Sageli on üksteisele järgnevate tegevuste puhul olnud juttu sellest, missugune neist peaks otsustama partii tulemuse. Nii viimaseski Chesscafes. Näide pärineb Hollandist. Mängija teeb käigu, annab vastase kuningale tuld, pakub viiki ja vajutab kellanupule. Fikseeritaksegi viik, see kantakse ka partiiprotokolli. Aga selgub, et kuningas oli saanud mati. Õigel ajal seda kumbki pool ei märganud. Mis siis nüüd?
Vaatame koodeksit. Art. 5.1a: Partii on võitnud mängija, kes andis vastasmängija kuningale mati. Sellega on partii kohe lõppenud.
Art. 5.2c: Partii lõpeb viigiga kahe mängija vastastikusel kokkuleppel partii ajal. Sellega on partii kohe lõppenud.
Art. 9.1b: Mängija, kes soovib pakkuda viiki, peab seda tegema pärast oma käigu tegemist malelaual ning enne oma kella seiskamist ja vastasmängija kella käivitamist. Mängu kestel ükskõik millisel muul ajal tehtud ettepanek on siiski kehtiv.
RC esimees peab oluliseks seda, et matt avastati alles pärast partiid. Partii lõppenud protokollide allakirjutamisega ja nendele viigilise tulemuse märkimisega. Kui tegemist oleks olnud kiir- või välkmalega, kus protokolli ei peeta, oleks viikileppimine vast ilmsem olnud. Niisiis jääb Geurt arvamusele, et partii tuleks lugeda lõppenuks viigiga. Absoluutselt kindel ei näi ta siiski olevat.
Ega ole minagi. Lugegem veel kord ülal tsiteeritud art. 5.1a. Partiis loetletud tegevustest oli matipanek esimene. Sellega partii lõppes. Kõik, mis juhtus hiljem, ei oma enam tähtsust. Oluline on sündmuste järjekord, samuti see, et matt pandi, mitte aga see, kas seda kohe matiks peeti või mitte.
Geurt on tsiteerinud veel viigipakkumist käsitleva art. 9.1b lõpuosa: ei saa ettepanekut tagasi võtta ja see on jõus, kuni vastasmängija võtab selle vastu, lükkab selle tagasi suuliselt, lükkab selle tagasi mingi malendi puudutamisega kavatsusega sellega käia või see lüüa või lõpeb partii mingil muul viisil.
See tähendab, et kui valge pakub mustale viiki ning seejärel must, kelle kell käib, ületab aja, siis ongi partii lõppenud muul viisil, see tähendab musta ajakaotusega. Seda küll, aga minu arust on näidetel siiski oluline vahe: viigipakkumine partiid ei lõpeta, matt (niisamuti nagu viikileppimine) aga küll.
Need read olid mul juba paberil, kui sattusin vaatama austraallaste kodulehekülge. Nii nagu paaril korral varemgi olid mu seisukohad nende omadele lähemal kui Geurti omadele.
Jesper Norgaardi arvates on Geurti seletus väheveenev. Reeglitest tuleks kõrvale kalduda vaid tungival põhjusel, antud juhul on aga tegemist vaid Geurti arvamusega. Norgaard toob näite: Kaks mängijat kirjutavad partiiprotokollidele alla. Siis mängivad nad midagi ütlemata lõppseisust edasi ja jõuavad matini. Kas matt peaks siis lugema?
Ja anekdootlik lugu mängijast, kes alistub pärast patti, sest ei leidnud enam ühtki head käiku. Aga pääsmine oligi ju selles, et ainsatki määrustepärast käiku polnud. Patt jääb lugema.
Austraallased mainivad veel art. 8.7: Partii lõpul kirjutavad mõlemad mängijad alla mõlemale partiiprotokollile, märkides ära partii tulemuse. Isegi siis, kui see on vale, jääb see kehtima, kui kohtunik ei otsusta teisiti.
See artikkel oleks võinud Geurtil olla üheks argumendiks. Aga see käib rohkem selliste juhtude kohta, kus mõlemad kirjutavad protokolli 1 : 0, aga on ühisel arvamusel, et valge alistus. Kui asi õigel ajal avastatatakse, on kohtunikul võimalus muuta partii tulemus 0 : 1-ks.
Kevin Bonham kirjutab: Partii selgelt õige tulemus on üle ebaõigelt allakirjutatud tulemusest.
Lembit
kolmapäev, 29. juuni 2011
pühapäev, 26. juuni 2011
Veidi Buchholzist
Paar päeva tagasi helistati ja öeldi, et ühel turniiril olevat paremusjärjestuse arvestamisega vist midagi korrast ära. Jutt oli Narva-Jõesuu nädalalõputurniirist, kus võrdsete punktide korral oli ette nähtud kasutada Buchholzi süsteemi (mis teatavasti on kõigi vastasmängijate punktide summa), selle võrdsuse korral aga mediaan-Buchholzi (sel puhul jäetakse ära kõige rohkem ja kõige vähem punkte saanud vastase punktid). Oluline pole niivõrd see, kuidas sa kellegagi mänginud oled, kuivõrd see, kui palju su vastastel punkte on.
Võtsin siis Male Toetusühingu kodulehelt turniiritabeli (seda saab sealt igaüks isegi näha) ja hakkasin arvutama. Selgus tõepoolest, et peaaegu kellelgi ei ühtinud minu rehkendused turniiritabelis seisvatega. Pidin juba telefoni võtma ja ütlema helistanule, et midagi on tõepoolest korrast ära. On olnud näiteks juhtumeid, kus on arvutatud mingi teise Buchholzi variandi järgi, mitte selle järgi, mis juhendis seisab. Siis aga märkasin tabelis mõnda pluss- ja miinusmärki, millega teatavasti tähistatakse mängimata partiisid. Kuigi neid oli vähe, muutus nüüd põhimõtteliselt kõik. 4. voorust jäi eemale Korban, kelle vastane Sagadijeva sai punkti. Kahest viimasest voorust puudus lisaks Korbanile ka Neff, kes siis mõlemal korral omavahel kokku viidi.
Turniirimääruste kohtade jagamist käsitlev lisa algab lausega: Kohtade jagamise eesmärgil loetakse mängimata partii tulemus viigiks mängija enda vastu. Veidi keerukas lause tähendab seda, et Buchholzi arvutamisel ei lähe nendel, kelle real tabelis plusse või miinuseid seisab, arvesse nende tegelik punktide arv, vaid midagi muud. Sagadijeval pole enam 3,5 punkti, vaid 3, sest loobumisvõidust Korbani üle on saanud viik. Seevastu Neffile tuleb arvestada mitte 2 punkti, vaid 3 (kahe viimase vooru mitteilmumisest on saanud viigid), Korbanile aga 2 asemel koguni 3,5 (kõigi mitteilmumiste kohal on nüüd viigid).
Ja kui ükskõik kes turniiril mänginutest on kohtunud kellegagi neist kolmest, siis tuleb vastavate partiide puhul arvesse võtta mitte see punktide arv, mis Korbanil, Neffil või Sagadijeval turniiritabelis seisab, vaid see arv, mis neil on vastavalt eelmise lõigu arvutustele. Kui aga kellelgi oleks nende vastu loobumisvõitu märkiv pluss (antud juhul oli sellega tegemist küll vaid Sagadijeva - Korbani partiis), siis läheksid Buchholzi arvutamisel arvesse hoopis iseenda, mitte vastase punktid.
Kui siis olin kõik need asjad arvesse võtnud ja uued rehkendused teinud, siis jõudsin kõigi mängijate puhul täpselt samadele tulemustele kui Narva meeste arvutid.Nii nõuab Buchholz ja muidugi ka teised kohajagamissüsteemid piisavalt tähelepanelikkust.
Buchholziga on mujalgi arusaamatusi olnud. Viimases Chesscafes kurdab üks India mängija, et temale olevat selle arvutamisel liiga tehtud. Tema võitnud tugevamaid vastaseid, aga teine mees loetud paremaks. Geurt siis oletab, et sel konkreetsel juhul võis olla kasutusel a4 = kärbitud Buchholz 1 (Buchholzi tulemus, millest on lahutatud vastasmängijate kõige madalam tulemus). Seda võib ju keegi pidada ehk ebaõigeks või ebaloogiliseks. Nii aga oli reeglites ja kohtunik jälgis reegleid. Korraldajail on õigus rakendada reeglitest mistahes varianti. Pole kohustust, et kõigepealt tuleb TM lisast 4 võtta a1, siis a2 jne.
Lembit
Võtsin siis Male Toetusühingu kodulehelt turniiritabeli (seda saab sealt igaüks isegi näha) ja hakkasin arvutama. Selgus tõepoolest, et peaaegu kellelgi ei ühtinud minu rehkendused turniiritabelis seisvatega. Pidin juba telefoni võtma ja ütlema helistanule, et midagi on tõepoolest korrast ära. On olnud näiteks juhtumeid, kus on arvutatud mingi teise Buchholzi variandi järgi, mitte selle järgi, mis juhendis seisab. Siis aga märkasin tabelis mõnda pluss- ja miinusmärki, millega teatavasti tähistatakse mängimata partiisid. Kuigi neid oli vähe, muutus nüüd põhimõtteliselt kõik. 4. voorust jäi eemale Korban, kelle vastane Sagadijeva sai punkti. Kahest viimasest voorust puudus lisaks Korbanile ka Neff, kes siis mõlemal korral omavahel kokku viidi.
Turniirimääruste kohtade jagamist käsitlev lisa algab lausega: Kohtade jagamise eesmärgil loetakse mängimata partii tulemus viigiks mängija enda vastu. Veidi keerukas lause tähendab seda, et Buchholzi arvutamisel ei lähe nendel, kelle real tabelis plusse või miinuseid seisab, arvesse nende tegelik punktide arv, vaid midagi muud. Sagadijeval pole enam 3,5 punkti, vaid 3, sest loobumisvõidust Korbani üle on saanud viik. Seevastu Neffile tuleb arvestada mitte 2 punkti, vaid 3 (kahe viimase vooru mitteilmumisest on saanud viigid), Korbanile aga 2 asemel koguni 3,5 (kõigi mitteilmumiste kohal on nüüd viigid).
Ja kui ükskõik kes turniiril mänginutest on kohtunud kellegagi neist kolmest, siis tuleb vastavate partiide puhul arvesse võtta mitte see punktide arv, mis Korbanil, Neffil või Sagadijeval turniiritabelis seisab, vaid see arv, mis neil on vastavalt eelmise lõigu arvutustele. Kui aga kellelgi oleks nende vastu loobumisvõitu märkiv pluss (antud juhul oli sellega tegemist küll vaid Sagadijeva - Korbani partiis), siis läheksid Buchholzi arvutamisel arvesse hoopis iseenda, mitte vastase punktid.
Kui siis olin kõik need asjad arvesse võtnud ja uued rehkendused teinud, siis jõudsin kõigi mängijate puhul täpselt samadele tulemustele kui Narva meeste arvutid.Nii nõuab Buchholz ja muidugi ka teised kohajagamissüsteemid piisavalt tähelepanelikkust.
Buchholziga on mujalgi arusaamatusi olnud. Viimases Chesscafes kurdab üks India mängija, et temale olevat selle arvutamisel liiga tehtud. Tema võitnud tugevamaid vastaseid, aga teine mees loetud paremaks. Geurt siis oletab, et sel konkreetsel juhul võis olla kasutusel a4 = kärbitud Buchholz 1 (Buchholzi tulemus, millest on lahutatud vastasmängijate kõige madalam tulemus). Seda võib ju keegi pidada ehk ebaõigeks või ebaloogiliseks. Nii aga oli reeglites ja kohtunik jälgis reegleid. Korraldajail on õigus rakendada reeglitest mistahes varianti. Pole kohustust, et kõigepealt tuleb TM lisast 4 võtta a1, siis a2 jne.
Lembit
kolmapäev, 22. juuni 2011
Küsimusi noortele
Paralleelselt Prantsuse järjekordsete kohtunikeeksamitega korraldati eksamid ka noorkohtunikele. Neiltki nõuti oma vastuste põhjendamist ja vastamiseks oli aega kaks tundi.
Toon siinkohal ära küsimuste esimese poole, kus tuleb ette kujutada, et tegutsete koos ühe föderaalkohtunikuga kooli kiirturniiril, kus mõtlemisajaks on 20 minutit partiile.
1. Pärast 5-minutilist mängu tulevad kaks mängijat teile teatama, et on partiid alustanud vahetatud värvidega. -
Jätkaku mängu (art. 7.2).
2. Pärast 6. käiku tuleb üks mängija teile ütlema, et tema kell ei olevat partii alguses seatud 20 minutile. -
Jätkaku mängu (art. A4a).
3. Valgetega mängija otsib teid, kuna tema vastane on nihutanud oma lipu teisele väljale ja puudutanud tema etturit. Ta ei taha lipuga etturit lüüa, kuigi on valmis lipuga käima, sest pole seda veel käest lahti lasknud. -
Löögu ettur lipuga. Rakendan art. 4.3c, kuna üks mängija seda taotleb (art. A4b).
4. Üks mängija kaebab, et tema vastane on käinud lipuga ja jätnud oma kuninga tulle. -
Panen lauale tagasi seisu enne lipukäiku ja lisan vastase mõtlemisajale 2 minutit (art. A4c, 7.4).
5. Pärast enda sekkumist selles partiis eemaldute ja nüüd tuleb sama mängija ütlema, et vastane on tule tõrjumiseks käinud lipu asemel teise malendiga. -
Ütlen, et tuleb käia lipuga, kui see on võimalik (art. 4.3a). Kui võimalikku käiku pole, siis aktsepteerin laual tehtut.
6. Näete, et ühe mängija kellal on nooleke langenud. -
Ei ütle midagi (art. A4d1).
7. Näete, et üks lapsevanem teeb kätega oma lapsele mingeid märke. -
Nõuan lapsevanema lahkumist saalist (art. 13.7a).
8. Mängija, kes on oma partii juba lõpetanud, tuleb küsima, kuidas peaks oma vastasele viiki pakkuma. -
Selgitan talle reegleid (art. 9.1b).
9. Ühe mängija mobiiltelefon heliseb. Poiss ütleb, et isa helistas, kuna tahtis teada, millal voor lõpeb. -
Ütlen, et ta on partii kaotanud (art. 12.3b).
10. Üks mängija tuleb ütlema, et vastane on ühe malendi paigast nihutanud ja alles seejärel öelnud "kohendan", nüüd aga tahab käia teise malendiga. -
Kuna ütlemine oli pärast malendi puudutamist, siis tuleb sellega käia (art. 4.2).
Eksami teises osas tuleb kujutleda end tegutsemas klubidevahelisel matśil. Esitatud küsimused eeldavad Prantsuse Maleliidu reeglite ja antud võistluse juhendi piisavat tundmist.
Viimane küsimus on: Kas kapten võib öelda oma võistkonna mängijale, et ta pole pärast käigu tegemist kella vajutanud? -
Ei või. TM art. 15b järgi võib kapten öelda vaid "paku viiki", "nõustu viigiga" või "anna partii alla".
Lembit
Toon siinkohal ära küsimuste esimese poole, kus tuleb ette kujutada, et tegutsete koos ühe föderaalkohtunikuga kooli kiirturniiril, kus mõtlemisajaks on 20 minutit partiile.
1. Pärast 5-minutilist mängu tulevad kaks mängijat teile teatama, et on partiid alustanud vahetatud värvidega. -
Jätkaku mängu (art. 7.2).
2. Pärast 6. käiku tuleb üks mängija teile ütlema, et tema kell ei olevat partii alguses seatud 20 minutile. -
Jätkaku mängu (art. A4a).
3. Valgetega mängija otsib teid, kuna tema vastane on nihutanud oma lipu teisele väljale ja puudutanud tema etturit. Ta ei taha lipuga etturit lüüa, kuigi on valmis lipuga käima, sest pole seda veel käest lahti lasknud. -
Löögu ettur lipuga. Rakendan art. 4.3c, kuna üks mängija seda taotleb (art. A4b).
4. Üks mängija kaebab, et tema vastane on käinud lipuga ja jätnud oma kuninga tulle. -
Panen lauale tagasi seisu enne lipukäiku ja lisan vastase mõtlemisajale 2 minutit (art. A4c, 7.4).
5. Pärast enda sekkumist selles partiis eemaldute ja nüüd tuleb sama mängija ütlema, et vastane on tule tõrjumiseks käinud lipu asemel teise malendiga. -
Ütlen, et tuleb käia lipuga, kui see on võimalik (art. 4.3a). Kui võimalikku käiku pole, siis aktsepteerin laual tehtut.
6. Näete, et ühe mängija kellal on nooleke langenud. -
Ei ütle midagi (art. A4d1).
7. Näete, et üks lapsevanem teeb kätega oma lapsele mingeid märke. -
Nõuan lapsevanema lahkumist saalist (art. 13.7a).
8. Mängija, kes on oma partii juba lõpetanud, tuleb küsima, kuidas peaks oma vastasele viiki pakkuma. -
Selgitan talle reegleid (art. 9.1b).
9. Ühe mängija mobiiltelefon heliseb. Poiss ütleb, et isa helistas, kuna tahtis teada, millal voor lõpeb. -
Ütlen, et ta on partii kaotanud (art. 12.3b).
10. Üks mängija tuleb ütlema, et vastane on ühe malendi paigast nihutanud ja alles seejärel öelnud "kohendan", nüüd aga tahab käia teise malendiga. -
Kuna ütlemine oli pärast malendi puudutamist, siis tuleb sellega käia (art. 4.2).
Eksami teises osas tuleb kujutleda end tegutsemas klubidevahelisel matśil. Esitatud küsimused eeldavad Prantsuse Maleliidu reeglite ja antud võistluse juhendi piisavat tundmist.
Viimane küsimus on: Kas kapten võib öelda oma võistkonna mängijale, et ta pole pärast käigu tegemist kella vajutanud? -
Ei või. TM art. 15b järgi võib kapten öelda vaid "paku viiki", "nõustu viigiga" või "anna partii alla".
Lembit
pühapäev, 19. juuni 2011
Ärajäänud otsusest
Ehk märkasite küsimust, millega tuldi tagasi nädal tagasi Rakvere kiirturniiri lõpetanud olukorra juurde. Oli jäänud veel viimane partii liidrite laual. Valgetel oli vist terve lipp üle, tema kellale aga jäänud vaid 2 sekundit vastase 7 vastu. Valge pani kella seisma, hüüdis kohtunikku ja kavatses viiki taotleda. Kuidas peaks siin kohtunik toimima? Antud juhul küll vajadust selliseks toimimiseks polnud, sest enne kui kohtunik laua juurde jõudis, olid mehed juba viiki leppinud. Aga kui ei oleks?
Kui aus olla, siis mulle väga meeldis, et ilma minuta toime tuldi. Kuigi kohtunik peaks igas olukorras tegema kõik mis vaja, ei meeldi mulle artikliga 10.2 tegelda. Ei meeldi selle ebamäärasuse tõttu (... vastasmängija ei tee jõupingutusi partii võitmiseks normaalsete vahenditega või et seda pole võimalik võita normaalsete vahenditega). Otsustajaks, kas see nii on, on kohtunik. Ükskõik, mida ta ka ütleb, tuleb lugeda õigeks. Kohtuniku otsust võib kritiseerida, aga protesteerida selle vastu ei saa. Nii et kõik sõltub konkreetsest kohtunikust ja sellest, kuidas tema asja näeb.
Ega ka tippkohtunike arvamused ühesugused ole. Meenub viimane kord, kus oli võimalus reeglite komisjoni tegevuses osaleda - üsna ammu 1999 Dohas. Vaidlused arenesid meil seisu üle lipp oda ja etturi vastu. Lipu omaja taotleb viiki. Mikko Markkula oleks viigi fikseerinud, Geurt Gijssen aga oleks lasknud edasi mängida, sest lippu on ju võimalik ette panna. Ega me ühisele arvamusele jõudnudki. Geurt rõhutas, et nii kaua, kui mängija saab eksida, ei tohi kohtunik viigitaotlusega nõustuda.
Kas ma oleksin Rakveres viigi fikseerinud? Ma ei uurinud seal lõppseisu, võimalk, et minu laua juurde jõudes polnudki see enam puutumata. Aga iga kohtuniku otsus saab lähtuda konkreetsest seisust. Nii et kindlalt ma tagantjärele öelda ei saa, aga tõenäoliselt oleks see minust fikseerimata jäänud.
Hea seis laual ei saa kompenseerida kaotusseisu kellal. Ajakaotusest ei päästa mingi seis, muidugi kui teisel poolel ikka matistamisvõimalus on. Ka siis, kui lauale jäävad kuningas ja lipp kuninga ja etturi vastu, on esimene ajaületuse korral partii kaotanud. Mingit nõudmist olla ei saa, võib olla vaid taotlus. Ka see ei garanteeri viiki.
Tsiteeriksin üht meie kohtunikekogu esimehe kirjatükki: "Kohtunikule on tähtis antud partiid jälgida. Kui palju peab mängijal selleks aega olema, on väga ebamäärane probleem. See sõltub kohtuniku enda sisetundest ja sellepärast võivad erinevad kohtunikud sellises olukorras erinevalt käituda (lisaks annab koodeks selleks ka kõik võimalused). Niisiis, kohtunik ei tohi mingil juhul seisu hinnata. Tema jaoks on tähtis see, mis toimub laual - kas seal tehakse jõupingutusi võitmiseks (või viigistamiseks) või mitte, s. t. mängijad peavad tõesti üritama midagi teha."
Igal juhul on parem viigitaotlus tagasi lükata, kui rahuldada see seisus, kus kohtunik ise kahtleb oma otsuse õigsuses. Oluline pole seis, vaid see, kuidas seda mängitakse.
Piiratud ajaga on seisu raske süveneda. Saksa kohtunik Willi Knebel on kirjutanud: "Kui taotlus esitatakse mõni sekund enne noolekese kukkumist, lükatakse see tagasi." Ehk piisab lihtsas seisus selleks ka kolmest käigust. Mängija peab jõudma näidata, kuidas ta viigi teeb või hoopis võidab.Üks teine saksa kohtunik: "Kellel vähe aega, see teeb vigu. Kellel on väga vähe aega, see teeb palju vigu. Kellel enam aega pole, see on teinud otsustava vea." Kui on võimalus vigu teha, ei saa kohtunik viiki fikseerida. Aeg on malepartiis otsustav tegur.
Kui arutati 2004.a. koodeksiredaktsiooni, siis oli arutusel ettepanek, et viiki võiks taotleda vaid siis, kui taotluse esitamise hetkel on mängijal aega veel vähemalt minut, nii et jõuab parasjagu käike teha. Ettepanek läbi ei läinud, aga oma mõte sel oli.
Kohtuniku otsus on antud juhul lõplik ja seda ei saa muuta ka siis, kui see on täiesti vale. Geurt võrdles asja jalgpalliga. Kui kohtunik ütleb, et on värav, siis see loeb, kuigi pall pole üle väravajoone läinud. Kus on koodeksis öeldud, et mängija, kellel selge võiduseis, võib taotleda viiki? Kusagil ei ole. Viigitaotleja lootused viiki saada on seda väiksemad 1) mida rohkem malendeid laual on, 2) mida keerulisem seis on ja 3) midavähem on mängijal aega.
Moodsamate ajakontrollide tulek on vähendanud subjektiivse art. 10.2 rakendamist (see tuli koodeksisse 1996). Et sellest hoopis hoiduda, oleks ju võinud näiteks Rakveres vähendada partiile ettenähtud mõtlemisaega ainult ühe minuti võrra (15-min. kiirmalest oleks siis saanud 14-min. välk) või lisada iga käiguga kasvõi ainult üks sekund (sel juhul poleks kõigi käikude tegemiseks kindlaksmääratud aega. Aga muidugi oleks see üsna kunstlik.
Nii peab mängijate viikileppimist Rakveres pidama dźentelmenlikuks, aga reeglite alusel oleks tulemus võinud saada ka teistsugune.
Lembit
Kui aus olla, siis mulle väga meeldis, et ilma minuta toime tuldi. Kuigi kohtunik peaks igas olukorras tegema kõik mis vaja, ei meeldi mulle artikliga 10.2 tegelda. Ei meeldi selle ebamäärasuse tõttu (... vastasmängija ei tee jõupingutusi partii võitmiseks normaalsete vahenditega või et seda pole võimalik võita normaalsete vahenditega). Otsustajaks, kas see nii on, on kohtunik. Ükskõik, mida ta ka ütleb, tuleb lugeda õigeks. Kohtuniku otsust võib kritiseerida, aga protesteerida selle vastu ei saa. Nii et kõik sõltub konkreetsest kohtunikust ja sellest, kuidas tema asja näeb.
Ega ka tippkohtunike arvamused ühesugused ole. Meenub viimane kord, kus oli võimalus reeglite komisjoni tegevuses osaleda - üsna ammu 1999 Dohas. Vaidlused arenesid meil seisu üle lipp oda ja etturi vastu. Lipu omaja taotleb viiki. Mikko Markkula oleks viigi fikseerinud, Geurt Gijssen aga oleks lasknud edasi mängida, sest lippu on ju võimalik ette panna. Ega me ühisele arvamusele jõudnudki. Geurt rõhutas, et nii kaua, kui mängija saab eksida, ei tohi kohtunik viigitaotlusega nõustuda.
Kas ma oleksin Rakveres viigi fikseerinud? Ma ei uurinud seal lõppseisu, võimalk, et minu laua juurde jõudes polnudki see enam puutumata. Aga iga kohtuniku otsus saab lähtuda konkreetsest seisust. Nii et kindlalt ma tagantjärele öelda ei saa, aga tõenäoliselt oleks see minust fikseerimata jäänud.
Hea seis laual ei saa kompenseerida kaotusseisu kellal. Ajakaotusest ei päästa mingi seis, muidugi kui teisel poolel ikka matistamisvõimalus on. Ka siis, kui lauale jäävad kuningas ja lipp kuninga ja etturi vastu, on esimene ajaületuse korral partii kaotanud. Mingit nõudmist olla ei saa, võib olla vaid taotlus. Ka see ei garanteeri viiki.
Tsiteeriksin üht meie kohtunikekogu esimehe kirjatükki: "Kohtunikule on tähtis antud partiid jälgida. Kui palju peab mängijal selleks aega olema, on väga ebamäärane probleem. See sõltub kohtuniku enda sisetundest ja sellepärast võivad erinevad kohtunikud sellises olukorras erinevalt käituda (lisaks annab koodeks selleks ka kõik võimalused). Niisiis, kohtunik ei tohi mingil juhul seisu hinnata. Tema jaoks on tähtis see, mis toimub laual - kas seal tehakse jõupingutusi võitmiseks (või viigistamiseks) või mitte, s. t. mängijad peavad tõesti üritama midagi teha."
Igal juhul on parem viigitaotlus tagasi lükata, kui rahuldada see seisus, kus kohtunik ise kahtleb oma otsuse õigsuses. Oluline pole seis, vaid see, kuidas seda mängitakse.
Piiratud ajaga on seisu raske süveneda. Saksa kohtunik Willi Knebel on kirjutanud: "Kui taotlus esitatakse mõni sekund enne noolekese kukkumist, lükatakse see tagasi." Ehk piisab lihtsas seisus selleks ka kolmest käigust. Mängija peab jõudma näidata, kuidas ta viigi teeb või hoopis võidab.Üks teine saksa kohtunik: "Kellel vähe aega, see teeb vigu. Kellel on väga vähe aega, see teeb palju vigu. Kellel enam aega pole, see on teinud otsustava vea." Kui on võimalus vigu teha, ei saa kohtunik viiki fikseerida. Aeg on malepartiis otsustav tegur.
