kolmapäev, 15. juuni 2011

Kas viik?

Üks Simbabwe mees tõstatas eelmises Chesscafes küsimuse teoreetilistest viikidest. Mida teha, kui tal on aeg otsas, aga laual olevas seisus vastasel võidulootusi pole? Kord olevat ta mänginud 15-minutilise kontrolliga kiirmalet, lõpuks olnud temal vanker ja f-ettur, vastasel oda ning g- ja h-etturid.
Teoreetiline viik on termin, mida koodeksis pole. Seevastu räägitakse surnud seisust (art. 5.2b)ehk seisust, kust matini ei saa jõuda mingi võimaliku määrustepäraste käikude seeriaga (art. 9.6). Need võivad olla K-K, K+O-K, K+R-K või K+O-K+O (kui laual on samavärvilised odad. Muid "teoreetilisi viike" ei eksisteeri, kõiki ülejäänud seise saab põhimõtteliselt jätkata, sest matiseis on neis konstrueeritav, mis sest, et nende jätkamine pole ehk eriti viisakas. Olgu siis või Geurti poolt toodud näide Ka3, Ea4 - Ka6, Ea5.

Teine on jälle üks Iraani näidetest. Välkmales on mängijal A selge paremus, jäänud aga märksa vähem aega kui vastasel. Ta seiskab kellad, kutsub kohtuniku ja taotleb viiki. Seejuures tsiteeritakse art. 10.2b: Kui kohtunik lükkab oma otsuse edasi, võib vastasmängijale anda täiendavalt kaks minutit ja partii jätkub võimaluse korral kohtuniku juuresolekul. (Et art. 10.2 välkmales kehtiks, peab olema tegemist küllaldase järelevalvega ehk igal laual omaette kohtunikuga. Aga sel juhul peab ju kohtunik kogu aeg paigal olema, miks siis teda pidi kutsuma?)

Kohtunik lükkabki otsuse edasi ja B saab 2 minutit juurde. Paar käiku hiljem A nooleke kukub, B-l aga on üle 2 minuti aega. Aga kui kohtunik oleks tahtnud asja sügavamalt uurida? Kuidas ta saab nii lihtsalt otsustada? Kuidas partii jätkub, kui A on aja ületanud?
Aga kohtunikul polegi ju küllaldase järelevalve puhul muud teha, kui ainult üht partiid jälgida. Seepärast peaks ta täpselt teadma, mis juhtus partiis enne, kui art. 10.2 järgi taotlus esitati. Nii peaks ta ju nägema, kas mängija püüab võita partiid normaalsete vahenditega või ootab ta ainult vastase ajaületust.

Geurt on toonud näiteks seisu Valged Ke1, Lf1 (2). Mustad Ka8 (1).
Edasi mängiti: 1. La6+ Kb8 2. Lb6+ Kc8 3. Lc6+ Kd8 4. Ld6+ Ke8 5. Le6+ Kf8 6. Lf6+
Kg8 7. Lg6+ Kh8 8. Lh6+ Kg8 9. Lg6+ ja must taotles viiki. Valge ei teinud nende käikude jooksul mingeid jõupingutusi, et partiid normaalsete vahenditega võita ehk vastase kuningat matistada. Seepärast pole siin kohtunikul mingit põhjust, et jätta viik fikseerimata.
Ega mingeid üldisi soovitusi, kuidas viigitaotlusi menetleda, ole kerge anda. Kohtunikul peaks aga olema võimalus näha, kuidas mäng areneb, eriti nendel juhtudel, kui ta pole näinud, mis mingis partiis varem juhtus. Seepärast on targem, et kohtunik oma otsuse edasi lükkab.
Lembit

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Vaadeldajas oli üks küsimus mida pole siia kopeeritud:

Anonymous said...

Lahe kiirturniir oli. Viimases voorus tekkis partiis Šiškov-Kukk seis, kus muude nuppude olemasolul oli valgel lipp üle, kuid aega napilt. 2 sek valgel ja 7 sek mustal. Valge pani kella seisma, kutsus kohtuniku kohale ja nõudis viigi fikseerimist. Enne kui Vahesaar lauani jõudis nõustus viigiga ka Kukk, kes oleks võidu korral tulnud esimeseks.

Kui Kukk poleks viigiga nõustunud, kas siis oleks Vahesaar lasknud vastastel veidi mängida ja alles siis oma arvamuse öelnud? Või kuidas üldse peaks kohtunik sellises situatsioonis käituma?

June 13, 2011 4:34 PM

Aare Võsu ütles ...

Malekell on selleks, et jõuda võita antud aja jooksul. Kui ei jõua - tähendab kaotasid. Kukk talitas džentlemanina. Aga näiteks A.Petrov 2 aastat tagasi Keila turniiril G.Abozenko vastu nõudis võitu ja tal oli õigus.