2 minuti. Kui kohtunik on veendunud, et taotlejal on olemas viiki tagav mänguplaan, võib ta kohe viigi fikseerida (10.2a). Enamus Prantsuse eksamineeritavatest lükkas küll otsustamise edasi, andes vastasele 2 minutit ja hakates nüüd partiid jälgima. Sel juhul on võimalik otsus langetada ka pärast noolekese langemist.

5. Viimase ajakontrolli lõpul mängiti üht partiid tohutus ajapuuduses. Mõlemad noolekesed kukkusid, kumb esimesena, seda ei teata. Mida teha? -
Kohtunik fikseerib viigi (6.11b).

Vist küll esmakordselt prantslaste kohtunikueksamite ajaloos on eksami teine osa pühendatud malele960. Vaevalt meie kohtunikest kellelgi sellega praktilist tegemist olnud on, aga aasta tagasi ilmus vastav peatükk ka koodeksisse. Nii et peame meiegi valmis olema. Küsiti:
1. Ühe mängija mobiiltelefon heliseb. Vastane pole veel kohale jõudnud. Mida teete? -
Prantslased on resoluutsed: teise poole hilinemisel pole mingit tähtsust. Tuleb fikseerida kaotus (12.3b). Kui vastane juhendis ettenähtud ajaks ei ilmu, saab tema samuti kaotuse ja partii lõpeb 0 : 0 (6.6).
2. Mida vastate mängijale, kes küsib teilt, kas saab vangerdada, kui kuningas on juba käinud. -
Vangerdada ei saa, sest malenditel on ka male960-s normaalsed käigud (F1, 3.8).
3. Mängija kavatseb järgmisel käigul vangerdada, nii et kuningas läheb c ja vanker d liinile. Kas kuningas võib vangerdusel mingist malendist mööduda?
Kõik väljad kuninga alg- ja lõppvälja vahel peavad olema vabad (F3, 3.8).
4. Partii ajal teatab käigul olev mängija vaikselt, kuid kuuldavalt: "Ma vangerdan." Kas see on lubatud? -
Arusaamatuste vältimiseks on see isegi soovitav (F3).
5. Kui palju on males960 võimalikke algseise? - 960.
Lembit