pühapäev, 28. oktoober 2012

Reeglid täpsemaks

Olulisi muudatusi koodeksi uus variant endaga teatavasti  kaasa ei too. Üks, millest juttu on olnud, on etturi muundamist käsitlev artikkel 3.7e. Selle lõppu otsutati kongressil lisada: Etturi võib laualt eemaldada ja uue malendi vastavale väljale asetada mistahes järjekorras. Artikkel ise jäeti endiseks. Viimases Chesscafes leiavad aga kaks tähelepanelikku meest - üks LAV-ist, teine Itaaliast -, et uus versioon tekitab veel rohkem segadust kui vana. Seal kõneldakse ju ikkagi algasendist kõige kaugemale reale jõudnud etturist. Nii et kui ettur ikkagi viimasel  real ära ei käi, kas ta on siis ikkagi muudatud?

Ka reeglite komitee esimees on kahtlema pandud. Siit siis umbes selline reeglivariant: Kui käigul olev mängija kavatseb viia etturi tema algasendist kõige kaugemale reale, peab ta selle etturi sama käigu osana vahetama muundumisväljal  oma lipu, vankri, oda või ratsu vastu. Mängija valik pole piiratud eelnevalt löödud malenditega. Seda  etturivahetust teise malendi vastu nimetatakse muundamiseks ja uue malendi toime on  viivitamatu. Muundamistoimingut võib teostada mitmel viisil: etturit pole vaja asetada muundumisväljale ning etturi eemaldamine, mistahes löödud malendi  eemaldamine ning uue malendi panemine muundumisväljale võib toimuda  mistahes järjekorras.  

 Nii peaks asi küll kõigile  selgeks saama, aga koodeksi üldiselt lakoonilisest esitluslaadist kipub selline tekst erinema ja toimub see ju tükk aega pärast kongressi. 
Väikese selgituse leiame Chesscafest ka ühe teise koodeksiartikli kohta.   Artikkel 10.2 näeb teatavasti ette mooduse, et mängija taotlusel võib edaspidi lisasekunditeta mängides partiid jätkata ka nii, et kummalegi mängijale antakse iga käiguga 5 lisasekundit (vastasmängijale küll kõigepealt 2 minutit juurde). Küsiti, kas lisasekundite taotleja ei võiks vastase eksimust arvestades hakata nüüd hoopis võidu peale mängima. Siiski mitte, sest niipea kui on tegemist lisasekunditega, artikkel 10 enam ei kehti. Nii et maksimaalne tulemus on viik.

Mängu ajal ei tohi mängija teatavasti endale abiks kasutada mingisuguseid märkmeid ega infoallikaid (art. 12.3), ilmselt kuulub siia ka käik, kui see kirja panna enne selle tegemist laual (art. 8.1). Ometi võib partiiprotokolli märkida mingi taotlusega seotud asjaolusid ja muid asjakohaseid andmeid (art. 12.4). Ega need piirid siin päris selged olegi. Kas võiks näiteks märkida ära viimase etturikäigu või löömise, mis olulised seisukorduste puhul? Või kasvõi see koht, kus sama seis juba korra laual oli? Seda püüdis teada saada üks inglane.

Reeglite komitee esimehe seletus oli umbes selline: Kui mängija tahab viiki taotleda, siis kutsugu kohtunik ja taodelgu. Sel hetkel võib ta näidata protokollis, millal oli sama seis laual esimesed kaks korda. Ka 50 käigu reegli puhul võib nüüd protokolli märkida, millal oli tegemist viimase löömise või etturikäiguga. Mingi tulevase taotluse suhtes aga protokolli märkusi teha ei tohi.
Lembit

Kommentaare ei ole: