Partiile hilinemisest. Näide Chesscafest, sedapuhku Hispaaniast. Turniirijuhend nägi lubatud hilinemisajaks ette pool tundi. Voorud algasid tavaliselt kell 18, seega kaotused fikseeriti 18.30. Ühel päeval olid aga korraldajal tekkinud mingisugused probleemid, nii et kellad pandi käima alles kell 18.15. Mis kell tuli siis sel päeval kaotused fikseerida?
Partii algab siis, kui valge kell käivitatakse (art. 6.5), seega kell 18.15. Sellest peale arvestatakse ka hilinemisaega, mis saab otsa 18.45. Ka art. 6.6 kõneleb mänguaja (tegelikust) algusest. Varem olid asjad teisiti. Näiteks meil 1997 ilmunud koodeksis kõneleb sama artikkel mängukorra ettenähtud algusest.
Aga kui mängija üldse ei tule, vähemalt mitte ettenähtud ajal? FIDE reitinguvõistlustel kusagil Indias (nulltolerants!) ei jõudnud üks mängija õigeks ajaks kohale, sest tegi parajasti mingit eksamit, II vooru algul sattus liiklusummikusse, III vooru ajal aga ei saanud arsti juurest õigel ajal tulema. Niisiis kolm vooru ja mitte ainsatki mängitud partiid. Kas IV voorus tuleks teda paarida ja mitu korda võib turniiril nulltolerantsi kasutada?
Olukord on halb ju vastasmängijate suhtes. Kui keegi lülitub turniiri, siis arvestab ta ju sellega, et saab iga voor mängida. 9-voorulisel turniiril võib nii kaduda mingi normi täitmise võimalus. Kuigi reeglid täpselt ei ütle, poleks Geurt seda meest IV vooruks paarinud, sest risk oleks olnud liiga suur.
Turniirimäärustes (end. art. 11a, nüüd 9a) seisab: Kui mängija on kaotanud ühe partii mitteilmumise tõttu põhjustel, mis pole arvestatavad, kõrvaldatakse ta võistlustelt pärast üht partiid, kui peakohtunik ei otsusta teisiti.
Tegemist pole niivõrd ühe mängija karistamisega, kui teiste julgeoleku tagamisega.
Kõige pikemalt on Chesscafes tsiteritud ühe śveitsi mängija kirja, mis käsitleb elkõige elektroonilisi sidevahendeid ning seda, kuivõrd erinevas olukorras on suurturniiridel mängivad professionaalid ja pärast tööpäeva mängivad amatöörid. Kui esimesed võivad turniirile minnes oma mobiilid rahumeeli jätta hotellituppa, siis teistele võib nende kaasavõtmine turniirisaali olla eluline vajadus. Pettustega on vaja küll võidelda, aga samuti ei tohi male ka amatööride tasemel oma veetlust kaotada. Parim moodus on panna oma väljalülitatud seadmed malelaua kõrvale, et nendega ei saaks petta. Kuigi jah, laualt on kergem varastada kui laua kõrvalt kotist.
Reeglite komitee esimees ei poolda loomulikult erinevaid reegleid proffidele ja amatööridele, eriti kui need puuduta nulltolerantsi ja sidevahendeid. Küll aga viitab ta sellele, et art. 12.3b järgi võivad võistluste reeglid ette näha leebema karistuse ning et art. 13.9d toob uue karistusena sisse trahvi, mis võiks olla näiteks 10 eurot. Küllap alustab mõistlik korraldaja amatöörvõistlustel hoiatusest, siis järgneb trahv ja alles siis partii kaotus. Ometi tuleb iga vooru algul teatada, et mobiilid on keelatud ja peavad olema vähemallt välja lülitatud.
Lembit
kolmapäev, 31. oktoober 2012
pühapäev, 28. oktoober 2012
Reeglid täpsemaks
Olulisi muudatusi koodeksi uus variant endaga teatavasti kaasa ei too. Üks, millest juttu on olnud, on etturi muundamist käsitlev artikkel 3.7e. Selle lõppu otsutati kongressil lisada: Etturi võib laualt eemaldada ja uue malendi vastavale väljale asetada mistahes järjekorras. Artikkel ise jäeti endiseks. Viimases Chesscafes leiavad aga kaks tähelepanelikku meest - üks LAV-ist, teine Itaaliast -, et uus versioon tekitab veel rohkem segadust kui vana. Seal kõneldakse ju ikkagi algasendist kõige kaugemale reale jõudnud etturist. Nii et kui ettur ikkagi viimasel real ära ei käi, kas ta on siis ikkagi muudatud?
Ka reeglite komitee esimees on kahtlema pandud. Siit siis umbes selline reeglivariant: Kui käigul olev mängija kavatseb viia etturi tema algasendist kõige kaugemale reale, peab ta selle etturi sama käigu osana vahetama muundumisväljal oma lipu, vankri, oda või ratsu vastu. Mängija valik pole piiratud eelnevalt löödud malenditega. Seda etturivahetust teise malendi vastu nimetatakse muundamiseks ja uue malendi toime on viivitamatu. Muundamistoimingut võib teostada mitmel viisil: etturit pole vaja asetada muundumisväljale ning etturi eemaldamine, mistahes löödud malendi eemaldamine ning uue malendi panemine muundumisväljale võib toimuda mistahes järjekorras.
Nii peaks asi küll kõigile selgeks saama, aga koodeksi üldiselt lakoonilisest esitluslaadist kipub selline tekst erinema ja toimub see ju tükk aega pärast kongressi.
Väikese selgituse leiame Chesscafest ka ühe teise koodeksiartikli kohta. Artikkel 10.2 näeb teatavasti ette mooduse, et mängija taotlusel võib edaspidi lisasekunditeta mängides partiid jätkata ka nii, et kummalegi mängijale antakse iga käiguga 5 lisasekundit (vastasmängijale küll kõigepealt 2 minutit juurde). Küsiti, kas lisasekundite taotleja ei võiks vastase eksimust arvestades hakata nüüd hoopis võidu peale mängima. Siiski mitte, sest niipea kui on tegemist lisasekunditega, artikkel 10 enam ei kehti. Nii et maksimaalne tulemus on viik.
Mängu ajal ei tohi mängija teatavasti endale abiks kasutada mingisuguseid märkmeid ega infoallikaid (art. 12.3), ilmselt kuulub siia ka käik, kui see kirja panna enne selle tegemist laual (art. 8.1). Ometi võib partiiprotokolli märkida mingi taotlusega seotud asjaolusid ja muid asjakohaseid andmeid (art. 12.4). Ega need piirid siin päris selged olegi. Kas võiks näiteks märkida ära viimase etturikäigu või löömise, mis olulised seisukorduste puhul? Või kasvõi see koht, kus sama seis juba korra laual oli? Seda püüdis teada saada üks inglane.
Reeglite komitee esimehe seletus oli umbes selline: Kui mängija tahab viiki taotleda, siis kutsugu kohtunik ja taodelgu. Sel hetkel võib ta näidata protokollis, millal oli sama seis laual esimesed kaks korda. Ka 50 käigu reegli puhul võib nüüd protokolli märkida, millal oli tegemist viimase löömise või etturikäiguga. Mingi tulevase taotluse suhtes aga protokolli märkusi teha ei tohi.
Lembit
Ka reeglite komitee esimees on kahtlema pandud. Siit siis umbes selline reeglivariant: Kui käigul olev mängija kavatseb viia etturi tema algasendist kõige kaugemale reale, peab ta selle etturi sama käigu osana vahetama muundumisväljal oma lipu, vankri, oda või ratsu vastu. Mängija valik pole piiratud eelnevalt löödud malenditega. Seda etturivahetust teise malendi vastu nimetatakse muundamiseks ja uue malendi toime on viivitamatu. Muundamistoimingut võib teostada mitmel viisil: etturit pole vaja asetada muundumisväljale ning etturi eemaldamine, mistahes löödud malendi eemaldamine ning uue malendi panemine muundumisväljale võib toimuda mistahes järjekorras.
Nii peaks asi küll kõigile selgeks saama, aga koodeksi üldiselt lakoonilisest esitluslaadist kipub selline tekst erinema ja toimub see ju tükk aega pärast kongressi.
Väikese selgituse leiame Chesscafest ka ühe teise koodeksiartikli kohta. Artikkel 10.2 näeb teatavasti ette mooduse, et mängija taotlusel võib edaspidi lisasekunditeta mängides partiid jätkata ka nii, et kummalegi mängijale antakse iga käiguga 5 lisasekundit (vastasmängijale küll kõigepealt 2 minutit juurde). Küsiti, kas lisasekundite taotleja ei võiks vastase eksimust arvestades hakata nüüd hoopis võidu peale mängima. Siiski mitte, sest niipea kui on tegemist lisasekunditega, artikkel 10 enam ei kehti. Nii et maksimaalne tulemus on viik.
Mängu ajal ei tohi mängija teatavasti endale abiks kasutada mingisuguseid märkmeid ega infoallikaid (art. 12.3), ilmselt kuulub siia ka käik, kui see kirja panna enne selle tegemist laual (art. 8.1). Ometi võib partiiprotokolli märkida mingi taotlusega seotud asjaolusid ja muid asjakohaseid andmeid (art. 12.4). Ega need piirid siin päris selged olegi. Kas võiks näiteks märkida ära viimase etturikäigu või löömise, mis olulised seisukorduste puhul? Või kasvõi see koht, kus sama seis juba korra laual oli? Seda püüdis teada saada üks inglane.
Reeglite komitee esimehe seletus oli umbes selline: Kui mängija tahab viiki taotleda, siis kutsugu kohtunik ja taodelgu. Sel hetkel võib ta näidata protokollis, millal oli sama seis laual esimesed kaks korda. Ka 50 käigu reegli puhul võib nüüd protokolli märkida, millal oli tegemist viimase löömise või etturikäiguga. Mingi tulevase taotluse suhtes aga protokolli märkusi teha ei tohi.
Lembit
kolmapäev, 24. oktoober 2012
Reeglite muudatused 2013
Viimasel nädalavahetusel 19.-21. oktoobril toimus verstade kaugusel Tallinnast, Kuremaal, treenerite täiendkoolitus, kus esitasin ettekanded kolmel teemal. Lisan siinjuures esitatud materjalid pdf-failidena. Juhin tähelepanu, et materjalid on mõeldud ettekandeks ja seega kasutamiseks koos kuuldud kommentaaridega.
Lisaks, sõnastused muudetavates reeglites on enamasti vabatõlge ja ei pruugi täita kogu vajalikku rangust.
Malekoodeksi muudatused (pdf)
FIDE malekohtunike reeglistik, malekohtunike litsentsid (pdf)
Šveitsi süsteemi, reitingu süsteemi muudatused, varia (pdf)
Võib-olla saab tulevikus ka mõne punkti pikemalt lahti kirjutada. Kohtunike valdkonnas on suurim muudatus see, et FIDE reitinguarvestusse läheb ainult see turniir, mille korral esitatud kohtunikud omavad kehtivat FIDE malekohtunike litsentsi. Huvitav on asjaolu, et sellega kogu lugu ei piirdu, vaid korraldaja peab arvestama veel mitme muu aspektiga.
Osad muudatused on veel lahtised. Näiteks ei ole täna teada, mis saab kiir- ja välkmale reitingute tasudest.
Lisaks, sõnastused muudetavates reeglites on enamasti vabatõlge ja ei pruugi täita kogu vajalikku rangust.
Malekoodeksi muudatused (pdf)
FIDE malekohtunike reeglistik, malekohtunike litsentsid (pdf)
Šveitsi süsteemi, reitingu süsteemi muudatused, varia (pdf)
Võib-olla saab tulevikus ka mõne punkti pikemalt lahti kirjutada. Kohtunike valdkonnas on suurim muudatus see, et FIDE reitinguarvestusse läheb ainult see turniir, mille korral esitatud kohtunikud omavad kehtivat FIDE malekohtunike litsentsi. Huvitav on asjaolu, et sellega kogu lugu ei piirdu, vaid korraldaja peab arvestama veel mitme muu aspektiga.
Osad muudatused on veel lahtised. Näiteks ei ole täna teada, mis saab kiir- ja välkmale reitingute tasudest.
Jätkates samal teemal
Just siis, kui oma eelmist kommentaari arvutisse toksisin, mängis ettepanekute esitaja Landa Saksa bundesliiga teist vooru Mülheimis. Sealt võis ta oma väidete kinnituseks materjali juurde saada. Tähelepanu tõmbas endale Eppingeni meeskonnas mänginud noor GM Bindrich. Juba eelmises voorus Mülheimi esindanud GM Tregubovi vastu oli ta oma käigul korduvalt laua tagant kadunud. Kohtunik ometi ei sekkunud, protesti ei esitatud ning Bindrich võitis partii ja tema meeskond ühe punktiga ka matśi.
Asjade kordumisega läks pühapäeval aga asi kahtlaseks. Eppingeni vastaseks oli Katernberg, Bindrichi vastas istus laua taga GM Siebrecht. Kui Bindrichi kord oli parajasti 10. käiku teha, jättis ta kella käima ja läks jälle tualetti. Seekord läks kohtunik järele. Küsimusele, kas tal ka mobiil kaasas on, vastas Bindrich jaatavalt, keeldus aga seda kohtunikule näitamast. Ei aidanud kohtuniku kinnitus, et kui seal midagi malega seotut pole, võib ta rahumeeli partiid jätkata, ega ka oma meeskonna kapteni palve.
Õigupoolest oli ju tegemist mitte pettuse endaga, vaid ainult vastava kahtlusega. Bundesliiga reeglites on aga päris selgelt kirjas mängija kohustus sel juhul kõik oma kaasasolevad asjad inspekteerimiseks anda. Kohtunik tegi seda, mida tegema pidi, ja fikseeriski kaotuse. Ühe punktiga kaotas matśi ka Eppingeni meeskond.
Pärast selle matśi lõppu esitas ka Tregubovi meeskond protesti eelmise partii kohta. Loomulikult ei saa siin kohtunik enam midagi tagantjärele muuta, vaid asjaga hakkab nüüd tegelema Saksa Maleliidu apellatsioonikomisjon.
Muide ilmus pärast Lance Armstrongi dopinguloo selgumist teateid selle kohta, et mõnede suursponsorite huvi jalgratturite vastu olevat märgatavalt vähenenud ja mitmed Saksa maleklubid lootvat seda oma ala huvides kasutada. Nüüd pole see võimalus enam nii selge.
Lembit
Asjade kordumisega läks pühapäeval aga asi kahtlaseks. Eppingeni vastaseks oli Katernberg, Bindrichi vastas istus laua taga GM Siebrecht. Kui Bindrichi kord oli parajasti 10. käiku teha, jättis ta kella käima ja läks jälle tualetti. Seekord läks kohtunik järele. Küsimusele, kas tal ka mobiil kaasas on, vastas Bindrich jaatavalt, keeldus aga seda kohtunikule näitamast. Ei aidanud kohtuniku kinnitus, et kui seal midagi malega seotut pole, võib ta rahumeeli partiid jätkata, ega ka oma meeskonna kapteni palve.
Õigupoolest oli ju tegemist mitte pettuse endaga, vaid ainult vastava kahtlusega. Bundesliiga reeglites on aga päris selgelt kirjas mängija kohustus sel juhul kõik oma kaasasolevad asjad inspekteerimiseks anda. Kohtunik tegi seda, mida tegema pidi, ja fikseeriski kaotuse. Ühe punktiga kaotas matśi ka Eppingeni meeskond.
Pärast selle matśi lõppu esitas ka Tregubovi meeskond protesti eelmise partii kohta. Loomulikult ei saa siin kohtunik enam midagi tagantjärele muuta, vaid asjaga hakkab nüüd tegelema Saksa Maleliidu apellatsioonikomisjon.
Muide ilmus pärast Lance Armstrongi dopinguloo selgumist teateid selle kohta, et mõnede suursponsorite huvi jalgratturite vastu olevat märgatavalt vähenenud ja mitmed Saksa maleklubid lootvat seda oma ala huvides kasutada. Nüüd pole see võimalus enam nii selge.
Lembit
pühapäev, 21. oktoober 2012
Kuidas kaotada pettusi?
Küsimus mängu ajal sooritatud pettustest või vähemalt nendega seotud katsetest tõuseb seoses suurte võistlutega ikka ja jälle esile. Tavaliselt ongi tegemist vaid kahtlustega, sest midagi tõestada on üpris raske. Nüüd on omapoolsete ettepanekutega välja tulnud vene suurmeister Konstantin Landa. Põhjenduseks viitab ta sellele, et hiljutisel Bakuu turniiril olevat üks mängija (kes, seda ei täpsustata) kadunud peaaegu iga käigu järel teatavasse kohta. Loomulik, et see kahtlusi tekitas. Landa pakub omalt poolt välja 6-punktilised reeglid, millega asju paika panna.
1. Esimese mängutunni ajal olgu tualetid suletud. Sel ajal on võimalik tualetti külastada vaid erandkorras kohtuniku saatel. Pärast esimest tundi tualetid avatakse. Nii välditaks avanguvariantide kordumist, mida muidu kuidagiviisi ei avastaks.
2. Mängijal ei tohi partii ajal olla mingeid sidevahendeid ega muid elektronseadmeid peale meditsiiniliste. Mobiiltelefonid tuleks kohtunike kätte hoiule anda, veel parem neid üldse mitte kaasa võtta.
3. Kohtunik võib üks kord vooru jooksul omal valikul või teise mängija taotluse alusel kontrollida käsi-metalliotsija abil sellise mängija taskuid, kes parajasti mängib turniiripartiid ja otsustab lahkuda üldisest mängusaalist.
4. Igal mängijal on õigus üks kord turniiri jooksul kontrollida ükskõik millist teist mängijat, kui see lahkub üldisest mängusaalist. Nii saaks võidelda komputeriseeritud mängijatega.
5. Pealtvaatajate pääs üldisesse mängusaali on esimesel mängutunnil keelatud.
6. Peakohtunikul on õigus paluda ükskõik millisel parajasti mittemängival osavõtjal, aga ka pealtvaatajal lahkuda üldisest mängusaalist.
Landa arvates looksid kaks viimast reeglit teatud barjääri mitteverbaalsete etteütlemiste takistamiseks. FIDE peaks välja töötama maletajate Hippokratese vande Fair Play Rules, mis paigutataks FIDE kodulehele ja avataks mängijatele allakirjutamiseks. Väidetavalt hoitaks nii ära isegi väikesed kahtlused ebaaususes ja arvutidopingu kasutamises. Igasuguste pettusekatsetega tuleks karmilt võidelda. Kuus punkti võiksid olla rakendatavad mistahes tugevusega turniiridel ja takistaksid ebaausaid mängijaid.
Igatahes teatud diskussiooni on projekt küll vallandanud. Arvamusi on väga erinevaid. Näiteks üks esimene sõnavõtja leiab, et 1. ja 5. reegel olevat kõige idiootlikumad, millega kunagi välja tuldud, samal ajal kui 2. olevat üsna mõistlik, ülejäänute üle võiks aga vaielda ja vajaduse korral neid ümber sõnastada.
Lembit
1. Esimese mängutunni ajal olgu tualetid suletud. Sel ajal on võimalik tualetti külastada vaid erandkorras kohtuniku saatel. Pärast esimest tundi tualetid avatakse. Nii välditaks avanguvariantide kordumist, mida muidu kuidagiviisi ei avastaks.
2. Mängijal ei tohi partii ajal olla mingeid sidevahendeid ega muid elektronseadmeid peale meditsiiniliste. Mobiiltelefonid tuleks kohtunike kätte hoiule anda, veel parem neid üldse mitte kaasa võtta.
3. Kohtunik võib üks kord vooru jooksul omal valikul või teise mängija taotluse alusel kontrollida käsi-metalliotsija abil sellise mängija taskuid, kes parajasti mängib turniiripartiid ja otsustab lahkuda üldisest mängusaalist.
4. Igal mängijal on õigus üks kord turniiri jooksul kontrollida ükskõik millist teist mängijat, kui see lahkub üldisest mängusaalist. Nii saaks võidelda komputeriseeritud mängijatega.
5. Pealtvaatajate pääs üldisesse mängusaali on esimesel mängutunnil keelatud.
6. Peakohtunikul on õigus paluda ükskõik millisel parajasti mittemängival osavõtjal, aga ka pealtvaatajal lahkuda üldisest mängusaalist.
Landa arvates looksid kaks viimast reeglit teatud barjääri mitteverbaalsete etteütlemiste takistamiseks. FIDE peaks välja töötama maletajate Hippokratese vande Fair Play Rules, mis paigutataks FIDE kodulehele ja avataks mängijatele allakirjutamiseks. Väidetavalt hoitaks nii ära isegi väikesed kahtlused ebaaususes ja arvutidopingu kasutamises. Igasuguste pettusekatsetega tuleks karmilt võidelda. Kuus punkti võiksid olla rakendatavad mistahes tugevusega turniiridel ja takistaksid ebaausaid mängijaid.
Igatahes teatud diskussiooni on projekt küll vallandanud. Arvamusi on väga erinevaid. Näiteks üks esimene sõnavõtja leiab, et 1. ja 5. reegel olevat kõige idiootlikumad, millega kunagi välja tuldud, samal ajal kui 2. olevat üsna mõistlik, ülejäänute üle võiks aga vaielda ja vajaduse korral neid ümber sõnastada.
Lembit
kolmapäev, 17. oktoober 2012
Noorkohtunikud teadku
Prantslased korraldasid suvel tavapäraselt eksamid ka noorkohtunikele. Milliste turniiridel esinevate juhtude kohta pidid vastava nimetuse taotlejad lahenduse leidma?
