pühapäev, 5. juuni 2011

Mitmesuguseid võistlusi

Võiksin tänase kommentaari pealkirjastada samuti nagu aasta tagasi 6.VI: 100 mängijat, välismaalasigi. Mängijaid, seal hulgas välismaalasi oli Vabaetturi ehk BEKO rahvusvahelisel noorteturniiril isegi veidi rohkem kui mullu. Erinevates vanuseklassides on nii mängijad kui ka nende mäng erinev. Kui mullu püüdsin vähemalt mingil määral jälgida malemaja kõigil kolmel korrusel toimuvat, siis tänavu valisin märksa kergema variandi: jälgisin peamiselt nii neidude kui noormeeste vanemaid vanuseklasse. Seal olid juba enam-vähem korraliku mänguoskusega mängijad, kellel ka reeglitega kokkupuuteid olnud. Oli rahu ja vaikus. Minu kolleegidel alumistel korrustel oli märksa rohkem tegemist. Siinkohal vaid paarist momendist.

Mängijate arv eri turniiridel oli üpris erinev. Vanemaid neide oli vaid 7. Aga juhend nägi ka nende jaoks ette, et tuleb mängida 7 vooru śveitsi süsteemis. Küllap oleks iga normaalne kohtunik otsustanud ringsüsteemi kasuks. Mina lasksin arvutil jätkata śveitsis, nii imelik kui see ka ei tunduks. Asi oli nimelt selles, et esimesed 3 vooru mängiti kiirmalet, alles siis mindi üle tavamalele. Idee oli, et esimestes voorudes kohtuvad suhteliselt ebavõrdsed mängijad. Tähtsamates partiides seega pikem kontroll. Kuigi jah, nii väheste mängijate juures on juba 3. voorus enam-vähem võrdsed koos.

Kiirmales kirjutamiskohustust polnud, tavamales muidugi oli. Mingil määral püüdsin reeglite erinevustele enne turniiri tähelepanu juhtida, aga kõik korrapealt ei meenu. Kuivõrd aega ei lisandunud, siis viimasel 5 minutil kirjutama ei pidanud. Mulle näis, et kõik seda ei teadnud, jätkates kirjutamist päris lõpuni. Kusagil võis see isegi partii tulemusele mõjuda. Aga keset partiid kellelegi öelda, et ära enam kirjuta, oleks ju etteütlemine. Kui muidugi keegi ise küsis, kas ta võib nüüd kirjutamise lõpetada, siis muidugi ütlesin.
Olid mõned määrustevastased käigud ja sellest tingitud ajakorrigeerimised, oli mõni ajaületus. Oli venivaid lootusetuid partiisid, kus tuli lõpuni kirjutamist nõuda, aga ei midagi erilist.

Pärast voore jälgisin Harju tänava haljasalal kaht näidiskiirpartiid Volodini ja leedulannast suurmeistri Daulyte Deimante vahel. Enne partiisid korraldajad reeglitest ja kohtuniku olemasolust juttu ei teinud. Seepärast tekkis mul keset partiid küsimus, kas ja missugused peaksid mu kohustused ja õigused olema. Tegemist nagu klassikalise küllaldase järelevalvega, kus kohtunik võib oma nina ka enda algatusel vahele pista. Aga seda polnud ju välja kuulutatud. Leidsin siis, et ise ma oma initsiatiivi üles ei näita, kui aga mängijad mingit välispoolset abi vajavad, siis pakun ennast. Aga suurmeistrid said oma mänguga ise hakkama, nii et seegi variant jäi vaid hüpoteetiliseks.

BEKO turniiri viimast päeva kahjuks näha ei õnnestunud, pidin ühe varasema kokkuleppe järgi hoopis Nõmmel olema. Jälle üks uus kogemus. Teist korda mängiti Eesti esivõistlusi (välk)males-kabes, tingliku nimetusega "Ruuduline laud". Aega minimaalselt, males 5 minutit, kabes ainult 3 minutit partiile ilma ajalisanditeta. Registreeritud mängijatest jäi kümmekond tulemata, nii et laua taha istujaid oli 22. Hea oli see sellegi poolest, et osal laudadest tuli kasutada veidi kummalisi Hiina kelli, mille hingeelu ma ikka veel ei tunne. Kuivõrd kardeti, et nad võivad vajutusest mitte käigustuda, siis lasti neil pealegi iga käigu tegemisel häälitseda. Aga valdaval osal laudadest olid nüüd üsna lollikindlad Saitekid.

Males midagi erilist ei juhtunud. Tean küll, et kohtunik välgus ajaületust ei fikseeri. Aga kuna Saitekid niikuinii pärast ajaületust edasi ei liigu, siis ei teinud ma vist suurt viga, kui vihjasin tablool olevatele nullidele. Kusagil olid matt ja ajaületus praktiliselt üheaegsed. Lugesin mati primaarseks. Kusagil oli väike segadus laua taha istumisega, aga ei midagi erilist.

Males on välkmale reeglid enam-vähem selged ja koodeksis olemas, nii et nendega probleeme polnud. Kabekoodeksist leiame vaid kiirkabe omad ja needki vaid 100-ruudulise laua jaoks. Minu arust pole needki täiuslikud. Seepärast peab ikka ja jälle enne võistlusi reegleid selgitama (kas kõikjal tehakse seda ühtmoodi?). Lasksin seda sedapuhku teha minust sel alal märksa suuremate kogemustega Heinar Jahul (kes hiljem ka turniiri võitjaks tuli). Aga ega ma saanudki näiteks vastust küsimusele, mida teha, kui keegi nimme teeb viimastel sekunditel määruste-vastase käigu ja nii vastase aeg üle läheb. Aga üle elasin ka kabe. Mida homme jalad ütlevad, ei tea. Loomulikult tuli istumata püsida 11 male- ja 11 kabevooru jooksul, pärast iga vooru aga tõusta järgmise vooru paarimiseks korrus kõrgemale. Päris korralik füüsiline koormus. Aga muidu oli huvitav mängupäev.

Minu lugemist mööda peaks täna olema meie 500. kommentaar (arvuti lugemise järgi jõudsime selle arvuni küll juba paar nädalat tagasi). Aitäh siis teistele kaasaaitajatele, kes loodetavasti nüüd kirjutamise ka enda hooleks võtavad.
Lembit

Kommentaare ei ole: