Üsna tavaline turniir

Oktoobri algul tegin ma oma ainsa malekohtunike eksami. Linna spordikomitees, eksamineerijateks Kaljus Pettai ja Hubert Villup. Igatahes päriti määrustevastaste käikude ja partiide katkestamise kohta (viimane on  praeguseks küll juba kadunud teema). Ah jaa, juhtus see 58 aastat tagasi. Varsti pärast seda pandi koolipoiss kohtunikuks  linna täitevkomitee meistrivõistlustel, kus Pettai oli küll formaalselt pea, aga turniirile põikas ta vaid haruharva.

Sellest peale olen vist küll vastu võtnud iga pakutava turniiri, kui see vaid ajaliselt kuidagi võimalik on. Kuni äsjase Viimsi turniirini. Ütlesin ettepanekust ära. Kui kaua siis ikka võib. Kui uuesti helistati ja lubati suurem osa tööst ära teha, siis andsin ikkagi järele.

Korralduselt oli turniir võrreldes mullusega üsna sarnane. Mängijaidki vaid ühe võrra rohkem, paar suurmeistrit ka hulgas, kuigi neil turniiri ära võita ei õnnestunud. Turniiriruum korralik, malendid ja kellad ka. Liiati on moodsatel DGT kelladel vaja õige vähe vajutamisi, et neil jällegi algasend taastada. Juhendis oli kõik vajalik ära öeldud (ühel hiljuti külastatud noorteturniiril polnud juhendis isegi seda, kuidas toimida võrdsete punktide korral). Kui esialgu tõid toetusühingu turniirid meie maleellu uusi tuuli, siis nüüd ollakse nendega juba harjunud ja suurt tungi neisse enam pole.

Gert tegi tõepoolest põhitöö (või peaaegu kogu töö) ära. Jõudis teha arvutipaarimise ja jälgida ka tähtsamaid partiisid. Piisavalt tugeva mängijana nägi ta hästi, mida just parajasti vaja teha (korralduskülje poolt muidugi Margus kõigeks vajalikuks olemas). Kuivõrd mingeid probleeme ei tekkinud, kofliktidest kõnelemata, siis jäi minu hooleks lihtsalt toimuva jälgimine. Aga igaks juhuks (ei me ette tea!) peaks sellistel turniiridel teine kohtunik kindlasti olema (antud juhul oleks võinud sellesse rolli loomulikult ka Margus astuda).

Üldiselt oli vaikne nagu turniiridel ikka, aga ajuti püüdis küll keegi oma arvamuse ehk liiga valjuhäälselt välja öelda. Kui tegemist oli nimeka kohtunikuga, siis tõmbas see endale asjatult tähelepanu.
Määrustevastase käigu puhul peaks vastasmängija saama 2 minutit täiendavat aega. Kasutasime seda reeglit vaid viimasel 5 minutil. Aga isegi siis näis see ajarütmist välja minevat. Nägin juhtumit, kus mängijat üldse asjale tähelepanu ei pööranud. Aga  oli ka juhtum, kus enne kui kohtunikud tulid aegade ümberseadmisega  toime, olid mängijad juba partii tulemuses kokku leppinud.
Aga muidu oli täiesti normaalne tavaline kiirturniir.
Lembit