Ühes küsimuste blokis oli tegemist Fischeri kontrolliga 50 minutit partiile ja 10 sekundit igale käigule.
1. Üks kuueaastane poiss ütleb, et ta ei oska käike üles kirjutada.
- Võimaluse korral peaks leidma käikude kirjutamiseks abilise. Mängija mõtlemisaega peaks seejuures 5 või 10 minuti võrra vähendama. Kui abilist ei leia, jäävad ühe poole käigud kirjutamata (art. 8.1).
2. Ühes partiis on tehtud 5 käiku. Üks mängija kutsub teid, sest must lipp paikneb e8.
- Partii tuleb tühistada ja alustada uuesti (art. 7.1a).
3. Üks käigul olevatest mängijatest tõuseb ja käib mängukohas ringi.
- Mängukohas ringiliikumine pole keelatud. Kohtunik sekkub alles siis, kui mängija püüab mängualast lahkuda (art. 12.2).
4. Üks mängija käib ratsuga mööda diagonaali ja vajutab siis kella.
- Taastame seisu ja laseme ratsuga teha määrustepärase käigu, kui see on võimalik. Vastane saab 2 minutit täiendavat aega (art. 7.4).
5. Ühel mängijal jääb aega 4 minutit ja ta lõpetab kirjutamise. Mida teeb kohtunik?
- Ei tee midagi, sest kirjutamise võis lõpetada (art. 8.4).
Teises blokis on ajakontrolliks 20 minutit partiile. Laual on seis:
Valged: Kh5, Lf6, Ef2 ja g3 (4).
Mustad: Kb8, Vb5, Of7, Ea7, b7 ja c6 (6).
1. Valge kutsub teid ja küsib, kas see on matt.
- Kohtunik partii käiku sekkuda ei tohi ja ütleb, et mängija peab selles ise selgusele jõudma (art. 13.6).
2. Valge käib Ld8 ja ütleb matt. Must on sellega päri.
- Kohtunik peab asjasse sekkuma, sest mõlemad kuningad on tules (art. A4c).
3. Valge kutsub teid ja ütleb, et must on teinud määrustevastase käigu, sest vanker ja oda ei saa ju korraga tuld anda.
- Ütlete, et viimane käik oli Od5-f7+. Kui viimane käik oleks olnud määrustevastane, saaks vastasmängija lisaaega.
4. Valge lööb Lf6xf7.
- Sekkute, kui sellel turniiril rakendatakse küllaldast järelevalvet. Mitteküllaldase puhul reageerite ainult mängija taotlusele.
5. Valgetega mängija ema ütleb oma pojale: "Käi ometi kuningaga, näed ju, et see on ainus võimalus!"
- Nõuate korraldajalt, et see eemaldaks segaja turniirisaalist.
Kummagi bloki küsimuste õigete vastuste eest võis eksamineeritav saada 5 punkti. 10 punkti andsid ka eksami ülejäänud osad, kus oli vaja teada noorkohtunikuks saamise tingimusi ning Prantsuse individuaalsete ja võistkondlike noortevõistluste juhendeid. Ehk võiks meilgi kohtunike järelkasvu saamiseks noorkohtuniku nimetuse sisse seada?
Lembit
Ühes küsimuste blokis oli tegemist Fischeri kontrolliga 50 minutit partiile ja 10 sekundit igale käigule.
1. Üks kuueaastane poiss ütleb, et ta ei oska käike üles kirjutada.
- Võimaluse korral peaks leidma käikude kirjutamiseks abilise. Mängija mõtlemisaega peaks seejuures 5 või 10 minuti võrra vähendama. Kui abilist ei leia, jäävad ühe poole käigud kirjutamata (art. 8.1).
2. Ühes partiis on tehtud 5 käiku. Üks mängija kutsub teid, sest must lipp paikneb e8.
- Partii tuleb tühistada ja alustada uuesti (art. 7.1a).
3. Üks käigul olevatest mängijatest tõuseb ja käib mängukohas ringi.
- Mängukohas ringiliikumine pole keelatud. Kohtunik sekkub alles siis, kui mängija püüab mängualast lahkuda (art. 12.2).
4. Üks mängija käib ratsuga mööda diagonaali ja vajutab siis kella.
- Taastame seisu ja laseme ratsuga teha määrustepärase käigu, kui see on võimalik. Vastane saab 2 minutit täiendavat aega (art. 7.4).
5. Ühel mängijal jääb aega 4 minutit ja ta lõpetab kirjutamise. Mida teeb kohtunik?
- Ei tee midagi, sest kirjutamise võis lõpetada (art. 8.4).
Teises blokis on ajakontrolliks 20 minutit partiile. Laual on seis:
Valged: Kh5, Lf6, Ef2 ja g3 (4).
Mustad: Kb8, Vb5, Of7, Ea7, b7 ja c6 (6).
1. Valge kutsub teid ja küsib, kas see on matt.
- Kohtunik partii käiku sekkuda ei tohi ja ütleb, et mängija peab selles ise selgusele jõudma (art. 13.6).
2. Valge käib Ld8 ja ütleb matt. Must on sellega päri.
- Kohtunik peab asjasse sekkuma, sest mõlemad kuningad on tules (art. A4c).
3. Valge kutsub teid ja ütleb, et must on teinud määrustevastase käigu, sest vanker ja oda ei saa ju korraga tuld anda.
- Ütlete, et viimane käik oli Od5-f7+. Kui viimane käik oleks olnud määrustevastane, saaks vastasmängija lisaaega.
4. Valge lööb Lf6xf7.
- Sekkute, kui sellel turniiril rakendatakse küllaldast järelevalvet. Mitteküllaldase puhul reageerite ainult mängija taotlusele.
5. Valgetega mängija ema ütleb oma pojale: "Käi ometi kuningaga, näed ju, et see on ainus võimalus!"
- Nõuate korraldajalt, et see eemaldaks segaja turniirisaalist.
Kummagi bloki küsimuste õigete vastuste eest võis eksamineeritav saada 5 punkti. 10 punkti andsid ka eksami ülejäänud osad, kus oli vaja teada noorkohtunikuks saamise tingimusi ning Prantsuse individuaalsete ja võistkondlike noortevõistluste juhendeid. Ehk võiks meilgi kohtunike järelkasvu saamiseks noorkohtuniku nimetuse sisse seada?
Lembit
pühapäev, 14. oktoober 2012
Küsivad prantslased - 2
Vaatame sama prantslaste kohtunikeeksami teise poole küsimusi.
6. Ajakontrolliks on 90 minutit 40 käigule ja siis 30 minutit partii lõpuni. Kogu aeg lisandub iga käiguga 30 sekundit. Must teeb oma 40. käigu ja vajutab kella. Musta kellapoolele ilmub seejuures näit -0.00. Valged taotlevad võitu. Mida otsustab kohtunik?
- Kui laual pole mati- või patiseisu ning valgel on mati konstrueerimiseks piisavalt materjali, siis peabki ta võidu saama (art. 6.9, 6.7). Aeg malelaual käigu tegemise ja kellavajutuse vahel loetakse ju mängijale ettenähtud aja osaks.