Kui arutati 2004.a. koodeksiredaktsiooni, siis oli arutusel ettepanek, et viiki võiks taotleda vaid siis, kui taotluse esitamise hetkel on mängijal aega veel vähemalt minut, nii et jõuab parasjagu käike teha. Ettepanek läbi ei läinud, aga oma mõte sel oli.
Kohtuniku otsus on antud juhul lõplik ja seda ei saa muuta ka siis, kui see on täiesti vale. Geurt võrdles asja jalgpalliga. Kui kohtunik ütleb, et on värav, siis see loeb, kuigi pall pole üle väravajoone läinud. Kus on koodeksis öeldud, et mängija, kellel selge võiduseis, võib taotleda viiki? Kusagil ei ole. Viigitaotleja lootused viiki saada on seda väiksemad 1) mida rohkem malendeid laual on, 2) mida keerulisem seis on ja 3) midavähem on mängijal aega.
Moodsamate ajakontrollide tulek on vähendanud subjektiivse art. 10.2 rakendamist (see tuli koodeksisse 1996). Et sellest hoopis hoiduda, oleks ju võinud näiteks Rakveres vähendada partiile ettenähtud mõtlemisaega ainult ühe minuti võrra (15-min. kiirmalest oleks siis saanud 14-min. välk) või lisada iga käiguga kasvõi ainult üks sekund (sel juhul poleks kõigi käikude tegemiseks kindlaksmääratud aega. Aga muidugi oleks see üsna kunstlik.
Nii peab mängijate viikileppimist Rakveres pidama dźentelmenlikuks, aga reeglite alusel oleks tulemus võinud saada ka teistsugune.
Lembit
kolmapäev, 15. juuni 2011
Kas viik?
Üks Simbabwe mees tõstatas eelmises Chesscafes küsimuse teoreetilistest viikidest. Mida teha, kui tal on aeg otsas, aga laual olevas seisus vastasel võidulootusi pole? Kord olevat ta mänginud 15-minutilise kontrolliga kiirmalet, lõpuks olnud temal vanker ja f-ettur, vastasel oda ning g- ja h-etturid.
Teoreetiline viik on termin, mida koodeksis pole. Seevastu räägitakse surnud seisust (art. 5.2b)ehk seisust, kust matini ei saa jõuda mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga (art. 9.6). Need võivad olla K-K, K+O-K, K+R-K või K+O-K+O (kui laual on samavärvilised odad. Muid "teoreetilisi viike" ei eksisteeri, kõiki ülejäänud seise saab põhimõtteliselt jätkata, sest matiseis on neis konstrueeritav, mis sest, et nende jätkamine pole ehk eriti viisakas. Olgu siis või Geurti poolt toodud näide Ka3, Ea4 - Ka6, Ea5.
Teine on jälle üks Iraani näidetest. Välkmales on mängijal A selge paremus, jäänud aga märksa vähem aega kui vastasel. Ta seiskab kellad, kutsub kohtuniku ja taotleb viiki. Seejuures tsiteeritakse art. 10.2b: Kui kohtunik lükkab oma otsuse edasi, võib vastasmängijale anda täiendavalt kaks minutit ja partii jätkub võimaluse korral kohtuniku juuresolekul. (Et art. 10.2 välkmales kehtiks, peab olema tegemist küllaldase järelevalvega ehk igal laual omaette kohtunikuga. Aga sel juhul peab ju kohtunik kogu aeg paigal olema, miks siis teda pidi kutsuma?)
Kohtunik lükkabki otsuse edasi ja B saab 2 minutit juurde. Paar käiku hiljem A nooleke kukub, B-l aga on üle 2 minuti aega. Aga kui kohtunik oleks tahtnud asja sügavamalt uurida? Kuidas ta saab nii lihtsalt otsustada? Kuidas partii jätkub, kui A on aja ületanud?
Aga kohtunikul polegi ju küllaldase järelevalve puhul muud teha, kui ainult üht partiid jälgida. Seepärast peaks ta täpselt teadma, mis juhtus partiis enne, kui art. 10.2 järgi taotlus esitati. Nii peaks ta ju nägema, kas mängija püüab võita partiid normaalsete vahenditega või ootab ta ainult vastase ajaületust.
Geurt on toonud näiteks seisu Valged Ke1, Lf1 (2). Mustad Ka8 (1).
Edasi mängiti: 1. La6+ Kb8 2. Lb6+ Kc8 3. Lc6+ Kd8 4. Ld6+ Ke8 5. Le6+ Kf8 6. Lf6+
Kg8 7. Lg6+ Kh8 8. Lh6+ Kg8 9. Lg6+ ja must taotles viiki. Valge ei teinud nende käikude jooksul mingeid jõupingutusi, et partiid normaalsete vahenditega võita ehk vastase kuningat matistada. Seepärast pole siin kohtunikul mingit põhjust, et jätta viik fikseerimata.
Ega mingeid üldisi soovitusi, kuidas viigitaotlusi menetleda, ole kerge anda. Kohtunikul peaks aga olema võimalus näha, kuidas mäng areneb, eriti nendel juhtudel, kui ta pole näinud, mis mingis partiis varem juhtus. Seepärast on targem, et kohtunik oma otsuse edasi lükkab.
Lembit
Teoreetiline viik on termin, mida koodeksis pole. Seevastu räägitakse surnud seisust (art. 5.2b)ehk seisust, kust matini ei saa jõuda mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga (art. 9.6). Need võivad olla K-K, K+O-K, K+R-K või K+O-K+O (kui laual on samavärvilised odad. Muid "teoreetilisi viike" ei eksisteeri, kõiki ülejäänud seise saab põhimõtteliselt jätkata, sest matiseis on neis konstrueeritav, mis sest, et nende jätkamine pole ehk eriti viisakas. Olgu siis või Geurti poolt toodud näide Ka3, Ea4 - Ka6, Ea5.
Teine on jälle üks Iraani näidetest. Välkmales on mängijal A selge paremus, jäänud aga märksa vähem aega kui vastasel. Ta seiskab kellad, kutsub kohtuniku ja taotleb viiki. Seejuures tsiteeritakse art. 10.2b: Kui kohtunik lükkab oma otsuse edasi, võib vastasmängijale anda täiendavalt kaks minutit ja partii jätkub võimaluse korral kohtuniku juuresolekul. (Et art. 10.2 välkmales kehtiks, peab olema tegemist küllaldase järelevalvega ehk igal laual omaette kohtunikuga. Aga sel juhul peab ju kohtunik kogu aeg paigal olema, miks siis teda pidi kutsuma?)
Kohtunik lükkabki otsuse edasi ja B saab 2 minutit juurde. Paar käiku hiljem A nooleke kukub, B-l aga on üle 2 minuti aega. Aga kui kohtunik oleks tahtnud asja sügavamalt uurida? Kuidas ta saab nii lihtsalt otsustada? Kuidas partii jätkub, kui A on aja ületanud?
Aga kohtunikul polegi ju küllaldase järelevalve puhul muud teha, kui ainult üht partiid jälgida. Seepärast peaks ta täpselt teadma, mis juhtus partiis enne, kui art. 10.2 järgi taotlus esitati. Nii peaks ta ju nägema, kas mängija püüab võita partiid normaalsete vahenditega või ootab ta ainult vastase ajaületust.
Geurt on toonud näiteks seisu Valged Ke1, Lf1 (2). Mustad Ka8 (1).
Edasi mängiti: 1. La6+ Kb8 2. Lb6+ Kc8 3. Lc6+ Kd8 4. Ld6+ Ke8 5. Le6+ Kf8 6. Lf6+
Kg8 7. Lg6+ Kh8 8. Lh6+ Kg8 9. Lg6+ ja must taotles viiki. Valge ei teinud nende käikude jooksul mingeid jõupingutusi, et partiid normaalsete vahenditega võita ehk vastase kuningat matistada. Seepärast pole siin kohtunikul mingit põhjust, et jätta viik fikseerimata.
Ega mingeid üldisi soovitusi, kuidas viigitaotlusi menetleda, ole kerge anda. Kohtunikul peaks aga olema võimalus näha, kuidas mäng areneb, eriti nendel juhtudel, kui ta pole näinud, mis mingis partiis varem juhtus. Seepärast on targem, et kohtunik oma otsuse edasi lükkab.
Lembit
pühapäev, 12. juuni 2011
Küsivad prantslased - 3
Kunagi oli Rakvere instituudipäevil esimene linn, kuhu tulin kohtunikeseminari läbi viima. Pärast 1993.a. rahvusvahelist turniiri pole mul siia asja olnud. Täna siis jälle. Rakvere kiirturniiri 70 mängijat pakkusid meile kolleeg Askoldiga parasjagu tööd. Hea avar turniirisaal spordihallis. Midagi erilist ei juhtunud. Olen juba ammu loobunud püüdest jälgida laudadel toimuvat ja olen valmis eelkõige taotlusteks määrustevastaste käikude ja nendega seostuvate ajakorrektuuride kohta. Aga tähelepanelik peab olema. Ühes partiis ei kuulnud täna õigesti teatatud tulemust. Paar vooru hiljem sai asi küll selgeks.
Võtame siis pigem käsile lõpuosa Prantsuse viimase kohtunikeeksami UV1 küsimustest. Loetletud on terve hulk juhtumeid, kus küsitakse, kas kohtunikul on vaja sekkuda või mitte. Ühtlasi tuleb viidata koodeksi artiklitele, mis kinnitaksid sellise väite õigsust.
1. Lahtine turniir, mõtlemisajaks 20 min. partiile. Laudade vahel liikudes näete, et üks mängija on teinud ratsuga määrustevastase käigu, mis võimaldab tal vastasele mõjusa kahvli panna. Kas sekkute? -
Kiirmales ei sekku (art. A4b, A4c).
2. Sama turniir. Laudade vahel liikudes märkate, et ühel laual on mõlemad kuningad tules. Mängijad sellele tähelepanu ei pööra. Kas sekkute? -
Sekkun (A4c: kohtunik sekkub võimaluse korral, kui mõlemad kuningad on tules).
3. Sama turniir. Jäänud on veel vaid üks partii, kus mängijad on ajapuuduses. Jääte selle partii kõrvale seisma ja jälgite seda mõned minutid, kuni üks mängija ületab aja. Kas sekkute? -
Ei sekku (art. A4d). Kuigi käigus on vaid üks partii, ei loeta selle jälgimist kohtuniku poolt küllaldaseks järelevalveks. Küllaldase järelevalve olemasolu otsustatakse partii algul, partii kestel see ei muutu.
4. Sama turniir. Mängija viib oma etturi 8. reale, ütleb: "Lipp" ja vajutab kella. Siis tõuseb ja läheb naaberlaualt, kus mäng juba läbi, lippu otsima. Kas sekkute? -
Sekkun (art. A4c: etturi muundumine pole lõpetatud).
5. Mingid karikavõistlused. Partiiks aega 50 minutit + 10 sek. igale käigule. Märkate, et ühe mängija kell näitab 0:00, mis ilmselt tähendab ajaületust. Mängijad jätkavad mängu ega ütle midagi. Kas sekkute? -
Sekkun. tegemist on 50 min. + (60x 10) sek. = 60 min, seega tavamalega. (Art. 6.8: nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks)
6. Mängitakse pika ajakontrolliga (1 tund 30 min. partiile). Vastastikuses ajapuuduses kumbki käike ei kirjuta. Näete määrustevastast käiku vankriga. Vastane vastab sellele kohe. Kas sekkute? -
Jah (art. 8.4a).
Edasi on kaks küsimust mängureeglite muutmise kohta.
1. Mis päevast kerkib praegune malekoodeks? - 1. juulist 2009.
2. Millal võivad jõustuda järgmised koodeksimuutused? - Reeglid kehtivad 4 aastat. Seega 1. juulist 2013.
Ja lõpuks boonusküsimus ebatõenäolise olukorra kohta.
Laual on seis: Valged: Ka1, Lh3, Ob1 ja e1, Ea2 (5).
Mustad: Kh8, Lc8, Oc3 ja g8, Eh7 (5).
Ajakontrolliks on 40 käiku 2 tunniga, seejärel 1 tund lõpuni. Valge mängib 40. O:c3+ Kella vajutamise hetkel langeb valge nooleke. Määrustepäraste käikudega peaks järgnema seeria sunnitud vahetusi c3-l, mis viivad valgete poolt antavale matile. Mis on aga partii tulemus? Põhjendage. -
Kasutame art. 6.9: ... partii on kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga. Niisiis oleks võinud järgneda ainult 40. Oe1xc3+ Lc8xc3 41. Lh3xc3x Seega tuleb partii lugeda lõppenuks viigiga.
Lembit
Võtame siis pigem käsile lõpuosa Prantsuse viimase kohtunikeeksami UV1 küsimustest. Loetletud on terve hulk juhtumeid, kus küsitakse, kas kohtunikul on vaja sekkuda või mitte. Ühtlasi tuleb viidata koodeksi artiklitele, mis kinnitaksid sellise väite õigsust.
1. Lahtine turniir, mõtlemisajaks 20 min. partiile. Laudade vahel liikudes näete, et üks mängija on teinud ratsuga määrustevastase käigu, mis võimaldab tal vastasele mõjusa kahvli panna. Kas sekkute? -
Kiirmales ei sekku (art. A4b, A4c).
2. Sama turniir. Laudade vahel liikudes märkate, et ühel laual on mõlemad kuningad tules. Mängijad sellele tähelepanu ei pööra. Kas sekkute? -
Sekkun (A4c: kohtunik sekkub võimaluse korral, kui mõlemad kuningad on tules).
3. Sama turniir. Jäänud on veel vaid üks partii, kus mängijad on ajapuuduses. Jääte selle partii kõrvale seisma ja jälgite seda mõned minutid, kuni üks mängija ületab aja. Kas sekkute? -
Ei sekku (art. A4d). Kuigi käigus on vaid üks partii, ei loeta selle jälgimist kohtuniku poolt küllaldaseks järelevalveks. Küllaldase järelevalve olemasolu otsustatakse partii algul, partii kestel see ei muutu.
4. Sama turniir. Mängija viib oma etturi 8. reale, ütleb: "Lipp" ja vajutab kella. Siis tõuseb ja läheb naaberlaualt, kus mäng juba läbi, lippu otsima. Kas sekkute? -
Sekkun (art. A4c: etturi muundumine pole lõpetatud).
5. Mingid karikavõistlused. Partiiks aega 50 minutit + 10 sek. igale käigule. Märkate, et ühe mängija kell näitab 0:00, mis ilmselt tähendab ajaületust. Mängijad jätkavad mängu ega ütle midagi. Kas sekkute? -
Sekkun. tegemist on 50 min. + (60x 10) sek. = 60 min, seega tavamalega. (Art. 6.8: nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks)
6. Mängitakse pika ajakontrolliga (1 tund 30 min. partiile). Vastastikuses ajapuuduses kumbki käike ei kirjuta. Näete määrustevastast käiku vankriga. Vastane vastab sellele kohe. Kas sekkute? -
Jah (art. 8.4a).
Edasi on kaks küsimust mängureeglite muutmise kohta.
1. Mis päevast kerkib praegune malekoodeks? - 1. juulist 2009.
2. Millal võivad jõustuda järgmised koodeksimuutused? - Reeglid kehtivad 4 aastat. Seega 1. juulist 2013.
Ja lõpuks boonusküsimus ebatõenäolise olukorra kohta.
Laual on seis: Valged: Ka1, Lh3, Ob1 ja e1, Ea2 (5).
Mustad: Kh8, Lc8, Oc3 ja g8, Eh7 (5).
Ajakontrolliks on 40 käiku 2 tunniga, seejärel 1 tund lõpuni. Valge mängib 40. O:c3+ Kella vajutamise hetkel langeb valge nooleke. Määrustepäraste käikudega peaks järgnema seeria sunnitud vahetusi c3-l, mis viivad valgete poolt antavale matile. Mis on aga partii tulemus? Põhjendage. -
Kasutame art. 6.9: ... partii on kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga. Niisiis oleks võinud järgneda ainult 40. Oe1xc3+ Lc8xc3 41. Lh3xc3x Seega tuleb partii lugeda lõppenuks viigiga.
Lembit
kolmapäev, 8. juuni 2011
Küsivad prantslased - 2
Vaatame edasi Prantsuse kohtunikueksami küsimusi. Ka järgmistele küsimustele vastates tuleb arvestada, et olete kohtunikuks noortevõistlustel, kus teadmised reeglitest on veel vähesed ja nii peate mitte ainult langetama otsuse, vaid ka selgitama, miks te just nii toimite.
Departemangu noortevõistlustel on vaja mängida järelmatś välkmales ajakontrolliga 3 minutit partiile ja 2 sekundit igale käigule. Tegemist on küllaldase järelevalvega.
1. Valge teeb määrustevastase käigu ja vajutab seejärel kella. Must seiskab kellad, et fikseeriksite määrustevastase käigu. Mida teete? -
Kuna igal partiil on oma kohtunik, kasutatakse tavamale reegleid. Määrustevastase käigu eest lisab kohtunik mustale 2 minutit (3. korral fikseeritakse kaotus), seejärel partii jätkub. Vt. koodeksi art. 7.4.
2. Ühe mängija kellal kukub nooleke. Vastane sellele ei reageeri. Mida teete? -
Vastavalt art. 6.8 fikseerite tavamale reeglite järgi kaotuse.
Partiiprotokollid ja notatsioon
1. Ajakontrolliks on 50 min. partiile ja 10 sek. igale käigule. Kumbki pole juba mitu käiku kirjutanud. Valgetel on jäänud 8, mustal 3 minutit. Mida teete? -
See kontroll on teisendatult 50 min.+ (60x10) sek.= 60 min., seega tavamale. Mängija peab kirjutama, kuni tal jääb aega alla 5 min. Must ei tarvitse enam kirjutada, valge aga küll (art. 8.3). Kohtunik nõuab talt, et ta kirjutaks oma ajast kõik kirjutamata jäänud käigud. Kui tal jääb aega alla 5 minuti, pääseb ka tema kirjutamisest.
2. Sama ajakontroll. Departemangu kõige nooremate võistlused. Üks lapsevanem ütleb, et tema peaaegu 8-aastane poiss ei oska käike märkida. Kas ta võib kaasa mängida? Kui jah, kas teete reeglites muudatusi ja hoiatate vastast? Missugune reegel võib õigustada reeglite kohandamist? -
Võib lubada kaasa mängida. Art. 8.1 järgi võib mängija hankida käikude kirjutamiseks kohtunikule vastuvõetava abilise. Mängija mõtlemisaega seejuures vähendatakse. Kohtunik otsustab, kui palju. Koodeksi eessõna laseb leida sellisele probleemile lahenduse, mis oleks õiglane, loogiline ja arvestaks juhtumi konkreetseid iseärasusi.
3. Ajakontrolliks on 20 min. partiile ja 30 sek. igale käigule. Kas mängijad peavad partiid üles kirjutama ja kas nad võivad märkimise enne lõppu katkestada? Miks? -
Seda kontrolli teisendades saame 20 min. + (60x30) sek. = 50 min. Tegemist on niisiis kiirmalega ja käike kirjutada pole vaja (art. A1, A2).
4. Ajakontrolliks on 1:30 partiile ja 30 sek. käigule. Valgel on jäänud 4, mustal 1 minut. Mustad pole juba mitu käiku kirjutanud. Mida teete? -
Selle ajakontrolliga on vaja kogu aeg kirjutada (art. 8.4). Kohtunik peab nõudma mustalt käikude taastamist. Prantslased leiavad, et kuna mustade reegliterikkumine kahjustas teist poolt, siis võiks karistuseks anda valgetele mõned täiendavad minutid (art. 13.4b).
5. Üks mängija kurdab, et tema noor vastane kirjutab käike üles enne nende laual tegemist. Poiss ütleb, et tema treener on tal soovitanud tal nii toimida. Mida teete? Millisele artiklile saab vastates tugineda? -
Käikude kirjutamise keeld enne nende laual tegemist on pärit koodeksi 2005.
a. kehtestunud redaktsioonist (art. 8.1). Tuleb nõuda sellest reeglist kinnipidamist, võimaluse korral aga rääkida treeneriga. Siingi võib art. 13.4b alusel vastasele aega lisada.
6. Üks mängija kaebab, et tema vastane teeb alati käigu enne selle kirjutamist, seejärel aga kirjutab kaks poolkäiku (valge ja musta oma), tehes käigu oma vastase ajast. Mida teete? -
Mängija käitumine on normaalne, vastates ka art. 8.1. Kuni vastase käik pole tehtudmalelaual, pole aga mängija käigul ega saa malelaual käiku teha. Ta ei või mängida teise mängija ajast ja tuleb korrale kutsuda. Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud (art. 1.1).
Lembit
Departemangu noortevõistlustel on vaja mängida järelmatś välkmales ajakontrolliga 3 minutit partiile ja 2 sekundit igale käigule. Tegemist on küllaldase järelevalvega.
1. Valge teeb määrustevastase käigu ja vajutab seejärel kella. Must seiskab kellad, et fikseeriksite määrustevastase käigu. Mida teete? -
Kuna igal partiil on oma kohtunik, kasutatakse tavamale reegleid. Määrustevastase käigu eest lisab kohtunik mustale 2 minutit (3. korral fikseeritakse kaotus), seejärel partii jätkub. Vt. koodeksi art. 7.4.
2. Ühe mängija kellal kukub nooleke. Vastane sellele ei reageeri. Mida teete? -
Vastavalt art. 6.8 fikseerite tavamale reeglite järgi kaotuse.
Partiiprotokollid ja notatsioon
1. Ajakontrolliks on 50 min. partiile ja 10 sek. igale käigule. Kumbki pole juba mitu käiku kirjutanud. Valgetel on jäänud 8, mustal 3 minutit. Mida teete? -
See kontroll on teisendatult 50 min.+ (60x10) sek.= 60 min., seega tavamale. Mängija peab kirjutama, kuni tal jääb aega alla 5 min. Must ei tarvitse enam kirjutada, valge aga küll (art. 8.3). Kohtunik nõuab talt, et ta kirjutaks oma ajast kõik kirjutamata jäänud käigud. Kui tal jääb aega alla 5 minuti, pääseb ka tema kirjutamisest.
2. Sama ajakontroll. Departemangu kõige nooremate võistlused. Üks lapsevanem ütleb, et tema peaaegu 8-aastane poiss ei oska käike märkida. Kas ta võib kaasa mängida? Kui jah, kas teete reeglites muudatusi ja hoiatate vastast? Missugune reegel võib õigustada reeglite kohandamist? -
Võib lubada kaasa mängida. Art. 8.1 järgi võib mängija hankida käikude kirjutamiseks kohtunikule vastuvõetava abilise. Mängija mõtlemisaega seejuures vähendatakse. Kohtunik otsustab, kui palju. Koodeksi eessõna laseb leida sellisele probleemile lahenduse, mis oleks õiglane, loogiline ja arvestaks juhtumi konkreetseid iseärasusi.
3. Ajakontrolliks on 20 min. partiile ja 30 sek. igale käigule. Kas mängijad peavad partiid üles kirjutama ja kas nad võivad märkimise enne lõppu katkestada? Miks? -
Seda kontrolli teisendades saame 20 min. + (60x30) sek. = 50 min. Tegemist on niisiis kiirmalega ja käike kirjutada pole vaja (art. A1, A2).
4. Ajakontrolliks on 1:30 partiile ja 30 sek. käigule. Valgel on jäänud 4, mustal 1 minut. Mustad pole juba mitu käiku kirjutanud. Mida teete? -
Selle ajakontrolliga on vaja kogu aeg kirjutada (art. 8.4). Kohtunik peab nõudma mustalt käikude taastamist. Prantslased leiavad, et kuna mustade reegliterikkumine kahjustas teist poolt, siis võiks karistuseks anda valgetele mõned täiendavad minutid (art. 13.4b).
5. Üks mängija kurdab, et tema noor vastane kirjutab käike üles enne nende laual tegemist. Poiss ütleb, et tema treener on tal soovitanud tal nii toimida. Mida teete? Millisele artiklile saab vastates tugineda? -
Käikude kirjutamise keeld enne nende laual tegemist on pärit koodeksi 2005.
a. kehtestunud redaktsioonist (art. 8.1). Tuleb nõuda sellest reeglist kinnipidamist, võimaluse korral aga rääkida treeneriga. Siingi võib art. 13.4b alusel vastasele aega lisada.
6. Üks mängija kaebab, et tema vastane teeb alati käigu enne selle kirjutamist, seejärel aga kirjutab kaks poolkäiku (valge ja musta oma), tehes käigu oma vastase ajast. Mida teete? -
Mängija käitumine on normaalne, vastates ka art. 8.1. Kuni vastase käik pole tehtudmalelaual, pole aga mängija käigul ega saa malelaual käiku teha. Ta ei või mängida teise mängija ajast ja tuleb korrale kutsuda. Mängija on käigul, kui tema vastasmängija käik on tehtud (art. 1.1).
Lembit
pühapäev, 5. juuni 2011
Mitmesuguseid võistlusi
Võiksin tänase kommentaari pealkirjastada samuti nagu aasta tagasi 6.VI: 100 mängijat, välismaalasigi. Mängijaid, seal hulgas välismaalasi oli Vabaetturi ehk BEKO rahvusvahelisel noorteturniiril isegi veidi rohkem kui mullu. Erinevates vanuseklassides on nii mängijad kui ka nende mäng erinev. Kui mullu püüdsin vähemalt mingil määral jälgida malemaja kõigil kolmel korrusel toimuvat, siis tänavu valisin märksa kergema variandi: jälgisin peamiselt nii neidude kui noormeeste vanemaid vanuseklasse. Seal olid juba enam-vähem korraliku mänguoskusega mängijad, kellel ka reeglitega kokkupuuteid olnud. Oli rahu ja vaikus. Minu kolleegidel alumistel korrustel oli märksa rohkem tegemist. Siinkohal vaid paarist momendist.
Mängijate arv eri turniiridel oli üpris erinev. Vanemaid neide oli vaid 7. Aga juhend nägi ka nende jaoks ette, et tuleb mängida 7 vooru śveitsi süsteemis. Küllap oleks iga normaalne kohtunik otsustanud ringsüsteemi kasuks. Mina lasksin arvutil jätkata śveitsis, nii imelik kui see ka ei tunduks. Asi oli nimelt selles, et esimesed 3 vooru mängiti kiirmalet, alles siis mindi üle tavamalele. Idee oli, et esimestes voorudes kohtuvad suhteliselt ebavõrdsed mängijad. Tähtsamates partiides seega pikem kontroll. Kuigi jah, nii väheste mängijate juures on juba 3. voorus enam-vähem võrdsed koos.
Kiirmales kirjutamiskohustust polnud, tavamales muidugi oli. Mingil määral püüdsin reeglite erinevustele enne turniiri tähelepanu juhtida, aga kõik korrapealt ei meenu. Kuivõrd aega ei lisandunud, siis viimasel 5 minutil kirjutama ei pidanud. Mulle näis, et kõik seda ei teadnud, jätkates kirjutamist päris lõpuni. Kusagil võis see isegi partii tulemusele mõjuda. Aga keset partiid kellelegi öelda, et ära enam kirjuta, oleks ju etteütlemine. Kui muidugi keegi ise küsis, kas ta võib nüüd kirjutamise lõpetada, siis muidugi ütlesin.
Olid mõned määrustevastased käigud ja sellest tingitud ajakorrigeerimised, oli mõni ajaületus. Oli venivaid lootusetuid partiisid, kus tuli lõpuni kirjutamist nõuda, aga ei midagi erilist.
Pärast voore jälgisin Harju tänava haljasalal kaht näidiskiirpartiid Volodini ja leedulannast suurmeistri Daulyte Deimante vahel. Enne partiisid korraldajad reeglitest ja kohtuniku olemasolust juttu ei teinud. Seepärast tekkis mul keset partiid küsimus, kas ja missugused peaksid mu kohustused ja õigused olema. Tegemist nagu klassikalise küllaldase järelevalvega, kus kohtunik võib oma nina ka enda algatusel vahele pista. Aga seda polnud ju välja kuulutatud. Leidsin siis, et ise ma oma initsiatiivi üles ei näita, kui aga mängijad mingit välispoolset abi vajavad, siis pakun ennast. Aga suurmeistrid said oma mänguga ise hakkama, nii et seegi variant jäi vaid hüpoteetiliseks.
BEKO turniiri viimast päeva kahjuks näha ei õnnestunud, pidin ühe varasema kokkuleppe järgi hoopis Nõmmel olema. Jälle üks uus kogemus. Teist korda mängiti Eesti esivõistlusi (välk)males-kabes, tingliku nimetusega "Ruuduline laud". Aega minimaalselt, males 5 minutit, kabes ainult 3 minutit partiile ilma ajalisanditeta. Registreeritud mängijatest jäi kümmekond tulemata, nii et laua taha istujaid oli 22. Hea oli see sellegi poolest, et osal laudadest tuli kasutada veidi kummalisi Hiina kelli, mille hingeelu ma ikka veel ei tunne. Kuivõrd kardeti, et nad võivad vajutusest mitte käigustuda, siis lasti neil pealegi iga käigu tegemisel häälitseda. Aga valdaval osal laudadest olid nüüd üsna lollikindlad Saitekid.
Males midagi erilist ei juhtunud. Tean küll, et kohtunik välgus ajaületust ei fikseeri. Aga kuna Saitekid niikuinii pärast ajaületust edasi ei liigu, siis ei teinud ma vist suurt viga, kui vihjasin tablool olevatele nullidele. Kusagil olid matt ja ajaületus praktiliselt üheaegsed. Lugesin mati primaarseks. Kusagil oli väike segadus laua taha istumisega, aga ei midagi erilist.
Males on välkmale reeglid enam-vähem selged ja koodeksis olemas, nii et nendega probleeme polnud. Kabekoodeksist leiame vaid kiirkabe omad ja needki vaid 100-ruudulise laua jaoks. Minu arust pole needki täiuslikud. Seepärast peab ikka ja jälle enne võistlusi reegleid selgitama (kas kõikjal tehakse seda ühtmoodi?). Lasksin seda sedapuhku teha minust sel alal märksa suuremate kogemustega Heinar Jahul (kes hiljem ka turniiri võitjaks tuli). Aga ega ma saanudki näiteks vastust küsimusele, mida teha, kui keegi nimme teeb viimastel sekunditel määruste-vastase käigu ja nii vastase aeg üle läheb. Aga üle elasin ka kabe. Mida homme jalad ütlevad, ei tea. Loomulikult tuli istumata püsida 11 male- ja 11 kabevooru jooksul, pärast iga vooru aga tõusta järgmise vooru paarimiseks korrus kõrgemale. Päris korralik füüsiline koormus. Aga muidu oli huvitav mängupäev.
Minu lugemist mööda peaks täna olema meie 500. kommentaar (arvuti lugemise järgi jõudsime selle arvuni küll juba paar nädalat tagasi). Aitäh siis teistele kaasaaitajatele, kes loodetavasti nüüd kirjutamise ka enda hooleks võtavad.
Lembit
Mängijate arv eri turniiridel oli üpris erinev. Vanemaid neide oli vaid 7. Aga juhend nägi ka nende jaoks ette, et tuleb mängida 7 vooru śveitsi süsteemis. Küllap oleks iga normaalne kohtunik otsustanud ringsüsteemi kasuks. Mina lasksin arvutil jätkata śveitsis, nii imelik kui see ka ei tunduks. Asi oli nimelt selles, et esimesed 3 vooru mängiti kiirmalet, alles siis mindi üle tavamalele. Idee oli, et esimestes voorudes kohtuvad suhteliselt ebavõrdsed mängijad. Tähtsamates partiides seega pikem kontroll. Kuigi jah, nii väheste mängijate juures on juba 3. voorus enam-vähem võrdsed koos.
Kiirmales kirjutamiskohustust polnud, tavamales muidugi oli. Mingil määral püüdsin reeglite erinevustele enne turniiri tähelepanu juhtida, aga kõik korrapealt ei meenu. Kuivõrd aega ei lisandunud, siis viimasel 5 minutil kirjutama ei pidanud. Mulle näis, et kõik seda ei teadnud, jätkates kirjutamist päris lõpuni. Kusagil võis see isegi partii tulemusele mõjuda. Aga keset partiid kellelegi öelda, et ära enam kirjuta, oleks ju etteütlemine. Kui muidugi keegi ise küsis, kas ta võib nüüd kirjutamise lõpetada, siis muidugi ütlesin.
Olid mõned määrustevastased käigud ja sellest tingitud ajakorrigeerimised, oli mõni ajaületus. Oli venivaid lootusetuid partiisid, kus tuli lõpuni kirjutamist nõuda, aga ei midagi erilist.
Pärast voore jälgisin Harju tänava haljasalal kaht näidiskiirpartiid Volodini ja leedulannast suurmeistri Daulyte Deimante vahel. Enne partiisid korraldajad reeglitest ja kohtuniku olemasolust juttu ei teinud. Seepärast tekkis mul keset partiid küsimus, kas ja missugused peaksid mu kohustused ja õigused olema. Tegemist nagu klassikalise küllaldase järelevalvega, kus kohtunik võib oma nina ka enda algatusel vahele pista. Aga seda polnud ju välja kuulutatud. Leidsin siis, et ise ma oma initsiatiivi üles ei näita, kui aga mängijad mingit välispoolset abi vajavad, siis pakun ennast. Aga suurmeistrid said oma mänguga ise hakkama, nii et seegi variant jäi vaid hüpoteetiliseks.
BEKO turniiri viimast päeva kahjuks näha ei õnnestunud, pidin ühe varasema kokkuleppe järgi hoopis Nõmmel olema. Jälle üks uus kogemus. Teist korda mängiti Eesti esivõistlusi (välk)males-kabes, tingliku nimetusega "Ruuduline laud". Aega minimaalselt, males 5 minutit, kabes ainult 3 minutit partiile ilma ajalisanditeta. Registreeritud mängijatest jäi kümmekond tulemata, nii et laua taha istujaid oli 22. Hea oli see sellegi poolest, et osal laudadest tuli kasutada veidi kummalisi Hiina kelli, mille hingeelu ma ikka veel ei tunne. Kuivõrd kardeti, et nad võivad vajutusest mitte käigustuda, siis lasti neil pealegi iga käigu tegemisel häälitseda. Aga valdaval osal laudadest olid nüüd üsna lollikindlad Saitekid.
Males midagi erilist ei juhtunud. Tean küll, et kohtunik välgus ajaületust ei fikseeri. Aga kuna Saitekid niikuinii pärast ajaületust edasi ei liigu, siis ei teinud ma vist suurt viga, kui vihjasin tablool olevatele nullidele. Kusagil olid matt ja ajaületus praktiliselt üheaegsed. Lugesin mati primaarseks. Kusagil oli väike segadus laua taha istumisega, aga ei midagi erilist.
Males on välkmale reeglid enam-vähem selged ja koodeksis olemas, nii et nendega probleeme polnud. Kabekoodeksist leiame vaid kiirkabe omad ja needki vaid 100-ruudulise laua jaoks. Minu arust pole needki täiuslikud. Seepärast peab ikka ja jälle enne võistlusi reegleid selgitama (kas kõikjal tehakse seda ühtmoodi?). Lasksin seda sedapuhku teha minust sel alal märksa suuremate kogemustega Heinar Jahul (kes hiljem ka turniiri võitjaks tuli). Aga ega ma saanudki näiteks vastust küsimusele, mida teha, kui keegi nimme teeb viimastel sekunditel määruste-vastase käigu ja nii vastase aeg üle läheb. Aga üle elasin ka kabe. Mida homme jalad ütlevad, ei tea. Loomulikult tuli istumata püsida 11 male- ja 11 kabevooru jooksul, pärast iga vooru aga tõusta järgmise vooru paarimiseks korrus kõrgemale. Päris korralik füüsiline koormus. Aga muidu oli huvitav mängupäev.
Minu lugemist mööda peaks täna olema meie 500. kommentaar (arvuti lugemise järgi jõudsime selle arvuni küll juba paar nädalat tagasi). Aitäh siis teistele kaasaaitajatele, kes loodetavasti nüüd kirjutamise ka enda hooleks võtavad.
Lembit
kolmapäev, 1. juuni 2011
Prantslaste uusi küsimusi
Esmaspäeval võisin jälgida Kaido Külaotsa ja Mai Narva vanalinnapäevade simultaani. Kuivõrd aga korraldajaid oli suhteliselt väikese osavõtjate arvu jaoks piisavalt, oli mul peamiselt tegemist vaid malendite pealepanemise ja ärakoristamisega. Kui paar päeva varem olin Jõgeva pargikabes hädas tuulega, mis lisapartiides kerged plastmasslauad ja niisama kerged kabendid lihtsalt ümber keeras, siis siin pidasid nii nupud kui lauad ilmale märksa paremini vastu. Keerukaid simultaanireegleid pole ju ka olemas, ainult ühele hilisemale alustajale tuli öelda, et käik tuleks teha alles siis, kui simultaaniandja laua juurde tuleb. Hiljem aga läks mängijatel kahe simultaaniandja vastu juba sedavõrd kiireks, et hädavaevu jõuti oma käigud ära teha.
Niisiis vaadelgem siinkohal hoopis materjale Prantsuse kohtunikeajakirja Bulletin des Arbitres Fédéraux äsjailmunud 128. numbrist. Tavapäraselt on ära toodud ka nende viimastel kohtunikueksamitel kasutatud küsimused. Niisiis põhieksam UV1, tegemiseks aega 2 tundi, kõigilt vastustelt oodatakse põhjendamist. Uus on sedapuhku see, et kõik küsimused on koostatud eeldusega, et kohtunik tegutseb parajasti mingil noorteturniiril, kus vaja pole mitte ainult õiget otsustamist, vaid ka oskust seda otsust üsnagi algajatele seletada. Niisiis:
1. Olete abikohtunikuks departemangu noortevõistlustel. Ajakontrolliks 50 min. partiile ja 10 sek. igale käigule. Teie hoole all on kõige väiksemad. Lisaks tavapärasele määrustevastaste käikudega tegelemisele (teatada, mida laual näete; lisada vastasmängija ajale 2 minutit) nõuab peakohtunik millegipärast, et iga võistleja kõik määrustevastased käigud tuleb üles märkida. Milleks võiks see küll hea olla? -
Kolmas määrustevastane käik toob teatavasti kaotuse (art. 7.4b). Päris väikesed teevad neid rohkesti. Ilmselt on sellist raamatupidamist vaja selleks, et kindlaks teha, mitu määruste-
vastast käiku on mingis partiis juba olnud. Partiisid võib ju olla palju ja fikseerijateks võivad olla erinevad kohtunikud. Nii et kasvõi ristike partiiprotokolli vastava käigu juurde.
2. Kooli esivõistlustel on partiiks aega 30 minutit kummalegi. Ühes partiis on valgel veel kuningas ja vanker, mustal vaid kuningas. Möödute vahetevahel sellest lauast ja näete, et olukord ei muutu. Valge annab küll korduvalt tuld, aga edasi ei jõua. Kummalgi on jäänud umbes 1o minutit. Kas sekkute partiisse ja kuidas? -
Ei sekku. Algajate partii võib viia patile. Võimalik, et kohtunik võiks seisata kellad ja seletada mängijaile võimalikult lihtsalt viigitaotluse reegleid (art. 5.2e - 50 käiku, art. 5.2d - 3-kordne kordumine). Seejärel partii jätkub. Võimalusel jääb kohtunik lahedusse. On muidugi ka teine seisukoht, et partii aeg pole sobiv reeglite seletamiseks.
3. Laste partiis (ajakontroll 1:30 ja 30 sekundit käigule) on parajasti 84. käik. Üks mängija kutsub teid ja näitab, et vastane mängis Lxe4 ja on seega juba 50. kord järjest tuld andnud. Seepärast taotleb ta viiki. Mida vastate? Variandid: a) igavene tuli - viik, b) ükski reegel seda ei ütle, tuleb kasutada pedagoogikat, c) pärast partii läbimängimist aktsepteerite viiki, kui leiate, et see on põhjendatud. -
Õige on b variant. Tuleks selgitada art. 5.2e olemust - 50 käiku ei tähenda 50-kordset tuleandmist. Kuna Lxe4 on löömiskäik, siis see ilmselt ei rakendu (malendite arv muutub). Partii jätkub. Ebakorrektse taotluse eest tuleks vastasmängijale lisada 3 minutit (art. 9.5b).
4. Departemangu esivõistlused noorematele. Aega 5o minutit ja 10 sekundit igale käigule. Kaks mängijat kutsuvad teid, et fikseeriksite tule ja mati. Märkate, et valge kuningas on küll matis, aga ka must kuningas seisab tules. Mida teete? Variandid: a) kinnitate matti ja loete musta võitjaks, b) viik, c) taastate partii protokollide abil, korrigeerite kellanäidud ja lasete jätkata seisust, mis vahetult eelnes 1. määrustevastasele käigule, d) valge võit.
Õige on c variant. Kui mõlemad kuningad on tules, pidi vähemalt viimane käik olema määrustevastane. Partii taastame teisel laual. Kellad seame vastavalt art. 6.13 (kohtunik toimib oma parima äranägemise järgi).
Lembit
Niisiis vaadelgem siinkohal hoopis materjale Prantsuse kohtunikeajakirja Bulletin des Arbitres Fédéraux äsjailmunud 128. numbrist. Tavapäraselt on ära toodud ka nende viimastel kohtunikueksamitel kasutatud küsimused. Niisiis põhieksam UV1, tegemiseks aega 2 tundi, kõigilt vastustelt oodatakse põhjendamist. Uus on sedapuhku see, et kõik küsimused on koostatud eeldusega, et kohtunik tegutseb parajasti mingil noorteturniiril, kus vaja pole mitte ainult õiget otsustamist, vaid ka oskust seda otsust üsnagi algajatele seletada. Niisiis:
1. Olete abikohtunikuks departemangu noortevõistlustel. Ajakontrolliks 50 min. partiile ja 10 sek. igale käigule. Teie hoole all on kõige väiksemad. Lisaks tavapärasele määrustevastaste käikudega tegelemisele (teatada, mida laual näete; lisada vastasmängija ajale 2 minutit) nõuab peakohtunik millegipärast, et iga võistleja kõik määrustevastased käigud tuleb üles märkida. Milleks võiks see küll hea olla? -
Kolmas määrustevastane käik toob teatavasti kaotuse (art. 7.4b). Päris väikesed teevad neid rohkesti. Ilmselt on sellist raamatupidamist vaja selleks, et kindlaks teha, mitu määruste-
vastast käiku on mingis partiis juba olnud. Partiisid võib ju olla palju ja fikseerijateks võivad olla erinevad kohtunikud. Nii et kasvõi ristike partiiprotokolli vastava käigu juurde.
2. Kooli esivõistlustel on partiiks aega 30 minutit kummalegi. Ühes partiis on valgel veel kuningas ja vanker, mustal vaid kuningas. Möödute vahetevahel sellest lauast ja näete, et olukord ei muutu. Valge annab küll korduvalt tuld, aga edasi ei jõua. Kummalgi on jäänud umbes 1o minutit. Kas sekkute partiisse ja kuidas? -
Ei sekku. Algajate partii võib viia patile. Võimalik, et kohtunik võiks seisata kellad ja seletada mängijaile võimalikult lihtsalt viigitaotluse reegleid (art. 5.2e - 50 käiku, art. 5.2d - 3-kordne kordumine). Seejärel partii jätkub. Võimalusel jääb kohtunik lahedusse. On muidugi ka teine seisukoht, et partii aeg pole sobiv reeglite seletamiseks.
3. Laste partiis (ajakontroll 1:30 ja 30 sekundit käigule) on parajasti 84. käik. Üks mängija kutsub teid ja näitab, et vastane mängis Lxe4 ja on seega juba 50. kord järjest tuld andnud. Seepärast taotleb ta viiki. Mida vastate? Variandid: a) igavene tuli - viik, b) ükski reegel seda ei ütle, tuleb kasutada pedagoogikat, c) pärast partii läbimängimist aktsepteerite viiki, kui leiate, et see on põhjendatud. -
Õige on b variant. Tuleks selgitada art. 5.2e olemust - 50 käiku ei tähenda 50-kordset tuleandmist. Kuna Lxe4 on löömiskäik, siis see ilmselt ei rakendu (malendite arv muutub). Partii jätkub. Ebakorrektse taotluse eest tuleks vastasmängijale lisada 3 minutit (art. 9.5b).
4. Departemangu esivõistlused noorematele. Aega 5o minutit ja 10 sekundit igale käigule. Kaks mängijat kutsuvad teid, et fikseeriksite tule ja mati. Märkate, et valge kuningas on küll matis, aga ka must kuningas seisab tules. Mida teete? Variandid: a) kinnitate matti ja loete musta võitjaks, b) viik, c) taastate partii protokollide abil, korrigeerite kellanäidud ja lasete jätkata seisust, mis vahetult eelnes 1. määrustevastasele käigule, d) valge võit.
Õige on c variant. Kui mõlemad kuningad on tules, pidi vähemalt viimane käik olema määrustevastane. Partii taastame teisel laual. Kellad seame vastavalt art. 6.13 (kohtunik toimib oma parima äranägemise järgi).
Lembit
Tellimine:
Postitused (Atom)