Küsivad prantslased - 3

Kunagi oli Rakvere instituudipäevil esimene linn, kuhu tulin kohtunikeseminari läbi viima. Pärast 1993.a. rahvusvahelist turniiri pole mul siia asja olnud. Täna siis jälle. Rakvere kiirturniiri 70 mängijat pakkusid meile kolleeg Askoldiga parasjagu tööd. Hea avar turniirisaal spordihallis. Midagi erilist ei juhtunud. Olen juba ammu loobunud püüdest jälgida laudadel toimuvat ja olen valmis eelkõige taotlusteks määrustevastaste käikude ja nendega seostuvate ajakorrektuuride kohta. Aga tähelepanelik peab olema. Ühes partiis ei kuulnud täna õigesti teatatud tulemust. Paar vooru hiljem sai asi küll selgeks.

Võtame siis pigem käsile lõpuosa Prantsuse viimase kohtunikeeksami UV1 küsimustest. Loetletud on terve hulk juhtumeid, kus küsitakse, kas kohtunikul on vaja sekkuda või mitte. Ühtlasi tuleb viidata koodeksi artiklitele, mis kinnitaksid sellise väite õigsust.

1. Lahtine turniir, mõtlemisajaks 20 min. partiile. Laudade vahel liikudes näete, et üks mängija on teinud ratsuga määrustevastase käigu, mis võimaldab tal vastasele mõjusa kahvli panna. Kas sekkute? -
Kiirmales ei sekku (art. A4b, A4c).

2. Sama turniir. Laudade vahel liikudes märkate, et ühel laual on mõlemad kuningad tules. Mängijad sellele tähelepanu ei pööra. Kas sekkute? -
Sekkun (A4c: kohtunik sekkub võimaluse korral, kui mõlemad kuningad on tules).

3. Sama turniir. Jäänud on veel vaid üks partii, kus mängijad on ajapuuduses. Jääte selle partii kõrvale seisma ja jälgite seda mõned minutid, kuni üks mängija ületab aja. Kas sekkute? -
Ei sekku (art. A4d). Kuigi käigus on vaid üks partii, ei loeta selle jälgimist kohtuniku poolt küllaldaseks järelevalveks. Küllaldase järelevalve olemasolu otsustatakse partii algul, partii kestel see ei muutu.

4. Sama turniir. Mängija viib oma etturi 8. reale, ütleb: "Lipp" ja vajutab kella. Siis tõuseb ja läheb naaberlaualt, kus mäng juba läbi, lippu otsima. Kas sekkute? -
Sekkun (art. A4c: etturi muundumine pole lõpetatud).

5. Mingid karikavõistlused. Partiiks aega 50 minutit + 10 sek. igale käigule. Märkate, et ühe mängija kell näitab 0:00, mis ilmselt tähendab ajaületust. Mängijad jätkavad mängu ega ütle midagi. Kas sekkute? -
Sekkun. tegemist on 50 min. + (60x 10) sek. = 60 min, seega tavamalega. (Art. 6.8: nooleke loetakse langenuks, kui kohtunik teeb selle kindlaks)

6. Mängitakse pika ajakontrolliga (1 tund 30 min. partiile). Vastastikuses ajapuuduses kumbki käike ei kirjuta. Näete määrustevastast käiku vankriga. Vastane vastab sellele kohe. Kas sekkute? -
Jah (art. 8.4a).

Edasi on kaks küsimust mängureeglite muutmise kohta.
1. Mis päevast kerkib praegune malekoodeks? - 1. juulist 2009.
2. Millal võivad jõustuda järgmised koodeksimuutused? - Reeglid kehtivad 4 aastat. Seega 1. juulist 2013.

Ja lõpuks boonusküsimus ebatõenäolise olukorra kohta.
Laual on seis: Valged: Ka1, Lh3, Ob1 ja e1, Ea2 (5).
Mustad: Kh8, Lc8, Oc3 ja g8, Eh7 (5).
Ajakontrolliks on 40 käiku 2 tunniga, seejärel 1 tund lõpuni. Valge mängib 40. O:c3+ Kella vajutamise hetkel langeb valge nooleke. Määrustepäraste käikudega peaks järgnema seeria sunnitud vahetusi c3-l, mis viivad valgete poolt antavale matile. Mis on aga partii tulemus? Põhjendage. -
Kasutame art. 6.9: ... partii on kaotanud see mängija, kes pole sooritanud ettenähtud aja jooksul nõutavat arvu käike. Ometi lõpeb partii viigiga, kui seis on selline, et vastasmängija ei saa mängija kuningat matistada mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga. Niisiis oleks võinud järgneda ainult 40. Oe1xc3+ Lc8xc3 41. Lh3xc3x Seega tuleb partii lugeda lõppenuks viigiga.
Lembit