7. Peetakse mingeid meeskonnavõistlusi. Ajakontrolliks on 2 tundi 40 käigule ja siis 1 tund partii lõpuni. Enne esimest kontrolli on mõlemad ajapuuduses ega kirjuta käike, küll teeb seda aga kohtunik. Valge teeb käigu, kohe seejärel aga kukub tema kellal nooleke. Must ei jõua sellele kiiresti reageerida ja teeb oma käigu. Kohal on ka tema meeskonna kapten, kes hüüab: "Nooleke kukkus!" Mida teeb kohtunik?
- Eemaldab kõigepealt mängu sekkunud kapteni mängusaalist (art. 13.7a). Kuivõrd tegemist oli aga siiski ametiisikuga, võtab kohtunik tema poolt öeldu arvesse. Nõuab, et protokollid tehtaks korda, siis otsustab, kas partii on kaotatud või võib see jätkuda (art. 8.5a, 8.6).
8. Ajakontrolliks on 90 minutit partiile, iga käiguga lisandub 30 sekundit. Laual on seis:
Valged: Kg1, Ld1, Va1 ja f1, Oc4 ja f6, Rd5 ja f3, Ea2, b2, c2, d3, e4, f2, g2 ja h2 (16).
Mustad: Kg8, Ld8, Va8 ja f8, Oc5 ja g4, Rd4, Ea7, b7, c7, d6, e5, f7, g7 ja h7 (15).
Selles seisus mängis valge Ld1-g5. Must ei öelnud midagi, kohtunik aga oli laua juures. Mida otsustab kohtunik ja kuidas ta tegutseb?
- Selle ajakontrolli juures peab kohtunik määrustevastasele käigule reageerima. Ta taastab seisu enne käiku Lg5. Siis korrigeerib ta vajadusel kelli ja laseb valgel lipuga teha määrustepärase käigu. Art. 7.4 järgi saab must täiendavalt 2 minutit.
9. Ajakontroll on nagu 6. küsimuses. Laual on seis: valged Ke5, Va5, mustad Kf7, Oe7. Siin langeb valge kellal nooleke. Mida otsustab kohtunik?
- Vastavalt art. 6.9 lõpeb partii viigiga, sest odaga vankri vastu matistada ei saa mistahes määrustepäraste käikude seeriaga.
10. Ajakontrolliks on 25 minutit kogu partiile. Küllaldast järelevalvet ei rakendata. Pärast käike 1. d4 Rf6 2. c4 g6 3. Rc3 märkab käigul olev must, et tal on kaks mustaväljalist oda, sest kogemata on liputiival oda ja ratsu asukoht ära vahetatud. Kõigepealt paneb must nupud õigetele väljadele, siis käib ta 3. ... Og7. Valge ütleb, et kuna partii on juba alanud, siis ei saa sellist ümberpaigutust enam teha ning must peab jätma oda b8 ning 3. ... Og7 asemel mängima Rc8-b6 või d6, sest ratsut on puudutatud ja sellega saab teha määrustepärase käigu. Kohtunik on kohal. Mida ta otsustab?
- Vastavalt art. A4a pole kolm käiku veel tehtud. Vastavalt art. 7.1a tuleb partiid alustada uuesti.
8. ülesanne annab 4 punkti, iga ülejäänu 2 punkti.
Kui keegi vaatab originaalteksti, siis märkab, et prantslastel ei vasta korduvalt koodeksiartiklite numbrid nende sisule.
Lembit
6. Ajakontrolliks on 90 minutit 40 käigule ja siis 30 minutit partii lõpuni. Kogu aeg lisandub iga käiguga 30 sekundit. Must teeb oma 40. käigu ja vajutab kella. Musta kellapoolele ilmub seejuures näit -0.00. Valged taotlevad võitu. Mida otsustab kohtunik?
- Kui laual pole mati- või patiseisu ning valgel on mati konstrueerimiseks piisavalt materjali, siis peabki ta võidu saama (art. 6.9, 6.7). Aeg malelaual käigu tegemise ja kellavajutuse vahel loetakse ju mängijale ettenähtud aja osaks.
7. Peetakse mingeid meeskonnavõistlusi. Ajakontrolliks on 2 tundi 40 käigule ja siis 1 tund partii lõpuni. Enne esimest kontrolli on mõlemad ajapuuduses ega kirjuta käike, küll teeb seda aga kohtunik. Valge teeb käigu, kohe seejärel aga kukub tema kellal nooleke. Must ei jõua sellele kiiresti reageerida ja teeb oma käigu. Kohal on ka tema meeskonna kapten, kes hüüab: "Nooleke kukkus!" Mida teeb kohtunik?
- Eemaldab kõigepealt mängu sekkunud kapteni mängusaalist (art. 13.7a). Kuivõrd tegemist oli aga siiski ametiisikuga, võtab kohtunik tema poolt öeldu arvesse. Nõuab, et protokollid tehtaks korda, siis otsustab, kas partii on kaotatud või võib see jätkuda (art. 8.5a, 8.6).
8. Ajakontrolliks on 90 minutit partiile, iga käiguga lisandub 30 sekundit. Laual on seis:
Valged: Kg1, Ld1, Va1 ja f1, Oc4 ja f6, Rd5 ja f3, Ea2, b2, c2, d3, e4, f2, g2 ja h2 (16).
Mustad: Kg8, Ld8, Va8 ja f8, Oc5 ja g4, Rd4, Ea7, b7, c7, d6, e5, f7, g7 ja h7 (15).
Selles seisus mängis valge Ld1-g5. Must ei öelnud midagi, kohtunik aga oli laua juures. Mida otsustab kohtunik ja kuidas ta tegutseb?
- Selle ajakontrolli juures peab kohtunik määrustevastasele käigule reageerima. Ta taastab seisu enne käiku Lg5. Siis korrigeerib ta vajadusel kelli ja laseb valgel lipuga teha määrustepärase käigu. Art. 7.4 järgi saab must täiendavalt 2 minutit.
9. Ajakontroll on nagu 6. küsimuses. Laual on seis: valged Ke5, Va5, mustad Kf7, Oe7. Siin langeb valge kellal nooleke. Mida otsustab kohtunik?
- Vastavalt art. 6.9 lõpeb partii viigiga, sest odaga vankri vastu matistada ei saa mistahes määrustepäraste käikude seeriaga.
10. Ajakontrolliks on 25 minutit kogu partiile. Küllaldast järelevalvet ei rakendata. Pärast käike 1. d4 Rf6 2. c4 g6 3. Rc3 märkab käigul olev must, et tal on kaks mustaväljalist oda, sest kogemata on liputiival oda ja ratsu asukoht ära vahetatud. Kõigepealt paneb must nupud õigetele väljadele, siis käib ta 3. ... Og7. Valge ütleb, et kuna partii on juba alanud, siis ei saa sellist ümberpaigutust enam teha ning must peab jätma oda b8 ning 3. ... Og7 asemel mängima Rc8-b6 või d6, sest ratsut on puudutatud ja sellega saab teha määrustepärase käigu. Kohtunik on kohal. Mida ta otsustab?
- Vastavalt art. A4a pole kolm käiku veel tehtud. Vastavalt art. 7.1a tuleb partiid alustada uuesti.
8. ülesanne annab 4 punkti, iga ülejäänu 2 punkti.
Kui keegi vaatab originaalteksti, siis märkab, et prantslastel ei vasta korduvalt koodeksiartiklite numbrid nende sisule.
Lembit
kolmapäev, 10. oktoober 2012
Küsivad prantslased
Ees on järjekordsed kohtunike litsentsieksamid. Ehk on seetõttu mõttekas vaadata, millistele küsimustele pidid vastama Prantsuse kolleegid nende viimasel põhieksamil UV1 tänavu juunis. Leiame need sealse kohtunikelehe Bulletin des Arbitres Federaux äsjasest, juba 132. numbrist. Seal kestab eksam 2 tundi. Kõiki vastuseid peab põhjendama.
1. Mustadega mängija kavatseb teha käigu h8 asuva vankriga. Küünarnukiga lükkab ta aga ümber b7 asunud oda ja see kukub laualt maha. Mees võtab oda maast, paneb selle endisele kohale tagasi ja teeb siis käigu Vh8-h1+, millega võidab valge a1 seisnud vankri. Valge seiskab kellad ja kutsub kohtuniku, teatades, et must on puudutanud oma oda ja peab nüüd sellega käima. Mida otsustab kohtunik?
- Kohtunik loeb sooritatuks käigu Vh8-h1+ ja jätab selle jõusse. Art. 4.3 kõneleb ainult malendi meelega puudutamisest, malendite paigast nihutamist käsitlev art. 7.3 käiku ei nõua.
2. Mängija kaotab partii ja kirjutab mõlemale partiiprotokollile alla. Hakkab siis koos vastasega partiid analüüsima, seejärel aga pöördub kohtuniku poole, öeldes, et partiis oli tehtud määrustevastane käik, mida siis kumbki mängija ei märganud. Taotleb partii tulemuse tühistamist ja partii jätkamist määrustevastasele käigule eelnenud seisust. Mida otsustab kohtunik?
- Kohtunik jätab partii tulemuse jõusse. Art. 8.7 järgi jääb allakirjutatud tulemus kehtima isegi siis, kui see on vale..
3. Ajakontrolliks on 90 minutit 40 käigule, siis 30 minutit partii lõpuni, kusjuures iga käiguga lisandub 30 sekundit. Kohtunik märkab, et kellatabloolt on näidud kadunud. Mida ta teeb?
- Vastavalt art. 6.10 asendab ta kella ja toimib uute aegade seadmisel oma parema äranägemise järgi.
4. Ajakontroll on sama nagu eelmises küsimuses. Valge pakub viiki ja vajutab kella. Must lükkab suuliselt viigi tagasi, pärast lühikest mõtlemist ütleb aga siiski, et on viigiga nõus. Nüüd pole aga enam valge ise viigiga päri. Mida otsustab kohtunik?
- Must on viigi suuliselt tagasi lükanud ega saa oma otsust enam muuta (art. 9.1b).
5. Ajakontrolliks on 25 minutit partiile. Küllaldast järelevalvet sellel turniiril ei rakendata. Valge teeb käigu Rc1-c3. Must ei märka, et tegemist on määrustevastase käiguga, ja teeb ise määrustepärase käigu. Kohtunik seisab laua kõrval. Mida ta teeb?
- Mitte midagi. Vastavalt kiirmale reeglite A4c sekkub kohtunik peale paari erandjuhu vaid siis, kui selleks on olemas vastava mängija taotlus.
Küsimustes 1-3 annab iga õige vastus kaks, küsimustes 4 ja 5 ühe punkti.
Lembit
1. Mustadega mängija kavatseb teha käigu h8 asuva vankriga. Küünarnukiga lükkab ta aga ümber b7 asunud oda ja see kukub laualt maha. Mees võtab oda maast, paneb selle endisele kohale tagasi ja teeb siis käigu Vh8-h1+, millega võidab valge a1 seisnud vankri. Valge seiskab kellad ja kutsub kohtuniku, teatades, et must on puudutanud oma oda ja peab nüüd sellega käima. Mida otsustab kohtunik?
- Kohtunik loeb sooritatuks käigu Vh8-h1+ ja jätab selle jõusse. Art. 4.3 kõneleb ainult malendi meelega puudutamisest, malendite paigast nihutamist käsitlev art. 7.3 käiku ei nõua.
2. Mängija kaotab partii ja kirjutab mõlemale partiiprotokollile alla. Hakkab siis koos vastasega partiid analüüsima, seejärel aga pöördub kohtuniku poole, öeldes, et partiis oli tehtud määrustevastane käik, mida siis kumbki mängija ei märganud. Taotleb partii tulemuse tühistamist ja partii jätkamist määrustevastasele käigule eelnenud seisust. Mida otsustab kohtunik?
- Kohtunik jätab partii tulemuse jõusse. Art. 8.7 järgi jääb allakirjutatud tulemus kehtima isegi siis, kui see on vale..
3. Ajakontrolliks on 90 minutit 40 käigule, siis 30 minutit partii lõpuni, kusjuures iga käiguga lisandub 30 sekundit. Kohtunik märkab, et kellatabloolt on näidud kadunud. Mida ta teeb?
- Vastavalt art. 6.10 asendab ta kella ja toimib uute aegade seadmisel oma parema äranägemise järgi.
4. Ajakontroll on sama nagu eelmises küsimuses. Valge pakub viiki ja vajutab kella. Must lükkab suuliselt viigi tagasi, pärast lühikest mõtlemist ütleb aga siiski, et on viigiga nõus. Nüüd pole aga enam valge ise viigiga päri. Mida otsustab kohtunik?
- Must on viigi suuliselt tagasi lükanud ega saa oma otsust enam muuta (art. 9.1b).
5. Ajakontrolliks on 25 minutit partiile. Küllaldast järelevalvet sellel turniiril ei rakendata. Valge teeb käigu Rc1-c3. Must ei märka, et tegemist on määrustevastase käiguga, ja teeb ise määrustepärase käigu. Kohtunik seisab laua kõrval. Mida ta teeb?
- Mitte midagi. Vastavalt kiirmale reeglite A4c sekkub kohtunik peale paari erandjuhu vaid siis, kui selleks on olemas vastava mängija taotlus.
Küsimustes 1-3 annab iga õige vastus kaks, küsimustes 4 ja 5 ühe punkti.
Lembit
pühapäev, 7. oktoober 2012
Üsna tavaline turniir
Oktoobri algul tegin ma oma ainsa malekohtunike eksami. Linna spordikomitees, eksamineerijateks Kaljus Pettai ja Hubert Villup. Igatahes päriti määrustevastaste käikude ja partiide katkestamise kohta (viimane on praeguseks küll juba kadunud teema). Ah jaa, juhtus see 58 aastat tagasi. Varsti pärast seda pandi koolipoiss kohtunikuks linna täitevkomitee meistrivõistlustel, kus Pettai oli küll formaalselt pea, aga turniirile põikas ta vaid haruharva.
Sellest peale olen vist küll vastu võtnud iga pakutava turniiri, kui see vaid ajaliselt kuidagi võimalik on. Kuni äsjase Viimsi turniirini. Ütlesin ettepanekust ära. Kui kaua siis ikka võib. Kui uuesti helistati ja lubati suurem osa tööst ära teha, siis andsin ikkagi järele.
Korralduselt oli turniir võrreldes mullusega üsna sarnane. Mängijaidki vaid ühe võrra rohkem, paar suurmeistrit ka hulgas, kuigi neil turniiri ära võita ei õnnestunud. Turniiriruum korralik, malendid ja kellad ka. Liiati on moodsatel DGT kelladel vaja õige vähe vajutamisi, et neil jällegi algasend taastada. Juhendis oli kõik vajalik ära öeldud (ühel hiljuti külastatud noorteturniiril polnud juhendis isegi seda, kuidas toimida võrdsete punktide korral). Kui esialgu tõid toetusühingu turniirid meie maleellu uusi tuuli, siis nüüd ollakse nendega juba harjunud ja suurt tungi neisse enam pole.
Gert tegi tõepoolest põhitöö (või peaaegu kogu töö) ära. Jõudis teha arvutipaarimise ja jälgida ka tähtsamaid partiisid. Piisavalt tugeva mängijana nägi ta hästi, mida just parajasti vaja teha (korralduskülje poolt muidugi Margus kõigeks vajalikuks olemas). Kuivõrd mingeid probleeme ei tekkinud, kofliktidest kõnelemata, siis jäi minu hooleks lihtsalt toimuva jälgimine. Aga igaks juhuks (ei me ette tea!) peaks sellistel turniiridel teine kohtunik kindlasti olema (antud juhul oleks võinud sellesse rolli loomulikult ka Margus astuda).
Üldiselt oli vaikne nagu turniiridel ikka, aga ajuti püüdis küll keegi oma arvamuse ehk liiga valjuhäälselt välja öelda. Kui tegemist oli nimeka kohtunikuga, siis tõmbas see endale asjatult tähelepanu.
Määrustevastase käigu puhul peaks vastasmängija saama 2 minutit täiendavat aega. Kasutasime seda reeglit vaid viimasel 5 minutil. Aga isegi siis näis see ajarütmist välja minevat. Nägin juhtumit, kus mängijat üldse asjale tähelepanu ei pööranud. Aga oli ka juhtum, kus enne kui kohtunikud tulid aegade ümberseadmisega toime, olid mängijad juba partii tulemuses kokku leppinud.
Aga muidu oli täiesti normaalne tavaline kiirturniir.
Lembit
Sellest peale olen vist küll vastu võtnud iga pakutava turniiri, kui see vaid ajaliselt kuidagi võimalik on. Kuni äsjase Viimsi turniirini. Ütlesin ettepanekust ära. Kui kaua siis ikka võib. Kui uuesti helistati ja lubati suurem osa tööst ära teha, siis andsin ikkagi järele.
Korralduselt oli turniir võrreldes mullusega üsna sarnane. Mängijaidki vaid ühe võrra rohkem, paar suurmeistrit ka hulgas, kuigi neil turniiri ära võita ei õnnestunud. Turniiriruum korralik, malendid ja kellad ka. Liiati on moodsatel DGT kelladel vaja õige vähe vajutamisi, et neil jällegi algasend taastada. Juhendis oli kõik vajalik ära öeldud (ühel hiljuti külastatud noorteturniiril polnud juhendis isegi seda, kuidas toimida võrdsete punktide korral). Kui esialgu tõid toetusühingu turniirid meie maleellu uusi tuuli, siis nüüd ollakse nendega juba harjunud ja suurt tungi neisse enam pole.
Gert tegi tõepoolest põhitöö (või peaaegu kogu töö) ära. Jõudis teha arvutipaarimise ja jälgida ka tähtsamaid partiisid. Piisavalt tugeva mängijana nägi ta hästi, mida just parajasti vaja teha (korralduskülje poolt muidugi Margus kõigeks vajalikuks olemas). Kuivõrd mingeid probleeme ei tekkinud, kofliktidest kõnelemata, siis jäi minu hooleks lihtsalt toimuva jälgimine. Aga igaks juhuks (ei me ette tea!) peaks sellistel turniiridel teine kohtunik kindlasti olema (antud juhul oleks võinud sellesse rolli loomulikult ka Margus astuda).
Üldiselt oli vaikne nagu turniiridel ikka, aga ajuti püüdis küll keegi oma arvamuse ehk liiga valjuhäälselt välja öelda. Kui tegemist oli nimeka kohtunikuga, siis tõmbas see endale asjatult tähelepanu.
Määrustevastase käigu puhul peaks vastasmängija saama 2 minutit täiendavat aega. Kasutasime seda reeglit vaid viimasel 5 minutil. Aga isegi siis näis see ajarütmist välja minevat. Nägin juhtumit, kus mängijat üldse asjale tähelepanu ei pööranud. Aga oli ka juhtum, kus enne kui kohtunikud tulid aegade ümberseadmisega toime, olid mängijad juba partii tulemuses kokku leppinud.
Aga muidu oli täiesti normaalne tavaline kiirturniir.
Lembit
neljapäev, 4. oktoober 2012
Koodeks ikka peamine
FIDE on suutnud oma kodulehele üles panna Istanbuli kongressi dokumendid. Huvipakkuvat peaks seal olema iga malehuvilise jaoks. Kohtunike jaoks on muidugi kõige olulisem koodeksi uus tekst, mida võib nüüd siis päris ametlikuks lugeda (mida ei saanud ju öelda näiteks Venemaa lehel avaldatu kohta). Ei oska küll öelda, kas ei võiks sinnagi veel paar parandust tekkida, kui võtta arvesse kongressi poolt presidendinõukogule antud redigeerimisõigusi.
Reeglite komitee käis koos mitu korda ja osavõtt oli väga elav. Kahju, et keegi meie Istanbulis olnud esindajatest asja vastu huvi ei tundnud. Üldse näis kongress meid ükskõikseks jätvat. Ma ei tea, kas ma päris igale poole vaatasin, aga peale koolimale komisjoni ei hakanud lühend EST küll kusagil silma. Huvitavat on materjalide hulgas siiski piisavalt, olgu selleks kasvõi Eesti Maleliidu avaldus loobumise kohta maleolümpia korraldamisest või teade sellest, et edaspidi kavatsetakse ka autasustatavate reisikulud osaliselt kompenseerida. Tore, et maleliit on Kuremaa seminariga hakanud taas kohtunike teadmistele ja litsentsidele tähelepanu pöörama, sest kui isegi tippvõistlusele sõidab litsentsita kohtunik, on süsteem korrast ära.
Saksa keelt valdajate tähelepanu tahaksin pöörata veel ühele materjalile, nimelt Jürgen Kehri kohtunikuveerule viimases Schach-Zeitungis. Selle pealkirjaks on "10.2 on surnud, elagu 10.3". Ei maksa siiski arvata, et juttu on ainult sellest üldtuntud koodeksiartiklist. Tegelikult antakse populaarne ülevaade enam-vähem kõigist koodeksimuudatustest, nii nagu meiegi seda mõnda aega teinud oleme.
Artikli pealkirjas on varjatud kriitika koodeksi redigeerijate suhtes, mis minu arvates on igati põhjendatud. Paljudes koodeksi artiklites on tegemist alajaotuste numeratsiooni muutmisega või nende asukohtade ümberpaigutusega. See raskendab ümberorienteerumist ja häirib neid, kes pika aja jooksul on harjunud, et just see artikkel käsitleb seda ja seda.
Kõige tähtsamaks muutuseks peab kirjutise autor seda, mis tehti art. 1.1. Seni olid ühel mängijal valged, teisel mustad, nüüd on siis ühel heledat värvi malendid, mida nimetatakse valgeteks, teisel aga tumedat värvi malendid, mida nimetatakse mustadeks. Asjatu aja ja energia raiskamine.
Tahaksin hoiatada, et kuigi artikkel ilmus sakslaste internetilehele alles äsja, on see kirjutatud enne kongressi otsuseid. Tegelikult jäi muutmata art. 6.9, mis kõneleb materjali vahekorrast aja ületamise momendil, ja art. 9.4, mis keelab malendi puudutamise enne viigi taotlemist. Aga muus osas peaks asi klappima.
Lembit
Reeglite komitee käis koos mitu korda ja osavõtt oli väga elav. Kahju, et keegi meie Istanbulis olnud esindajatest asja vastu huvi ei tundnud. Üldse näis kongress meid ükskõikseks jätvat. Ma ei tea, kas ma päris igale poole vaatasin, aga peale koolimale komisjoni ei hakanud lühend EST küll kusagil silma. Huvitavat on materjalide hulgas siiski piisavalt, olgu selleks kasvõi Eesti Maleliidu avaldus loobumise kohta maleolümpia korraldamisest või teade sellest, et edaspidi kavatsetakse ka autasustatavate reisikulud osaliselt kompenseerida. Tore, et maleliit on Kuremaa seminariga hakanud taas kohtunike teadmistele ja litsentsidele tähelepanu pöörama, sest kui isegi tippvõistlusele sõidab litsentsita kohtunik, on süsteem korrast ära.
Saksa keelt valdajate tähelepanu tahaksin pöörata veel ühele materjalile, nimelt Jürgen Kehri kohtunikuveerule viimases Schach-Zeitungis. Selle pealkirjaks on "10.2 on surnud, elagu 10.3". Ei maksa siiski arvata, et juttu on ainult sellest üldtuntud koodeksiartiklist. Tegelikult antakse populaarne ülevaade enam-vähem kõigist koodeksimuudatustest, nii nagu meiegi seda mõnda aega teinud oleme.
Artikli pealkirjas on varjatud kriitika koodeksi redigeerijate suhtes, mis minu arvates on igati põhjendatud. Paljudes koodeksi artiklites on tegemist alajaotuste numeratsiooni muutmisega või nende asukohtade ümberpaigutusega. See raskendab ümberorienteerumist ja häirib neid, kes pika aja jooksul on harjunud, et just see artikkel käsitleb seda ja seda.
Kõige tähtsamaks muutuseks peab kirjutise autor seda, mis tehti art. 1.1. Seni olid ühel mängijal valged, teisel mustad, nüüd on siis ühel heledat värvi malendid, mida nimetatakse valgeteks, teisel aga tumedat värvi malendid, mida nimetatakse mustadeks. Asjatu aja ja energia raiskamine.
Tahaksin hoiatada, et kuigi artikkel ilmus sakslaste internetilehele alles äsja, on see kirjutatud enne kongressi otsuseid. Tegelikult jäi muutmata art. 6.9, mis kõneleb materjali vahekorrast aja ületamise momendil, ja art. 9.4, mis keelab malendi puudutamise enne viigi taotlemist. Aga muus osas peaks asi klappima.
Lembit
teisipäev, 2. oktoober 2012
Kuidas lõppes partii?
Eelmisel nädalal tekitas ühel Saksa lehel väikese poleemika elementaarne seis: valged Kf6, Rh4 (2), mustad Kd7, Eh5 (2).
Mõtlemisajaks oli olnud 15 minutit kummalegi mängijale, seega tegemist kiirmalega. Äsja oli mustal lipp olnud, kuid kuna kellal jooksid viimased sekundid, siis võitmiseks sellest ilmselt ei piisanud. Nii otsustas ta oma lipu vastase etturi vastu loovutada ja nii saadigi laual olev seis. Selles musta aeg üle läkski. Mis on siis nüüd partii tulemuseks? Normaalse mänguga on isegi kahe ratsuga matistamine peaaegu võimatu üritus, aga abi tuleb otsida reeglitest.
Art. 6.9 järgi on partii kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Tõsi küll, lisatakse ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga. Seejuures pole tähtis, missuguse ajakontrolliga on tegemist.
Must ettur võib täiesti määrustepäraste, kuigi mitte eriti loogiliste käikudega muutuda samuti ratsuks ja sel juhul on matiseis hõlpsasti konstrueeritav. Oleme oma veerus korduvalt käsitlenud partiide lõppseise ja märkinud, millisena tuleb fikseerida partii tulemus (28.VIII 2011 Aeg on üle, 15.VIII 2012 Kuidas lõpeb mäng). Siis pole vaja endal järele proovida, kas matiseisu saab lauale või mitte.
Reegleid, mis võivad ju ajuti tunduda ebaloogilistena, tuleb rakendada igal pool ühtviisi. Kui jälgida sakslaste arutlust, siis kahjuks ei saa viimastel sekunditel viiki taotleda ka siis, kui vastasel ilmselt konkreetne võiduplaan puudub. Ja ka viimasel viiel minutil ei hakka kiirmales kehtima välgureeglid, kuigi ega ka need midagi muudaks ega annaks enne ajaületust viigi taotlemise võimalust.
Oli ka ettepanek, et meie lähteseisuga analoogilistel juhtudel peaks ajaga kimpu jäänud mängijale andma iga käigu tegemiseks kaks lisasekundit. Missugustes seisudes? Reeglid nõuavad ühtsust ja selget piiritlemist.
Nii et antud juhul peab lipu ohverdaja küll ilmselt kaotusega leppima.
Lembit
Mõtlemisajaks oli olnud 15 minutit kummalegi mängijale, seega tegemist kiirmalega. Äsja oli mustal lipp olnud, kuid kuna kellal jooksid viimased sekundid, siis võitmiseks sellest ilmselt ei piisanud. Nii otsustas ta oma lipu vastase etturi vastu loovutada ja nii saadigi laual olev seis. Selles musta aeg üle läkski. Mis on siis nüüd partii tulemuseks? Normaalse mänguga on isegi kahe ratsuga matistamine peaaegu võimatu üritus, aga abi tuleb otsida reeglitest.
Art. 6.9 järgi on partii kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Tõsi küll, lisatakse ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga. Seejuures pole tähtis, missuguse ajakontrolliga on tegemist.
Must ettur võib täiesti määrustepäraste, kuigi mitte eriti loogiliste käikudega muutuda samuti ratsuks ja sel juhul on matiseis hõlpsasti konstrueeritav. Oleme oma veerus korduvalt käsitlenud partiide lõppseise ja märkinud, millisena tuleb fikseerida partii tulemus (28.VIII 2011 Aeg on üle, 15.VIII 2012 Kuidas lõpeb mäng). Siis pole vaja endal järele proovida, kas matiseisu saab lauale või mitte.
Reegleid, mis võivad ju ajuti tunduda ebaloogilistena, tuleb rakendada igal pool ühtviisi. Kui jälgida sakslaste arutlust, siis kahjuks ei saa viimastel sekunditel viiki taotleda ka siis, kui vastasel ilmselt konkreetne võiduplaan puudub. Ja ka viimasel viiel minutil ei hakka kiirmales kehtima välgureeglid, kuigi ega ka need midagi muudaks ega annaks enne ajaületust viigi taotlemise võimalust.
Oli ka ettepanek, et meie lähteseisuga analoogilistel juhtudel peaks ajaga kimpu jäänud mängijale andma iga käigu tegemiseks kaks lisasekundit. Missugustes seisudes? Reeglid nõuavad ühtsust ja selget piiritlemist.
Nii et antud juhul peab lipu ohverdaja küll ilmselt kaotusega leppima.
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)